Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg)
29.08.2003/82 (RTL 2003, 99,
1490) 13.09.2003
Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse»
(RT I 2000, 58, 376; 72, õiend) paragrahvi 156 lõike 5 alusel:
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Arestimaja sisekorraeeskirja rakendusala
Arestimaja sisekord täpsustab vahistatu ja arestialuse
«Vangistusseadusega» (RT I 2000, 58, 376; 72, õiend),
«Kriminaalmenetluse koodeksiga» (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000,
56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542) ja «Haldusõiguserikkumiste
seadustikuga» (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45 õiend; 58, 608;
60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29,
169; 40; 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58,
376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578) kehtestatud kinnipidamise
tingimusi ja korda politsei arestimajas (edaspidi arestimaja).
§2. Määruses kasutatavad mõisted
(1) Ametnik käesoleva määruse tähenduses on politseiametnik.
(2) Teenistuja käesoleva määruse tähenduses on arestimaja koosseisuline
teenistuja.
(3) Arestialuse kohta sätestatut kohaldatakse ka kõigile teistele
arestimajas kinnipeetavatele isikutele, kui määruses ei ole sätestatud
teisiti.
§3. Arestialuste eraldi hoidmise printsiip
Arestimajas hoitakse teistest arestialustest eraldi lisaks
«Vangistusseaduse» paragrahvides 12 ja 90 nimetatud isikutele ka
kainenemisele paigutatud isikuid ja väljasaadetavaid.
§4. Arestimajja lubamine
(1) Arestimajja lubatakse:
1) prokurör, seoses tööülesannete
täitmisega (kõikidesse ruumidesse);
2) õiguskantsler
(kõikidesse ruumidesse);
3) politseiametnik, kes kontrollib
arestimaja tööd (kõikidesse ruumidesse);
4) uurija
(uurimistoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
5) arestimajja
paigutatud isiku kaitsja (selleks ettenähtud kohtumisruumi);
6)
meditsiinitöötaja, kes on kutsutud arestimajja paigutatud isikule
meditsiinilist abi osutama (eraldi ruumi või sõltuvalt abivajaja
seisundist kinnipidamiskambrisse);
7) tervisekaitsetalituse töötaja,
kes kontrollib arestimaja sanitaarset seisundit (kõikidesse ruumidesse)
või desinfitseerib ruume (desinfitseerimist vajavatesse ruumidesse);
8)
isik, kes täidab tööülesandeid ning kellel on politseiprefekti
sellekohane luba (loal märgitud ruumidesse);
9) vaimulik
(kohtumisruumi);
10) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava kohtlemise
või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee liikmed (kõikidesse
ruumidesse);
11) konsulaartöötaja oma riigi kodaniku taotlusel
(kohtumisruumi);
12) isik, kes on lubatud kohtumisele (kohtumisruumi).
(2) Lõike 1 punktides 1–9 nimetatud isikud lubatakse arestimajja
töötõendi, punktis 10 nimetatud isikud Euroopa Nõukogu või kompetentse
riigiasutuse poolt väljastatud dokumendi, mis selgitab delegatsiooni
liikmete isikud, nende õigused ja külastuse eesmärgi, punktis 11
nimetatud isik konsulaarpassi, punktis 12 nimetatud isik isikut tõendava
dokumendi esitamisel. Arestimajja paigutatud isiku kaitsja peab esitama
advokaadi volikirja või dokumendi, mis kinnitab tema volitust esineda
selle isiku kaitsjana (haldusõigusrikkumise menetluses order,
kriminaalmenetluses volitus ja uurija või kohtu vastav luba).
(3) Arestimajja ei lubata kõrvalisi või ilmsete joobetunnustega isikuid.
II peatükk
ISIKU VASTUVÕTMINE ARESTIMAJAS
§5. Dokumentide kontroll isiku vastuvõtmisel
(1) Arestimaja ametnik või teenistuja kontrollib isikut vastu võttes
viimase arestimajja paigutamise aluseks olevaid dokumente ning isikut
tõendavaid dokumente.
(2) Isiku arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
1)
isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll;
2) kohtu määrus;
3)
kohtu otsuse ärakiri aresti või haldusaresti määramise kohta;
4)
kohtumääruse ärakiri vahi alla võtmise või väljasaatmise kohta;
5)
haldusõigusrikkumise protokoll, kui haldusõigusrikkumise eest võib
kohaldada haldusaresti;
6) joobeseisundis isiku kainenema paigutamise
protokoll;
7) uurija või kohtu määrus sundtoomise kohaldamise kohta.
(3) Kui dokumendid on koostatud ebakorrektselt või puudulikult, siis
isikut arestimajas vastu ei võeta.
(4) Arestimajja vastuvõetav isik peab olema tuvastatud isikut tõendava
dokumendi või selle puudumise korral politsei koostatud isikusamasuse
tuvastamise dokumendi alusel. Kui arestimaja ametnik või teenistuja on
põhjendatult veendumusel, et isik ei ole tuvastatud, on tal õigus
keelduda isikut vastu võtmast ning nõuda isiku täiendavat tuvastamist.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele on vaja
isiku vastuvõtmisel arestimajja esitada arestimaja ametnikule või
teenistujale ka isiku kinnipidamise protokoll ning õiend isiku
karistatuse kohta.
§6. Isiku vastuvõtmise kord
(1) Arestimajja paigutatavaid isikuid võetakse vastu ööpäev läbi. Kui
korraga on toodud mitu isikut, paigutatakse nad kuni kaheks tunniks
eraldi läbiotsimiseks ettenähtud ruumidesse või sellise võimaluse
puudumise korral võetakse isikud vastu arestimajja toomise järjekorras.
Valve kuni vastuvõtmiseni kindlustab isiku toonud saatemeeskond.
(2) Vastuvõetud isikute andmed kantakse arestimaja töö arvestuse
raamatusse, kainenemisele toimetatud isiku andmed kainenemisele
toimetatud isikute arvestuse raamatusse.
(3) Arestimajja vastuvõetavat isikut küsitletakse tema terviseseisundi
kohta ja tehakse tervisekontroll. Pedikuloosi (riide- või peatäide)
olemasolu korral teostatakse sanitaarprotseduurid.
(4) Vajadusel kutsutakse välja kiirabi. Kui isik toimetatakse haiglasse,
informeeritakse sellest viivitamatult politseiprefektuuri korrapidajat,
kes tagab valve korraldamise haiglas. Isikut, kes põeb nakkus-, vaimu-
või muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teiste arestialuste või
arestimaja ametnike ja teenistujate tervist, arestimajja vastu ei võeta.
Selline isik suunatakse ravile haiglasse või vangla alalisse ravipunkti.
(5) Tervisekontrolli ning vestlust isiku tervislikust seisundist viiakse
läbi eraldi ruumis, milles samal ajal ei viibi teisi arestialuseid.
(6) Arestimajja vastuvõetava isiku ning tema asjad otsib põhjalikult
läbi isikuga samast soost ametnik või teenistuja. Ese ja aine, mida
arestikambris ei tohi hoida, võetakse arestimajja hoiule. Arestimajja
hoiulevõetud asjade kohta koostatakse protokoll, mille üks koopia
pannakse arestialuse isiklikku toimikusse.
(7) Selgitatakse andmed isikute kohta, keda informeerida arestialuse
ootamatu haiguse või muu vajaduse korral. Andmed lisatakse arestialuse
isiklikku toimikusse.
§7. Identifitseerimisabinõud
(1) Fotografeerimist ja daktüloskopeerimist ei tehta, kui isik tuuakse
arestimajja vanglast ning tema isiklikus toimikus on vastavad dokumendid
olemas.
(2) Arestimajja vastuvõetava isiku signaleetiliste fotode negatiive
hoitakse arestialuse isiklikus toimikus koos fotode ja daktüloskoopilise
kaardiga.
§8. Sisekorraeeskirja tutvustamine
Vastuvõetavale isikule tutvustatakse temale arusaadavas keeles ja viisil
allkirja vastu arestimaja sisekorraeeskirja, tema õigusi ja kohustusi,
päevakava ning antakse kirjalik teave nende kohta.
§9. Isiku tualett
Vastuvõetaval isikul võimaldatakse end pesta. Kui isik, kes on
antisanitaarses seisundis ja see võib ohustada nii arestimajja
paigutatava isiku enda kui ka teiste isikute tervist, keeldub end
pesemast, siis võib isikut pesta sunniviisiliselt temaga samast soost
ametnik või teenistuja.
III peatükk
KINNIPIDAMINE ARESTIMAJAS
§10. Arestialuste suhtlemine
Arestimaja juht on kohustatud rakendama meetmeid, et välistada eri
kambritesse paigutatud arestialuste omavaheline suhtlemine ja
sidepidamine.
§11. Hügieen arestimajas
(1) Kambreid ning teisi ruume tuleb iga päev koristada ning vajadusel
puhastada desinfitseerivate vahenditega.
(2) Arestialusel võimaldatakse kord nädalas kasutada sauna, dušši või
vanni ning vahetada voodipesu.
(3) Arestimajas kasutatavaid toidunõusid pestakse desinfitseerivate
ainetega.
(4) Arestialune kannab arestimajas isiklikke riideid ja vahistatu
vanglast toomise korral vangla antud riietust.
§12. Arestimaja päevakava
(1) Politseiprefekt kinnitab arestimaja päevakava, milles sätestatakse
arestialuste toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.
(2) Arestimaja päevakava koostatakse nii, et arestialusele oleks tagatud
vähemalt 8-tunnine pidev uneaeg.
§13. Arstiabi arestimajas
(1) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on kohustus osutada
arestialusele esmaabi.
(2) Arestimajas peab olema ametnikele ja teenistujatele kättesaadav
käsiapteek.
(3) Vajadusel, arestialuse haigestumise või surma korral kutsutakse
arestimajja kiirabi, kes osutab abi kohapeal, toimetab haige ravile
haiglasse või tuvastab surma, väljastades sellekohase õiendi. Surnu
toimetamiseks surnukuuri kutsutakse kohale vastav teenistus. Arestimaja
töö arvestuse raamatusse tehakse asjaomane sissekanne.
(4) Arestimaja ametnik või teenistuja informeerib viivitamatult
aretialuse raskest haigestumisest, raviasutusse toimetamisest või
surmast:
1) kohut, uurijat või muud ametiisikut või ametiasutust,
kelle määruse või otsuse alusel isik arestimajja paigutati;
2)
tema omakseid või tema soovil mõnda teist isikut.
Arestimaja ametnik või teenistuja teeb märke arestimaja töö arvestuse
raamatusse informatsiooni edastamise aja ning informeeritud isiku
andmete kohta.
(3) Ravimit, mida arestialusele on vaja manustada regulaarselt, võidakse
hoida arestimaja ametniku või teenistuja valduses ning seda antakse
isikule arsti ettekirjutuse kohaselt.
§14. Vahistatu ümberpaigutamine teise kinnipidamiskohta
(1) Vahistatu võib ümber paigutada ühest arestimajast teise või kinnise
vangla eelvangistusosakonda, kui seda on vaja eeluurimise huvides,
julgeoleku kaalutlustel või nõuab seda prokurör, kohtunik või uurija,
kes menetleb kriminaalasja. Vahistatu ümberpaigutamisel saadetakse sinna
ka vahistatu isiklik toimik ja hoiulevõetud asjad.
(2) Alaealine vahistatu võidakse ümber paigutada vanglasse, et
võimaldada tal jätkata põhi- või üldkeskhariduse omandamist. Arestimaja
juht teeb sellekohase ettepaneku eeluurimisega tegelevale isikule.
IV peatükk
ARESTIALUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§15. Arestialuse õigused
(1) Arestialusel on õigus:
1) teada kinnipidamise põhjust, enda
õigusi ja kohustusi;
2) saada korrapäraselt ja toiduhügieenile
vastavat toitu vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ning
silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet;
3) saada arstiabi
ning ravimeid, arsti ettekirjutusel dieettoitu;
4) soovi korral
vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida;
[RTL 2003, 99, 1490 -
jõust. 13.09.2003]
5) piiramatult kohtuda oma kaitsjaga
segamatult ja vahetult;
6) segamatult kohtuda vaimulikuga;
arestialusele võimaldatakse vaimulikuga kohtuda üks kord nädalas kuni
kaks tundi;
7) tutvuda isikliku toimikuga arestimaja ametniku või
teenistuja juuresolekul;
8) omal kulul kirjavahetust pidada, samuti
telefoni kasutada, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused;
9)
lugeda riigi päevalehti ja ajakirju ning raamatukogu olemasolu korral
sealolevat kirjandust;
10) hoida kambris kriminaal- või
haldusõigusrikkumise asja menetlusega seoses olevaid dokumente ja
märkmeid;
11) kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja
teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas
seadusega;
12) kord nädalas käia saunas, vannis või duši all ning
saada voodipesu;
13) esitada politseiprefektuuri juhtkonnale suulisi
või kirjalikke avaldusi ja kaebusi arestimaja töö kohta;
14)
abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu,
venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise
sündmuse korral vabaneda arestimaja juhi nõusolekul kuni kolmeks
päevaks, kusjuures aresti kandmine peatub;
15) tehnilise
võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot ja
televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri teisi isikuid.
(2) Arestialusel on õigus hoida kambris järgmisi toiduaineid ja esemeid:
1)
leiva- ja saiatooteid, kuivi kondiitritooteid;
2) soolakala,
täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, rasvaineid;
3)
juustu, konserve (mitte klaas- ega metalltaaras), piimatooteid,
kuivsuppe;
4) juur- ja puuvilju, mahla (mitte klaas- ega
metalltaaras);
5) halvaad, kompvekke (välja arvatud karamell) ja mett;
6)
ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid;
7)
kahte komplekti aluspesu, sukki-sokke, kindaid (külmal hooajal),
taskurätte;
8) tualetttarbeid (seep, hambahari, hambapasta,
seebikarp, kamm, käterätt, tualettpaber), elektri- või mehhaanilist
pardlit;
9) prille, prillitoosi, arsti ettekirjutusel proteese ja
karke;
10) suitsetamistarbeid, tubakatooteid, tikke, arsti
ettekirjutusel ravimeid;
11) oma kriminaal- või haldusõigusrikkumise
menetlust puudutavaid määrusi, otsuseid ja muid dokumente;
12)
kirjapaberit, ümbrikke, postmarke, kirjatarbeid ja õppematerjale;
13)
ilukirjandust, ajalehti ja ajakirju (kuni viis eksemplari);
14)
naisarestialusel hügieenitarbeid, lokirulle, meikimisvahendeid, vööd;
15)
valmistajatehase kehtestatud ohutusnõuetele vastavat vee kiirkeetjat
(kuni 0,5 kW);
16) malet, kabet, doominod (üks komplekt);
17)
plastnõusid, käekella.
(3) Arestialusel kaasas olevate ja arestimajja hoiule antud või võetud
esemete kogukaal ei tohi ületada 50 kilogrammi.
(4) Lõikes 2 nimetatud esemeid võib arestialuselt ära võtta, kui need
ohustavad teiste arestimajas viibivate isikute elu või tervist.
§16. Keelatud esemetega toimimine
(1) Esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida,
võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud
korras.
(2) Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule arestimaja juhi kätte ning
tagastatakse arestialusele tema vabastamisel.
(3) Vahistatu ümberpaigutamisel ühest arestimajast teise või vanglasse
antakse sinna üle ka temalt hoiule võetud esemed, ravimid, dokumendid
jms.
(4) Raha, väärtesemed ja -paberid antakse esemete hoiule võtmise
protokolli alusel vastutavale hoiule politseiprefektuuri
raamatupidamistalitusele. Asjade hoiulevõtmise protokolli üks koopia
antakse arestialusele ja teine koopia paigutatakse tema isiklikku
toimikusse. Kainenema paigutatud isikule antakse nimetatud koopia pärast
kainenemist.
§17. Arestialuse kohustused
(1) Arestialune on kohustatud:
1) täitma «Vangistusseaduse»,
arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava nõudeid;
2)
alluma vastuvaidlematult arestimaja ametniku või teenistuja seaduslikule
korraldusele;
3) mitte takistama arestimaja ametnikul või teenistujal
kohustuste täitmist ega häirima teisi arestialuseid;
4)
viivitamatult teatama arestimaja ametnikule või teenistujale kõikidest
asjaoludest, mis võivad ohustada arestimaja julgeolekut, sisekorda või
teise isiku elu või tervist;
5) suhtuma heaperemehelikult tema
valduses olevatesse esemetesse;
6) hoolitsema isikliku hügieeni eest,
olema korrastatud välimusega, hoidma puhtust kambris ja arestimaja
teistes ruumides;
7) hoidma arestimaja ruumides liikudes käed selja
taga.
(2) Arestialusel on keelatud:
1) rikkuda kambrikaaslaste või
arestimaja rahu, pidada mis tahes vormis sidet teises kambris viibiva
isikuga kirjavahetuse ja koputamise teel või muul viisil;
2)
takistada kambri jälgimist arestimaja ametniku või teenistuja poolt;
3)
rikkuda kambrit või selle sisustust;
4) mängida varalise või muu
kasu saamise eesmärgil;
5) tätoveerida ennast või kambrikaaslast;
6)
suitsetada, kui sellega ei nõustu teine samas kambris viibiv isik;
7)
müüa, kinkida või vahetada isiklikku eset või ainet.
V peatükk
PAKKIDE SAAMISE KORD
§18. Õigus saada pakki
Vahistatul on õigus üks kord nädalas saada käsi- või postipakki
kogukaaluga kuni viis kilogrammi.
§19. Käsipakkide vastuvõtu korraldus
(1) Pakkide vastuvõtmine arestimajas korraldatakse vähemalt kahel päeval
nädalas päevasel ja õhtusel kellaajal.
(2) Pakkide vastuvõtmise ruumis peab nähtaval kohal olema lubatud
esemete ja toiduainete nimekiri ning teave vastuvõturuumi töökorralduse,
pakkide vastuvõtmise korra ning vastutuse kohta nimetatud korra
rikkumise eest.
(3) Käsipaki tooja esitab arestimajale vastavasisulise avalduse kahes
eksemplaris.
(4) Paki vastuvõtmisel arestimajja kontrollib arestimaja ametnik või
teenistuja selle sisu paki tooja juuresolekul. Paki üleandmisel paki
saajale toimub kontroll selle saaja juuresolekul.
(5) Paki vastuvõtmisel allkirjastatakse pakitooja avaldus. Avalduse üks
eksemplar tagastatakse paki toojale. Avalduse teisele eksemplarile annab
paki saanud isik allkirja paki kättesaamise kohta. Avaldus pannakse paki
saaja isiklikku toimikusse.
(6) Paki saamise kohta teeb ametnik või teenistuja sissekande arestimaja
töö arvestamise raamatusse.
§20. Pakis keelatud esemed
(1) Pakis ei tohi olla kasutusaega ületanud toiduainet, samuti ei ole
soovitatav pakki panna kiiresti riknevat toiduainet (maasikad, kohupiim,
keeduvorst, suitsukala jne).
(2) Toiduaine kontrollitakse enne selle üleandmist pakisaajale (leiva-,
saiatoode, vorst, juust jm tahke aine tükeldatakse, vedelaine valatakse
ümber teise nõusse või sõelutakse jms).
(3) Pakis ei tohi olla kirja ega sedelit.
(4) Paki tagastamise põhjuste kohta teeb ametnik või teenistuja
sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.
§21. Postipakkide vastuvõtu korraldus
(1) Postipakk võetakse vastu ainult siis, kui paki saaja viibib selles
arestimajas.
(2) Teise arestimajja või vanglasse paigutatud vahistatu nimele saabunud
pakki vastu ei võeta, kuid postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse
tema uus aadress.
(3) Arestimajast vabastatud või surnud isiku nimele saabunud pakki vastu
ei võeta.
(4) Postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse postipaki adressaadile
üleandmata jätmise põhjus.
(5) Saadud postipakk avatakse ning vaadatakse läbi vahistatu
juuresolekul. Pakist leitud ning vahistatule keelatud ese ja aine
võetakse ära ning koostatakse võetuse protokoll. Võetud eseme, aine ja
dokumendiga toimitakse käesoleva eeskirja paragrahvis 16 kehtestatud
korras.
§22. Kartserisse paigutatud vahistatu pakisaamise korraldus
Kartserisse paigutatud vahistatule toodud käsi- või postipakk võetakse
vastu, kuid antakse talle kätte pärast distsiplinaarkaristuse
ärakandmist.
VI peatükk
ARESTIALUSE ARESTIMAJAVÄLINE SUHTLEMINE
§23. Kokkusaamine arestimajas
(1) Arestialusel on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas,
kestusega kuni kaks tundi.
(2) Vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus,
kestusega kuni kolm tundi.
(3) Arestimajas viibimise ajal ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi.
§24. Kokkusaamise tingimused
(1) Kokkusaamine toimub arestimaja territooriumil kokkusaamisruumis
arestimaja ametniku või teenistuja järelevalve all.
(2) Kokkusaamisruumis võib arestialuse ja temaga kokkusaamisele tulnud
isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust
vaheseinaga.
(3) Arestialusele võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe
täiskasvanud isikuga. Kokkusaamisele võib täiskasvanu kaasa võtta lapsi.
§25. Kokkusaamise taotlemine
(1) Kokkusaamine toimub arestialuse või kokkusaaja kirjaliku taotluse
alusel ja arestimaja juhi või tema poolt volitatud isiku loal.
(2) Kokkusaamise võimaldamisel tehakse vastav kanne arestimaja
tööarvestuse raamatusse.
§26. Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed
(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja
perekonnanimi;
2) isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist
taotletakse;
3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa lapsed, siis märge
selle kohta;
4) kokkusaamisel suhtlemiseks kasutatav keel;
5)
soovitav kokkusaamise aeg;
6) taotleja allkiri ja kuupäev.
(2) Kokkusaaja märgib lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele veel ka
järgmised andmed:
1) oma sünniaeg ja -koht;
2) aadress;
3)
isikukood;
4) isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise
kuupäev;
5) tema suhe arestialusega (perekonnaliige, sõber,
tuttav, elukaaslane jne).
(3) Kokkusaamise taotlus pannakse arestialuse isiklikku toimikusse.
§27. Kokkusaamise läbiviimine
(1) Enne kokkusaamisele lubamist tehakse järgmised toimingud:
1)
kontrollitakse kokkusaaja isikusamasus esitatud isikut tõendava
dokumendi alusel;
2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
3)
tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja
vastutavale hoiule asjad, mis ei ole arestialusele lubatud.
(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse arestialune ja kokkusaaja
läbi. Läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost arestimaja
ametnik või teenistuja.
(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud arestialusele arestimajas keelatud
asjad võetakse hoiule ja tagastatakse kokkusaajale pärast kokkusaamise
lõppu. Toimingu kohta koostatakse protokoll.
(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest,
siis teda kokkusaamisele ei lubata.
(5) Arestialusel ja kokkusaajal on keelatud üksteisele üle anda asju.
(6) Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamise taotluses märgitud
keeles. Kui arestimaja ametnik või teenistuja ei valda seda keelt,
kasutatakse tõlgi abi.
§28. Kokkusaamise katkestamine
(1) Arestimaja ametnikul või teenistujal on õigus kokkusaamine kohe
katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda
või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud
kokkusaamise taotluses.
(2) Kohtumise katkestamisest kannab selle katkestanud ametnik või
teenistuja kohe ette arestimaja juhile, kes võtab vastu lõpliku otsuse
kohtumise katkestamise või lõpetamise kohta.
§29. Kokkusaamine kaitsja või vaimulikuga
(1) Kokkusaamist kaitsja või vaimulikuga korraldatakse selleks
ettenähtud omaette ruumis.
(2) Kokkusaamine peab olema vahetu, mitte läbi klaasseina telefoni või
muu sidevahendi kaudu.
(3) Kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
Kokkusaamist ei ole lubatud katkestada.
§30. Eriolukord
Epideemia või muu ähvardava eriolukorra puhul, mis võib häirida
arestimaja normaalset tegevust, võib politseiprefekt arestimaja juhi
ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.
§31. Kirjade saatmine ja saamine
(1) Arestialuse kirjad saadetakse arestialuse enda kulul.
(2) Kirjade saatmine ja saamine toimub arestimaja juhi kaudu.
§32. Kirjavahetuse edastamine avatud ja kinnises ümbrikus
(1) Arestialune annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle
kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule või töötajale, kes
kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib arestialune arestimaja
ametniku või teenistuja juuresolekul ümbriku kinni.
(2) Kaitsjale adresseeritud kirjad võib arestialune arestimaja
ametnikule või teenistujale üle anda kinnises ümbrikus, mida arestimaja
ametnik või teenistuja ei või avada.
(3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab arestialune kirjutama oma nime ja
kirja arestimaja ametnikule või teenistujale edastamise kuupäeva.
§33. Kirja väljasaatmine
Väljaminev kiri postitatakse kolme tööpäeva jooksul arestialuse poolt
kirja arestimaja ametnikule või teenistujale edastamisest arvates.
§34. Arestialusele saadetud kiri
(1) Kiri edastatakse allkirja vastu arestialusele kolme tööpäeva jooksul
kirja arestimajja saabumisest arvates.
(2) Õiguskantslerilt arestialusele saabunud kiri antakse arestialusele
allkirja vastu vahetult kätte viivitamata selle saabumisel ja suletud
ümbrikus.
§35. Sidekanalite kasutamine
(1) Arestialune kasutab sidekanaleid oma kulul.
(2) Telefoni ja muud sidekanalit on vahistatul õigus kasutada juhul, kui
arestimajas on vastavad tehnilised võimalused ja kui seda õigust ei ole
kriminaalmenetluse huvides piiranud uurija, prokurör või kohus.
(3) Sidekanalite kasutamine tuleb korraldada nii, et oleks välistatud
eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine või
kokkusaamine.
(4) Arestimajas telefonitaksofoni olemasolu korral lubatakse seda
kasutada telefonikaardiga.
(5) Arestialusel, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratud, on
lubatud omada telefonikaarti, mida hoitakse arestimajja hoiule võetud
asjade juures.
§36. Kirjavahetuse ja sidekanalite kasutamise piiramine
(1) Kui arestimaja juhil on põhjust arvata, et vahistatu poolt
kirjavahetuse pidamine või sidekanalite kasutamine takistab
kriminaalmenetluse läbiviimist, teatab ta sellest kirjalikult uurijale,
prokurörile või kohtule.
(2) Uurija, prokuröri või kohtu taotlus piirata kirjavahetuse pidamist
või sidekanalite kasutamist paigutatakse koos arestimaja juhi
vastavasisulise otsusega vahistatu isiklikku toimikusse.
(3) Kirjavahetust, telefoni ja muude üldkasutatavate sidekanalite
kasutamist ei piirata, kui vahistatu suhtleb riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja nende ametiisikutega või kaitsjaga.
§37. Avalduste ja kaebuste esitamine
(1) Arestialune võib esitada suulisi või kirjalikke avaldusi või kaebusi.
(2) Arestialuse palvel antakse avalduse või kaebuse kirjutamiseks paber
ja kirjutusvahend.
(3) Õiguskantslerile, riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja
nende ametiisikutele ning oma riigi konsulaartöötajale adresseeritud
avaldused ja kaebused võib arestialune arestimaja ametnikule või
teenistujale üle anda kinnises ümbrikus, mida arestimaja ametnik või
teenistuja ei või avada.
(4) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb avalduse või kaebuse
esitamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.
§38. Avalduste ja kaebuste edastamine
(1) Avaldused või kaebused arestimaja töö kohta edastab arestimaja juht
politseiprefektile, kes vaatab need kohe läbi ja võtab vastu asjakohase
otsuse või määrab asjaolude kindlakstegemiseks distsiplinaarjuurdluse,
mille viib läbi tema poolt nimetatud ametnik.
(2) Avalduse esitanud arestialusele antakse lahenduse kohta kirjalik
vastus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning selgitatakse
edasikaebamise korda.
(3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või ametiisikutele
adresseeritud avalduse ja kaebuse edastab politseiprefektuur
saatekirjaga, mille ärakiri lisatakse arestialuse isiklikku toimikusse.
Vajadusel selgitatakse arestialusele ametiasutuste kompetentsi.
(4) Avaldus kohtule, prokuratuurile, õiguskantslerile ja
Justiitsministeeriumile edastatakse politseiprefektuuri kulul.
§39. Avalduste ja kaebuste registreerimine
Kirjalik avaldus registreeritakse politseiprefektuuri arestialuste
avalduste ja kaebuste registris.
§40. Avalduste ja kaebuste vastustega tutvustamine
(1) Saadud vastus edastatakse avaldajale hiljemalt kolme tööpäeva
jooksul selle saamisest.
(2) Arestialusele tutvustatakse vastust ning seejärel paigutatakse
vastus tema isiklikku toimikusse.
VII peatükk
ARESTIALUSE DISTSIPLINAARNE MÕJUTAMINE
§41. Distsiplinaarmenetlus
(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi politseiprefekti korraldusel
arestimaja juht või tema poolt määratud ametnik.
(2) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab
alla menetluse läbi viinud ametnik või teenistuja.
(3) Distsiplinaarmenetluse materjal lisatakse arestialuse isiklikku
toimikusse.
(4) Arestialuse ümberpaigutamisel teise kinnipidamisasutusse lisatakse
tema isiklikku toimikusse õiend distsiplinaarkaristuse kandmise kohta.
§42. Distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Distsiplinaarkaristuse määrab politseiprefekt arestimaja juhi või
distsiplinaarmenetluse teinud ametniku või teenistuja ettepanekul.
(2) Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil või tema
ülesannetes oleval ametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi
kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks
kui 24 tunniks.
(3) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb sellekohase sissekande
arestimaja töö arvestuse raamatusse.
§43. Distsiplinaarkaristuse täideviimine
(1) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse paigutatud
arestialust hoitakse kartseris üksinda. Arestialune ei tohi enda juures
hoida isiklikke asju ega toiduaineid, talle ei edastata kirju ega pakke,
ei võimaldata kasutada telefoni ega muud sidevahendit, kohtuda omaksete
ega mõne teise isikuga.
(2) Kartseris võib arestialusel olla vaid piibel, arestimaja
sisekorraeeskiri, seep, hambapasta, hambahari, käterätt, rull
tualettpaberit ja naisarestialusel hügieenisidemed.
(3) Kartserisse paigutatud arestialuse kutsumine uurija või prokuröri
juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest
kandmisest.
(4) Arestialuse juures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimajja
hoiule ning tagastatakse talle pärast kartserist vabastamist.
VIII peatükk
ARESTIMAJAST VABASTAMINE
§44. Vabastamise korraldus
(1) Arestialuse vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu
arestimajas hoiul olnud raha, väärtpaberid, dokumendid ja muud esemed,
samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirjastatud
dokument kättesaamise kohta paigutatakse arestialuse isiklikku
toimikusse.
(2) Vabastatud isikul on õigus nõuda kirjalikku õiendit arestimajas
viibimise aja kohta.
(3) Vabastatav isik peab rikkumatult tagastama temale arestimajas
kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui isik on
kahjustanud kambrit või nimetatud vara või selle hävitanud, tehakse
talle ettepanek hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult (mille kohta
võetakse vastav allkiri) või nõutakse see temalt sisse seaduses
ettenähtud korras.
(4) Kainenema paigutatud isiku kainenemisel öisel ajal võimaldatakse
tema soovil jääda arestimajja kuni hommikuni.
(5) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb arestialuse vabastamise kohta
sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.
IX peatükk
ARESTIMAJA AMETNIKUD JA TEENISTUJAD
§45. Ametnike ning teenistujate õigused ja kohustused
(1) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on kohustus teenistusülesannete
täitmisele asumisel ning teenistuse ajal jälgida kambrisse paigutatud
arestialust.
(2) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on õigus igal ajal ning kohustus
vähemalt kord vahetuse ajal arestialune ja kamber läbi otsida, et leida
keelatud ese või aine, hoida ära võimalik põgenemiskatse
ettevalmistamine ning arestimaja ruumi või inventari rikkumine ja
lõhkumine. Arestialuse otsib läbi temaga samast soost isik.
(3) Keelatud aine või eseme leidmisel koostatakse protokoll ning aine
või ese võetakse arestimaja hoiule.
(4) Arestimaja ametnik ja teenistuja teevad läbiotsimise ja selle
tulemuse kohta kellaajalise sissekande arestimaja töö arvestuse
raamatusse.
(5) Arestimaja ametnikud ja teenistujad tagavad arestialuste kambritest
väljaviimise ning nende liikumise saatmise arestimaja piires.
(6) Arestialune viiakse kambrist välja, kui teda on vaja viia
uurimistoimingule väljapoole arestimaja ruume, uurimisruumi,
kohtumisruumi, meditsiinitöötaja juurde, duši- või pesemisruumi,
tualetti, vanglasse, raviasutusse, teise kinnipidamiskambrisse või kui
kamber tuleb läbi otsida, koristada või desinfitseerida või kui
arestialust on vaja läbi otsida, konvoeerida või arestimajast vabastada.
(7) Arestialuste järelevalvet arestimajas korraldab politseiprefektuur
viisil, mis tagab «Vangistusseadusega» sätestatu ja arestimaja
sisekorraeeskirjaga ettenähtud nõuete täitmise ning üldise julgeoleku
arestimajas.
(8) Arestimaja sisekorraeeskirja täitmise ja arestialuste julgeoleku
eest arestimajas vastutab arestimaja juht.
§46. Töö korraldus
(1) Arestimaja ametnike ja teenistujate teenistus korraldatakse
vahetustega.
(2) Töögraafikud kinnitab politseiprefekt.
(3) Arestimaja sisekorraeeskirjas reguleerimata töökohustused määratakse
arestimaja töö juhendiga, mille kinnitab politseipeadirektor.
Tööjuhendiga kinnitatakse ka arestimajas kasutatavate dokumentide vormid.
(4) Ametniku või teenistuja ametikohustused määratakse ametniku või
teenistuja ametijuhendiga.
(5) Politseiametnikud kannavad tööl olles politseivormiriietust,
koosseisulised teenistujad eraldusmärkideta politseivormiriietust.
X peatükk
ARESTIMAJA DOKUMENTATSIOONI SÄILITAMINE
§47. Arestimaja dokumentatsiooni säilitamine
(1) Arestialuste isiklikke toimikuid säilitatakse kuni viis aastat.
(2) Arestimaja töö arvestuse raamatuid säilitatakse üks aasta pärast
viimast sissekannet.
(3) Arestialuste avalduste ja kaebuste registrit säilitatakse üks aasta
pärast viimast sissekannet.
(4) Kainenema toimetatud isikute raamatut säilitatakse üks aasta pärast
viimast sissekannet.
XI peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§48. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 10. augusti 1999. a määrus nr 72 «Politsei arestimaja
sisekorra eeskirja kinnitamine» (RTL 1999, 122, 1670; 2000, 21, 276)
tunnistatakse kehtetuks.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter