Määrus kehtestatakse «
Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861) paragrahvi 31
lõike 2 alusel.
1. peatükk
HAIGUSETEKITAJATE LOETELU, MILLE ISOLEERIMISEKS JA
KULTIVEERIMISEKS VAJAB LABORATOORIUM ERILUBA NING NÕUDED LOOMATAUDIALASE
TEADUSLIKU UURIMISTÖÖGA TEGELEVALE LABORATOORIUMILE
§1. Haigusetekitajate loetelu
(1) Rahvusvahelise tava kohaselt jaotatakse haigusetekitajad bio-ohutuse
alusel nelja kategooriasse. Haigusetekitajad, mille isoleerimiseks ja
kultiveerimiseks teaduslikus uurimistöös vajab teaduslaboratoorium
eriluba, kuuluvad bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse.
(2) Kolmandasse bio-ohutuse kategooriasse kuuluvad järgmised
haigusetekitajad:
1) Aujezsky haigus;
2)E. coli 0157 jt
verotoksilised tüved;
3) hirvede epizootiline hemorraagia;
4)
hobuste nakkav kehvveresus;
5) hobuste rõuged;
6) jäärade
nakkuslik epididümiit (Brucella ovis);
7) lammaste
brutselloos (Brucella melitensis);
8) malleus;
9) marutaud;
10) Newcastle’i haigus e lindude aasia katk;
11) lindude gripp e
lindude klassikaline katk;
12) ornitoos;
13) sigade brutselloos (
Brucella suis);
14) siberi katk;
15) sigade klassikaline katk;
16) sigade respiratoor-reproduktiivne sündroom (PRRS);
17)
sigade vesikulaarhaigus;
18) sigade viirus- (transmissiivne)
gastroenteriit;
19) Teschen’i haigus e sigade enzootiline
entsefalomüeliit;
20) veiste brutselloos (Brucella abortus
);
21) veiste kontagioosne pleuropneumoonia;
22) veiste
spongiformne entsefalopaatia;
23) veiste tuberkuloos.
(3) Neljandasse bio-ohutuse kategooriasse kuuluvad järgmised
haigusetekitajad:
1) hobuste aafrika katk;
2) hobuste viiruslik
entsefalomüeliit;
3) lammaste ja kitsede rõuged;
4)
lammaste katarraalne palavik;
5) nodulaarne dermatiit;
6) Rift
Valley palavik;
7) sigade aafrika katk;
8) suu- ja sõrataud;
9) veiste katk;
10) vesikulaarne stomatiit;
11) väikemäletsejaliste katk.
§2. Nõuded loomataudialase teadusliku uurimistööga tegelevale
laboratooriumile
(1) Loomataudialase teadusliku uurimistööga tegeleval laboratooriumil
peab olema eriluba bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse
kuuluvate haigusetekitajate isoleerimiseks ja kultiveerimiseks.
(2) Loomataudialase teadusliku uurimistööga tegelev laboratoorium peab
vastama bio-ohutuse nõuetele sõltuvalt seal uuritavate haigusetekitajate
kategooriast.
(3) Nõuded teaduslaboratooriumile, milles isoleeritakse ja
kultiveeritakse bio-ohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse
kuuluvaid haigusetekitajaid, on esitatud määruse lisas.
2. peatükk
ERILOA VÄLJAANDMISE KORD
§3. Eriloa väljaandja
(1) Eriloa loomataude põhjustavate haigusetekitajate isoleerimiseks ja
kultiveerimiseks annab välja põllumajandusminister (edaspidi
eriloa andja) oma käskkirjaga.
(2) Ettepaneku eriloa andjale eriloa väljaandmise või sellest keeldumise
kohta teeb põllumajandusministri moodustatud komisjon (edaspidi
komisjon), kuhu kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja
Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi,
Tervisekaitseinspektsiooni ning Eesti Põllumajandusülikooli
loomaarstiteaduskonna esindajad.
§4. Taotlus eriloa saamiseks ja taotlusele lisatavad andmed ja
dokumendid
(1) Eriloa saamiseks peab eriluba taotlev isik (edaspidi taotleja
) esitama Põllumajandusministrile nõuetekohase kirjaliku taotluse koos
vajalike andmete ja dokumentidega.
(2) Eriloataotluses peab olema märgitud:
1) taotleja nimi, elu-
või asukoht ja aadress, isiku- või registrikood ning sidevahendite
numbrid;
2) haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja
kultiveerimiseks eriluba taotletakse.
(3) Taotlusele tuleb lisada järgmised andmed ja dokumendid:
1)
koopia ehitise kasutusloast, mille on väljastanud kohalik omavalitsus
vastavalt «Planeerimis- ja ehitusseadusele» (RT I 1995, 59, 1006; 1996,
36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 29, 399; 95, 843; 2000,
54, 348);
2) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni
välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete
paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
4)
ventilatsioonisüsteemi plaan ja tehnoloogiline kirjeldus;
5)
andmed viimistlusmaterjalide kohta ruumides, kus haigusetekitajaid
isoleeritakse ja kultiveeritakse;
6) haigusetekitajate isoleerimise
ja kultiveerimise metoodikate kirjeldus;
7) andmed laboratooriumi
töötajate arvu, ettevalmistuse ja töökogemuse kohta;
8) andmed seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise viiside ning
kasutatavate ainete kohta;
9) laboratooriumis tekkivate bioloogiliste
ja keemiliste jäätmete kogumise ja kahjutustamise plaan ning meetodid.
§5. Eriloa taotluse menetlus
(1) Taotlus loetakse esitatuks arvates kõigi paragrahvis 4 nimetatud
andmete ja dokumentide laekumisest Põllumajandusministeeriumisse.
(2) Komisjon hindab taotleja vastavust paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3
esitatud nõuetele taotluse ning taotlusele lisatud andmete ja
dokumentide põhjal. Komisjonil on õigus kontrollida esitatud andmete ja
dokumentide õigsust.
(3) Komisjon teeb eriloa andjale ettepaneku eriloa väljaandmise või
sellest keeldumise kohta kolmekümne päeva jooksul taotluse esitamisest.
Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt
2/3 komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
§6. Eriloa väljaandmine
(1) Eriloa andja annab komisjoni poolt tehtud ettepaneku alusel
käskkirja eriloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta kümne
tööpäeva jooksul arvates komisjoni ettepaneku tegemisest.
(2) Eriloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise käskkirjas
märgitakse järgmised andmed:
1) eriloa saaja nimi, elu- või
asukoht ja aadress;
2) eriloa registreerimisnumber;
3)
haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks on
eriluba välja antud;
4) eriloa väljastamise kuupäev ja kehtivuse
lõpptähtpäev.
(3) Eriluba loetakse välja antuks alates käskkirja allakirjutamise
päevast.
(4) Eriloa väljaandmine ja eriloa väljaandmisest keeldumine tehakse
asjaosalistele teatavaks kolme tööpäeva jooksul arvates eriloa
väljaandmise või väljaandmisest keeldumise käskkirja allakirjutamisest.
(5) Eriloa taotleja soovil väljastatakse talle kirjalik eriluba
Põllumajandusministeeriumi plangil. Eriloale kirjutab alla kantsler ja
see kinnitatakse Põllumajandusministeeriumi pitseriga.
(6) Eriloale märgitakse järgmised andmed:
1) eriloa
registreerimisnumber;
2) eriloa saaja nimi, elu- või asukoht ja
aadress;
3) eriloa väljastamise alus;
4) eriloa kehtivuse
lõpptähtpäev.
§7. Eriloa kehtivus
(1) Eriluba antakse kuni viieks aastaks. Eriloa omanikul on õigus
esitada taotlus uue eriloa saamiseks kolm kuud enne eriloa kehtivusaja
lõppu.
(2) Eriluba kaotab kehtivuse sellele märgitud kehtivusaja möödumisel,
eriloa kehtetuks tunnistamisel ning eriluba omava laboratooriumi
tegevuse lõpetamisel.
(3) Eriloa väljaandmise aluseks olnud tingimuste muutumisest peab eriloa
omanik kohe kirjalikult teatama eriloa andjale. Tingimusi muutvate
ümberkorralduste tegemise ajal on eriloa omanikul keelatud määruse
paragrahvis 1 nimetatud loomataude põhjustavate haigusetekitajate
isoleerimine ja kultiveerimine ning neid tegevusi võib pärast
ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult eriloa andja kirjaliku otsuse
alusel.
(4) Eriloa andja võib eriloa kehtetuks tunnistada selle omaniku
taotlusel või siis, kui eriloa omanik ei suuda püsivalt täita määruse
paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõudeid.
(5) Väljaantud eriloa tunnistab kehtetuks eriloa andja oma põhjendatud
käskkirjaga. Eriluba kaotab kehtivuse käskkirja allakirjutamise päevast
ja käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele.
§8. Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine
Põllumajandusministeerium peab esitatud eriloataotluste andmete ja
dokumentide ning eriloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise ning
eriloa kehtetuks tunnistamise käskkirjade arvestust ning säilitab
esitatud eriloataotlusi, andmeid ja dokumente seitse aastat.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2001. a.
|
|
Kinnitatud
põllumajandusministri 16. oktoobri 2000. a määrusega nr 59
|
NÕUDED LABORATOORIUMIDELE, MILLES ISOLEERITAKSE JA KULTIVEERITAKSE
BIO-OHUTUSE KOLMANDASSE JA NELJANDASSE KATEGOORIASSE KUULUVAID
HAIGUSETEKITAJAID
Bio-ohutuse kolmas kategooria
|
Bio-ohutuse neljas kategooria
|
|
I. Laboratooriumi ruumidele esitatavad nõuded
|
|
1) Laboratoorium ei tohi asuda tuleohtliku ruumi lähedal
|
|
2) Uurimistööga otseselt seotud töökohad peavad olema eraldatud
|
|
3) Näriliste ja putukate sissepääs laboratooriumi ruumidesse peab
olema välistatud
|
|
4) Pääs laboratooriumisse võimaldatakse ainult määratud isikutele
|
|
5) Laboratoorium peab olema muudest ruumidest eraldatud pideva
õhuringlusega õhuluku abil
|
|
6) Laboratooriumi uksed ja aknad peavad olema õhukindlad,
võimaldamaks aurudega desinfitseerimist
|
|
7) Laboratooriumis peab olema avariisignalisatsiooniga
sundventilatsioon
|
8) Ühekordne HEPA (high efficiency particulate air filter
) filter väljutatavale õhule. HEPA on kõrge efektiivsusega
mikroosakeste õhufilter
|
8) Ühekordne HEPA filter sisestatavale õhule, kahekordne
väljutatavale õhule
|
|
9) Vedelad jäätmed tuleb steriliseerida pideva järelevalve all
oleva süsteemiga
|
10) Peab olema võimalus kasutada tahkete jäätmete põletusahju
|
10) Tahkete jäätmete põletusahi peab paiknema kohapeal
|
|
II. Laboratooriumi varustusele ja töötajatele esitatavad nõuded
|
|
1) Laminaarse õhuvooluga bio-ohutuskapid (sõltuvalt vajadusest
bio-ohutuse klass 1, 2 või 3)
|
|
2) Topeltustega autoklaav ligipääsuga laborist kõigi sealt välja
viidavate esemete steriliseerimiseks
|
|
3) Heitvee kogumise süsteem, mis välistab steriliseerimata heitvee
sattumise üldkanalisatsiooni või keskkonda (kaasa arvatud
eriolukorrad nagu torustiku ummistus, tulekahju ja
elektrikatkestus)
|
|
4) Kaitseriietus, mida ei tohi kanda väljaspool laboratooriumi
ruume
|
5) Kätepesu ja desinfitseerimise koht enne väljapääsu
laboratooriumist
|
5) Dušš enne väljapääsu laboratooriumist
|
|
6) Varustus haigusetekitajate nõuetekohaseks säilitamiseks
|
|
7) Bio-ohutuse spetsialist, kes vastutab nõuete järgimise eest
|
|
8) Töötajate regulaarne koolitus bio-ohutuse alal
|
|
III. Laboratooriumi sisekorra nõuded
|
|
1) Laboratooriumi ala peab olema tähistatud hoiatussiltidega
|
|
2) Laboratooriumi uks peab olema lukustatav
|
3) Laboratooriumi sisenemisel tuleb üleriided vahetada
kaitseriietuse vastu
|
3) Kogu riietus tuleb enne laboratooriumi sisenemist vahetada
|
4) Enne minekut laboratooriumi puhtale alale tuleb vahetada
kaitseriietus ja pesta ning desinfitseerida käed
|
4) Enne minekut laboratooriumi puhtale alale tuleb käia duši all ja
vahetada kõik riided
|
|
5) Kõik vahejuhtumid tuleb registreerida ja teavitada nendest
laboratooriumi juhtkonda
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com