Määrus kehtestatakse «Ühistranspordiseaduse» (RT I 2000, 10, 58) paragrahvi 8 lõike 1
alapunkti 4 alusel.
§ 1. Eesmärk ja rakendusala
(1) Teenindustaseme normide (edaspidi normid) määramise eesmärk on
ühtlustada ja parandada ühistranspordi teenindustaset ja suurendada
ühistranspordi konkurentsivõimet ning anda omavalitsusüksustele ja
maavalitsustele soovituslikud alused «Ühistranspordiseaduse»
paragrahvi 5 lõike 1 alapunktis 2 ja paragrahvi 6 lõike 1 alapunktis 2
ettenähtud ühistranspordi teenindustaseme normide kehtestamiseks valla-,
linna- ja maakonnaliinidel.
(2) Normid määratakse bussi-, trammi- ja trollivedudele.
§ 2. Üldsätted
(1) Normide määramisel lähtutakse teenuse kättesaadavusest ja
juurdepääsetavusest.
(2) Teenuse kättesaadavust iseloomustatakse teenindustaseme näitajatega,
mille abil on võimalik hinnata ühistranspordivahendi kasutamise
võimalusi. Teenuse kättesaadavuse näitajateks käesolevas määruses on
ühissõiduki liinitööaeg, täituvus, liiklusintervall ja ümberistumiste
arv linnaliinidel ning ühissõiduki täituvus, liiklussagedus ja sõiduaeg
valla- ja maakonnaliinidel.
(3) Teenusele juurdepääsetavust iseloomustatakse teenindustaseme
näitajatega, mille abil on võimalik hinnata juurdepääsu liinivõrgule.
Teenusele juurdepääsetavuse näitajaks käesolevas määruses on jalgsikäigu
tee pikkus peatusesse.
(4) Normide suurused määratakse linna liiniveole ning valla- ja
maakonnasisesele liiniveole eraldi.
(5) Omavalitsusorgani või maavalitsuse poolt määratud normist madalamat
teenindustaset vedaja poolt pakkuda ei ole lubatud.
(6) Normide määramisel lähtutakse elanike liikumisvajaduste uuringute
tulemustest.
(7) Määruse tabelites toodud normid on soovituslikud.
I osa
LINNA ÜHISTRANSPORT
§ 3. Normid avalikul liiniveol linna ühistranspordis
(1) Linna ühistranspordi avalikul liiniveol on soovitav määrata normid
järgmistele teenindustaseme näitajatele:
1) liinitööaeg;
2) ühissõiduki täituvus;
3) liiklusintervall;
4)
jalgsikäigu tee pikkus peatusesse;
5) ümberistumiste arv.
§ 4. Liinitööaeg
(1) Linna ühistranspordi liinitööaeg määratakse selliselt, et kõigi
elanike töö-, olme- ja kultuurialased sõidud oleks võimalik teha
ühistranspordiga.
(2) Liinitööaja alguse ja lõpu soovituslikud normid on toodud tabelis 1.
Tabel 1
|
Ühistranspordi liikluse alguse ja lõppemise ajad
|
|
|
Tööpäevadel
|
Laupäevadel
|
Pühapäevadel
|
Esimesed väljumised kesklinna
Esimesed väljumised kesklinnast
Viimased väljumised kesklinna
Viimased väljumised kesklinnast
|
5.00
5.45
0.00
0.45
|
5.30
6.15
0.00
0.45
|
7.00
7.45
0.00
0.45
|
§ 5. Ühissõiduki täituvus
(1) Ühissõiduki täituvuse norm määratakse lähtudes ühistranspordi
majanduslikust otstarbekusest ja sotsiaalsest vajadusest.
(2) Tippkoormuse ajal tuleb sõitjale tagada koht esimeses temale sobivas
ühissõidukis.
(3) Sõitjate hulga suhe sõitjakohtade arvu tuleb hoida optimaalne.
Sõitjakohtade arv on ühissõiduki valmistaja poolt kindlaks määratud
istekohtade ja seisukohtade arvu summa.
(4) Ühissõiduki täituvuse normi määramiseks tuleb teha loendusi ja
vaatlusi kogu liinitööaja ulatuses.
(5) Ühissõiduki täituvuse norm tuleb määrata liini kõige koormatuma
suuna kõige koormatumate peatuste vahel.
(6) Täituvuse soovituslikud normid on toodud tabelis 2.
Tabel 2
|
|
Ühissõiduki täituvus %
(sõitjate arv /
sõitjakohtade arv × 100)
|
Liiklusperiood
|
Miinimum
|
Maksimum
|
Tippkoormus
Väljaspool tipptundi
|
40
25
|
85
70
|
(7) Tippkoormuse ajal oleva lühiajalise kõrgema sõitjate arvu korral
võib sõitjate arv ühissõidukis ületada normi ajutiselt 30% võrra.
(8) Kui sõitja keskmine sõiduaeg liinil on üle 20 minuti, tuleb
tippkoormuste vahelisel ajal tagada kõigile sõitjatele istekoht.
§ 6. Liiklusintervall
(1) Planeerimisel lähtutakse liiklusintervalli normist eelkõige väikese
sõidunõudlusega liinidel ja ajaperioodidel.
(2) Liiklusintervall on kahe üksteisele järgneva ühissõiduki ajaline
vahe liini mingis punktis.
(3) Liiklusintervalli norm määratakse eraldi tippkoormuse, päeva- ja
õhtuliikluse ning hilisõhtu jaoks. Ööliikluse jaoks liiklusintervallide
määramine pole otstarbekohane.
(4) Ka vähese sõitjate arvuga liinidel tuleb liiklusintervallid
kavandada sellised, et tippkoormuse ajal ei tekiks sõitjatel pikki
ooteaegu peatuses.
(5) Liiklusintervalli soovituslikud normid on toodud tabelis 3.
Tabel 3
Liinid
|
Liiklusperiood
|
Tippaeg
|
Päev ja õhtu
|
Hilisõhtu
|
Trammi- ja trolliliinid
|
4–7 min
|
8–10 min
|
15–20 min
|
Bussiliinid elamurajoonist kesklinna
|
5–8 min
|
8–10 min
|
15–20 min
|
Muud liinid
|
10–15 min
|
25–30 min
|
35–40 min
|
§ 7. Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse
(1) Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse võib olla seda suurem, mida
väiksem on ooteaeg peatuses ehk mida väiksem on liiklusintervall. Pikema
liiklusintervalli korral peab jalgsikäigu tee pikkus peatusesse olema
lühem.
(2) Tingituna sõiduautode kasutamise piirangutest kesklinnas on vajadus
ühistranspordi järele suurem kui mujal elamu- ja tööstusrajoonides,
mistõttu peavad jalgsikäigu tee pikkused peatustesse olema lühemad.
(3) Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse võib olla pikem
individuaalelamurajoonides, kus asustustihedus on hõre ja ühistranspordi
liikluseks tänavate võrk sageli ebapiisav.
(4) Jalgsikäigu tee pikkuse soovituslikud normid on toodud tabelis 4.
Tabel 4
|
|
Liiklusintervall lähtepeatusest kesklinna suunduvatel liinidel
|
alla 8 min
|
8–15 min
|
üle 15 min
|
Kesklinnas
|
400–500 m
|
300–400 m
|
200–300 m
|
Elamurajoonis, kus valdav on kõrgehitus, tööstusrajoonis
|
600–700 m
|
500–600 m
|
300–400 m
|
Individuaalelamurajoonis
|
900–1000 m
|
600–800 m
|
400–600 m
|
§ 8. Ümberistumiste arv
(1) Ümberistumise vajadus vähendab teenindustaset isegi siis, kui
selleks ei kulutata märkimisväärset osa sõiduajast.
(2) Ümberistumiseks vajalik jalgsikäigu tee pikkus ei tohi olla suurem
kui jalgsikäigu tee pikkus lähtepeatusesse.
(3) Ümberistumiste arvu soovituslikud normid on toodud tabelis 5.
