B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» paragrahvi 28 lõike 4 alusel.

§ 1.    Määrusega kehtestatakse B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava (juurde lisatud).

§ 2.    Õppekava on kohustuslik hiljemalt kaks kuud pärast määruse jõustumist koolituskursust alustavale B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitajale.

1.1.2. [Kehtetu – RTL 2004, 60, 1007 – jõust. 15.05.2004]

1.2. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 8.07.2005]

1) sõidukijuhtimisliigutused ja juhi otstarbekohane tegevusjärjekord;

2) liikluse jälgimise oskus, juhile vajaliku tähelepanuvõime kujundamine;

3) teeolude hindamise ja sõiduteekonna valiku oskus.

1) on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane;

2) omab mootorsõidukijuhi tervisetõendit B-kategooria või B1-alamkategooria auto juhtimist lubava märkega;

3) on juhiloa saamise ajaks:
– B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana,
– B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 18 aastat vana,
– B1-alamkategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana.

3.4. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 8.07.2005]

1) õppematerjali esitamine siirdega lihtsamalt keerukamale (mitmetahulisemale);

2) õppematerjali esitamine etappide kaupa;

3) õpilase aktiivsuse ja iseseisva õpingu osatähtsuse suurendamine;

4) ühisürituste ja rühmatöö osakaalu suurendamine;

5) mitmekesiste õppemeetodite kasutamine;

6) õppesõit mitmesugustes liikluspiirkondades, liiklus- ja teeoludes;

7) etteantud sihtkohta sõidu õpetamine õpilasepoolse sõiduteekonna kavandamisega;

8) õppeprotsessist saadav tagasiside; õpetajahinnangu ja õpilase enesehinnangu arvestamine.

4.1. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 8.07.2005]

1) kursuse kava ja kestus;

2) juhiloa saamise eeldused;

3) koolituse maksumus;

4) nõutavad dokumendid.

1) õpetuses on lähtutud auto juhtimise tegevusest ja õpitava aine omandamise järjekorrast;

2) enne konkreetse teema õpetamist räägitakse õpilasele, millist osa etendab õpitav osa kogu õpingumahus. Sellega tõstetakse motivatsiooni teema õppimiseks (edaspidi nimetatakse ühe teema õppimist osaoskuse omandamiseks tervikoskusest);

3) õpingute teemad on valitud selliselt, et iga järgnev teema peaks haakuma eelmistega.

1) sõidukijuhina liiklemine nõuab märksa suuremat korrektsust, tegevuse täpsust ja vastutust, kui enamus elukutseid, millega on tegeldud;

2) siin saab selgeks, kui vajalik on omandada auto juhtimisliigutused teatud vilumuseni, et saaks alustada õpinguid liikluses (linnasõidu eel kuni teemani 6 omandatakse selline juhtimisvilumus, et õpilase tähelepanu ei kontrolli oluliselt juhtimisseadmete kasutamist, vaid on rakendatud peamiselt liikluskeskkonna jälgimisele. Auto paigutamise oskuse ja manööverdamisel silmamõõdu kujundamise harjutuste sooritamine jätkub nii õppeplatsil kui liikluses autot parklasse paigutades kuni kursuse lõpuni).

1) ohutu liiklemine (10 küsimust);

2) liiklusreeglid (10 küsimust);

3) liikluspsühholoogia (5 küsimust);

4) sõiduki kasutamist sätestavad õigusaktid (5 küsimust);

5) lisanõuded (5 küsimust).

7. [Kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 8.07.2005]

1) sõidukijuhi õpetuse eesmärke ja sisu;

2) sõidukijuhile esitatavaid nõudmisi oskuste ja võimete osas;

3) sõiduõppe astmeteks jaotamise vajalikkust ja saama aru nende eesmärkidest;

4) oma osa õppeprotsessis;

5) et juhi võimed on piiratud;

6) autoga liiklemise tegelikku olemust ja seda, et liiklusoskuse omandamiseks on vaja kujundada endas õige suhtumine ja teha endaga palju tööd;

7) auto sõidueelse kontrolli ja õige juhiasendi vajalikkust, auto juhtimisseadiste otstarvet ja käsitsemist, sõiduki juhtimisseadmete kasutamise õigete võtete tähtsust;

8) auto juhtimisseadiste otstarvet ja käsitsemist.

1) kursuse sisu ja kestust;

2) koolituse struktuuri ja astmelisuse vajalikkust;

3) koolituse mahtu.

1) juhi koolituse eesmärke ja sisu;

2) õppe-eesmärke.

1) sõiduki tehnilise ülevaatusega seonduvalt;

2) juhieksamite sooritamisega seonduvalt;

3) liikluse reguleerimisega ja korraldamisega seonduvalt;

4) liiklusalase koolitusega seonduvalt.

1) oskama kontrollida auto valmisolekut sõiduks;

2) oskama hinnata oma seisundit ja valmisolekut liiklemiseks;

3) tundma ja oskama juhinduda liikluseeskirjast ja teistest liiklemisega seotud õigusaktidest;

4) omama juhile vajalikku tähelepanuvõimet;

5) oskama autot juhtida ja sooritada üheaegselt mitut toimingut;

6) oskama jälgida liiklust, hinnata liiklusolukordi ja hinnata oma tegevust objektiivselt;

7) oskama ennustada teiste liiklejate tegevust ja seda arvestada;

8) oskama olla oma käitumises teistele mõistetav ja võtta arvesse teiste võimalusi ning vajadusi;

9) oskama kiiresti otsustada, vältida riski, õigesti tegutseda ja toime tulla mitmesugustes liiklusolukordades;

10) oskama kavandada sõiduteekonda;

11) valdama keskkonda säästvat, sujuvat ja ökonoomset sõidustiili.

1) inimesel on tahteline ja tahtmatu tähelepanu;

2) juhi tähelepanu peab töötama valivalt;

3) juht peab olema võimeline tegelema üheaegselt mitme tähelepanu nõudva asjaoluga;

4) aju on loominguline organ, kuid väsib kiiresti;

5) oma tähelepanuvõimet peab oskama ratsionaalselt kasutada;

6) igas olukorras peab oskama säilitada tasakaalukust;

7) juhi võimed ja hoiakud on kujundatavad;

8) hälbed käitumises sõltuvad juhi soost, east ja sõidustaažist.

1) õppematerjal esitatakse siirdega lihtsamalt keerukamale, kus uus teadmine haakub varemõpituga ning aitab seda kinnistada; nii kujuneb arusaam, et need teadmised moodustavad terviku;

2) õppimine, kordamine ja teadmiste kontroll (ka enesekontroll) teenivad ühist eesmärki;

3) iseseisval tööl ja eriti rühmatööl on õpingutes oluline osa.

1) õpitavat saab omandada tahtlikult ja eesmärgistatult või tahtmatult ning eesmärgita;

2) õpitavat saab omandada kas iseseisvalt või õpetaja ja õpilase ühistöö tulemusena;

3) mida mitmekesisem on õpetus ja õpitava ainega tegelemine, seda põhjalikumalt aine omandatakse;

4) õpiprotsessis on oluline õpitu õigeaegne kordamine, objektiivne ja õigeaegne tagasiside.

1) mootorsõidukite liigitust;

2) auto üldehitust ja juhtimisseadmeid;

3) mootorsõiduki näidikute tähendust;

4) kuidas teostada auto sõidueelset kontrolli;

5) kuidas kasutada auto juhtimisseadmeid.

1) mootorsõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse;

2) mootorsõidukite liigitust juhtimisõiguse seisukohalt.

1) kuidas teostada sõiduki sõidueelset kontrolli ja valmistuda sõiduks;

2) mis kuulub auto varustusse ja kuidas seda kasutatakse;

3) auto komplekti kuuluvaid turvaseadmeid ja nende kasutamise nõudeid;

4) auto tulede, tahavaatepeeglite, ventilatsiooni, klaasi- ja istmesoojendi otstarvet;

5) istme reguleerimisega seotut;

6) auto juhtimisseadiste kasutamist;

7) autol kasutatavaid hõõglampe ja kaitsmeid.

1) millist informatsiooni edastavad auto näidikud;

2) kuidas kasutada kõiki auto juhtimisseadiseid ja lüliteid:
– millal ja kuidas sidurit kasutada ja käike valida ning vahetada,
– millal ja kuidas pidurdada,
– gaasipedaali kasutamisel toimuvat,
– rooli kasutamisel toimuvat.

1) kontrollida auto sõiduks valmisolekut,

2) oskama kasutada auto juhtimisseadiseid, alustada sõitu, muuta auto suunda ja kiirust.

1) kontrollida auto varustust, liiklusohutuse seisukohalt tehnilist seisukorda ning kasutada ohutusseadmeid;

2) kontrollida auto pidurite, juhtimisseadiste, rataste ja rehvide, klaasipuhasti ja valgustite tööd ning korrasolekut;

3) kontrollida kütuse, õli, akuvedeliku, jahutusvedeliku, pidurivedeliku ja klaasipesuri vedeliku olemasolu;

4) teostada hõõglampide, kaitsmete ja rataste sõidueelset kontrolli;

5) hoida tulede, numbrimärkide ja tuuleklaasi puhtust.

1) kontrollida auto uste suletust;

2) kasutada juhiistme ja tahavaatepeeglite reguleerimisvõimalusi parima ja ohutu sõiduasendi ning nägemisvälja saavutamiseks;

3) kinnitada ja pingutada turvavööd ja reguleerida peatuge.

1) ära tunda ja jälgida kontrollmõõteriistade näitu;

2) kasutada kõiki lüliteid ja juhtimisseadiseid (pedaale, lülitada käike).

1) reguleerida kõiki tahavaatepeegleid nii, et saavutataks õige nägemisväli juhtimiseks sobivas istumisasendis;

2) kontrollida tahavaatepeeglitest mitte nähtavaid (nn pimedaid) alasid pea pööramisega.

1) kasutada turvavööd õigesti;

2) aidata sõitjatel kinnitada turvavööd ja neid vabastada;

3) aidata eri vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust.

1) soe/külm mootor;

2) soe/külm/niiske ilm;

3) pärast mootori seiskumist tasasel teel ja kallakul.

1) sooritada järgmisi eeltoiminguid:
– toiminguid pargitud autoga sõitu alustades,
– toiminguid sõitu lõpetades auto juurest lahkumisel (rakendada abinõud, mis väldiks sõiduki iseeneslikku liikuma hakkamist ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise);

2) valmistuda liikuma hakkamiseks:
– jälgida ümbritsevat liiklust,
– teadvustada tegevuskava,
– anda suunamärku;

3) sujuvalt kohalt võtta ja jääda seisma sidurit ja pidurit kasutades ning jälgides ümbritsevat liiklust.

1) autoga võimalikult aeglaselt liikuda, selleks sõita autoga võimalikult aeglaselt seismajäämise piiril edaspidi, pärast tagurdamisharjutusi ka tagurpidi, sirgjooneliselt ja pärast roolimisharjutusi ka pöördeid sooritades (lahutades sidurit ja enne seisma jäämist seda taas sujuvalt ühendades, et säilitada minimaalset sõidukiirust);

2) pärast sõidu alustamist hoida püsivat sõidukiirust;

3) pärast sõidu alustamist sooritada sujuvaid kiirendusi.

1) hoida õigesti rooli;

2) sooritada roolimisliigutusi mitmesuguse kiirusega.

1) pärisuunas eri laiusega teedel;

2) tagurdades eri laiusega teedel.

1) määratud parkimiskorra kohaselt;

2) kõnniteeääre lähedal paremal ja vasakul teepoolel;

3) parkivate sõidukite ees, taga ja vahel.

1) juhtida autot kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest takistustest ja tee ebatasasustest;

2) sooritada tagasipööret piiratud alal;

3) arvestada auto mõõtmetega;

4) sõita vasakpoolsete (parempoolsete) ratastega teekattemärgistuseni, samuti esiratastega teekattemärgistuseni ja peatuda.

1) võtta tagurdades sellist juhiasendit, mis võimaldaks jälgida kogu ümbrust, kasutada tahavaatepeegleid ja vaadata üle õla mõlemale poole autot;

2) tagurdada kõrvalekaldumatult otse; vaheldumisi vasakule; paremale ja otse;

3) juhtida autot kitsastes kohtades, mööduda mitmesugustest takistustest ja tee ebatasasustest.

1) vahetada käike üles ja alla, vajaduse korral käike vahele jättes, kasutades samaaegselt gaasi ja pidurit;

2) valida sobivat käiku sõltuvalt sõidukiirusest ja mootori pööretest;

3) lülitada mootoriga pidurdamiseks madalamat käiku;

4) vähendada tõusul sõidukiirust, vahetades käike kõrgeimast esimeseni;

5) vahetada käike nii, et oleks tagatud vähim kütusekulu ja mootorimüra.

1) alustada sõitu eri kallakutel nii edaspidi kui tagurpidi, käsipiduri abiga ja ilma;

2) väikesel tõusul vähendada sõidukiirust seismajäämiseni, hoides autot gaasi ja siduri abil paigal.

1) kasutada õiget pidurdamisetehnikat, pidurdades sujuvalt ja tugevalt eri teekatetel;

2) pidurdada kuni seismajäämiseni ette määratud kohas sujuvalt ja ka tugevalt kuni võimalikult lühikese pidurdusteekonnani.

1) oskama selgitada teeliikluse olemust ning aru saama teeliiklussüsteemi osateguritest – inimene « sõiduk « keskkond – ja nendevahelistest seostest;

2) mõistma teeliiklussüsteemi olemust nii ühiskondlikult kui ka üksikisiku seisukohalt ning tunnetama oma vastutust liiklusohutuse tagamisel jalakäijana ja sõidukijuhina;

3) teadma, milliste õigusaktidega on määratud teeliikluse korraldus;

4) teadma enamlevinud liiklusõnnetuste põhjusi;

5) tundma liikluses kehtivate õigusaktide osa üldises liikluskorralduses, aru saama liikluseeskirja üldsätetest.

1) teadma teeliikluse osategureid ja nendega seotud riske (juht, sõiduk, liikluskeskkond ja teised liiklejad, liikluskorraldus);

2) teadma, et ohutu liiklemine eeldab kõikide teeliikluse osateguritega arvestamist;

3) teadma juhi võimalusi ja õiget tegevust, kui juht oskab hankida liiklusinfot õigeaegselt, kui liiklusinfot saadakse hilja ja kui liiklusõnnetus pole välditav.

1) liiklusõnnetuste statistikast;

2) liiklusõnnetuste liikidest;

3) tüüpilistest liiklusõnnetuste põhjustest.

1) juhi koolituse tasemest ja juhikandidaadi enda tegevusest;

2) liikluskorraldusest teedel ja tänavatel;

3) autole kehtivatest tehnonõuetest.

1) liikluse üldisi põhimõtteid;

2) juhti, sõidukit ja keskkonda puudutavatest õigusaktidest juhindumise vajalikkust;

3) liikluseeskirja põhireegleid ja liikluskorraldusvahendeid;

4) liikluseeskirja üldsätteid;

5) vastutust «Liikluseeskirja» ja teiste õigusaktide nõuete eiramise korral.

1) teema 2 kohaseid auto käsitsemisliigutusi sooritatakse üksikelementidena aeglaselt ja järkjärgult kiiremini varem omandatud teadmiste poolt juhituna;

2) auto juhtimise komplekse tegevuse sooritamine (üheaegselt liiklusümbruse jälgimisega sooritab vajalikke juhtimisliigutusi käte ja jalgadega) mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile, pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti.

1) lugeda kontrollmõõteriistade näite nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist;

2) kasutada lüliteid ja juhtimisseadmeid nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist;

3) jaotada tähelepanu eri asjaolude vahel ja anda juhimärguandeid nii, et see ei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatud sõidusuuna hoidmist.

1) kohalt sõit ja peatumine;

2) slaalom intensiivse rooli keeramisega;

3) käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla;

4) pöörete sooritamine;

5) sõidu ajal abiseadmete ja lülitite kasutamine, pidades silmas komplektse tegevuse kvaliteeti.

1) kohalt sõit ja peatumine üheaegselt liiklusümbruse jälgimisega ja sellest juhindumisega;

2) auto roolimine sujuvalt ja aeglaselt järkjärgult intensiivsemale roolimisele üheaegselt liiklusümbruse jälgimise ja suunamärguande andmisega;

3) sujuvad käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla aeglaselt soorituselt järkjärgult kiiremale sooritusele üheaegselt liiklusümbruse jälgimise ja sellest juhindumisega;

4) pöörde sooritamise eel liiklusümbruse jälgimine, teiste liiklejate tegevusest juhindumine, suunamärguanne, sõidukiiruse sobitamine, sobiva käigu valik;

5) erisuguste sõiduharjutuste sooritamise ajal auto abiseadmete kasutamine, jaotades tähelepanu erinevate asjaolude vahel.

1) liikluseeskirja nõuetest;

2) ametiisikute (reguleerija, liiklusjärelevalve töötaja) volitustest ja tegevusest;

3) liikluseeskirja põhireeglitest (peab oskama tuua näiteid liikluse põhireeglite kohta ja lahendada liiklusülesandeid);

4) tüüpilistest eksimustest sõidujärjekorra määramisel eri liiklusolukordades;

5) jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtide ohtlikkuse eripärast liikluses;

6) invaliidisõiduki eriõigustest;

7) juhi kohustusest ühissõidukile eesõiguse andmisel;

8) liiklusest õuealal;

9) eritalituse sõiduki eriõigustest.

1) selgitada liiklussüsteemi osategureid – inimene, sõiduk, tee;

2) selgitada liikluse osategureid puudutavaid õigusakte ja nende vajalikkust;

3) selgitada liikluses toimivaid üldisi põhimõtteid, ristmike ületamise põhireegleid ja liiklusolukordade ennustatavust.

1) eristada erineva rühma liiklusmärke nende kuju ja mõjuala osas;

2) selgitada valgusfooride tähendust ja tööd;

3) selgitada reguleerija märguannete tähendust;

4) selgitada teekattemärgistusega seonduvat.

1) selgitada juhi ettevaatusabinõusid ja tegevust, kui tuleb mööduda vastutulevatest või pärisuunas liikuvatest jalakäijatest, jalgratturitest ja mopeedijuhtidest;

2) selgitada juhi kohustusi jalakäijate ning jalgratturite kui vähekaitstud liiklejate suhtes:
– kõnniteel,
– jalgrattateel,
– sõiduteel,
– õuealal,
– hoovist väljasõidul,
– teepeenral,
– nende trammi ja bussi sisenemisel ning väljumisel,
– reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal ning jalgrattatee ületamise kohal;

3) selgitada, milline on sobiv sõiduviis ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse ja nähtavuse ning eri tee- ja ilmaolude korral;

4) kirjeldada olukordi, kus juht on kohustatud teed andma jalgratturile ja mopeedijuhile;

5) selgitada probleeme, mis tekivad liikluses:
– vanuritel,
– kuulmishäiretega inimestel,
– vaimsete puuetega inimestel,
– liikumispuuetega inimestel;

6) ära tunda ja mõista puuete sümptomeid;

7) invaliidisõiduki eriõigusi ja teiste sõidukijuhtide õiget käitumist invaliidisõiduki juhi suhtes;

8) selgitada, kuidas mõjutab liikluskeskkond laste ohutust;

9) selgitada, millega on seotud laste probleemid liikluses;

10) pöörata tähelepanu liikluskeskkonnale ja osata selgitada, kus enamasti ilmuvad lapsed ootamatult sõiduteele;

11) selgitada pildi abil laste tüüpilisi tegevusmalle;

12) selgitada, kuidas mõjutab sõiduki tehniline seisukord ja sõiduviis ümberkaudsete elanike ja teiste liiklejate heaolu ning tervist.

1) selgitada jooniste abil raudteeülesõidukohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid;

2) kirjeldada liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende mittekorrasolekust johtuvaid ohte;

3) selgitada trammiteega ristumise koha ja raudteeülesõidukoha ületamisega kaasnevaid tüüpilisi ohte ning juhi tegevust neis kohtades:
– tähelepanu jaotamine ette ja külgedele,
– kiiruse valimine olulisi asjaolusid arvestades,
– tõkkepuuga ja tõkkepuuta raudteeülesõidukoha ületamine linnas ja maanteel,
– hädapeatumine raudteeülesõidukohal või trammiteel.

1) juhi õiget tegevust, kui teel olles tekib sõidukile rike, millega ei või oma jõul sõitu jätkata;

2) juhi õiget tegevust sõiduki pukseerimisel.

1) oskab muuta sujuvalt auto sõidukiirust ja -suunda, oskab hinnata auto ruumivajadust;

2) oskab sooritada teema 2 kohaseid sõiduharjutusi küllaldase vilumusega ja ilma oluliste vigadeta;

3) valitseb autot sel määral, et on võimeline alustama õppesõitu liikluses;

4) oskab autot juhtida komplekse tegevuse sooritamisena mõttetegevuse suunamisega järgmisena sooritatavale tegevuskomponendile ja tajuda liikluse tervikolukorda.

1) sõidu alustamisel;

2) suunamärguandmisel;

3) sõiduteel paiknemisel;

4) pöörete sooritamisel;

5) manööverdamisel;

6) sõiduki peatumisel ja parkimisel.

1) ennustav mõtlemis- ja sõiduviis;

2) õigesti kavandatav sõidujoon;

3) õige sõidujärjekord;

4) liiklusoludele ja liiklusümbruse jälgimiseks sobiva sõidukiiruse valik;

5) õigeaegse suunamärguande vahendusel teistele liiklejatele mõistetavus;

6) liiklusjuhiste järgimine.

1) on hangitud liiklusümbrusest vajalikku teavet õigeaegselt;

2) on valitud õige sõidurada ja sellel paiknetakse õigesti, kaugus ees, taga ja küljel paiknevatest sõidukitest on õige;

3) täidetakse liikluseeskirja nõudeid sõidujärjekorra määramisel;

4) kasutatakse sobivat olukorrakiirust;

5) antakse õigeaegselt suuna- ja teisi märguandeid;

6) täidetakse liikluskorraldusvahendite nõudeid;

7) säilitatakse piisavat tähelepanu ja liiklusolukordade ennustamise võimet.

1) suunata pilku ette lähedale, kaugele ja peeglitesse;

2) näha liiklust tervikuna;

3) otsida probleeme;

4) olla teistele liiklejatele nähtav;

5) olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav;

6) püüda olukordi ennetada;

7) hoida ohutut piki- ja külgvahet;

8) ennustada teiste võimalikku tegevust.

1) sõitmisel on ohutuse seisukohalt väga tähtis sõiduki asukoht;

2) ta peab sõitmise ajal olema teadlik oma asukohast ja veendunud, et see on õige ja otstarbekas enda ning teiste liiklejate suhtes.

1) alati on soovitatav sobitada oma sõidukiirus antud teel ja liiklusoludes väljakujunenud sõidukiirusega;

2) kiiruse sobitamine on alguses raske; sellest ülesaamiseks tuleb õppida jälgima ümbritsevat liiklust ja teiste sõidukite paiknemist.

1) paindlik ja ohutu liiklemine põhineb heal liiklejate vahelisel mõistmisel, juhimärguannete andmise oskusel ja liiklejate vahelisel ühistööl;

2) liikleja peab nägema teisi ja olema teistele liiklejatele nähtav.

1) liikluskorraldusvahendite järgimine ja käitumine liiklusreeglite kohaselt võimaldab ohte ennetada;

2) liiklusreeglite eiramine põhjustab riskiolukordi.

1) mõistma, miks liiklejate omavaheline suhtlemine on tähtis ja kuidas see toimub;

2) oskama arvestada eri liiklejate rühmade käitumislaadi ja toimida selle kohaselt.

1) peab ta olema kaasliiklejatele nähtav;

2) peab tema tegevus olema kaasliiklejatele ennustatav;

3) peab ta oskama sobitada oma sõidukiirust liiklusvooluga;

4) tuleb sõidukiirust muuta sujuvalt;

5) tuleb osata näha liiklusolukordi ja liigelda liikluskorraldusvahendite kohaselt;

6) tuleb osata ennustada teiste liiklejate tegevust;

7) tuleb võtta arvesse liiklejate eri rühmade võimeid ja kalduvusi;

8) tuleb olla eriti tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältida nende ohustamist ja neile kahju tekitamist;

9) peab ta mõistma suurte ja väikeste sõidukite erinevast ruumivajadusest tulenevaid raskusi;

10) peab ta olema valmis andma alarmsõidukitele sõidueesõigust ja mõistma algajate juhtide raskusi.

1) ennustavat mõtlemis- ja sõiduviisi;
– tähelepanu;
– sõidujoone valikut;
– õige sõidujärjekorra järgimist;
– sõidukiiruse valikut;
– juhimärguandeid;
– liikluskorraldusvahendite jälgimist;
– ruumivajaduse arvestamist;

2) kaasliiklejatesse mõistvat suhtumist;

3) liiklejate ühistööd.

1) suunata pilku ette ja mõlemale poole lähedale ja kaugele ning peeglitesse;

2) hinnata auto seisukorda (mõõteriistad, mootori heli, rool jms);

3) näha liiklust tervikuna;

4) otsida probleeme;

5) olla teistele liiklejatele nähtav;

6) olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav;

7) püüda olukordi ennetada;

8) hoida ohutut piki- ja külgvahet;

9) ennustada teiste võimalikku tegevust.

