Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord

Väljaandja:	Haridusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	08.01.2003
Avaldamismärge:	RTL 2002, 50, 710

Määrus kehtestatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237) § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutuse teadusteema, järeldoktori teadusteema ning doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlemise tingimused ja kord ning sihtfinantseerimistaotluste hindamise alused ja aruandluse kord.

§ 2. Sihtfinantseerimise subjektid

Sihtfinantseerimist võivad taotleda kõik vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.

2. peatükk
TEADUS- JA ARENDUSASUTUSE TEADUSTEEMA SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

§ 3. Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemine

(1) Teadus- ja arendusasutus taotleb teadusteema sihtfinantseerimist teadusnõukogu või selle poolt volitatud kollegiaalse otsustuskogu (edaspidi teadusnõukogu) otsuse alusel.

(2) Mitme teadus- ja arendusasutuse täidetava teadusteema puhul peab sihtfinantseerimise taotlemine olema kinnitatud kõigi teema täitmisel osalevate teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudes.

(3) Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemiseks esitatakse alljärgnevad dokumendid:
1) taotlus (vorm 1);
2) teadusteema põhjendus kuni kolmel lehel (vorm 2);
3) teadusteema juhi ja täitjate elulookirjeldused (vorm 3);

4) vastava eetikakomisjoni otsus, kui uurimistöös kavandatakse arstiteaduslikke inimuuringuid või loomkatseid.

(4) Lisaks lõikes 3 nimetatud dokumentidele esitab teadus- ja arendusasutus nimekirja kõigist oma sihtfinantseerimistaotlustest, näidates ära teadusteema nimetuse ja juhi.

(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 15. maist kuni 20. septembrini.

§ 4. Teadusteema põhjendus

Teadusteema põhjendusest peab selguma:
1) kavandatava uuringu üldteoreetiline taust ning selle koht üldteadmiste foonil;
2) uuringu iseloom (kas on tegemist alusuuringu või rakendusuuringuga);
3) uuringu põhieesmärgid, hüpoteesid ja meetodid;
4) uuringu teostajate teaduspotentsiaal;
5) seadmete ja aparatuuri olemasolu või vajadus;
6) uuringute eeldatavad tulemused ja võimalikud jätkamissuunad;
7) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile.

§ 5. Teadusteema juht

(1) Teadusteema juhiks võib olla teadustöötaja või õppejõud, kellel on doktorikraad või sellele tasemelt vastav välisriigi kraad ning kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt viis eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.

(2) Iga teadustöötaja või õppejõud võib juhtida ainult ühte teadusteemat.

§ 6. Teadusteema täitjad

(1) Teadusteema põhitäitjateks võivad olla teadustöötajad või õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele tasemelt vastav välisriigi kraad ning kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.

(2) Teadusteema täitjateks võivad lisaks olla ka magistrandid, doktorandid ja teadustöötajad või õppejõud, kes ei vasta teadusteema põhitäitjatele esitatavatele nõuetele.

(3) Teadusteema täitmisest võtab pärast sihtfinantseerimise avamist osa vähemalt kaks tööaja riiklikule normile vastava tööajaga töötavat (edaspidi täistööajaga) teadusteema põhitäitjat, kelle töötasukulud kaetakse teadusteema summadest.

§ 7. Teadusteema maksumus

(1) Teadusteema maksumus sisaldab teadusteema juhi, täitjate ning abijõu töötasukulusid ning teisi otseseid teadustöö kulusid. Teadusteema maksumus ei sisalda üldkululõivu.

(2) Teadusteema juhi ja täitjate töötasukulud moodustavad, sõltuvalt teadustöö iseloomust 35% (eksperimentaaluuringute puhul) kuni 80% (teoreetiliste uuringute puhul) teadusteema maksumusest.

(3) Teadusteema maksumus ei sisalda ülikoolis täistööajaga töötava õppejõu töötasukulusid.

(4) Teadusteema maksumus sisaldab osalise tööajaga töötava õppejõu ja teadustöötaja töötasukulusid arvestusega, et summaarne tööaeg erinevate tööülesannete ja/või teadusteemade täitmisel ei ületaks täistööaega.

§ 8. Teadusteema sihtfinantseerimise kestus

Teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni viis aastat.

§ 9. Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemine

Teadus- ja arendusasutus esitab teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemiseks Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud taotluse (vorm 4) ning teadusteema jooksva aasta vahearuande (vorm 8) iga aasta 1. novembriks.

§ 10. Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht

(1) Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht lähtub eelneva aasta sihtfinantseerimise mahust.

(2) Teadusteema sihtfinantseerimise mahu suurendamiseks esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt vastavasisuline taotlus (kuni 3 lk) koos teadusnõukogu sellekohase otsusega.

§ 11. Teadusteema lõpparuanne

(1) Teadus- ja arendusasutus esitab teadusnõukogus kinnitatud teadusteema lõpparuande (vorm 9) Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 31. märtsiks.

(2) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise sõltumatu retsensendi poolt.

(3) Lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutustele, kus teadusteemat täideti.

3. peatükk
JÄRELDOKTORI TEADUSTEEMA SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

§ 12. Järeldoktori koha sihtfinantseerimise taotlemine

(1) Teadus- ja arendusasutus võib järeldoktori koha sihtfinantseerimist taotleda sihtfinantseeritava teadusteema raames.

(2) Taotlused järeldoktori koha sihtfinantseerimiseks (vorm 5) esitatakse Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 15. maist 20. septembrini, kui järeldoktori kohta taotletakse uue sihtfinantseeritava teadusteema raames, ning 1. novembriks, kui järeldoktori kohta taotletakse jätkuva sihtfinantseeritava teema raames.

§ 13. Järeldoktori koha täitmine

(1) Teadus- ja arendusasutus viib kahe kuu jooksul alates järeldoktori koha sihtfinantseerimise kinnitamisest läbi konkursi järeldoktori koha täitmiseks teadusnõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Teadus- ja arendusasutus sõlmib konkursi võitnud isikuga töölepingu.

§ 14. Järeldoktori kohale kandideerimise üldnõuded

(1) Järeldoktori teadusteema peab olema seotud teadus- ja arendusasutuse sihtfinantseeritava teadusteemaga ning kooskõlastatud vastava teadusteema juhiga.

(2) Järeldoktori kohale võivad kandideerida kõik taotluse esitamise tähtajal kuni 35-aastased (kaasa arvatud) isikud, kelle doktoritöö kaitsmisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat ning kelle doktoritöö valmis väljaspool seda struktuuriüksust või sihtfinantseeritavat teadusteemat, mille raames ta järeldoktori kohale kandideerib.

(3) Teadus- ja arendusasutus esitab Haridusministeeriumile kümne päeva jooksul pärast järeldoktori koha täitmise konkursi tulemuste kinnitamist andmed järeldoktori teadusteema ja valitud järeldoktori kohta (eesnimi, perekonnanimi, sünniaasta, teaduskraad ja selle andmise koht ning aasta).

§ 15. Järeldoktori teadusteema maksumus

Järeldoktori teadusteema maksumus sisaldab järeldoktori ja abijõu töötasukulusid ning teisi otseseid ja kaudseid kulusid.

§ 16. Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise kestus

Järeldoktori teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni kaks aastat.

§ 17. Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemine

Järeldoktori teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemiseks esitab teadus- ja arendusasutus Haridusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud taotluse (vorm 6) ning vahearuande (kuni 3 lk) esimese järeldoktoriaasta 1. novembriks.

§ 18. Järeldoktori teadusteema lõpparuanne

(1) Järeldoktor esitab Haridusministeeriumile kolme kuu jooksul arvates teadusteema lõppemisest paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud teadusteema täitmise lõpparuande (vorm 10).

(2) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise sõltumatu retsensendi poolt.

(3) Lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse järeldoktorile ning teadus- ja arendusasutusele, kus teadusteemat täideti.

4. peatükk
DOKTORANDI TEADUSTÖÖ SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

§ 19. Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlemine

(1) Doktorant esitab doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotluse (vorm 7) paberkandjal ja elektrooniliselt ülikoolile. Ülikool esitab Haridusministeeriumile nimekirja doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlustest ja doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlused elektrooniliselt 1. novembriks.

(2) Taotlusele lisatakse, v.a esimese aasta doktorandi korral, ülikooli vastava struktuuriüksuse atesteerimiskomisjoni otsus doktorandi seniste õpingute edukuse kohta.

(3) Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimist saab taotleda ainult riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppivale doktorandile.

§ 20. Doktorandi teadustöö maksumus

Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimine on ette nähtud doktoritööga seotud teadustöö kuludeks ja seda ei tohi kasutada töötasuks ega stipendiumiks.

§ 21. Doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise kestus

Doktorandi teadustööd sihtfinantseeritakse doktoriõppe nominaalaja jooksul.

5. peatükk
TEADUSTEEMADE SIHTFINANTSEERIMISE OTSUSTAMINE

§ 22. Sihtfinantseerimistaotluste hindamine

(1) Teaduskompetentsi Nõukogu hindab iga uue teadusteema sihtfinantseerimise taotlemisel sihtfinantseerimise otstarbekust.

(2) Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemisel annab Teaduskompetentsi Nõukogu hinnangu teadusteema raames tehtud töö tulemustele.

(3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib kaasata sihtfinantseerimistaotluste hindamisse Eesti või välisriigi eksperte.

(4) Teaduskompetentsi Nõukogu liige, kes on selle teadusteema juht või põhitäitja, millele sihtfinantseerimist taotletakse, ei osale vastava taotluse arutelul Teaduskompetentsi Nõukogu istungil.

§ 23. Teadusteema sihtfinantseerimise taotluste hindamise kriteeriumid

(1) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab teadusteema sihtfinantseerimise taotluste hindamisel järgmisi kriteeriume:
1) teadusteema teaduslik põhjendatus;
2) teadusteema täitjate piisav arv, kvalifikatsioon ja pädevus;
3) teadusteema olulisus teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile;
4) teadusteema täitjate seni saavutatud tulemused (teaduspublikatsioonid, konverentsiettekanded, patendid jms);
5) teadusteema seotus doktoriõppega;
6) teadusvaldkondade evalveerimise tulemused;
7) koostöö teadlasrühmade vahel teadusteema raamides;
8) teaduseetiliste printsiipide järgimine.

(2) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab järeldoktori koha sihtfinantseerimise taotluste hindamisel järgmisi kriteeriume:
1) sihtfinantseeritava teadusteema vastavus teaduse üldise arengu suundumustele ja teadmistepõhise ühiskonna vajadustele;
2) sihtfinantseeritava teadusteema täitjate arv ning teadustöö tänapäevane keskkond;
3) Eesti Teadusfondi uurimistoetuste ja lisafinantseerimise olemasolu muudest (sh rahvusvahelistest) allikatest.

§ 24. Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanek

(1) Teaduskompetentsi Nõukogu teeb haridusministrile ettepaneku teadusteemade sihtfinantseerimise ja selle mahu kohta.

(2) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise otsustamisel teha haridusministrile ettepaneku:

1) sihtfinantseerida teadusteemat taotletud mahus;
2) sihtfinantseerida teadusteemat osaliselt;
3) mitte sihtfinantseerida teadusteemat.

(3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise otsustamisel teha haridusministrile ettepaneku:
1) jätkata sihtfinantseerimist eelmise aasta mahus;
2) suurendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu;
3) vähendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu kuni 20 protsendi võrra, kui § 22 lõikes 2 nimetatud hinnang on negatiivne;
4) lõpetada teadusteema sihtfinantseerimine, kui § 22 lõikes 2 nimetatud hinnang on teist aastat järjest negatiivne.

(4) Teaduskompetentsi Nõukogu lisab oma ettepanekule kirjaliku põhjenduse, kui tehakse ettepanek teadusteemat mitte finantseerida, vähendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu või lõpetada teadusteema sihtfinantseerimine. Põhjendus edastatakse ka sihtfinantseerimist taotlenud teema juhile ning vastavale teadus- ja arendusasutusele.

§ 25. Sihtfinantseerimise otsustamine

Sihtfinantseerimise mahu kinnitab Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekul haridusminister käskkirjaga.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridusministri 31. mai 1999. a määrus nr 32 «Sihtfinantseerimise korra kinnitamine» (RTL 1999, 94, 1157; 2000, 32, 424) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Mailis RAND

Kantsler Peep RATAS

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Haridusministri 9. aprilli 2002. a määruse nr 31 «Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord» juurde

Väljaandja:	Haridusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	29.08.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	22.09.2005
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09.01.2003.

1. 03. 2004/13 (RTL 2004, 24, 361) 13.03.2004.

16. 08. 2004/48 (RTL 2004, 113, 1770) 29.08.2004, osaliselt vastavalt § 2.

 

Määrus kehtestatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237) § 15 lõike 2 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutuse teadusteema, järeldoktori teadusteema ning doktorandi teadustöö sihtfinantseerimise taotlemise tingimused ja kord ning sihtfinantseerimistaotluste hindamise alused ja aruandluse kord.

 

§2. Sihtfinantseerimise subjektid

Sihtfinantseerimist võivad taotleda kõik vastavas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.

 

2. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSASUTUSE TEADUSTEEMA SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

 

§3. Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemine

 (1) Teadus- ja arendusasutus taotleb teadusteema sihtfinantseerimist teadusnõukogu või selle poolt volitatud kollegiaalse otsustuskogu (edaspidi teadusnõukogu) otsuse alusel.

 (2) Mitme teadus- ja arendusasutuse täidetava teadusteema puhul peab sihtfinantseerimise taotlemine olema kinnitatud kõigi teema täitmisel osalevate teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudes.

 (3) Teadusteema sihtfinantseerimise taotlemiseks esitatakse alljärgnevad dokumendid:

1) taotlus (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel);

2) teadusteema põhjendus (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel);

3) teadusteema juhi ja täitjate elulookirjeldused (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel);

4) vastava eetikakomisjoni otsus, kui uurimistöös kavandatakse arstiteaduslikke inimuuringuid või loomkatseid.

(4) Lisaks lõikes 3 nimetatud dokumentidele esitab teadus- ja arendusasutus nimekirja kõigist oma sihtfinantseerimistaotlustest, näidates ära teadusteema nimetuse ja juhi.

 (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendid esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt 1. septembrist kuni 20. oktoobrini.

(6) Sihtfinantseerimise taotluse vormistamisel lähtutakse Teaduskompetentsi Nõukogu poolt kinnitatud juhendist (tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel iga aasta 31. juuliks). (õ) 19.07.2006 15:00

 [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§4. Teadusteema põhjendus

Teadusteema põhjendusest peab selguma:

1) kavandatava uuringu üldteoreetiline taust ning selle koht üldteadmiste foonil;

2) uuringu iseloom (kas on tegemist alusuuringu või rakendusuuringuga);

3) uuringu põhieesmärgid, hüpoteesid ja meetodid;

4) uuringu teostajate teaduspotentsiaal;

5) seadmete ja aparatuuri olemasolu või vajadus;

6) uuringute eeldatavad tulemused ja võimalikud jätkamissuunad;

7) eeldatav tähtsus teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile.

 

§5. Teadusteema juht

(1) Teadusteema juhiks võib olla isik:

1) kes on väljapaistev teadustöötaja või õppejõud;

2) kellel on doktorikraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon;

3) ja kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt viis eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia.

(2) Iga teadustöötaja või õppejõud võib juhtida ainult ühte teadusteemat.

(3) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus erandkorras ning seda otsust kirjalikult põhjendades lugeda teadusteema juht kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka lõikes 1 sätestatud nõuetele osalisel mittevastavusel, arvestades muid (valdkonna arengule, riigi arengule jm) olulisi kvaliteeditunnuseid, mis ei kajastu käesolevas paragrahvis esitatud nõuetes.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§6. Teadusteema täitjad

(1) Teadusteema põhitäitjaks võib olla:

1) teadustöötaja, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia, kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud teadusteema sihtfinantseerimise vahenditest ja kes vähemalt 6 kuud iga sihtfinantseeritava teema täitmise aasta kestel töötab teadusteema täitmisel Eestis;

2) õppejõud, kellel on Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud vähemalt kolm eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni või rahvusvahelise levikuga teadusmonograafia ja kes vähemalt 6 kuud iga sihtfinantseeritava teema täitmise aasta kestel töötab teadusteema täitmisel Eestis;

(2) Teadusteema täitjaks võib olla:

1) abitöötaja, kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt antud teema vahenditest;

2) magistri- või doktoriõppe üliõpilane, kes on sihtfinantseerimise taotluses esitatud teadusteemaga sisuliselt seotud ning kasutab selle teadusteema vahendeid.

(3) Teadusteema täitmisest võtab osa vähemalt viis põhitäitjat, kellest vähemalt kaks töötavad sihtfinantseeritava teadusteema juures täistööajaga (need võivad olla ka täiskohaga õppejõud, kes ei täida muid teemasid). Kõigi põhitäitjate sihtfinantseeritava teadusteema täitmisega seotud töötasukulud kaetakse sihtfinantseerimisel eraldatud vahenditest (v.a ülikoolis täis- või osalise koormusega töötava õppejõu töötasu). Ülejäänud põhitäitjad võivad olla täistööajaga või osalise tööajaga töötavad teadustöötajad või õppejõud. Põhitäitjate summaarne arvestuslik tööaeg teadusteema juures (sealhulgas õppejõul tööaeg õppejõuna) peab võrduma vähemalt viie täistööajaga.

(4) Teaduskompetentsi Nõukogul on õigus erandkorras ning seda otsust kirjalikult põhjendades lugeda teadusteema põhitäitja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks ka lõikes 1 sätestatud nõuetele osalisel mittevastavusel, arvestades muid (valdkonna arengule, riigi arengule jm) olulisi kvaliteeditunnuseid, mis ei kajastu käesolevas paragrahvis esitatud nõuetes.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§7. Teadusteema maksumus

(1) Teadusteema maksumus sisaldab teadusteema juhi, põhitäitjate ning abitöötajate töötasukulusid ning teisi otseseid teadustöö kulusid. Teadusteema maksumus ei sisalda üldkululõivu.

(2) Teadusteema maksumuse arvutamisel lähtutakse Teaduskompetentsi Nõukogu poolt kinnitatud juhendist (tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel iga aasta 31. juuliks).

 (3) Teadusteema maksumus ei sisalda ülikoolis täistööajaga töötava õppejõu töötasukulusid.

 (4) Teadusteema maksumus sisaldab osalise tööajaga töötava õppejõu ja teadustöötaja töötasukulusid arvestusega, et summaarne tööaeg erinevate tööülesannete ja/või teadusteemade täitmisel ei ületaks täistööaega.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§8. Teadusteema sihtfinantseerimise kestus

Teadusteemat sihtfinantseeritakse kuni kuus aastat.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§9. Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemine

(1) Teadus- ja arendusasutus esitab teadusteema sihtfinantseerimise jätkamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile paberkandjal kahes eksemplaris ja elektroonselt teadusnõukogus kinnitatud taotluse (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel) iga aasta 1. novembriks.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§10. Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht ning muutmine

(1) Teadusteema jätkuva sihtfinantseerimise maht lähtub üldreeglina eelneva aasta sihtfinantseerimise mahust;

(2) Teadusteema, mille sihtfinantseerimine jätkub, sihtfinantseerimise mahu suurendamist võib taotleda, kui:

1) sihtfinantseeritava teadusteemaga liitub uus põhitäitja;

2) teadusteemaga, mille sihtfinantseerimist jätkatakse, liitub teadusteema, mida on sihtfinantseeritud;

(3) Jätkuva teadusteema sihtfinantseerimise mahu suurendamiseks esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile koos sihtfinantseerimise jätkamise taotlusega sisuline põhjendus (kuni 5 lehekülge) ning teadusnõukogu sellekohane otsus.

(4) Jätkuva teadusteema sihtfinantseerimise mahtu võib vähendada kui:

1) väheneb sihtfinantseeritava teadusteema põhitäitjate arv;

2) kui vajadus selleks tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§11. Teadusteema täitmise aruandlus

(1) Teadus- ja arendusasutus esitab teadusteema täitmise vahearuande (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel), mis on kinnitatud teadusnõukogus, Haridus- ja Teadusministeeriumile elektroonsel kujul ja paberkandjal kahes eksemplaris teadusteema sihtfinantseerimise kolmanda aasta 1. novembriks.

(2) Teadus- ja arendusasutus esitab teadusteema täitmise lõpparuande (vorm tehakse elektroonselt kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel), mis on kinnitatud teadusnõukogus, Haridus- ja Teadusministeeriumile elektroonsel kujul ja paberkandjal kahes eksemplaris teadusteema sihtfinantseerimise lõppemisele järgneva aasta 31. märtsiks.

(3) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise, kaasates selleks eksperte (sh vähemalt üks välisekspert).

(4) Vahearuande ja lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutustele, kus teadusteemat täideti.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

3. peatükk

JÄRELDOKTORI TEADUSTEEMA SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

 

§12. kehtetu  [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§13. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§14. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§15. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§16. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§17. kehtetu  [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

[§ 18 sõnastus kuni 31.03.2006]

 

§18. Järeldoktori teadusteema lõpparuanne

(1) Järeldoktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kolme kuu jooksul arvates teadusteema lõppemisest paberkandjal kahes eksemplaris ja elektrooniliselt teadusnõukogus kinnitatud teadusteema täitmise lõpparuande (vorm 10).

(2) Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab teadusteema lõpparuande retsenseerimise sõltumatu retsensendi poolt.

(3) Lõpparuande retsensiooni põhiseisukohad edastatakse järeldoktorile ning teadus- ja arendusasutusele, kus teadusteemat täideti.

[RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

 

[§ 18 sõnastus alates 01.04.2006]

§18. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 31.03.2006]

 

4. peatükk

DOKTORANDI TEADUSTÖÖ SIHTFINANTSEERIMISE TINGIMUSED

 

§19. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§20. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§21. kehtetu [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

5. peatükk

TEADUSTEEMADE SIHTFINANTSEERIMISE OTSUSTAMINE

 

§22. Sihtfinantseerimistaotluste hindamine

 (1) Teaduskompetentsi Nõukogu hindab iga uue teadusteema sihtfinantseerimise taotlemisel sihtfinantseerimise otstarbekust.

 (2) Teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise taotlemisel annab Teaduskompetentsi Nõukogu hinnangu teadusteema raames tehtud töö tulemustele.

 (3) Teaduskompetentsi Nõukogu kaasab sihtfinantseerimistaotluste hindamisse Eesti või välisriigi eksperte.

 (4) Teaduskompetentsi Nõukogu liige, kes on selle teadusteema juht või põhitäitja, millele sihtfinantseerimist taotletakse, ei osale vastava taotluse arutelul Teaduskompetentsi Nõukogu istungil.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§23. Teadusteema sihtfinantseerimise taotluste hindamise kriteeriumid

(1) Teaduskompetentsi Nõukogu arvestab taotluste hindamisel:

1) teema teaduslikku põhjendatust;

2) põhitäitjate kvalifikatsioon;

3) teadusteema olulisust teadusele ning Eesti majandusele ja kultuurile;

4) uurimiskeskkonna seisundit.

(2) kehtetu

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§24. Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanek

 (1) Teaduskompetentsi Nõukogu teeb haridus- ja teadusministrile ettepaneku teadusteemade sihtfinantseerimise ja selle mahu kohta.

 (2) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise otsustamisel teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku:

1) sihtfinantseerida teadusteemat taotletud mahus;

2) sihtfinantseerida teadusteemat osaliselt;

3) mitte sihtfinantseerida teadusteemat.

(3) Teaduskompetentsi Nõukogu võib teadusteema sihtfinantseerimise jätkamise otsustamisel teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku:

1) jätkata teadusteema sihtfinantseerimist senises mahus;

2) jätkata sihtfinantseerimist ja suurendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu;

3) jätkata sihtfinantseerimist ja vähendada teadusteema sihtfinantseerimise mahtu;

4) mitte jätkata teadusteema sihtfinantseerimist.

(4) Teaduskompetentsi Nõukogu on kohustatud tegema haridus- ja teadusministrile ettepaneku teadusteema sihtfinantseerimise mahu vähendamiseks, kui vajadus selleks tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.

(5) Teaduskompetentsi Nõukogu lisab käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 või 4 toodud ettepanekule kirjaliku põhjenduse. Põhjendus edastatakse ka sihtfinantseerimist taotlenud teadusteema juhile ning teadus- ja arendusasutusele

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§25. Sihtfinantseerimise otsustamine

Sihtfinantseerimise mahu kinnitab Teaduskompetentsi Nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

 [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09.01.2003]

 

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§26. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

§27. Teadusteema täitjate nõuete rakendamine

Teadusteema, mille sihtfinantseerimist on alustatud enne 2005. aastat, põhitäitjatele ei kohaldata § 6 lõikes 3 nimetatud nõudeid. Nimetatud teadusteema põhitäitjatest vähemalt kaks peavad töötama sihtfinantseeritava teadusteema juures tööaja riiklikule normile vastava tööajaga (edaspidi täistööajaga) ning nende töötasukulud kaetakse sihtfinantseerimisel eraldatud vahenditest.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

§28. Teadusteema sihtfinantseerimise kestuse regulatsiooni kohaldamine

Teadusteemat, mille sihtfinantseerimist on alustatud enne 2005. aastat, sihtfinantseeritakse kuni 5 aastat.

[RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

Määruse vormid 1 kuni 9 kehtetud  [RTL 2004, 113, 1770 - jõust 29.08.2004]

 

Õiend

§ 3 lõike 6 kohal ekslikult olnud lõike number 4 parandatud.