Määrus kehtestatakse «
Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35,
538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahv 17 lõike 7 alusel nõuete
ühtlustamiseks lastekodus, koolkodus või noortekodus elava lapse
ajutiselt perekonda andmisel.
§1. Määrusega kehtestatakse nõuded lastekodus, koolkodus või
noortekodus (edaspidi laste hoolekandeasutus) elava lapse
ajutiselt perekonda andmiseks.
§2. Laste hoolekandeasutuses elav laps antakse ajutiselt
perekonda ainult lapse huvidest lähtuvalt pereeluga tutvumise ja
vanemate, sugulaste või teiste lapsele lähedaste isikutega sidemete
säilitamise eesmärgil.
§3. Laps antakse ajutiselt perekonda õppetööst vabal ajal
(puhkepäevadel, riigipühadel või koolivaheajal) maksimaalselt kolmeks
kuuks.
3–7-aastast last lubatakse perekonda kuni kolmeks päevaks korraga.
§4. Alla 3-aastast last ei tohi ajutiselt perekonda anda.
§5. Last, keda on võimalik lapsendada või paigutada
eestkoste- või hooldusperekonda, ei tohi ajutiselt perekonda anda.
§6. Laps antakse ajutiselt perekonda vähemalt 10-aastase
lapse nõusolekul ja alla 10-aastase lapse arvamust ning soovi arvestades.
§7. Perekond, kes soovib laste hoolekandeasutuses elavat
last ajutiselt perekonda võtta, peab selleks taotlema loa oma
elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt.
§8. Lapse ajutiselt perekonda võtmise taotluse saamisel
selgitab valla- või linnavalitsus välja perekonna valmiduse ja sobivuse
lapse perekonda võtmiseks kodukülastuste ja perekonnaliikmetega
läbiviidud vestluste kaudu. Valla- või linnavalitsus nõuab vajadusel
tõendeid perekonna majandusliku olukorra ja perekonnaliikmete tervisliku
seisundi kohta.
§9. Valla- või linnavalitsus teeb otsuse lapse ajutiselt
perekonda lubamiseks. Kui lapse konkreetsesse perekonda andmine võib
ükskõik millisel viisil last ohustada või talle kahjulik olla, on valla-
või linnavalitsusel õigus põhjendatult loa andmisest keelduda.
§10. Lapse ajutiselt perekonda andmiseks peab laste
hoolekandeasutusel olema lapse seadusliku esindaja (vanema(te),
eestkostja või lapse elukohajärgse eestkosteasutuse) kirjalik nõusolek.
18-aastaseks saanud isiku ajutiselt perekonda andmiseks peab olema tema
enda ja tema elukohajärgse eestkosteasutuse kirjalik nõusolek.
§11. Lapsele peab selgitama ajutiselt perekonda andmise ning
laste hoolekandeasutusse tagasi tulemise põhjusi, samuti perekonnas
viibimise päevade arvu ning perekonnaga suhtlemise edaspidiseid
võimalusi.
§12. Lapse ajutiselt perekonda andmiseks sõlmitakse leping
laste hoolekandeasutuse ning perekonna vahel, milles fikseeritakse
poolte õigused ja kohustused. Laste hoolekandeasutus saadab lepingu
koopia perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
§13. Lapse ajutiselt perekonda andmisel on perekonnal õigus
saada laste hoolekandeasutusest lapse toiduraha ja riided peres olemise
ajaks.
§14. Lapse ajutiselt perekonnas viibimise ajal jälgib lapse
vajaduste rahuldamist sõltuvalt tema vanusest ja erivajadustest ning
lepingu tingimuste täitmist perekonna elukohajärgne valla- või
linnavalitsus ning teatab viivitamatult probleemide tekkimisest
perekonnas laste hoolekandeasutusele.
§15. Lapse andmine ajutiselt perekonda, kes ei ela Eestis,
toimub samadel tingimustel ja korras nagu Eestis elava perekonna puhul.
Perekonnal peab olema elukohamaa seaduste kohaselt selleks ettenähtud
organi poolt väljastatud kirjalik luba lapse ajutiselt perekonda
võtmiseks.
§16. Sotsiaalministri 29.03.1995. a määrus nr 25
«Lastekodulapse ajutiselt perekonda andmine» (RTL 1995, 34, lk 1175) ja
sotsiaalministri 23.12.1999. a määruse nr 93 «Nõuded lastekodusse ja
koolkodusse riiklikule hoolekandele võtmiseks ja hoolekande
lõpetamiseks» (RTL 2000, 4, 24) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks.
§17. Määrus jõustub 22. detsembril 2000. a.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter