Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
13.01.2005 nr 30 (RTL
2005, 14, 141) 28.01.2005
13.04.2007 nr 32 (RTL
2007, 33, 569) 27.04.2007
Määrus kehtestatakse «Relvaseaduse»
§ 3 lõike 4 alusel.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruses sätestatakse avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele ja
kohtutele (edaspidi asutus) teenistusülesannete täitmise
tagamiseks seadusega ette nähtud teenistusrelvade liigid ning
teenistusrelvade ja nende laskemoona käitlemise kord.
§ 2. Teenistusrelvade liigid
(1) Teenistusrelvade liigid on:
1) tulirelv;
2) gaasirelv;
3)
külmrelv;
4) heitrelv;
5) pneumorelv;
6) käsigranaat.
(2) Teenistusrelvade laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1
loetletud teenistusrelvades kasutatav laskemoon.
§ 3. Teenistusrelvade käitlemise üldsätted
(1) Teenistusrelvade käitlemise all mõistetakse käesolevas määruses
teenistusrelvade ja vastava teenistusrelva laskemoona soetamist,
hoidmist, kandmist, edasitoimetamist, sisse- ja väljavedu ja hävitamist.
(2) Õppuse, õppelaskmise läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on
kõik asutuse juhi poolt määratud vastutavad isikud kohustatud
kontrollima teenistusrelvade ja laskemoonaga ohutut ja nõuetekohast
ümberkäimist ning rakendama kõik meetmed nende kaotsimineku ja
ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks.
(3) Igast teenistusrelva ja/või laskemoona kadumise juhtumist on töötaja
kohustatud viivitamatult ette kandma vastutavale isikule ja ülemale, kes
omakorda kannab alluvuse korras sellest ette ministrile. Iga
teenistusrelva ja laskemoona kadumise juhtumi kohta viiakse asutuse juhi
käskkirja alusel läbi teenistuslik (distsiplinaar-) juurdlus.
(4) Asutuse juht vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest
asutuses.
§ 4. Relvur
(1) Asutuses organiseerib ja kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona
arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur).
Relvur määratakse asutuse juhi käskkirjaga.
(2) Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle kümne päeva antakse tema
vastutusel olevad teenistusrelvad ning arvestusdokumendid üle teda
asendavale isikule asutuse juhi käskkirjaga määratud komisjoni poolt.
Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab asutuse juht.
(3) Asutuse juht kontrollib selleks moodustatud komisjoni kaudu
teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist, olemasolu ja arvestust vähemalt
kaks korda aastas ja rakendab vajalikke meetmeid avastatud puuduste
kiireks kõrvaldamiseks.
II peatükk
TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE JA ARVESTUS
§ 5. Teenistusrelvade ja laskemoona soetamine
Teenistusrelvi ja laskemoona soetab oma valitsemisalas olevatele
asutustele vastav ministeerium või tema loal tema valitsemisalas olev
amet või inspektsioon. Ministeerium väljastab teenistusrelvade ja
laskemoona soetamisloa (lisa 1).
§ 6. Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmine ja arvestus
(1) Soetatud teenistusrelvad võetakse asutuses arvele hiljemalt kahe
tööpäeva jooksul soetamise päevast alates.
(2) Asutuses peavad olema teenistusrelvade arvestuseks järgmised
dokumendid:
1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat»
(lisa 2);
2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat»
(lisa 3);
3) «Teenistusrelvade ja laskemoona saateleht» (lisa 4);
4)
«Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (lisa 5);
5)
«Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamat» (lisa 6);
6)
«Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (lisa 7);
7)
«Relvaruumi tabel» (lisa 8);
8) «Relvakapis hoitavate
teenistusrelvade nimekiri» (lisa 9).
(3) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Väljastatud
relvadokumentide registreerimise raamatu», «Teenistusrelvade ja
laskemoona arvelevõtmise raamatu» ning «Teenistusrelvade numbrilise
arvestuse raamatu» lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja
pitseeritud asutuse pitsatiga. Raamatu lõpus, pitsatiga kinnitatud
lehel, peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on
nummerdatud, nööritud ja kinnitatud pitsatiga . . . . . lehte».
Käesolevas punktis nimetatud raamatud registreeritakse asutuse
kantseleis, kus neile antakse registreerimisnumber. Raamatu esikaanele
paremasse ülemisse nurka kirjutatakse registreerimisnumber ja tehakse
märge salastatuse kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a
määrusele nr 216 «Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele
juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine» (RT I 1999, 61, 622; 2000,
85, 539; 2001, 66, 384; 2002, 7, 32). Raamatuid säilitatakse kümme
aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.
(4) Asutusse sissetulnud teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid
registreeritakse «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatus»
(lisa 2).
(5) Asutusest väljastatud teenistusrelvade ja laskemoona
saatedokumendid, samuti asutusesisesed teenistusrelvi ja laskemoona
käsitlevad dokumendid (aktid, saatelehed jms) registreeritakse
«Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatus» (lisa 3).
(6) Teenistusrelvad ja laskemoon väljastatakse asutusest ja võetakse
vastu «Teenistusrelvade saatelehe» (lisa 4) alusel. Saatelehed
vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale,
teine vastuvõtjale. Sama kord kehtib teenistusrelvade ja laskemoona
asutusesisesel ümberpaigutamisel.
(7) Teenistusrelvade ja laskemoona saatelehtede alusel tehakse vastav
sissekanne «Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatus» (lisa
5). Vastuvõetud teenistusrelvad registreeritakse viivitamatult
«Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamatus» (lisa 6). Asutuse juhi
otsuse alusel võidakse teenistusrelvade arvestust pidada arvutis, kui on
rakendatud meetmed arvestuse säilimiseks ja vajaliku salastatuse
tagamiseks.
(8) Kõlbmatu teenistusrelva ja kulutatud laskemoona mahakandmise ja
vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Teenistusrelva
mahakandmise akt kinnitatakse vastavalt ministeeriumi, ameti või
inspektsiooni juhi poolt.
III peatükk
TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE
§ 7. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmise üldsätted
(1) Teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvahoidlas:
1) relvalaos;
2)
relvaruumis.
(2) Relvahoidlas tagatakse teenistusrelvade ja laskemoona säilimine,
hooldamine ning pidevas kasutamisvalmiduses hoidmine.
(3) Teenistusrelvad kinnistatakse asutuse juhi käskkirjaga numbriliselt
neile asutuse töötajatele, kellel seaduse või Vabariigi Valitsuse
määrusega on lubatud relva kanda teenistusülesannete täitmiseks või
enesekaitseks.
(4) Töötajatele kinnistatud teenistusrelvi ja nende juurde kuuluvat
laskemoona hoitakse relvaruumis või §-s 8 sätestatud juhtudel asutuse
relvakapis või § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudes elukohas.
Kinnistamata teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvalaos.
(5) Asutuse relvalaost asutuse juhi käskkirjaga väljaantud
teenistusrelvad antakse samal päeval hoiule asutuse relvaruumi või §-s 8
sätestatud juhtudel asutuse relvakappi.
(6) Relvahoidlas lubatakse lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale
hoida:
1) teenistusrelvade olulisi osi ja lisaseadmeid ning
teenistusrelvade hooldusvahendeid;
2) erivahendeid.
§ 8. Relvakapp
(1) Relvakapp on tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest
teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk.
(2) Relvakapis on vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks
on ette nähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks.
§ 9. Kuni kaheksa teenistusrelva hoidmine
(1) Kuni kaheksa relva hoidmiseks relvahoidlat ei nõuta. Asutus võib
kuni kaheksa relva hoida oma asukohas raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp),
kusjuures padruneid hoitakse eraldi lukustatavas laekas.
(2) Ruum, kus asub relvakapp, on varustatud elektroonilise
valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks on terasplekist või plekiga üle
löödud, vähemalt kahe turvalukuga ning avaneb ainult väljapoole. Ruumi
akendel on metallvõred, mis on valmistatud vähemalt 15-mm läbimõõduga
metallvarrastest, mille ristumiskohad on omavahel kokku keevitatud ja
võreavadega mitte üle 150 x 150 mm.
§ 10. Nõuded relvahoidla seintele, põrandale ja laele
(1) Relvahoidla seinad on vähemalt 40 cm paksusest silikaattellisest või
raudbetoonist. Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, kaetakse seinad
seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15-mm läbimõõduga
terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Võresein
kinnitatakse kindlalt seina külge.
(2) Relvahoidla põrand ja lagi on raudbetoonist või vähemalt sama
tugevusega materjalist. Keldri või muude ruumide paiknemisel relvahoidla
all peab olema välistatud võimalus tungida relvahoidlasse läbi põranda.
§ 11. Nõuded relvahoidla ustele ja akendele
(1) Relvahoidlal on topeltuksed, neist välimine vähemalt 6 mm paksusest
terasest, sisemine võreuks vähemalt 15-mm läbimõõduga ristumiskohast
kokkukeevitatud terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm.
Välisukses on silmade kõrgusel vaateaken mõõtudega 150 mm x 150 mm,
mille klaas kinnitub seestpoolt. Välisuksel on kaks turvalukku ning uks
avaneb ainult väljapoole. Võreuksel on turvalukk seestpoolt sulgemise
võimalusega.
(2) Akendel on seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei
ületa 100 mm × 100 mm (70 mm × 70 mm esimesel korrusel), mis on
valmistatud vähemalt 10-mm läbimõõduga terasvarrastest ja mille
ristumiskohad on kokku keevitatud. Esimese korruse aknad on väljapoole
avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga ülelöödud
luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate ventilatsiooni-
ja muude avade kohta.
(3) Relvahoidla kõik aknad (avad) on varustatud seestpoolt suletava
kattega, mis välistab kahjustavate esemete või ainete sattumise
hoidlasse.
(4) Relvahoidla uste ja akende kanderaamid on metallist paksusega mitte
alla 4 mm ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae
külge.
§ 12. Relvahoidla elektriseadmed ning turvalisuse ja tuleohutuse
tagamine
(1) Relvahoidlas on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma
relvahoidla ust avamata. Valgustus paigutatakse selliselt, et see ei
pimestaks ja võimaldaks vaateaknast relvahoidla sisemust jälgida.
(2) Relvahoidla elektriseadmed on plahvatusohutu teostusega.
(3) Relvahoidla on eraldi tuletõkkesektsioon.
(4) Relvahoidla varustatakse:
1) elektroonilise
valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid
paigaldatakse nii, et aknad, uksed, seinad, lagi ja põrand oleks
elektroonilise valve all;
2) elektroonilise valvesignalisatsiooni
alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui asutuse
valveruumi;
3) esmaste tulekustutusvahenditega;
4) tõhustatud
piksekaitsesüsteemiga;
5) automaatse tulekahjusignalisatsiooniga;
6)
autonoomse elektritoitesüsteemiga.
(5) Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine relvahoidlas on keelatud.
Esmased tulekustutus-, esmaabi- ja päästevahendid võivad paikneda
relvahoidla välisukse juures.
(6) Õhuniiskus relvahoidlas ei tohi ületada 50 %.
§ 13. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvalaos
(1) Relvalaos hoitakse tulirelvi koos nende juurde kuuluvate tööriistade
ja puhastusvahenditega tehase pakendis. Kastid on plommitud ümberringi,
kaaned aga kinnitatud 4–8 kruviga. Kastid on virnastatud nii, et oleks
hõlbus kontrollida plommide seisukorda.
(2) Püstoleid hoitakse lukustatud, relvuri poolt pitseeritud
relvakappides. Kõik hoiulolevad teenistusrelvad kantakse
«Teenistusrelvade numbrilise arvestuse raamatusse» (lisa 6).
(3) Laskemoona hoitakse relvalaos teenistusrelvadest eraldi asuvas
ruumis, millel on tugevad akendeta ja avadeta seinad ning eraldi
sissekäik. Laskemoonakastid on kindlalt suletud ja laojuhataja poolt
pitseeritud. Kastil on sedel, millel on näidatud laskemoona hulk, kasti
avamise kuupäev ja vastutava isiku allkiri.
§ 14. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis
(1) Relvaruumis hoitakse teenistusrelvi ja nende laskemoona
relvakappides, kus igal teenistusrelval on oma pesa. Iga relvapesa
juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud teenistusrelva liik,
teenistusrelva number ja töötaja nimi, kellele teenistusrelv on
kinnistatud.
(2) Laskemoona hoitakse tehase pakendis. Lahtiselt hoitakse kaht
salvetäit padruneid iga teenistusrelva kohta.
(3) Relvaruumis on:
1) «Relvaruumi tabel» (lisa 8), milles näidatakse
relvaruumis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja
markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning
järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla asutuse juht või
tema volitusel relvur ja ainult nemad võivad teha tabelis muudatusi ning
parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga;
2) «Teenistusrelvade ja
laskemoona väljaandmise raamat» (lisa 7);
3)
«Teenistusrelvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10).
(4) Igal relvakapil on silt, kus on näidatud kapi number, vastutava
isiku ametinimetus ja nimi ning kapi pitseerimise pitsati number.
(5) Relvakapi ukse siseküljel on «Relvakapis hoitavate teenistusrelvade
nimekiri» (lisa 9), millele kirjutab alla asutuse juht või tema
volitusel relvur.
(6) Relvaruumis on relvavaruna lubatud hoida eraldi kapis töötajatele
kinnistamata teenistusrelvi, mille arv ei ületada 10 % kinnistatud
teenistusrelvade arvust.
(7) Relvaruum, relvakapid ja kastid laskemoonaga on lukustatud ja
pitseeritud asutuse pitsatiga.
(8) Õppe- ja spordirelvade hoidmisel relvaruumis tähistatakse nende
asukoht vastava sildiga ja eraldatakse nad teistest relvadest
vaheseinaga.
§ 15. Toimkondade vahetus
(1) Asutuses, kus on toimkonnad moodustatud, võtab toimkondade
vahetumisel uus korrapidaja relvaruumi ja relvakappide võtmed,
teenistusrelvad ja laskemoona eelmiselt korrapidajalt vastu «Relvaruumi
tabeli» (lisa 8) ja «Relvakapis hoitavate teenistusrelvade nimekirja»
(lisa 9) alusel.
(2) Toimkondade vahetusel kontrollitakse relvaruumi
valvesignalisatsiooni, riivide ja lukkude korrasolekut ning
tulekustutusvahendite olemasolu.
(3) Korrapidamise üleandmise-vastuvõtmise raamatusse tehakse sissekanne,
kus näidatakse teenistusrelvade ja laskemoona kogus, mis on
korrapidamise üleandmise momendil relvaruumis ja mis on välja antud
töötajatele. Laskemoona võetakse vastu (antakse üle) pitseeritud
kastides.
§ 16. Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine
(1) Relvaruumi ja relvakappide võtmed on eraldi kimbus ja asuvad
alaliselt asutuse korrapidaja või relvuri käes. Võtmete üleandmine
kolmandale isikule on keelatud.
(2) Relvahoidla ja relvakappide tagavaravõtmeid hoitakse asutuse
korrapidaja või relvuri seifis pitseeritud pinalis või kotis.
(3) Võtmete kaotamisel vahetatakse relvaruumi ja relvakappide lukud.
§ 17. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmise eest vastutava isiku
puudumine
(1) Relvuri puudumisel võib relvahoidla või relvakapi avada asutuse juhi
loal tagavaravõtmega, mis on hoiul asutuse seifis. Avamine toimub
vähemalt kolme asutuse juhi poolt määratud isiku juuresolekul.
Relvahoidla või relvakapi avamise kohta koostatakse vabas vormis akt
kahes eksemplaris.
(2) Relvahoidla või relvakapp lukustatakse ja pitseeritakse pitsatiga,
kusjuures pitsati number näidatakse ära aktis. Väljaantud
teenistusrelvad kantakse «Teenistusrelvade laskemoona väljaandmise
raamatusse» (lisa 7).
(3) Kui vastutav isik tuleb teenistusse, on ta kohustatud tema äraolekul
avatud relvahoidla või relvakapi avama selleks asutuse juhi poolt
määratud kolme isiku juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas või
relvakapis olevate teenistusrelvade ja laskemoona kogust ja selle
vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest ette kandma asutuse
juhile.
§ 18. Relvahoidla kontrollimine
Relvahoidlat kontrolliv ametiisik kontrollib relvade ja laskemoona
olemasolu ja seisundit, mille kohta teeb sissekande «Teenistusrelvade ja
laskemoona kontrollraamatusse» (lisa 10). Teenistusrelvade või
laskemoona puudujäägi avastamisel on kontrolliv isik kohustatud sellest
teatama asutuse juhile juurdluse alustamiseks.
IV peatükk
TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE
§ 19. Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamise üldsätted
(1) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelvade ja laskemoona
edasitoimetamise all nende vedu transpordivahendiga riigi piirides ühest
kohast teise ilma teenistusrelvade ja laskemoona vahepealse kasutamise
eesmärgita (edaspidi relvavedu).
(2) Relvaveoks annab seda korraldav asutus välja käskkirja, milles
näidatakse:
1) veetavate teenistusrelvade ja/või laskemoona
kogus;
2) veo alg- ja sihtpunkt;
3) veoks vajaminev(ad) auto(d);
4)
saatemeeskond, selle relvastus ning ülem;
5) eraldatavad
sidevahendid ja -koodid;
6) saatemeeskonna ja autojuhi instrueerija
ning instrueerimise asukoht.
(3) Veetavad teenistusrelvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud
viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu, ning pakitud
plommitud või pitseeritud kastidesse.
§ 20. Nõuded teenistusrelvade ja laskemoona vedavale autole ja selle
meeskonnale
(1) Relvavedu toimub kinnise veoseruumiga, tehniliselt korras autoga.
Kuni 20 relva ja/või 10 000 padruni veoks võib kasutada B-kategooria
autot, suurema relvapartii veoks aga C-kategooria autot.
(2) Auto veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud. Auto on
varustatud kütusega kogu teekonnaks.
(3) Laskemoona veol juhindutakse ohtlike veoste veo eeskirjadest.
(4) Rohkem kui viie tulirelva veol kuulub saatemeeskonda vähemalt kaks
relvastatud saatjat.
(5) Alla 20 teenistusrelva ja/või 10 000 padruni veol, kui seda
võimaldab auto istekohtade arv, on saatemeeskonnal lubatud olla samas
autos. Sel juhul on auto vähemalt nelja uksega.
(6) Üle 20 teenistusrelva ja/või 10 000 padruni veol on saateauto(d),
milleks võib olla oma ametkonna alarmauto. Saateauto on vähemalt nelja
uksega. Kui saatemeeskond ei mahu oma ametkonna alarmautosse või
ametkonnal puudub alarmauto, saadab kokkuleppel politseiga relvaautot
lisaks saateautole erivärvides politseiauto.
(7) Kolonn moodustatakse nii, et kõige ees liigub relvaauto, selle järel
saateauto. Politseiauto liigub kolonni ees.
(8) Kolonni sidevahendid tagavad katkematu side nii kolonni autode kui
ka kolonni ja lähtepunkti ja/või sihtpunkti vahel.
V peatükk
TEENISTUSRELVADE KANDMINE
§ 21. Teenistusrelvade kandmise üldsätted
(1) Relvakandmise õigus antakse töötajale asutuse juhi käskkirjaga
pärast teenistusrelva ja laskemoona praktilise käsitsemise, kandmise ja
kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud
laskeharjutuste edukat sooritamist.
(2) Teenistusrelva kandmist õigustavaks dokumendiks on politseiametnikul
ametitunnistus, teistel töötajatel aga ametitunnistus, millel on märge
relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel on töötaja foto, isikukood,
asutuse vapipitser ja asutuse juhi allkiri, kehtivuse aeg. Asutuse
vapipitser ja asutuse juhi allkiri antakse üksnes paberkandjal
ametitunnistusele.
[RTL 2005, 14, 141 – jõust
28.01.2005]
(3) Relvakandmise õigust omaval töötajal on keelatud:
1)
kanda teenistusrelva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva
määruse § 23 lõikes 4 sätestatud juhul;
2)
anda teenistusrelva kõrvalise isiku kätte;
3) kanda
teenistusrelva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse
või toksilise aine mõju all;
4) kanda teenistusrelva
miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muul avalikul üritusel,
välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande
täitmisega.
(4) Ametivormi kandev töötaja kannab teenistusrelva vööl kabuuris.
Erariietes töötaja kannab teenistusrelva varjatult.
§ 22. Teenistusrelvade ja laskemoona väljastamine
(1) Teenistusrelva ja laskemoona väljastab korrapidaja või relvur
töötajale, kellele teenistusrelv on kinnistatud või selle kasutamine on
lubatud asutuse juhi käskkirjaga. Teenistuserelvi ja laskemoona
väljastatakse teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu
«Teenistusrelvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (lisa 7), kuhu
märgitakse väljaantud relva seeria ja number ning laskemoona liik ja
kogus.
(2) Asutuse juht võib kehtestada teenistusrelvade ja laskemoona
väljaandmise korra «Teenistusrelva asenduskaardi» (lisa 11) alusel.
«Teenistusrelva asenduskaardile» kirjutab alla asutuse juht või tema
volitusel relvur. Teenistusrelva asenduskaarti hoitakse relvakapis
puuduva relva asukohas (pesas). Sel juhul sissekannet «Teenistusrelvade
ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (lisa 7) ei tehta.
§ 23. Isikliku relva ja teenistusrelva hoiule andmine
(1) Kui töötaja tuleb teenistusse isikliku relvaga, annab ta selle
teenistuse ajaks hoiule korrapidajale või relvurile. Pärast teenistusaja
lõppu tagastab korrapidaja või relvur töötajale tema isikliku relva.
Isiklikku relva hoitakse relvaruumis eraldi relvakapis, selle
hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema fikseeritud «Teenistusrelvade ja
laskemoona väljaandmise raamatus» (lisa 7).
(2) Õppuse või teenistuse lõppedes teenistusrelvad puhastatakse ja
antakse üle korrapidajale ja relvurile. Öisel ajal pühitakse
teenistusrelvad ainult pealt, lõplikult puhastatakse relvad päevasel
ajal.
(3) Kui teenistuse lõpetanud, toimkonnast vabanenud, lähetuselt või
õppuselt saabunud töötaja ei anna samal päeval ära oma teenistusrelva,
kannab korrapidaja või relvur sellest viivitamatult ette asutuse juhile.
Asutuse juht on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud teenistusrelva
ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks.
(4) Asutuse juht võib erandkorras teatud kategooria töötajatel lubada
neile kinnistatud teenistusrelva, välja arvatud automaattulirelva, ja
kolme salvetäit padruneid kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt
oma elukohas. Luba vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga, mille koopia
asub relvaruumis või relvuri käes.
[RTL 2007, 33, 569 –
jõust. 27.04.2007]
(5) Töötaja, kellel on lubatud hoida teenistusrelva oma elukohas, tagab
teenistusrelva ja laskemoona säilimise olukorras, mis välistab nende
sattumise kõrvalise isiku kätte.
VI peatükk
TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SISSE- JA VÄLJAVEDU
§ 24. Teenistusrelvade ja laskemoona Eestisse sissevedu ja Eestist
väljavedu
(1) Avalikku võimu teostavate valitsusasutuste ja kohtute
teenistusrelvade ja laskemoona riiki sissevedu ja riigist väljavedu on
lubatud vastava valitsemisala ministri loal (lisa 12).
(2) Luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse
tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutavad alla
minister ja kantsler. Loal peab olema vapipitser.
(3) Loa teenistusrelvade ja laskemoona väljaveoks võib vastava
valitsemisala minister anda üksnes juhul, kui teenistusrelvad viiakse
Eestist ajutiselt välja seoses osavõtuga õppustest, võistlustest või
muudest taolistest üritustest, kusjuures teenistusrelvad peavad olema
määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud. Muudel juhtudel toimub
teenistusrelvade väljavedu «Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning
transiidi seadusega» (RT I 1999, 57, 597; 2001, 88, 531) ja selle alusel
antud õigusaktidega kehtestatud korras.
(4) Teenistusrelvi ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua ja Eestist
välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu.
(5) Teenistusrelvade ja laskemoona ladustamine tolliladustamise
protseduuriga ei ole lubatud.
(6) Teenistusrelvad ja laskemoon peavad olema nende saatedokumentide ja
loa alusel täpselt identifitseeritavad. Teenistusrelvade ja laskemoona
nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning nende
kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.
(7) Luba märgistatakse tollivormistusel ning tagastatakse selle
esitajale. Riigisaladuseks tunnistatud teenistusrelvade tollivormistust
võib teostada tolliametnik, kellel on riigisaladuse kasutamise ja
kaitsega seotud ametikohal töötamise luba. Märgistatud loa tagastab
selle saanud asutus loa väljastanud ministeeriumile viie tööpäeva
jooksul pärast teenistusrelvade sisse- ja väljavedu.
VII peatükk
TEENISTUSRELVADE HÄVITAMINE
§ 25. Teenistusrelvade hävitamine
Teenistusrelvade hävitamine toimub vastavalt ministeeriumi, ameti või
inspektsiooni juhi otsusel vastavalt siseministri 17. detsembri 2001. a
määruses nr 100 «Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise ja
hävitamise kord» (RTL 2001, 137, 2018; 2002, 10, 99) sätestatud korrale.
VIII peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 26. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 31. märtsil 2002. a.
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
1
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
2
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
3
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
4
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
5
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
6
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
7
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
8
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
9
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
10
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
11
|
|
Siseministri 22. märtsi 2002. a määruse nr 53
lisa
12
|