Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Verijärve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Võru RSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33 «Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis» kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega veekogu baasil. Võru RSN Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsusega nr 149 «Võru rajooni looduskaitse objektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohta» muudeti Verijärv koos parkmetsaga kaitstavaks maastiku üksikelemendiks. Kaitseala põhieesmärk on Verijärve ja teda ümbritseva maastiku kaitse.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

  (3) Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

§ 2.  Kaitseala piir

  (1) Verijärve maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Võru maakonnas Võru vallas Verijärvest lähtuva Koreli oja ja Võru-Valgjärvest algava kraavi ristumiskohast mööda nimetatud kraavi loode suunas kuni ristumiseni lõuna-põhjasuunalise teega. Edasi kulgeb piir piki seda teed põhja poole kuni Võru–Luhamaa maanteeni. Piir jätkub piki Võru–Luhamaa maantee peatusraja lõunaserva kuni Kirsi maaüksuse (91804:003:0490) loodenurgani. Sealt läheb piir mööda nimetatud maaüksuse lääne- ja lõunapiiri kuni Vana-Kasaritsa maanteeni, sealt mööda selle maantee lääneserva kuni Härma maaüksuse (91804:003:1621) kohalt algava ida-läänesuunalise teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed itta kuni Koreli ojani ja mööda Koreli oja põhja poole kuni selle ristumiseni Võru-Valgjärvest algava kraaviga.

  (2) Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga august 2000. a.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Verijärve maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala ja pidada jahti kogu kaitseala maa- ja veealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

  (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 30 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 5.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu, mootorsõidukite liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid ning veemootorsõidukite liiklemine, välja arvatud teadusalastel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning koosluste hooldustöödel.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
  2) maakorralduskava kinnitamine;
  3) metsamajandamiskava väljastamine;
  4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
  5) projekteerimistingimuste andmine;
  6) uute ehitiste püstitamine;
  7) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

  (3) Kaitsealal on keelatud:
  1) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
  2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
  3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
  4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud õueaiamaal ja järve kaldast kaugemale kui 50 m jäävatel põllumaadel;
  5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  6) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  7) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

§ 6.  Kohustuslik tegevus

  Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu säilimiseks kohustuslik niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 7.  Teadusalased välitööd

  Teadusalaseid välitöid kaitsealal tehakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» paragrahvis 25 sätestatud korra kohaselt.

§ 8.  Metsakaitse kaitsealal

  Metsakaitse eesmärk kaitsealal on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 9.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

  (2) Kaitseala valitseja, lähtudes kaitseala kaitse-eesmärgist, vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

  (3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

§ 10.  Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

  «Vabariigi Valitsuse seaduse» paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.