1) liikluseeskirja sätteid;

2) liikluse keerukust;

3) teeolusid;

4) ilmaolusid;

5) oma juhioskusi ja kogemusi.

1) suunamärguandega;

2) suundumisega vastava sõiduraja äärele;

3) kiiruse sobitamisega;

4) vajadusel käeviipega;

5) tulede vilgutamisega;

6) vajaduse ja lubatavuse korral helisignaaliga.

1) ebaõigest sõidukiirusest, sest sõiduki ruumivajadus sõltub sõidukiirusest;

2) puudulikust sõiduki valitsemise oskusest, sest sõiduk kaldub vähese juhtimistäpsuse tõttu teistele liiklejatele lähemale kui soovitud;

3) väljakujundamata silmamõõdust (kauguse hindamise võime on välja kujundamata);

4) puudulikust tervikpildi nägemise võimest (kaldub kaasliiklejatele liiga lähedale, sest ei teadvusta korraga silma vaatepiirkonda jäävaid sõidukeid).

1) lugu pidada teistest liiklejatest ja looduskeskkonnast;

2) arvestada teiste liiklejate oskuste, tahte ja võimalustega liikluses toime tulla;

3) näidata valmidust anda raskesse või ohtlikku olukorda sattunud liiklejale sõidueesõigust.

1) sõiduks valmistumisel;

2) sõidu alustamisel;

3) liiklusvoolus sõitmisel.

1) valmistuda sõiduks juhina;

2) kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki vastavust ohutusnõuetele;

3) arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega;

4) enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse võtta selle iseärasusi.

1) jälgida tagant lähenejaid ja ennustada nende tegevust;

2) enne sõidu alustamist koostada hangitud informatsiooni põhjal tegevuskava, näidata suunamärguannet ja olla oma tegevuses teistele liiklejatele mõistetav;

3) liituda sujuvalt ja ohutult liiklusvooluga;

4) jälgida veel kord liiklusvoolu sisenemise ajal ees ja külgedel toimuvat.

1) jälgida liiklusolusid ja teiste liiklejate tegevust;

2) suhelda teiste liiklejatega;

3) ennustada teiste liiklejate tegevust;

4) valida liikluseeskirja kohaselt ning enda ja teiste liiklejate suhtes otstarbekalt sõidurada.

1) sõita liiklusvoolus:
– jälgides korduvalt liiklust lähedalt, kaugele ette, taha ja kõrvale, et sobitada oma sõidukiirus üldise liiklusvooluga;
– sõites sujuvalt, teisi liiklejaid arvestades ja kontrollides, kas teised teda näevad;

2) vahetada sõidurada, seejuures osata liiklusvoolus ümber paikneda sujuvalt ja ohutult teades, kus sõiduraja vahetamine on lubatud, ohutu ja kus see on keelatud või ohtlik.

1) selgitada, mis on sõidukite ja ühissõidukite erirajad ning milline on nendel liiklemise kord;

2) joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknema sõiduk asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt sõiduki kategooriast ja sõidukiirusest;

3) joonise abil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknema sõiduk ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel sõltuvalt sõiduradade arvust, samuti enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;

4) selgitada rööbasteta sõidukite paiknemise korda pärisuunalisel trammiteel.

1) selgitada küllaldase pikivahe hoidmise kohustust ja selle olulist tähtsust erinevates olukordades;

2) selgitada, kuidas määratakse sobivat pikivahet enda ja eessõitja vahel;

3) selgitada 3-sekundise pikivahe põhimõtet.

1) buss;

2) veoauto;

3) sõiduauto;

4) kaherattalised sõidukid (mootorratas ja jalgratas).

1) selgitada märguandmise aega ja kestust;

2) selgitada märguandekohustust enne:
– sõidu alustamist,
– manöövrit,
– peatumise alustamist;

3) põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust.

1) selgitada, kuidas antakse suunamärku sõidu alustamisel sõidutee servast, pöördel, sõidurea vahetamisel ja muude manöövrite korral;

2) selgitada riske, mis võivad tekkida sõidu alustamisel sõidutee servalt, sõidurea vahetamisel ja muude manöövrite korral;

3) selgitada, millal tuleb kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka.

1) selgitada liiklusmärkide rühmitamist eesmärgi järgi (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- ja mõjualamärgid jne);

2) selgitada, kuidas liiklusmärgirühmi eristatakse märgi kuju ja värvuse järgi;

3) selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi;

4) näidata liiklusmärkide mõjupiirkonda ja kehtivusaega.

1) joonise abil selgitada teekattemärgise sisu;

2) näidata teekattemärgiste mõjuala.

1) liiklusvooluga liitumisel;

2) liiklusvoolus sõites.

1) valmistuda sõiduks juhina;

2) kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajal sõiduki vastavust ohutusnõuetele;

3) arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega;

4) enne sõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvesse võtta selle iseärasusi.

1) jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt tahavaatepeeglitest, üle õla vaadates, et kavandada oma tegevus;

2) hinnata teiste liiklejate sõidukiirust;

3) kontrollida vahetult enne sõidu alustamist pimedat ala;

4) liituda liiklusvooluga sujuvalt ja ohutult, veendudes seejuures, et ta ei takista tagant lähenejaid;

5) kiirendada ja valida oma võimete ja tee- ning ilmaoludega sobivat sõidukiirust;

6) teha oma kavatsusi teistele ennustatavaks õigeaegse suunamärguandega ja oma paiknemisega sõiduteel.

1) jälgida korduvalt liiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant ja külgedelt;

2) korduva vaatamisega ette ja peeglisse hinnata ja sobitada oma sõidukiitust kõrvalrajal sõitjate sõidukiirusega;

3) teha oma tegevust teistele ennustatavaks:
– õigeaegse suunamärguandega,
– oma paiknemisega sõiduteel,
– sõidukiiruse sobitamisega;

4) valida uut sõidurada varakult, hinnates teiste liiklejate kaugust ning liikumiskiirust, ja vahetada seda sujuvalt ning ohutult alles küllaldase pikivahe tekkimisel.

1) tundma peatumist ja parkimist käsitlevaid õigusakte;

2) oskama autot peatada ja parkida ohutult, takistamata muud liiklust ning täites liikluseeskirja nõudeid.

1) mis erinevus on peatumisel ja parkimisel;

2) milliste ohtude ja asjaoludega peab autojuht arvestama enne peatumist ja parkimist;

3) kus kehtivad peatumise ja parkimise keelud ning piirangud.

1) sobiva ning ohutu peatumis- ja parkimiskoha leidmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja auto paigutamiseks vajaliku ruumi hindamise oskust;

2) peatumise ja parkimise eel tuleb jälgida ja ennustada kaasliiklejate – eriti tagant lähenevate sõidukijuhtide – tegevust, tekitamata seejuures liiklusohtu;

3) peatumiseks ja parkimiseks tehtava manöövri kavatsusest teatatakse teistele liiklejatele aegsasti ja selgesti suunamärguandega, sõiduki paiknemisega ja sõidukiiruse sujuva vähendamisega.

1) selgitada peatumise ja parkimise üldnõudeid ja nõudeid, mida kehtestatakse liikluskorraldusvahenditega;

2) selgitada joonise abil võimalikke peatumise ja parkimise võimalusi asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt nähtavusest ja tee valgustatusest:
– ristmiku,
– ülekäiguraja ja jalgrattatee,
– raudteeülesõidukoha või trammiteega ristumise koha,
– piiratud nähtavusega koha,
– teega külgnevale alale sisse- või sellelt väljasõidu koha,
– tähistatud parkimiskoha,
– ühissõiduki peatuse,
– aeglustus- või kiirendusraja,
– liikluskorraldusvahendi (foor, liiklusmärk, teekattemärgis)
läheduses;

3) selgitada peatumise või parkimise võimalusi kõnniteel ja teepeenral;

4) loetleda ja iseloomustada kohti, kus peatumine on keelatud;

5) põhjendada sõiduki peatumisel või parkimisel rakendatavaid ohutusabinõusid ja juhi vastutust sõiduki paigutamisel ja sõidukist väljumisel (ka kaasasõitjate tegevuse osas);

6) kasutada valvega parkimiskohti;

7) selgitada teekattemärgisega «puudega inimese sõiduki koht» tähistatud parkimiskoha kasutamist;

8) selgitada juhi kohustusi ja tegevust sõiduki hädapeatumise korral.

1) oskama autot peatada ja parkida kõnnitee ääres, teelaienditel, parklates, kallakutel ja mujal;

2) mõistma, et juht, kes oskab teisi liiklejaid takistamata autot õigesti ja ohutult parkida, on võimeline autot valitsema ka muudes liiklusolukordades, sest tal on hea manööverdamise ja liikluse jälgimise oskus ning ta tunnetab auto ruumivajadust.

1) näha ja ennustada teiste liiklejate tegevust, et teisi liiklejaid ohustamata ja takistamata peatuda või parkida, võttes arvesse tee valgustatust ja nähtavust;

2) valida sobivat ning liikluseeskirja nõuetele vastavat peatumis- ja parkimiskohta.

1) suunamärguandega;

2) sõidukiiruse vähendamisega;

3) oma sõiduki paiknemisega.

1) paigutada autot ohutult, võttes arvesse selle ruumivajadust;

2) peatuda ja parkida kallakul, vältides auto iseeneslikku liikumahakkamist;

3) võtta arvesse ohutusabinõusid sõidukist väljumisel ja seda selgitada ka kaasasõitjatele;

4) enne auto juurest lahkumist rakendada abinõusid, mis tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.

1) valida enne ristmiku ületamist sobivat sõidurada;

2) säilitada valitud sõidurada ristmikul;

3) valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes;

4) ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) kuidas peab sõiduk paiknema ühesuunalisel ja kahesuunalisel teel enne ristmikku, kui ristmikult sõidetakse:
– otse,
– paremale,
– vasakule,
– tagasi,
arvestades seejuures sõidujoont ristmikku ületades ja ristmikult välja sõites;

2) kuidas määratakse sõidukite paiknemine, kui teekattemärgistust ja liikluskorraldusvahendeid pole;

3) kuidas määratakse sõidukite paiknemine teekattemärgistuse ja liiklusmärkidega tähistatud teel;

4) kuidas pöörata ringristmikul või siis, kui sõiduki pöörderaadius on suur.

1) järgida ohutu liiklemise juhiseid;

2) ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;

3) näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;

4) võtta arvesse enda ja teiste liiklejate soove, vajadusi, õigusi ja võimalusi liikluses toime tulla.

1) järgida ohutu liiklemise juhiseid;

2) näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;

3) juhinduda liikluskorraldusvahenditest;

4) kuidas valida õiget sõidurada sõltuvalt:
– kavatsetavast sõidusuunast,
– sõiduradade hõivatusest,
– oma sõidukiirusest,
– liiklejate ühistööst.

1) liikluskeskkond ja liikluskorraldusvahendid;

2) liikluse reguleerimise põhimõtted;

3) liikluse reguleerimise märguanded;

4) sõidujärjekord teekatte järgi;

5) sõidujärjekord parema käe reegli järgi;

6) sõidujärjekord eesõigusmärkide järgi;

7) sõit ringliiklusega ristmikul;

8) sõidujärjekord fooritulede järgi;

9) sõidujärjekord reguleerija märguannete järgi;

10) sõidujärjekord alarmsõiduki lähenedes.

1) selgitada joonise abil üldisi ohutusnõudeid sõiduteede ristumisaladel ja sõidujärjekorda nendel;

2) selgitada joonise abil, kes on kohustatud andma teed sõiduteede ristumisaladel, kus kehtib parema käe reegel;

3) selgitada joonise abil liiklemise korda ringristmikul vastavate liiklusmärkidega («Anna teed» ja «Sõidurajad ja suunad») või ilma nendeta;

4) selgitada tarvilikke ohutusabinõusid olukorras, kus juht kavatseb sõita peateele, maanteele ja kiirteele, kus puudub kiirendusrada;

5) selgitada joonise abil juhi tegevust, kui juht sõidab välja sõiduteele
– parklast,
– õuealalt,
– bensiinijaamast,
– kiirendusrajalt,
– teepeenralt,
– üle kõnnitee;

6) kirjeldada, juhi tegevust tee andmisel;

7) selgitada liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivad ristmikul pöörde sooritajale;

8) selgitada, kuidas vältida teiste liiklejate takistamist ristmikule sõidul;

9) selgitada juhi tegevust kiirendusrajalt peateele sõitmisel;

10) selgitada juhi tegevust lähenemisel peatusest väljuvale ühissõidukile.

1) selgitada, millised riskid tekivad, kui juht tajub lähenevat mootorratturit või läheneb aeglasele sõidukile (jalgrattur, traktor);

2) selgitada, millistes olukordades eksitakse sõidujärjekorra määramisel;

3) selgitada tüüpilisi ohtusid ja eksimusi pööretel, tagurdamisel ja manööverdamisel;

4) selgitada oma tegevuse teistele liiklejatele mõistetavaks tegemise ja teiste liiklejate kavatsuste mõistmise võimalusi.

1) varemõpitu kinnistamine;

2) täiendava sõiduõppe vajaduse väljaselgitamine.

1) teadma liikluseeskirjaga määratud ristmiku ületamise reegleid;

2) teadma, kuidas ületada ristmikku ohutult ja paindlikult;

3) ristmiku ületamisel oskama järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) ristmiku ületamise põhireegleid reguleeritaval ristmikul ja reguleerimata ristmikul;

2) trammile tee andmise kohustust;

3) et tal on õigus loobuda oma sõidueesõigusest ja et seda tuleb teistele liiklejatele arusaadavaks teha;

4) nõudeid raudtee ületamisel ja ristmikel (eesõigusmärkidega), millele suubub tee vahetult raudteeületuskohalt.

1) ristmikul pööret lõpetades jalakäijale ja jalgratturile;

2) jalakäijale reguleeritud ja reguleerimata ülekäiguradadel;

3) jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab tema teed mööda jalgrattateed ristmikul ja ristmikevahelisel alal.

1) ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;

2) näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;

3) võtta arvesse nii enda kui teiste liiklejate võimeid ja võimalusi, et ristmikuliikluses toime tulla;

4) juhinduda ristmiku ületamise reeglitest;

5) järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) hankida teavet, mida ei saanud ristmikule lähenedes;

2) veenduda saadud informatsiooni põhjal ristmiku ületamise võimalikkuses ja ohutuses;

3) ristmikku ületades jälgida ristmiku seda osa, kuhu on nähtavus halvem ja kus võib olla oht.

1) valida enne ristmiku ületamist sobivat sõidurada;

2) säilitada ristmikul valitud sõidurada;

3) valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes;

4) ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) näha ja mõelda liiklusolukordi ette;

2) suunata pilku kordamööda ette, taha ja mõlemale poole ning teha kindlaks, et teised liiklejad on ohutus kauguses;

3) valida õiget sõidurada ja paikneda sellel õigesti;

4) saada aru eesoleva ristmiku ületamise õigest järjekorrast;

5) saada aru, kes on kõrvalteel ja peab andma temale teed (vajaduse korral peab ta olema võimeline loobuma oma sõidueesõigusest).

1) valida oma võimetele ja liiklusoludele sobivat sõidukiirust nii, et ta jõuaks omandada edasisõiduks vajalikku teavet;

2) sobitada sõidukiirust ristmiku nähtavusega;

3) raudteeülesõidukoha ees valida sõidukiirust, millelt on võimalik vajaduse korral ohutult peatuda.

1) suunamärguandega;

2) sõidukiiruse vähendamisega;

3) paiknemisega sõiduteel.

1) ristmikule lähenedes valida aegsasti õiget sõidurada kooskõlas liikluseeskirja nõuetega;

2) säilitada ristmikul valitud sõidurada;

3) valida sobivat sõidurada ristmikult väljudes;

4) järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) juhinduda sõidujärjekorra määramisel liikluseeskirja nõuetest;

2) loobuda vajaduse korral oma sõidueesõigusest liiklusohutuse ja liiklussujuvuse huvides;

3) anda kiiruse sujuva vähendamisega jalakäijatele ja teistele vähekaitstud liiklejatele aegsasti märku oma teeandmise kavatsusest;

4) anda raudtee ülesõidukohal teed rööbastega sõidukile.

1) teadma, et sõiduteekonna kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja hilinemist sihtkohta jõudmisel;

2) veenduma oma võimes läbida teekond iseseisvalt.

1) teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;

2) tee- ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;

3) teede seisukorda, ohtlikkust ja liiklustihedust.

1) eriti pikkadel teekondadel teha valikut:
– kaardi järgi,
– valida teed teenumbri järgi,
– juhinduda teeviitadest ja teistest liiklusmärkidest;

2) võtta arvesse:
– sõiduki tehnilist seisukorda ja komplektsust,
– tee sõidetavust, teeninduspunktide ja sõiduki tankimise võimaluse olemasolu;
– juhile ja kaassõitjatele vajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti;
– juhile ja kaassõitjatele vajalikku riietuse ja muu varustuse olemasolu.

