Määrus kehtestatakse «Kaitstavate
loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555;
1999, 54, 583; 95, 843) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Verijärve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on
moodustatud Võru RSN Täitevkomitee 30. märtsi 1962. a otsusega nr 33
«Looduskaitse ja kultuurimälestiste kaitse korraldamisest Võru rajoonis»
kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega veekogu baasil. Võru RSN
Täitevkomitee 17. mai 1985. a otsusega nr 149 «Võru rajooni looduskaitse
objektide arvelevõtmise ja mahakandmise kohta» muudeti Verijärv koos
parkmetsaga kaitstavaks maastiku üksikelemendiks. Kaitseala põhieesmärk
on Verijärve ja teda ümbritseva maastiku kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.
(3) Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse
maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Verijärve maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir)
kulgeb Võru maakonnas Võru vallas Verijärvest lähtuva Koreli oja ja
Võru-Valgjärvest algava kraavi ristumiskohast mööda nimetatud kraavi
loode suunas kuni ristumiseni lõuna-põhjasuunalise teega. Edasi kulgeb
piir piki seda teed põhja poole kuni Võru–Luhamaa maanteeni. Piir jätkub
piki Võru–Luhamaa maantee peatusraja lõunaserva kuni Kirsi maaüksuse
(91804:003:0490) loodenurgani. Sealt läheb piir mööda nimetatud
maaüksuse lääne- ja lõunapiiri kuni Vana-Kasaritsa maanteeni, sealt
mööda selle maantee lääneserva kuni Härma maaüksuse (91804:003:1621)
kohalt algava ida-läänesuunalise teeni. Edasi kulgeb piir mööda
nimetatud teed itta kuni Koreli ojani ja mööda Koreli oja põhja poole
kuni selle ristumiseni Võru-Valgjärvest algava kraaviga.
(2) Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti
Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja
talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga august 2000. a.
§ 3. Kaitseala valitseja
Verijärve maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Võrumaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala
ja pidada jahti kogu kaitseala maa- ja veealal. Liikumine eramaal toimub
vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja
«Kaitstavate loodusobjektide seadusele».
(2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja
arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku
loal.
(3) Kaitsealal on lubatud vähem kui 30 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 30 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu,
mootorsõidukite liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid ning veemootorsõidukite liiklemine, välja
arvatud teadusalastel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel,
käesoleva määrusega lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning koosluste
hooldustöödel.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2)
maakorralduskava kinnitamine;
3) metsamajandamiskava väljastamine;
4)
detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5)
projekteerimistingimuste andmine;
6) uute ehitiste püstitamine;
7)
teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.
(3) Kaitsealal on keelatud:
1) veekogude veetaseme muutmine ja nende
kallaste kahjustamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3)
maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide
kasutamine, välja arvatud õueaiamaal ja järve kaldast kaugemale kui 50 m
jäävatel põllumaadel;
5) uuendusraie, välja arvatud
turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal
on koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada
nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi
puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
6)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
7) jäätmete
ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete
ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades.
§ 6. Kohustuslik tegevus
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigilise koosseisu säilimiseks kohustuslik niitmine, karjatamine ning
puu- ja põõsarinde harvendamine.
§ 7. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid kaitsealal tehakse «Kaitstavate loodusobjektide
seaduse» paragrahvis 25 sätestatud korra kohaselt.
§ 8. Metsakaitse kaitsealal
Metsakaitse eesmärk kaitsealal on bioloogilise mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas määruses
ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava
kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja, lähtudes kaitseala kaitse-eesmärgist, vastab
taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste
esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava
loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal
õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni,
teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.
§ 10. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine
«Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,
1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87,
1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999,
10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja
845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378) paragrahvi 44
lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi
esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele
teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud
korras.
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu
direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103,
2.04.1979)
|
Keskkonnaminister Heiki KRANICH
|
|
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
|