Tabel 5
Liiklus
|
Ümberistumiste arv
|
Liiklus kesklinna ja lähimasse ümberistumiskohta
Liiklus elamu- ja töökoharajooni vahel
Liiklus
ümberistumiskohast kesklinna
Liiklus muudes piirkondades
|
Ilma ümberistumiseta
Mitte üle ühe ümberistumise
Ilma ümberistumiseta
Mitte üle kahe ümberistumise
|
II osa
VALLA JA MAAKONNA ÜHISTRANSPORT
§ 9. Normid avalikul liiniveol valla ja maakonna ühistranspordis
Valla ja maakonna ühistranspordi avalikul liiniveol on soovitav määrata
normid järgmistele teenindustaseme näitajatele:
1)
ühissõiduki täituvus;
2) liiklussagedus;
3)
jalgsikäigu tee pikkus peatusesse;
4) sõiduaeg.
§ 10. Ühissõiduki täituvus
(1) Ühissõiduki täituvuse norm määratakse lähtudes ühistranspordi
majanduslikust otstarbekusest ja sotsiaalsest vajadusest.
(2) Vahepeatusteni, mis asuvad vähemalt 20 km enne maakonnaliini
sihtpunkti, tuleb tagada kõigile sõitjatele istekoht.
§ 11. Liiklussagedus
(1) Liiklussagedus on edasi-tagasi sõitude arv paikkonna ja valla või
maakonna keskuse vahel päevas. Paikkond on vallasiseselt eristuv üksus,
mille elanikkonda saab pidada ühtseks sotsiaal-territoriaalseks
koosluseks.
(2) Minimaalne liiklussageduse norm määratakse lähtudes elanike arvust
paikkonnas.
(3) Minimaalse liiklussageduse soovituslikud normid on toodud tabelis 6.
Tabel 6
Elanike arv paikkonnas
|
Sõitude arv vallakeskusesse
(korda tööpäevas)
|
Sõitude arv maakonnakeskusesse
(korda tööpäevas)
|
Kuni 500 elanikku
|
2
|
1
|
Kuni 1000 elanikku
|
2–3
|
2
|
Üle 1000 elaniku
|
3–4
|
3
|
§ 12. Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse
(1) Jalgsikäigu tee pikkuse piirnorm peatusesse maakonnaliinidel tuleb
tagada vähemalt 90%-le paikkonna elanikele.
(2) Jalgsikäigu tee pikkuse soovituslikud normid peatusesse on toodud
tabelis 7.
Tabel 7
Elanike arv paikkonnas
|
Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse
|
Kuni 500 elanikku
|
kuni 3 km
|
Kuni 1000 elanikku
|
kuni 2 km
|
Üle 1000 elaniku
|
kuni 1 km
|
§ 13. Sõiduaeg
Paikkonnast valla või maakonna keskusesse maksimaalse sõiduaja
soovituslikud normid on toodud tabelis 8.
Tabel 8
Elanike arv paikkonnas
|
Valla keskusesse
|
Maakonna keskusesse
|
Kuni 500 elanikku
|
0,5–1 tund
|
kuni 1 tund
|
Kuni 1000 elanikku
|
0,5 tundi
|
kuni 1 tund
|
Üle 1000 elaniku
|
0,5 tundi
|
kuni 0,5 tundi
|
§ 14. Teised soovituslikud teenindustaseme normid
Omavalitsusorganid ja maavalitsused võivad määrata lisaks ülaltoodule
veel teisi teenindustaseme norme lähtudes järgmistest
teeninduskvaliteedi näitajatest:
1) juurdepääsetavus –
sobitamine teiste transpordiliikidega, piiratud liikumisvõimega inimeste
vajaduste arvestamine;
2) informatsioon – teabe kättesaadavus,
infoallikad;
3) hoolitsus sõitja eest – orienteeritus sõitjale,
suhtumine, abi;
4) sõidu mugavus – mugavused sõidukis, sõitjale
mõeldud teenused sõidukis ja peatuses, sõidukijuhi oskused juhtimisel,
peatumisel, liikuma- hakkamisel;
5) ohutus ja turvalisus –
ohutusstandardid, valgustus, valve, avarii- ja päästesüsteemid;
6) keskkond – saaste, reostus, müra, vibratsioon, mustus, lõhn.
§ 15. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a.
1 Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu
määruste 684/92 (EÜT L 074, 20.03.1992, lk 1) ja 11/98 (EÜT L 004,
08.01.1998, lk 1–9) nõudeid.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter