Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote hukkamise kord

Väljaandja:	Põllumajandusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	22.12.2005
Avaldamismärge:	RTL 2001, 57, 788

Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmisekord ¹
Põllumajandusministri 2. mai 2001. a määrus nr 31

Määrus kehtestatakse « Loomakaitseseaduse» (RT I 2001, 3, 4) § 14 lõike 3 alusel.

§1. Reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote lubatud meetoditel tapmise kord.

§2. Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmine

Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmiseks on lubatud järgmised meetodid:
1) tapmine kohase silmapilkset surma põhjustava mehaanilise seadmega;
2) tapmine CO₂ manustamise teel.

§3. Tapmine kohase silmapilkset surma põhjustava mehaanilise seadmega

(1) Ühepäevaste tibude ja haudejäätmetes embrüote tapmiseks kasutatakse kiiresti pöörlevate, kohest surma põhjustavate terade või labadega seadet.

(2) Seadmesse ei tohi panna rohkem ühepäevaseid tibusid ja haudejäätmetes embrüoid, kui see suudab korraga surmata.

§4. Tapmine CO₂ manustamise teel

(1) Ühepäevased tibud ja haudejäätmetes embrüod tuleb asetada kambrisse, kuhu juhitakse süsinikdioksiid (CO₂). Süsinikdioksiidi kontsentratsioon kambris peab olema võimalikult lähedane 100%-le.

(2) Ühepäevased tibud ja haudejäätmetes embrüod peavad jääma kambrisse kuni surmani.

§5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2001. a.
¹ Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivi 93/119/EC nõudeid.

Minister Ivari PADAR

Kantsler Ants NOOT