Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
19.05.2004 nr 50 (RTL 2004,
69, 1133) 30.05.2004
Määrus kehtestatakse «
Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987;
1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577;
2002, 1, 1) § 122 lõike 3 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Käesolev määrus kehtestab veeuuringut teostava proovivõtja
tehniliste teadmiste, väljaõppe ja kogemuste hindamise (edaspidi
atesteerimine) ja atesteerimistunnistuse (edaspidi tunnistus)
väljaandmise korra.
(2) Proovivõtjaid atesteeritakse proovivõtmise valdkonniti.
Proovivõtmise valdkonnad on:
1) reoveesettest proovivõtmine;
2) mereveest proovivõtmine;
3) pinnaveest proovivõtmine;
4)
põhjaveest proovivõtmine;
5) heit- ja reoveest
proovivõtmine.
§2. Atesteerimiskomisjon
Veeuuringut teostavat proovivõtjat atesteerib keskkonnaministri poolt
moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjonis
on seitse liiget. Komisjoni moodustamisel määrab keskkonnaminister
komisjoni esimehe.
§3. Komisjoni töökord
(1) Komisjoni esimees nimetab komisjoni koosseisust komisjoni
aseesimehe, kes asendab komisjoni esimeest tema äraolekul, ja sekretäri.
(2) Komisjoni istungi kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni istungid
toimuvad atesteerimist taotlevate isikute olemasolul vastavalt
vajadusele.
(3) Komisjoni sekretär teavitab komisjoni istungi toimumise ajast ja
kohast kõiki komisjoni liikmeid. Atesteerimise toimumise ajast ja kohast
teavitab komisjoni sekretär atesteerimist taotlevaid isikuid kirjalikult.
(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget,
nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(5) Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Häälte võrdse
jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe või tema äraolekul
aseesimehe hääl.
(6) Atesteerimise käigu, tulemuste ja komisjoni otsuse kohta vormistab
komisjoni sekretär komisjoni istungi protokolli. Kui komisjoni liikmel
on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, kantakse see eriarvamusel
olija taotlusel protokolli. Protokollile kirjutavad alla komisjoni
esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär.
(7) Komisjon teeb otsuse atesteerimise tulemuste kohta hiljemalt kolme
tööpäeva jooksul, arvates atesteerimise toimumise päevast. Atesteerimise
tulemustest teavitab komisjoni sekretär atesteeritud isikuid kolme
tööpäeva jooksul, arvates komisjoni poolt otsuse tegemisest.
(8) Komisjon säilitab atesteerimisega seotud dokumente kuus aastat.
[RTL 2004, 69, 1133 -
jõust. 30.05.2004]
§4. Atesteerimise taotlemine
(1) Atesteerimist taotlev isik esitab komisjoni esimehe nimele järgmised
dokumendid:
1) kirjalik avaldus;
2) esmakordsel atesteerimisel ja
juhul, kui isik ei sooritanud §-s 7 sätestatud kordusatesteerimist –
kirjalik tõend väljaõppe kohta, milles on näidatud väljaõpet korraldanud
asutuse nimetus, väljaõppe aeg, maht ja sisu;
3)
esmakordsel atesteerimisel – kirjalik tõend praktilise proovivõtmise
vähemalt üheaastase töökogemuse kohta, milles on näidatud isiku nimi,
asutus, ametikoht ja kontaktandmed, kelle juhendamisel praktiline töö
toimus, toimumise aeg ja koht ning hinnang praktilise töö tulemuste
kohta.
(2) Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid atesteerimist taotleva isiku
kohta:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel
sünniaeg;
3) töökoht ja ametinimetus;
4)
kontaktandmed;
5) andmed senise praktilise töö kohta proovivõtmisel;
6) eelmise atesteerimise aeg (juhul kui proovivõtja on varem atesteeritud);
7) proovivõtmise valdkond (valdkonnad), milles taotleja soovib olla
atesteeritud.
(3) Komisjoni sekretär registreerib atesteerimist taotleva isiku poolt
atesteerimisele esitatud dokumendid nende saabumise päeval.
(4) Kui atesteerimist taotlev isik jätab koos avaldusega esitamata
lõikes 1 nimetatud dokumendid või avaldus ei sisalda lõikes 2 nõutud
andmeid või avalduses on muid puudusi, määrab komisjon atesteerimist
taotlevale isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(5) Kui atesteerimist taotlev isik jätab tähtajaks puudused
kõrvaldamata, võib komisjon otsustada jätta taotlus läbi vaatamata.
§5. Nõuded atesteeritavale
(1) Atesteeritav peab sõltuvalt proovivõtmise valdkonnast, milles ta
soovib atesteeritud olla:
1) oskama vormistada proovivõtuakte;
2) oskama vormistada reostuse identifitseerimiseks laevadest, kütuse- ja
toksiliste ainete hoidlatest jm potentsiaalsetest reostusallikatest
võetavate proovide proovivõtuakte;
3) oskama vormistada
töödeldud ja töötlemata reoveesette proovide proovivõtuakte;
4) oskama võtta proove siseveekogude, mere, puuraukude, kaevude,
kanalisatsioonirajatiste eri sügavustest;
5) oskama võtta proove
erinevates ilmastikutingimustes;
6) oskama valida sobiv
proovivõtumeetod;
7) oskama võtta igat liiki (punkt-, valik-,
pidev-, sari- ning keskmistatud ja suuremahulisi) proove;
8) oskama
mõõta kohapeal pH, elektrijuhtivust, lahustunud gaaside vm ainete
sisaldust;
9) oskama võtta proove laevadest, kütuse- ja toksiliste
ainete hoidlatest vm potentsiaalsetest reostusallikatest;
10) oskama
määrata voolava vee voolukiirust, vooluhulka, puuraukudes põhjavee taset;
11) oskama võtta õlide ja rasvadega reostunud veeproove;
12)
oskama võtta proove veekogudest ruumis ja ajas selliselt, et oleks
esindatud uuritava reostuse ulatus ja dünaamika;
13) oskama
määrata sobiv proovivõtukoht;
14) oskama vajadusel
ette valmistada proovivõtmise ja vooluhulga määramise kohad;
15) oskama säilitada ja transportida ning vajadusel konserveerida proove;
16) oskama käsitseda proovivõtuseadmeid selliselt, et saadud proov oleks
esinduslik ja usaldusväärne;
17) oskama vältida ohtusid,
mis võivad kaasneda proovivõtmisega merel, siseveekogudel,
kanalisatsioonirajatistel, kütuse- ning toksiliste ainete hoidlates jm
proovivõtu kohtades;
18) tundma «Veeseadust», «Mõõteseadust» (RT
I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) ja «Keskkonnaseire seadust» (RT I 1999,
10, 154; 54, 583; 2000, 92, 597) ning nende alusel kehtestatud õigusakte;
19) oskama määrata, millisest materjalist proovipudeleid tuleb kasutada
olenevalt analüüsitavast komponendist;
20) tundma proove
mõjutavaid tegureid (temperatuur, veekogu kihistumine, hoovused, voolu
ebaühtlus, valgus, hapnikusisaldus, proovipudeli materjal, proovi
sisaldised, proovi külmutamine, proovi säilitamise aeg) ja seda, kuidas
need mõjutavad võetava veeproovi analüüsitulemust;
21) teadma, millistele nõuetele peab vastama proovivõtuseadmete materjal,
konstruktsioon ja puhtusaste;
22) teadma, millised on nõuded
proovivõtupudeli ettevalmistamiseks, proovide transportimiseks ja
säilitamiseks;
23) teadma, kuidas toimub proovide vastuvõtt
laborisse;
24) teadma, milliseid nõudeid esitatakse laboritele, kelle
analüüsitulemused on kasutatavad riigisiseselt ja riikidevaheliselt;
25) teadma, kuidas kasutada analüüsitulemusi;
26) teadma, kuidas
määratakse reostuskoormusi.
(2) Atesteeritav peab enne atesteerimise taotlemist saama teadmiste
omandamiseks vähemalt 20-tunnise väljaõppe asutuses või isiku juures,
kelle üheks põhikirja- või põhimäärusejärgseks tegevuseks on koolitus,
ja omandama proovivõtmise kogemused vähemalt üks aasta kestnud
praktilise töö käigus.
(3) Alates teistkordsest atesteerimisest ei pea kord juba atesteeritud
isik enam väljaõpet läbima, välja arvatud § 7 lõikes 3 nimetatud juhul.
§6. Atesteerimine
(1) Atesteerimine koosneb:
1) kirjalikust testist;
2) vestlusest
komisjoniga;
3) praktiliste ülesannete sooritamisest.
(2) Atesteerimise test koosneb kümnest küsimusest, millest
atesteerimises osalemise jätkamiseks tuleb õigesti vastata vähemalt
seitsmele. Vestluse ning praktilise ülesande sisu otsustab komisjon,
arvestades testi tulemusi, valdkonda, milles atesteeritav soovib olla
atesteeritud ning § 5 lõikes 1 esitatud nõudeid teadmistele ja oskustele.
(3) Komisjon arvestab atesteerimisel atesteerimist taotleva isiku
töövaldkonda.
(4) Komisjon hindab atesteerimise läbinud proovivõtja teadmisi ja oskusi
järgmiselt:
1) sooritas atesteerimise;
2) ei sooritanud
atesteerimist.
§7. Atesteerimise tulemuse vaidlustamine ja kordusatesteerimine
(1) Atesteerimist taotlenud isik, kes ei ole nõus atesteerimise
tulemusega, võib pöörduda komisjoni esimehe poole selgituste saamiseks
või taotleda kordusatesteerimist kahe nädala jooksul, arvates päevast,
mil ta sai teada atesteerimise tulemustest.
(2) Kordusatesteerimise aja määrab komisjoni esimees.
(3) Kordusatesteerimise mittesooritanu peab enne järgmist atesteerimise
taotlemist läbima uuesti väljaõppe.
§8. Atesteerimistunnistuse ja veeproovivõtja tõendi väljaandmine
(1) Komisjon annab atesteeritud proovivõtjale tema vastavaid tööoskusi
ja teadmisi kinnitava atesteerimistunnistuse, mille vorm on esitatud
selle määruse lisas.
(2) Tunnistusele märgitakse:
1) atesteeritud proovivõtja ees- ja
perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3)
atesteerituks tunnistamise kuupäev;
4) proovivõtmise valdkond
(valdkonnad), milles proovivõtja on atesteeritud;
5)
registreerimisnumber;
6) väljaandmise koht ja kuupäev;
7) kehtivuse lõppemise kuupäev;
8) pitsatijälg;
9)
atesteerimiskomisjoni esimehe nimi ja allkiri;
10)
atesteerimiskomisjoni sekretäri nimi ja allkiri.
(3) Tunnistusele kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja
sekretär.
(4) Atesteerimistunnistus kehtib neli aastat.
(5) Tunnistuse alusel väljastab atesteerimiskomisjon atesteeritud
veeproovivõtjale kaasaskandmiseks sobiva veeproovivõtja tõendi (edaspidi
tõend).
(6) Tõendile märgitakse:
1) atesteerimistunnistuse number;
2) proovivõtja ees- ja perekonnanimi;
3) proovivõtmise valdkond
(valdkonnad), milles proovivõtja on atesteeritud;
4)
atesteerituks tunnistamise kuupäev;
5) tunnistuse kehtivuse
lõppemise kuupäev.
(7) Tõendile kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.
(8) Tõendil on proovivõtja dokumendifoto mõõtmetega 3 × 4 cm.
(9) [Kehtetu - RTL 2004, 69,
1133 - jõust. 30.05.2004]
(10) Kui tunnistus või tõend on hävinud või varastatud või kui selle
tekst ei ole loetav, annab komisjon tunnistuse omaniku kirjaliku
taotluse alusel välja tunnistuse või tõendi duplikaadi.
[RTL 2004, 69, 1133 -
jõust. 30.05.2004]
§9. Rakendussäte
Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini peab ka eelnevalt atesteeritud isik enne
atesteerimise taotlemist läbima § 5 lõikes 2 nimetatud väljaõppe ning
esitama atesteerimise taotlemisel tõendi väljaõppe läbimise kohta.
|
Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määruse nr 3
«Veeuuringutteostava proovivõtja atesteerimise kord»
lisa
|