1) teadma, et sõiduteekonna kavandamine võimaldab teeolusid läbi arutades vähendada riski ja hilinemist sihtkohta jõudmisel;

2) veenduma oma võimes läbida teekond iseseisvalt.

1) teekonna pikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;

2) tee- ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;

3) teede seisukorda, ohtlikkust ja liiklustihedust.

1) eriti pikkadel teekondadel teha valikut:
– kaardi järgi,
– valida teed teenumbri järgi,
– juhinduda teeviitadest ja teistest liiklusmärkidest;

2) võtta arvesse:
– sõiduki tehnilist seisukorda ja komplektsust,
– teesõidetavust, teeninduspunktide ja sõiduki tankimise võimaluse olemasolu,
– juhile ja kaasasõitjatele vajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti,
– juhile ja kaasasõitjatele vajaliku riietuse ja muu varustuse olemasolu.

1) teadma, et säästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;

2) teadma auto juhendiga tutvumise vajalikkust;

3) teadma ökonoomsuse huvides auto õigeaegse hoolduse vajalikkust;

4) tundma säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi eeldusi:
– valida sobiv käik,
– sõita sujuvalt,
– peatuda sujuvalt,
– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,
– sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.

1) milliseid asjaolusid tuleb võtta arvesse õige sõidukiiruse valikul;

2) õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust mõjutavaid tegureid;

3) liikluseeskirja nõudeid.

1) kineetiline energia;

2) tsentrifugaaljõud;

3) haardetegur;

4) juhi reaktsiooniaeg.

1) liikluseeskirja sätetest tulenevaid:
– üldisi kiirusepiiranguid,
– liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,
– sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,
– juhile kehtestatud piiranguid;

2) olukorda, mida iseloomustavad:
– tee- ja ilmaolud,
– nähtavus,
– konkreetne liiklus,
– liikluskorraldus.

1) tee jälgimise oskusest;

2) kiiruse õigest valikust;

3) sõidukist;

4) veose liigist.

1) pika sirge tee monotoonsusega;

2) kurvilise tee ohtudega;

3) mägitee ohtudega.

1) õige ja ohutu sõidukiiruse määramise põhimõtteid;

2) kiiruse piiramise ja soovitusliku kiiruse kehtestamise põhimõtteid;

3) liikluseeskirjaga määratud üldiste ja liiklusmärkidega kehtestatud kiirusepiirangute järgimise vajalikkust.

1) selgitada lubatud suurima kiiruse ja liiklusoludele vastava kiiruse erinevust;

2) arvestada ohutu sõidukiiruse valikut mõjutavate teguritega;

3) selgitada põhjusi, miks peab allpool esitatud oludes sõidukiirus olema madalam kui mujal tihedalt asustatud piirkonnas ja halva või piiratud nähtavusega kohtades;

4) järgida ohutu liiklemise juhiseid (teema 7).

1) õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutust mõjutavaid tegureid;

2) liikluseeskirja nõudeid
ja oskama neid teadmisi praktilises sõidus rakendada.

1) kineetiline energia;

2) tsentrifugaaljõud;

3) haardetegur;

4) juhi reaktsiooniaeg.

1) liikluseeskirja sätetest tulenevaid:
– üldisi kiirusepiiranguid,
– liiklusmärkidega kehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,
– sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,
– juhile kehtestatud piiranguid;

2) olukorda, mida iseloomustavad:
– tee- ja ilmaolud,
– nähtavus,
– konkreetne liiklus,
– liikluskorraldus.

1) tee jälgimise oskusest;

2) kiiruse õigest valikust;

3) sõidukist;

4) veose liigist;

5) ohutu liiklemise juhiste järgimisest (teema 7).

1) pika sirge tee monotoonsusega;

2) kurvilise tee ohtudega;

3) mägitee ohtudega.

1) oludele mittevastava sõidukiiruse;

2) sõidukiiruse järsu muutmise;

3) liialt suure kiiruse ristmikule, raudteeülesõidukohale, ülekäigurajale, ühissõidukipeatusele jms lähenemisel.

1) mis on linna ja maanteesõidu erinevused;

2) kuidas sõita maanteel muud liiklust takistamata ja milliste abinõudega saab riski vähendada.

1) suurema sõidukiiruse ja pikivahe;

2) sõidu suurema lihtsuse ja mugavuse;

3) suure kiirusega harjumise (maanteehüpnoos);

4) äkki tekkida võivate ohuolukordade;

5) juhtide omavahelise suhtlemise poolest.

1) ohutu liiklemise juhiseid kõrvalteelt peateele sõidul;

2) kiiruse sobitamist ja peateele väljasõidu ajastamist;

3) miks ta peab oma tegevusega märku andma, et ta kavatseb anda peateel sõitjale teed;

4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma.

1) ohutu liiklemise juhiseid peateel sõites;

2) kuidas ja miks tuleb tähelepanu suunata olulisele;

3) miks peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos kiiremini.

1) ohutu liiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;

2) kuidas vähendada tagant otsasõidu võimalust;

3) kuidas sooritada vasakpööret.

1) erinõudeid kiirteel liiklejatele;

2) kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumise omapära;

3) kiirteel liiklemise omapära.

1) mis on linna ja maanteesõidu erinevused;

2) kuidas sõita maanteel muud liiklust takistamata ja mis abinõudega saab riski vähendada.

1) suurem sõidukiirus ja pikivahe;

2) sõidu suurema lihtsus ja mugavus;

3) suure kiirusega harjumine (maanteehüpnoos);

4) äkki tekkida võivad ohuolukorrad;

5) juhtide omavaheline suhtlemine.

1) ohutu liiklemise juhiseid peateele sõidul;

2) kõrvalteelt peateele sõidu omapära,

3) kiiruse sobitamist ja peateele väljasõidu ajastamist,

4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märku andma ja põhjendama märguandmise vajadust.

1) oskama rakendada ohutu liiklemise juhiseid peateel sõites;

2) oskama tähelepanu suunata olulisele;

3) teadma, et peateel sõitjatel tekib maanteehüpnoos kiiremini ja oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.

1) valdama ohutu liiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;

2) oskama vähendada tagant otsasõidu võimalusi;

3) teadma, kuidas sooritada vasakpööret ja oskama neid teadmisi maanteesõidul kasutada.

1) sõitmine:
– kõrvalteelt peateele,
– peateel,
– peateelt kõrvalteele,
– lubatud suurima kiirusega;

2) pidurdamine:
– lubatud suurimalt kiiruselt kuni seisma jäämiseni määratud kohas,
– kasutades õiget pidurdamistehnikat pidurdades tugevalt eri teekatetel lubatud suurimalt kiiruselt seismajäämiseni varem määratud kohas nii, et pidurdusmaa oleks võimalikult lühike.

1) erinõudeid kiirteel liiklejatele;

2) kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumise omapära;

3) kiirteel liiklemise omapära.

1) teadma võimalikke ohte möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;

2) tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;

3) teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja seda, kuidas hinnata möödasõidu vajalikkust;

4) oskama mööda sõita ja mööduda;

5) teadma möödasõidu ja möödumisega kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.

1) milles seisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel;

2) kuidas neid vältida.

1) mille poolest erineb möödasõit möödumisest;

2) möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt;

3) möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel);

4) kuidas mööduda paremalt poolt.

1) möödasõiduga kaasnevaid ohtusid;

2) möödasõidu vajalikkust.

1) millest sõltub möödasõidu teekonna pikkus;

2) möödasõidu teekonna pikkusega seotud ohtusid;

3) möödasõidu tingimusi liikluseeskirja järgi;

4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi.

1) möödasõitjana;

2) möödasõidetavana.

1) teadma võimalikke ohte möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;

2) tundma nende tegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;

3) teadma ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja kuidas hinnata möödasõidu vajalikkust;

4) oskama mööda sõita ja mööduda;

5) teadma möödumise ja möödasõiduga kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.

1) mille poolest erineb möödasõit möödumisest;

2) möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teel ohtlikkuse seisukohalt;

3) möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel (sh kiirteel);

4) kuidas mööduda paremalt poolt.

1) millest sõltub möödasõidu teekonna pikkus;

2) möödasõidu teekonna pikkusega seotud ohtusid;

3) möödasõidu tingimusi liikluseeskirja järgi;

4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi.

1) tähelepanelikkuse;

2) tekkida võivate olukordade ennustamise;

3) õigete ja õigeaegsete juhimärguannete;

4) möödasõidu teekonna pikkuse õige hindamise;

5) vastusõitjate kauguse ja sõidukiiruse õige hindamise;

6) oma sõidurajale naasmise võimalikkuse kindlakstegemise
vajalikkust.

1) oskama valida teeoludele sobivat sõidukiirust;

2) teadma, millist sõidutehnikat tuleb kasutada libedal teel;

3) teadma, millised on juhi tüüpilised eksimused, kui sõiduk on kaotanud juhitavuse;

4) teadma, milliste sõiduvõtetega taastatakse külglibisema hakanud auto juhitavus.

1) võtta sõites arvesse ilma-, tee- ja valgusolude muutumist;

2) arvestada aastaaegadega seotud muutusi liiklusoludes.

1) teepind;

2) rehvitüüp ja turvisemustri sügavus;

3) sõidukiirus;

4) sõidutehnika (järsud kiiruse ja sõidusuuna muutmised);

5) ilmaolud.

1) järsk pidurdamine;

2) katkendlik pidurdamine (tippimine);

3) ABS-pidurid;

4) mootoriga pidurdamine.

1) pidurdatakse sõidukiirus võimalikult väikseks juhtrataste otseasendis ja seejärel möödutakse takistusest ümberpõikega;

2) möödutakse takistusest ümberpõikega, kui ootamatu takistuse ees ei ole võimalik peatuda ega sõidukiirust vähendada;

3) tagajärgede vähendamiseks pidurdatakse kiirus miinimumini, kui pole võimalik ümberpõikega takistusest mööduda ega täielikult peatuda.

1) näha ja ennustada teekatte libedust;

2) hinnata auto rataste teega haardumise võimet;

3) saadud informatsiooni põhjal valida ohutut sõidukiirust;

4) tee libedust arvestades valida ohutut pikivahet;

5) muuta sujuvalt auto kiirust ja suunda, vältides rataste libisemist;

6) valida autole rehve sõitmiseks talveoludes;

7) oskama kavandada sõiduteekonda talvistel teedel.

1) milliseid juhtimisvõtteid tuleb libedal teel sõites rakendada esi- ja tagaveoga autol;

2) milliseid juhtimisvõtteid tuleb juhitavuse taastamiseks rakendada esi- ja tagaveoga autol;

3) milliseid juhtimisvõtteid tuleb rakendada takistusest ümberpõikel.

1) millised riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;

2) liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta;

3) tee nägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid;

4) kuidas vältida teiste juhtide pimestamist;

5) milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul;

6) kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral;

7) kuidas anda teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral;

8) kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust.

1) miks pimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal;

2) miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud teeosast ette.

1) liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise nõudeid asulas ja asulavälisel teel;

2) kuidas tulesid hooldatakse.

1) milline on inimese silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime;

2) milline on jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel;

3) millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites.

1) kuidas peavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;

2) millest tekib pimestamise oht;

3) kuhu peab olema suunatud juhi pilk;

4) kuidas valida sobivat sõidukiirust.

1) milline on õige tegevus möödasõidu korral:
– enne möödasõidu alustamist,
– möödasõidu ajal,
– möödasõitu lõpetades;

2) möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitja vahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid ja vajalikkust.

1) ohutuledega;

2) ohukolmnurgaga;

3) muul viisil.

1) kuidas tuleb avada uksi siis, kui ei ole möödumas teisi sõidukeid;

2) et ka autojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto;

3) et seiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei varjaks oma kehaga sõiduki tulesid.

1) millised riskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;

2) liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta;

3) tee nägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid;

4) kuidas vältida teiste juhtide pimestamist;

5) milline seos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalal tuledega sõidul;

6) kuidas tegutseda vastusõitva sõiduki korral;

7) kuidas anda teistele liiklejatele tuledega märku hädapeatuse korral;

8) kuidas tagada autost väljuvate või autosse sisenevate inimeste ohutust
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) miks pimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetuse tagajärjed alati raskemad kui muul ajal;

2) miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tulede poolt valgustatud teeosast ette
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-, päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamise nõudeid asulas ja asulavälisel teel;

2) kuidas tulesid hooldatakse
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) milline on inimese silma valgustugevuse muutustega kohanemise võime;

2) milline on jalakäijate ja jalgratturite nähtavus valgustamata teel;

3) millest sõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) kuidas peavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;

2) millest tekib pimestamise oht;

3) kuhu peab olema suunatud juhi pilk;

4) kuidas valida sobivat sõidukiirust
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) milline on õige tegevus möödasõidu korral:
– enne möödasõidu alustamist,
– möödasõidu ajal,
– möödasõitu lõpetades;

2) möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitja vahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid ja vajalikkust
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) ohutuledega;

2) ohukolmnurgaga;

3) muul viisil
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) kuidas tuleb avada uksi ja väljuda sõidukist ohutult;

2) et ka autojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldab ümber auto;

3) et seiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peab vältima, et lükkajad ei varjaks oma kehaga sõiduki tulesid;

4) et autojuht peab tagama ka kaasasõitjate ohutuse
ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigesti kasutada.

1) pidurdamist:
– pidurdamine erinevatel kiirustel nii karedal kui ka libedal teekattel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul;

2) kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist:
– kurvi läbimine erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni auto kaotab juhitavuse,
– pidurdamine kurvis,
– kiirendamine kurvis.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel. Harjutust läbides saab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida on võimalik teha enne kurvi sisenemist;

3) slaalomi sõitmist, mille käigus muutuvad teeolud.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus õige juhtimisasendi ja roolikäsitsemise vajalikkusest ning kiiruse mõjust auto juhitavusele erineva libedusega teekatete puhul.
Õpilane alustab harjutuse läbimist ühtlase kiirusega hea haarduvusega teekattelt ja harjutuse kestel satub ta libedale teeosale. Libedal teeosal aga harjutus enam ei õnnestu ja sõiduk kaotab juhitavuse. Harjutus aitab mõista, et ainus võimalus tagada sõiduki juhitavus on õige kiiruse valik vastavalt tee- ja ilmastikuoludele. Sama harjutust korratakse uuesti väiksema kiirusega kuni harjutus õnnestub;

4) sõidukiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekonnale. Jääkkiiruse demonstreerimine.
Ülesande eesmärk on anda õpilasele võimalus hinnata sõiduki reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekondi erinevatel kiirustel ja jääkkiirusest tingitud tagajärgi ning selgitada ja näitlikustada juhile erinevaid pidurdustehnikaid ja nende mõju pidurdusteekonna pikkusele.

[RTL 2010, 4, 63 – jõust. 29.01.2010] – rakendub alates 1.01.2012

1) psühhofüsioloogilisi tegureid, millest sõltub juhi ohutu tegevus;

2) kuidas hinnata oma võimeid autojuhina;

3) et juht vastutab selle eest, millises psüühilises ja füüsilises seisundis ta alustab või jätkab sõitu.

1) milline on juhi tegevus sõites;

2) milline on sisetunnetuse olemus ja kuidas ta areneb kui juhtimistegevuse hõlbustaja;

3) kuidas kujuneb juhil autokäsitsemistunnetus, nägemistunnetus ja teetunnetus;

4) millised tegurid (isikuomadused) mõjutavad juhi toimetulekut liikluses:
– juhi püsiomadused (psüühilised võimed e. kaasasündinud omadused),
– juhi muutuvad omadused (nt sõidukogemus, koolitus, vanus jne),
– vahelduvad tegurid (nt väsimus, meeleolu, haigus).

1) motiivid;

2) juhihoiakud;

3) emotsioonid;

4) stress.

1) põhjendada, miks inimesel tuleb saavutada teatav intellektuaalne ja emotsionaalne küpsus, et vastata hea liikluskäitumise nõuetele;

2) selgitada, millist osa etendavad liikluskäitumises järgmised tegurid ja kuidas need mõjutavad liikluskeskkonda ning liiklusohutust:
– identiteet ja ideaal,
– reaalsustaju,
– oma võimete tundmine,
– enesekontroll,
– vastutustunne;

3) selgitada kolme tegurit (täielik egoism – liikluseeskirja järgimine – ettenägelikkus) isiku arengus ja seda, kuidas need avalduvad liikluses;

4) kirjeldada noorte mees- ja naisjuhtide enesehinnangu kohase ja tegeliku sõiduoskuse erinevusi.

1) miks võivad liikluses põhjustada negatiivseid ilminguid:
– impulsiivsus,
– agressiivsus,
– oma mina rõhutamine,
– ametialase või isikliku positsiooni rõhutamine,
– pingeseisund,
– negatiivne hoiak,
– hädaldamine;

2) stressiseisundi olemust ja kirjeldada:
– mis on stressiseisund,
– põhimõttelist seost stressi ja töövõime vahel,
– stressiseisundite tüüpe.

1) selgitada, millest tekib noortel grupisurve;

2) tuua näiteid selle kohta, kuidas grupisurve võib viia liiklusõnnetuseni;

3) kirjeldada nende inimeste olulisi isikuomadusi, kes alluvad kergesti grupi survel;

4) selgitada, millist positiivset mõju teiste inimeste käitumisele avaldab hea eeskuju.

1) millised tundemärgid teatavad juhile tema väsimusest;

2) millal on juhil keelatud sõitu jätkata;

3) kuidas juht saab sõidu ajal väsimusest üle.

1) kuidas alkohol mõjutab juhtimist ja käitumist:
– vead liiklusolukordade ennustamisel,
– reaktsiooniaja pikenemine,
– koordinatsioonivõime nõrgenemine,
– kiire väsimine,
– nägemisteravuse vähenemine ja nähtavusala ahenemine;

2) autojuhtimisvõime sõltuvust vere alkoholisisaldusest;

3) alkoholi tarvitamise tagajärgi liikluses.

1) milline on ravimite mõju juhile;

2) milliseid ravimeid võib juht kasutada;

3) millist mõju avaldavad juhile narkootilised ained.

1) et liiklusseaduse järgi on juht kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevaid inimesi;

2) kuidas toimida liiklusõnnetuse korral.

1) olukorra hindamine;

2) hädasolijate abistamine;

3) vältimatu esmaabi andmine;

4) teiste liiklejate hoiatamine;

5) abi kutsumine – sõltuvalt õnnetusjuhtumi tagajärgedest;

6) kannatanute toimetamine raviasutusse;

7) õnnetusjuhtumi vormistamine:
– ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalised on ühel meelel,
– ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalised on eri meelt,
– inimvigastustega liiklusõnnetuse korral.

1) kuidas kontrollida autot liiklusohutuse seisukohalt vaadatuna mahus, mida sisaldab käesolev õppekava;

2) auto kasutamist käsitlevaid õigusakte ja mõistma nende sisu.

1) rehvi ja velje valikut ning kasutamist vastavalt tehnilistele nõuetele, rehvi markeeringule ja aastaajale:
– suverehvid,
– talverehvid,
– naastrehvid,
– veljed;

2) amortisaatorite korrasolekut;

1) võimalikke rikkeid;

2) pedaali vabakäiku;

3) ebaühtlase pidurdamise põhjuseid;

4) käsipiduri seisukorda;

5) ABS pidurite töö kontrollimist;

1) pirni ja kaitsme korrasolekut;

2) pirnide ja kaitsmete vahetust;

3) tulede valgusvihu õigeks reguleerimist;

4) tulede puhtuse eest hoolitsemist;

1) õigeaegses kontrollis käimise vajadust;

2) rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi;

1) poleks ohtlik ega takistaks juhtimist ega piiraks juhi vaatevälja, ei varjaks tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid;

2) ei suurendaks tarbetult kütusekulu.

1) rehvi siserõhku ja seisukorda;

2) tulede seisukorda ja tööd;

3) õli ja vedelike tasapinda;

4) peeglite asendit;

5) näidikute ja hoiatustulede näitu;

6) pidurite ja rooliseadme seisukorda ja tööd;

7) sõiduki üldist seisukorda.

1) rehvide,

2) aastaajale sobiva õli ja kütuse, ka diiselkütuse,

3) aastaajale sobiva jahutusvedeliku,

4) auto varustuse
osas;

1) et erinevate masinamarkidega liikluses osalemise eel tuleb eelnevalt omandada õiged juhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel;

2) et aeglane sõiduk peab paiknema sõites sõidutee parema ääre lähedal;

3) et kui aeglase sõiduki taha on kogunenud sõidukid, mis ei saa tee seisundi või tiheda vastassuunaliikluse tõttu temast mööda sõita, tuleb aeglasel sõidukil hoiduda võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuda, et lubada mööda enda taha kogunenud sõidukid. Tee andmisel võib vajaduse korral kasutada teepeenart.

1) arvestada traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast ning aeglasest liikumisest tulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele;

2) arvestada, et aeglase ja koormatud traktoriga vasakpöörded on erilist ettevaatust nõudvad;

3) arvestada, et põllult teele pöörde sooritamisel saavad tekkida ohtlikud olukorrad halvast nähtavusest ja veose teele kukkumisest;

4) arvestada, et raske veos pikendab pidurdusteekonda;

5) aeglase liikumiskiirusega masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liikluseeskirja nõuetele.

1) peab täitma kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete, taimekaitsevahendite ja jahutusvedelike kasutamisest;

2) ei või osaleda teeliikluses, kui traktori või liikurmasina käiguosa on määrdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusid teistele liiklejatele.

1) kasutamiseks tuleb kontrollida selle tehnilist seisukorda ja valmisolekut ohutuks sõiduks;

2) sõiduohtlikkus suureneb sõidukiiruse kasvades;

3) kasutamisel peab omama maaomaniku luba;

4) kasutamise muudab ohtlikuks sõiduki halb juhitavus;

5) enne kasutamist on soovitatav sõiduk kindlustada.

1) teadma, et ökonoomne sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;

2) teadma uue auto juhendiga tutvumise vajalikkust;

3) teadma ökonoomsuse huvides auto õigeaegse hoolduse vajalikkust;

4) tundma ökonoomse sõiduviisi eeldusi:
– oskama valida sobivat käiku,
– sõita sujuvalt,
– peatuda sujuvalt,
– vaadata liikumisel vajaliku informatsiooni saamiseks ja õige tegevuse kavandamiseks kaugemale,
– sobitada sõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisest ühistööst.

1) ohutu liiklemine (10 küsimust);

2) liiklusreeglid (10 küsimust);

3) liikluspsühholoogia (5 küsimust);

4) sõiduki kasutamist sätestavad õigusaktid (5 küsimust);

5) lisanõuded (5 küsimust).

8.2.1. [kehtetu – RTL 2005, 74, 1049 – jõust. 8.07.2005]

1) esmase juhtimisõiguse olemust;

2) vastutust iseseisva juhina;

3) liiklemisoskuse harjutamise sisu iseseisva juhina:
– ennustavat mõtlemis- ja sõiduviisi,
– riski tunnetamist,
– riskiolukordade ettenägemist,
– analüüsida liiklusolukordi.

1) riskile kalduvuse tunnetamist;

2) võimalike riskidega arvestamist, mis tulevad endale teadmata vähestest sõidukogemustest;

3) oskust õppida arvestama oma sõiduvõimet mõjutavate asjaoludega.

1) vajadust järgida liiklusreegleid;

2) liiklusjärelvalvega seotud asjaolusid;

3) mõjustusvahendeid rikkujate suhtes.

1) normaalset pidurdamist;

2) pidurdamist rataste blokeerimisega;

3) pidurdamist kurvis;

4) pidurdamist takistusest ümberpõike ajal, kui pidurdustee on liiga lühike;

5) õigete sõiduvõtetega ümberpõiget.

1) pidurdamist:
– pidurdamine erinevatel kiirustel nii kareda kui ka libeda tee tingimustes ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma. Harjutuse sooritamisel kasutatakse ka äkkpidurdust.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetuse kiiruse mõjust peatumisteekonna pikkusele erinevate teeolude puhul;

2) kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja seal pidurdamist:
– kurvi läbimine erinevatel kiirustel (alustades väiksemast kiirusest ja seejärel suurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni auto kaotab juhitavuse;
– äkkpidurdused kurvis, ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma;
– kiirendamine kurvis.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjust sõiduki juhitavuse säilitamisel ning anda õpilasele teadmised ja tunnetus vastavalt olukorrale pidurdamistehnika valikust ja auto juhitavusest pidurdusprotsessi vältel kurvis Harjutust läbides saab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimist saab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida on võimalik teha enne kurvi sisenemist;

3) pidurdamist takistusest ümberpõike ajal, kui pidurdustee on liiga lühike:
– pidurdamine ümberpõikel erinevatel kiirustel ABS pidurisüsteemi kasutades ja ilma.
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus erinevate pidurdamistehnikate valikust ja auto juhitavusest pidurdusprotsessi vältel. Õpetada juhti tegutsema olukorras, kus tuleb kiirust vähendada ja seejärel takistusest ümber põigata;

4) ümberpõiget õigete sõiduvõtetega:
– ümberpõige ilma pidurduseta erinevatel kiirustel (sõidukiiruse suurendamine kiiruseni kuni harjutus ebaõnnestub).
Harjutuse eesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetus, et vastavalt tekkinud olukorrale ei ole alati otstarbekas kasutada pidurit, ning milliseid sõiduvõtteid võib kasutada auto külglibisemisse sattumise ennetamiseks ja sellest väljatulemiseks.