Teksti suurus:

Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.02.2017
Avaldamismärge:RTL 2002, 38, 511

Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) § 8 lõike 2 punkti 17 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud «Eluruumidele esitatavate nõuete» (RT I 1999, 9, 138) punktiga 10.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldusala

  (1) Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid.

  (2) Müratekitavate seadmete paigaldamisel ja haldamisel ei või müra ületada normtasemeid käesolevas määruses käsitletud hoonetes ja välisterritooriumil.

  (3) Määruse nõuetega tuleb arvestada ka müratekitavate seadmete paigaldamisel tööstushoonetesse ning nende välisterritooriumile, samuti meelelahutusürituste ja ehitustööde korraldamisel.

  (4) Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.

  (5) Määrus ei laiene eriotstarbelistele ehitistele ja ruumidele, nagu raadio-, tele- ja kinostuudiod, audioloogia uuringuruumid.

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses on:
  1) heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
  2) müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
  3) helirõhk p – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, mõõdetakse paskalites (Pa);
  4) kuuldeläve helirõhk po – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20µPa;
  5) helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB);
  6) helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on kasutatud müramõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN IEC 60651, EVS-EN 60844 ja IEC 1260 nõuetele. Käesolevas määruses kasutatakse helirõhutaseme A- ja C-korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LpA ja LpC;
  7) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – mõõdetud helirõhutaseetteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;
  8) maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast», kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti;
  9) tonaalne heli – heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. Heli on tonaalne, kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam;
  10) impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1:1982 määratlusele; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;
  11) heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;
  12) madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz–200 Hz;
  13) müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;
  14) müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;
  15) mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit;
  16) müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel;
  17) müra taotlustase – normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel;
  18) müra piirtase – suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes;
  19) müra kriitiline tase – normtase kriitilise müraolukorra hindamisel olemasolevatel aladel;
  20) olmemüra – inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes;
  21) vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;
  22) välisterritoorium – maa-ala hoone vahetus läheduses, mida kasutatakse puhkuseks;
  23) müratundlikud hooned – elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele käesolevas määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid;
  24) segaala – väljakujunenud hoonestusega ala, kus elamute ja ühiskasutusega hoonete vahetus läheduses on müratekitavaid kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtteid.

§ 3.   Müra normimise lähtealused

  Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:
  1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;
  2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);
  3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;
  4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:
I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad;
II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;
III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);
IV kategooria tööstusala.

§ 4.   Müra normtasemete liigitus

  (1) Taotlustase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.

  (2) Piirtase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

  (3) Kriitiline tase – käesoleva määruse tähenduses müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni.
Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

  (4) Madalsagedusliku müra häirivustase – käesoleva määruse tähenduses madalsagedusliku müra helirõhutase 1/3 oktaavribade kesksagedustel, mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kasutatakse küttesüsteemidest, meelelahutuspaikade muusikast või muudest madalsageduslikest müraallikatest põhjustatud müra hindamisel eluruumides või nendega võrdsustatud ruumides vastavalt lisas 1 toodud soovitusele.

2. peatükk MÜRA NORMTASEMED 

§ 5.   Välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel

  (1) Välismüra normtase hoonestatud või hoonestamata aladel on kehtestatud järgmistele välismüraallikatele: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstusettevõtted, müratekitavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd. Siin ei käsitleta elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmete müra ja olmemüra.

  (2) Välismüra normtase on kehtestatud vaba helivälja tingimustele, millega tuleb arvestada mõõtmiste läbiviimisel ja mõõtmistulemuste hindamisel. Kui vaba helivälja tingimused ei ole täidetud, rakendatakse parandusi vastavalt standardile ISO 1996-1:1982.
Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel hoonestatud või hoonestamata aladel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel (nt veesõidukite liiklus).

  (3) Välismüra normtase on A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T. Taotlustaseme ja piirtaseme arvsuurused on esitatud lõigetes 4–6. Täiendavalt hinnatakse müra maksimaalset helirõhutaset LpA,max, mille arvsuurused on esitatud lõigetes 8–10. Müra ei tohi ületada ekvivalentset ega maksimaalset normtaset. Ühe või samaaegselt mitme heliallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

  (4) Taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel:
  1) Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 50 40
II kategooria 55 45
III kategooria 60 50
IV kategooria 65 55

  2) Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 45 35
II kategooria 50 40
III kategooria 55 45
IV kategooria 65 55

  3) Kaubandus- ja teenindusettevõtete, spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel.

  (5) Taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel:
  1) Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 55 45
II kategooria 60 50
III kategooria 60 50
  651 551
IV kategooria 70 60


1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

  2) Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 50 40
II kategooria 55 40
III kategooria 60 45
IV kategooria 65 55

  3) Kaubandus- ja teenindusettevõtete, spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega olemasolevatel aladel.

  (6) Piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel:
  1) Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 55 50
II kategooria 60 55
  651 601
III kategooria 65 55
  701 601
IV kategooria 75 65


1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

  2) Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 55 40
II kategooria 60 45
III kategooria 65 50
  601 451
IV kategooria 70 60


1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel.

  3) Kaubandus- ja teenindusettevõtete, spordiväljakute ja meelelahutuspaikade tegevusest põhjustatud müra piirtase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega olemasolevatel aladel. Üksikute, kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral võib müra piirtase olla 10 dB(A) võrra suurem kui tööstusmüra taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel.
  4) Ehitustööde müra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  öösel
I kategooria 45
II kategooria 45
III kategooria 50
IV kategooria 65

  5) Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra.

  (7) Kriitilise taseme arvsuurus olemasolevatel aladel:
  1) Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 65 60
II kategooria 70 65
III kategooria 75 65
IV kategooria 80 70

  2) Tööstusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

  päeval öösel
I kategooria 60 50
II kategooria 65 55
III kategooria 70 55
IV kategooria 75 65

  (8) Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel.

  (9) Meelelahutuspaikade maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonete välisterritooriumil normitakse nagu tehnokommunikatsioonide müra käesoleva määruse § 7 tabeli 2 alusel.

  (10) Lennuliikluse müra ekvivalenttaseme LpA,eq,T hindamisel välisterritooriumil rakendatakse liiklusmüra ekvivalentseid normtasemeid. Lennuliikluse müra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Maksimaalse helirõhu kriitiline tase LpA,max müratundlike hoonetega aladel on 90 dB(A) päeval ja 80 dB(A) öösel.

  (11) Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus. Müra hinnatud taseme arvutusmetoodika on toodud käesoleva määruse § 11. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset.

§ 6.   Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

  (1) Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on toodud tabelis 1. Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LpA,max, sulgudes on esitatud helirõhu taotlustasemed. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajadusel kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades.

Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel.

Tabel 1

Hoone ja ruum

Müra normtasemed

1. Elamu

  LpA,eq,T (dB)  
1.1 Eluruumides päeval 40 (35)
1.2 Magamisruumides öösel 30
  LpA,max (dB)  
  öösel 451

2. Majutusasutus

  LpA,eq,T (dB)  
Hotellitubades päeval 45 (40)
  öösel 35 (30)

3. Tervishoiuasutus

  LpA,eq,T (dB)  
3.1 Palatites ja operatsioonisaalides päeval 35
  öösel 30
  LpA,max (dB)  
  öösel 451
3.2 Arstikabinettides ja uuringuruumides2 LpA,eq,T (dB)  
  päeval 40 (35)

4. Kool ja muu õppeasutus

  LpA,eq,T (dB)  
4.1 Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides päeval 40 (35)
  LpA,eq,T (dB)  
4.2 Nägemis- ja kuulmispuuetega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides päeval 35
  LpA,eq,T (dB)  
4.3 Saalides, aulates päeval 40 (35)
 

5. Koolieelne lasteasutus

  LpA,eq,T (dB)  
5.1 Rühmaruumides päeval 40
5.2 Magamisruumides päeval 35
  öösel 30
  LpA,max (dB)  
  öösel 451

6. Büroo- ja haldushoone

  LpA,eq,T (dB)  
6.1 Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides päeval 40 (35)
  LpA,eq,T (dB)  
6.2 Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides päeval 45 (40)
 

7. Spordirajatis

  LpA,eq,T (dB)  
Spordisaalides, ujulates päeval 50
 

8. Kaubandus- ja teenindusettevõte

  LpA,eq,T (dB)  
8.1 Müügisaalides, teenindusruumides päeval 50
  LpA,eq,T (dB)  
8.2 Sööklates, baarides ja restoranides päeval 50 (45)

1 Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et öö jooksul leiab aset mitte vähem kui 5 liiklusjuhtumit, kus müra piirtase LpAmax on ületatud. Olemasolevate hoonete magamisruumides käsitatakse tabelis 1 esitatud müra piirtaset LpAmax soovitusliku taotlustasemena.
2 Välja arvatud audioloogia uuringuruumid.

  (2) Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega.

  (3) Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

  (4) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ja sõltuvad müraallikast. Ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse keskmised väärtused mõõteperioodi ja ruumi suhtes vastavalt standardile ISO 1996-2. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema avatud. Tonaalse müra korral rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele käesoleva määruse § 11 lõikes 1 toodud parandust.

§ 7.   Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes ja hoonete välisterritooriumil

  (1) Tehnoseadmed on: hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

  (2) Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena tabelis 2, sulgudes on esitatud müra soovituslikud taotlustasemed.

C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on esitatud madalsagedusliku müra hindamiseks.

  (3) Elamutes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamisruumides kehtestatakse ööpäevaringselt ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele.
Tabel 2

Hoone ja ruum Müraallikas Müra normtasemed

1. Elamu

1.1 Elu- ja magamisruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,eq,T (dB) 30 (25)
    LpC,eq,T (dB) 50 (45)
    LpA,max (dB) 35 (32)
  Tootmis- ja teenindusruumid,  tööstusettevõtted LpA,eq,T (dB)

päeval 30

öösel 25

LA,max (dB)

öösel 40 (35)

1.2 Elamu välisterritooriumil Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed LpA,eq,T (dB)

päeval 50

öösel 40

LpA,max (dB)

öösel 45

2. Majutusasutus

2.1 Hotellitubades Hoone tehnokommunikatsioonid LpA, max (dB) 32
2.2 Koridorides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA, max (dB) 40 (35)
2.3 Majutusasutuse
välisterritooriumil
Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed LpA,max (dB)

päeval 55

öösel 50 (45)


Märkus 1. Luksus- ja äriklassi hotelli tubades on soovitatav rakendada elamutes lubatud müra normtasemeid.
Märkus 2. Müra hindamisel on soovitatav kontrollida, et C-korrigeeritud helirõhutase hotellitubades ei ületaks A-korrigeeritud helirõhutaset enam kui 20 dB.

3. Tervishoiuasutus

3.1 Palatites ja operatsioonisaalides, sanatooriumide magamisruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpAmax (dB) 30 (25)

LpC,eq,T (dB) 50 (45)

3.2 Arstikabinettides ja uuringuruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 35 (32)
3.3 Haigla ja sanatooriumi välisterritooriumil Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed LpA,max (dB)

päeval 50 (45)

öösel 40

3.4 Ambulatoorse tervishoiuasutuse välisterritooriumil Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed LpA,max (dB)

päeval 50



Märkus: Nõue müra normtasemele arstikabinettides ja uuringuteruumides ei laiene audioloogiauuringu ruumidele.

4. Kool ja muu õppeasutus

4.1 Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB)  35 (32)
4.2 Nägemis- ja kuulmispuuetega õpilaste klassiruumides,
muusikaklassides
Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB)

30

4.3 Saalides   30
4.4 Õppeasutuse välisterritooriumil Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed LpA,eq,T (dB) 50

5. Koolieelne lasteasutus

5.1 Rühma- ja magamisruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 32
5.2 Hoone välisterritooriumil Sama hoone või läheduses asuvate hoonete tehnoseadmed LpA,eq,T (dB) 50 (45)

6. Büroo- ja haldushoone

6.1 Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 35
6.2 Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 40

7. Spordirajatis

Spordisaalides, ujulates Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 40

8. Kaubandus- ja teenindusettevõte

8.1 Müügisaalides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 45
8.2 Teenindusruumides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 40
8.3 Sööklates, baarides ja restoranides Hoone tehnokommunikatsioonid LpA,max (dB) 40

  (4) Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.

  (5) Elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega. Majutushoones või nende läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased majutusasutuse tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega.

  (6) Olemasolevate elamute elu- ja magamisruumides, majutusasutuste tubades, tervishoiuasutuse palatites, operatsioonisaalides ning õppeasutuste õpperuumides on lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB(A).

  (7) Tehnokommunikatsioonide müra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides on samased elamu tehnokommunikatsioonide müra normtasemetega.

  (8) Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

  (9) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ning sõltuvad müraallikast. Ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse keskmised väärtused mõõteperioodi ja ruumi suhtes vastavalt standardile ISO 1996-2. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Helirõhu normtasemed välisterritooriumil vastavad vaba helivälja tingimustele. Kui müra on tonaalne või sisaldab impulsse, liidetakse mõõdetud helirõhutasemetele § 11 lõikes 1 toodud parandused.

  (10) Tehnoseadmete ning muude müraallikate (müratekitavad kaubandus-, teenindus- või tööstusettevõtted ja mootorsõidukid) helirõhu piirtasemed teatri-, kino-, kontserdisaalides ja nendega võrdsustatud ruumides on toodud tabelis 3.
Tabel 3

Ruum LpA,max (dB)
1. Teatri- ja kontserdisaalid (N>500) 25
2. Teatrisaalid (N≤500) mitmeotstarbelised saalid, konverentsi- ja kohtusaalid, kinosaalid, kirikusaalid 30

Märkus1. N – kohtade arv saalis.

Märkus 2. Müra hindamisel saalides on soovitatav kasutada täpsemaid meetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades, kusjuures helirõhu piirtasemed etteantud sagedusvahemikes võivad olla esitatud saali projekteerimise lähteülesandes.

§ 8.   Olmemüra

  Inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 «Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest» (1999) nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB.

§ 9.   Helivõimendussüsteemide helirõhu piirtasemed meelelahutuspaikades

  (1) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi:
Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, dB 100
Helirõhu maksimaaltase LpAmax, dB 115

  (2) Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T lastele ettenähtud üritustel ei tohi olla suurem kui 90 dB.

  (3) Kinodes on helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A).

  (4) Klubides, restoranides ja baarides on taustmuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A).

3. peatükk MÕÕTMISE JA HINDAMISE MEETODID 

§ 10.   Mõõtmise meetodid

  (1) Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standarditele: EVS-EN IEC 60651:2001, Electroacoustics – Sound level meters; EVS-EN IEC 60804:2001, ElectroacousticsIntegrating-averaging sound level meters; IEC 60942, Electroacoustics – Sound calibrators; IEC 61260, Electroacoustics Octave-band and fractional-octave band filters.

  (2) Mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse seadmetega, mis vastavad vähemalt klassi 1 nõuetele. Klassi 2 või 3 nõuetele vastavaid seadmeid võib kasutada müraolukorra ligikaudseks hindamiseks.

  (3) Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vähemalt iga kahe aasta järgi. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida kord aasta jooksul.
Seadmeid tuleb enne ja pärast mõõtmisi kontrollida akustilise kalibraatori abil vastavuses standardile IEC 60942.

  (4) Müra mõõdetakse ja hinnatakse asjassepuutuvate EVS-EN ISO standardite kohaselt. Nende puudumisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–12 sätestatust.

  (5) Välismüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standarditele ISO1996-1:1982, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 1: Basic quantities and assessment procedures; ISO1996-2:1987, Acoustics – Description, assessment and measurement of environmental noise – Part 2: Determination of environmental noise levels.
Kui mõõtmise tingimused ei vasta vaba helivälja tingimustele, rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele parandusi vastavalt standardi ISO 1996-2:1987 nõuetele.

  (6) Regulaarse liiklusega sõiduteede müra mõõdetakse minimaalselt ühe, kõige suurema liiklussagedusega tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal viiakse läbi ka liiklusloendus, kus loendatakse vähemalt kahe kategooria mootorsõidukid – «rasked» ja «kerged».
Sõiduteede müra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Proposal for Nordtest Method – Proposal 1514-00/1: Rev. NT ACOU 056 Road Traffic: Measurement of noise immission – Survey method, 2001.

  (7) Üksikute mürasündmuste korral mõõdetakse üksikute mürasündmuste ekspositsioonitasemed või ekvivalenttasemed ja arvutatakse summaarne müratase kogu hindamise kestuse vältel vastavuses standardile ISO 1996-2.

  (8) Rongiliikluse müra mõõtmisel ja hindamisel järgitakse standardite ISO1996-2 ja ISO 3095.2:1975, Railway applications – Acoustics – Measurement of noise emitted by railbound vehicles nõudeid. Kuni nimetatud standardite uute versioonide kehtestamiseni mõõdetakse rongiliikluse müra vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Nordtest Method – NT ACOU 098 Railway Traffic: Noise, 1997.
Regulaarse liiklusega raudtee müra mõõdetakse minimaalselt ühe, kõige suurema liiklussagedusega tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal viiakse läbi ka liiklusloendus, kus loendatakse erinevate raudteeveeremite liigid ja arv.

  (9) Lennukite müra mõõtmisel järgitakse standardi ISO1996-2 nõudeid. Mõõtmiseks valitakse aeg, kus lennuliiklus on maksimaalne. Lennukite müra mõõdetakse vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Nordtest Method – NT ACOU 075 Air Traffic: Noise Imission, Residential Areas, 1989.

  (10) Tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud müra mõõdetakse vastavuses standardi ISO1996-2 nõuetele.

Müra ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud müratasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt 5 kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal.
Tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate helirõhutaset mõõdetakse vastavuses Põhjamaade mõõtemeetodile: Nordtest method – NT ACOU 080 Industrial Plants: Noise Emission, 1991.

  (11) Tehnoseadmete müra mõõdetakse vastavuses standardi eelnõule ISO/DIS 16032: Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method.

  (12) Madalsageduslikku müra mõõdetakse vastavuses standardi eelnõule ISO/DIS 16032: Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method. Kasutada võib samuti Rootsi mõõtemeetodit vastavalt juhendmaterjalile SP-INFO 1996:17, National Testing and Research Institute.

  (13) Müra mõõtmise kestus valitakse olenevalt müra iseloomust. Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Muutuva tasemega müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et see hõlmaks müra kõiki iseloomulikke muutusi etteantud ajavahemikus, minimaalne ajavahemik on 10 minutit. Katkendliku müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel.

  (14) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel meelelahutuspaikades (kinod, kontserdid saalides ja avatud aladel, tantsusaalid, diskoteegid) on ekvivalenttaseme minimaalne mõõtmisaeg 20 min. Helirõhutaseme hindamise kestus on 4 tundi.

  (15) Meelelahutuspaikade helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel eluruumides ja eluruumidega võrdsustatud ruumides on ekvivalenttaseme mõõtmise kestus 1 tund.
Helirõhu maksimaaltase mõõdetakse ajaskaalal «F». Mõõtekohad valitakse saalide esimestes ridades (1.–5. rida), baarides – heliallikale lähimate laudade juures, diskoteekides – mitte lähemal kui 2 m kaugusel heliallikast.

  (16) Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod, kusjuures mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetele.

§ 11.   Müra hinnatud taseme määramine hoonestatud ja hoonestamata aladel

  (1) Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse:
LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dBA, kus
LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB;
K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA2;
K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA2.

  (2) Tonaalse ja impulssmüra parandused tehakse standardite ISO 1996-1: 1982(E) ja ISO 1996-2:1987(E) alusel. Korraga rakendatakse üht parandustegurit.

  (3) Müra hinnatud tase LAr,LT etteantud ajavahemikus, mis sisaldab seeria mõõtmisajavahemikke ti (long-term rating level), leitakse valemiga

kus LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i on i-mõõtmise müra hinnatudkeskmistatud tase, tehtud vastavuses standardi ISO 1996-2 nõuetega;

ti on i-mõõtmise ajavahemik, s;
N on mõõteperioodide arv.

  (4) Müra hinnatud tase LAr,LT päevase, õhtuse või öise ajavahemiku suhtes leitakse valemiga:

kus ti on i-mõõtmise ajavahemik ja T on müra hindamise kestus.
Analoogselt määratakse müra hinnatud tase üksikute mürasündmuste hinnatud ekspositsioonitasemete summeerimise teel

kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud ekspositsioonitase, dB;
I on mürasündmuste arv;
J on müraallikate arv;
T on müra hindamise kestus, s;
T0 on 1 sekund.

  (5) Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes:
päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00;
õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00;
öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00;
öine mürarikkaim tund: T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00.
Müra hinnatud tase kogu päeva vältel (7.00–23.00) leitakse:

kus Lr,T1 ja Lr,T2 on müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2.
Müra hinnatud tase öise ajavahemiku vältel leitakse valemi abil

kus Lr,T3 on müra hinnatud tase ajavahemiku T3 vältel.
Müra hinnatud tase öise kõige mürarikkama tunni vältel leitakse valemi abil

kus Lr,T4 on müra hinnatud tase ajavahemiku T4 vältel.

  (6) Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel (23.00–24.00 või 6.00–7.00) on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel (23.00–7.00), võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel.

  (7) Regulaarse liiklusega sõidutee müra ekvivalenttase, mis arvestab aasta keskmist liiklussagedust, leitakse vastavuses Põhjamaade normdokumendile: Proposal for Nordtest Method – Proposal 1514-00/1: Rev. NT ACOU 056 Road Traffic: Measurement of noise immission – Survey method, 2001.
Kui liiklusmüra mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõteprotokollis ära märgitud.

4. peatükk MÕÕTMISE KORD 

§ 12.   Müra parameetrite mõõtmise kord

  Määruses käsitletud müra parameetreid mõõdetakse vastavalt määruses kehtestatud mõõtemeetoditele. Mõõtmise teostajal peab olema Eesti Akrediteerimiskeskuse või mõne muu pädeva akrediteerimisasutuse poolt «Mõõteseaduse» (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) § 134 lõike 2 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 13.   Sotsiaalministri määruste muutmine

  (1) Sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286; 2002, 29, 413) § 14 tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Sotsiaalministri 7. juuni 2001. a määruse nr 57 «Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele» (RTL 2001, 73, 993) § 10 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2002. a.

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2020, 47

Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kohaldusala

  (1) Määrus kehtestab müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete sees ning mürataseme mõõtmise meetodid.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (2) Müratekitavate seadmete paigaldamisel ja haldamisel ei või müra ületada normtasemeid käesolevas määruses käsitletud hoonetes.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (3) Määruse nõuetega tuleb arvestada ka müratekitavate seadmete paigaldamisel tööstushoonetesse ning nende välisterritooriumile, samuti meelelahutusürituste ja ehitustööde korraldamisel.

  (4) Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.

  (5) Määrus ei laiene eriotstarbelistele ehitistele ja ruumidele, nagu raadio-, tele- ja kinostuudiod, audioloogia uuringuruumid.

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses on:
  1) heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
  2) müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
  3) helirõhk p – heli lisarõhk gaasis või vedelikus, mõõdetakse paskalites (Pa);
  4) kuuldeläve helirõhk po – kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20µPa;
  5) helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB);
  6) helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on rakendatud sageduskorrigeerimist vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. Käesolevas määruses kasutatakse helirõhutaseme A- ja C-korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LpA ja LpC;
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  7) ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul;
  8) maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast», kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti;
  9) tonaalne heli – heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon. Heli on tonaalne, kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam;
  10) impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli; üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi;
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  11) heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;
  12) madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz–200 Hz;
  13) müra hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;
  14) müra hindamise kestus – ajavahemik, mille suhtes määratakse müra hinnatud tase;
  15) mürasündmus – müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit;
  16) müra normtase – mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel;
  17) [kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  18) müra piirtase – suurim lubatud normtase ehitistes;
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  19) [kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  20) olmemüra – inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes;
  21) vaba heliväli – otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused;
  22) [kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
  23) müratundlikud hooned – elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele käesolevas määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid;
  24) [kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

§ 3.   Müra normimise lähtealused

  Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:
  1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;
  2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);
  3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;
  4) [kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

§ 4.   Müra normtasemete liigitus

  (1) [Kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (2) Piirtase – käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (4) Madalsagedusliku müra häirivustase – käesoleva määruse tähenduses madalsagedusliku müra helirõhutase 1/3 oktaavribade kesksagedustel, mille ületamine võib põhjustada häirivust. Kasutatakse küttesüsteemidest, meelelahutuspaikade muusikast või muudest madalsageduslikest müraallikatest põhjustatud müra hindamisel eluruumides või nendega võrdsustatud ruumides vastavalt lisas 1 toodud soovitusele.

2. peatükk MÜRA NORMTASEMED 

§ 5.   Välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel
[Kehtetu - RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

§ 6.   Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

  (1) Liiklusest (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on toodud tabelis 1. Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LpA,max. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajadusel kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades.

Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017] Tabel 1

Tabel 1

Hoone ja ruum

Müra normtasemed

1. Elamu

LpA,eq,T (dB)

1.1. Eluruumides

päeval

40

1.2. Magamisruumides

öösel

30

LpA,max (dB)

öösel

451

2. Majutusasutus

LpA,eq,T (dB)

Hotellitubades

päeval

45

öösel

35

3. Tervishoiuasutus

LpA,eq,T (dB)

3.1. Palatites ja operatsioonisaalides

päeval

35

öösel

30

LpA,max (dB)

öösel

451

3.2. Arstikabinettides ja uuringuruumides2

LpA,eq,T (dB)

päeval

40

4. Kool ja muu õppeasutus

LpA,eq,T (dB)

4.1. Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides

päeval

40

LpA,eq,T (dB)

4.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides, muusikaklassides

päeval

35

LpA,eq,T (dB)

4.3. Saalides, aulates

päeval

40

5. Koolieelne lasteasutus

LpA,eq,T (dB)

5.1. Rühmaruumides

päeval

40

5.2. Magamisruumides

päeval

35

öösel

30

LpA,max (dB)

öösel

451

6. Büroo- ja haldushoone

LpA,eq,T (dB)

6.1. Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides

päeval

40

LpA,eq,T (dB)

6.2. Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides

päeval

45

7. Spordirajatis

LpA,eq,T (dB)

Spordisaalides, ujulates

päeval

50

8. Kaubandus- ja teenindusettevõte

LpA,eq,T (dB)

8.1. Müügisaalides, teenindusruumides

päeval

50

LpA,eq,T (dB)

8.2. Sööklates, baarides ja restoranides

päeval

50

1 Nõue on esitatud magamisruumidele uutes hoonetes tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.
2 Välja arvatud audioloogia uuringuruumid.


[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (2) Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega.

  (3) Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

  (4) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ja sõltuvad müraallikast. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse keskmised väärtused mõõteperioodi ja ruumi suhtes vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema avatud. Tonaalse müra korral rakendatakse mõõdetud helirõhutasemetele käesoleva määruse § 11 lõikes 1 toodud parandust.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

§ 7.   Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (1) Tehnoseadmed on: hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

  (2) Müra piirtasemed on esitatud A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena tabelis 2.

C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on esitatud madalsagedusliku müra hindamiseks.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (3) Elamutes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Esitatud normtasemed LpA,max on kehtestatud muutuva tasemega või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele. Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamisruumides kehtestatakse ööpäevaringselt ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele.


Tabel 2

Hoone ja ruum

Müraallikas

Müra normtasemed

1. Elamu

Elu- ja magamisruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,eq,T (dB) 30

LpC,eq,T (dB) 50

LpA,max (dB) 35

Tootmis- ja teenindusruumid,  tööstusettevõtted

LpA,eq,T (dB)

päeval 30

öösel 25

LA,max (dB)

öösel 40

2. Majutusasutus

2.1. Hotellitubades

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA, max (dB) 32

2.2. Koridorides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA, max (dB) 40


3. Tervishoiuasutus

3.1. Palatites ja operatsioonisaalides, sanatooriumide magamisruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpAmax (dB) 30

LpC,eq,T (dB) 50

3.2. Arstikabinettides ja uuringuruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 35

Märkus. Nõue müra normtasemele arstikabinettides ja uuringuruumides ei laiene audioloogia uuringuruumidele.

4. Kool ja muu õppeasutus

4.1. Klassides, õppekabinettides, lugemissaalides ja muudes õpperuumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB)  35

4.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides,
muusikaklassides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB)

30

4.3. Saalides

30

5. Koolieelne lasteasutus

Rühma- ja magamisruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 32

6. Büroo- ja haldushoone

6.1. Nõupidamisruumides, töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 35

6.2. Avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 40

7. Spordirajatis

Spordisaalides, ujulates

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 40

8. Kaubandus- ja teenindusettevõte

8.1. Müügisaalides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 45

8.2. Teenindusruumides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 40

8.3. Sööklates, baarides ja restoranides

Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,max (dB) 40


[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (4) Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.

  (5) Elamus või elamu läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega. Majutushoones või nende läheduses paiknevate diskoteekide ja tantsusaalide tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased majutusasutuse tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra normtasemetega.

  (6) Olemasolevate elamute elu- ja magamisruumides, majutusasutuste tubades, tervishoiuasutuse palatites, operatsioonisaalides ning õppeasutuste õpperuumides on lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB(A).

  (7) Tehnokommunikatsioonide müra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides on samased elamu tehnokommunikatsioonide müra normtasemetega.

  (8) Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

  (9) Mõõtmisaeg (T) ja -tingimused on määratud mõõtemetoodikas ning sõltuvad müraallikast. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud. Helirõhu normtasemed välisterritooriumil vastavad vaba helivälja tingimustele. Kui müra on tonaalne või sisaldab impulsse, liidetakse mõõdetud helirõhutasemetele käesoleva määruse § 11 lõikes 1 toodud parandused.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (10) Tehnoseadmete ning muude müraallikate (müratekitavad kaubandus-, teenindus- või tööstusettevõtted ja mootorsõidukid) helirõhu piirtasemed teatri-, kino-, kontserdisaalides ja nendega võrdsustatud ruumides on toodud tabelis 3.
Tabel 3

Ruum LpA,max (dB)
1. Teatri- ja kontserdisaalid (N>500) 25
2. Teatrisaalid (N≤500) mitmeotstarbelised saalid, konverentsi- ja kohtusaalid, kinosaalid, kirikusaalid 30

Märkus 1. N – kohtade arv saalis.

Märkus 2. Müra hindamisel saalides on soovitatav kasutada täpsemaid meetodeid, nt mõõtmisi 1/3 või 1/1 oktaavribades, kusjuures helirõhu piirtasemed etteantud sagedusvahemikes võivad olla esitatud saali projekteerimise lähteülesandes.

§ 8.   Olmemüra

  Inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 «Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest» (1999) nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB.

§ 9.   Helivõimendussüsteemide helirõhu piirtasemed meelelahutuspaikades

  (1) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutustes (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused, tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi:
Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, dB 100
Helirõhu maksimaaltase LpAmax, dB 115

  (2) Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T lastele ettenähtud üritustel ei tohi olla suurem kui 90 dB.

  (3) Kinodes on helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A).

  (4) Klubides, restoranides ja baarides on taustmuusika helirõhu ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 65 dB(A).

3. peatükk MÕÕTMISE JA HINDAMISE MEETODID 

§ 10.   Mõõtemeetodid

  (1) Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standardisarjale EVS-EN 61672, standardile EVS-EN 60942, Electroacoustics – Sound calibrators, standardisarjale EVS-EN 61260 või samaväärsetele dokumentidele.

  (2) Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse täpsusklassi 1 seadmetega vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. Klassi 2 nõuetele vastavaid seadmeid võib kasutada müraolukorra ligikaudseks hindamiseks.

  (3) Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vähemalt iga kahe aasta järel. Akustilist kalibraatorit tuleb kalibreerida üks kord aasta jooksul.
Seadmeid tuleb enne ja pärast mõõtmisi kontrollida akustilise kalibraatori abil. Seadmete kontrollimine akustilise kalibraatori abil loetakse nõuetele vastavaks, kui see on tehtud vastavuses standardi EVS-EN 60942 või samaväärse dokumendi nõuetega.

  (4) Müra mõõdetakse ja hinnatakse asjassepuutuvate Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite või nendele samaväärsete dokumentide kohaselt. Nende puudumisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–12 sätestatust.

  (5) Regulaarse liiklusega sõiduteede müra mõõdetakse minimaalselt ühe tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal tehakse ka liiklusloendus, kus loendatakse vähemalt kahe kategooria mootorsõidukid – „rasked“ ja „kerged“.
Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui liiklusmüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega.

  (6) Üksikute mürasündmuste korral mõõdetakse üksikute mürasündmuste ekspositsioonitasemed või ekvivalenttasemed ja arvutatakse summaarne müratase kogu hindamise kestuse vältel. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui hinnatud müratase on arvutatud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega.

  (7) Rongiliikluse müra mõõtmised ja hindamised loetakse nõuetele vastavaks, kui on järgitud standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõudeid.
Regulaarse liiklusega raudtee müra mõõdetakse minimaalselt ühe tunni jooksul päevasel (7.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) ja öisel (23.00–7.00) ajal. Mõõtmiste ajal tehakse ka liiklusloendus, kus loendatakse erinevate raudteeveeremite liigid ja arv.

  (8) Lennukite müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui on järgitud standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõudeid. Mõõtmiseks valitakse aeg, kui lennuliiklus on maksimaalne.

  (9) Tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele.

Müra ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud müratasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt 5 kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal.
Tööstusettevõtete statsionaarsete müraallikate helirõhutaseme mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetele.

  (10) Tehnoseadmete müra mõõtmised loetakse nõuetele vastavaks, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-EN ISO 16032: Acoustics – Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings – Engineering method või samaväärse dokumendi nõuetele.

  (11) Madalsageduslikku müra mõõdetakse vastavuses standardiga EVS-EN ISO 16032: Acoustics - Measurement of sound pressure level from service equipment in buildings - Engineering method või samaväärse dokumendiga. Kasutada võib samuti Rootsi mõõtemeetodit vastavalt juhendmaterjalile SP-INFO 1996:17, National Testing and Research Institute.

  (12) Müra mõõtmise kestus valitakse vastavalt mõõtemeetodile. Püsiva tasemega müra mõõtmise kestus peab olema vähemalt 3–5 minutit. Muutuva tasemega müra mõõtmise kestus valitakse selliselt, et see hõlmaks müra kõiki iseloomulikke muutusi etteantud ajavahemikus, minimaalne ajavahemik on 10 minutit. Katkendliku müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel.

  (13) Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel meelelahutuspaikades (kinod, kontserdisaalid, tantsusaalid, diskoteegid) on ekvivalenttaseme minimaalne mõõtmisaeg 20 min. Helirõhutaseme hindamise kestus on 4 tundi.

  (14) Meelelahutuspaikade helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhutaseme mõõtmisel eluruumides ja eluruumidega võrdsustatud ruumides on ekvivalenttaseme mõõtmise kestus 1 tund.
Helirõhu maksimaaltase mõõdetakse müramõõtmise režiimis «F». Mõõtekohad valitakse saalide esimestes ridades (1.–5. rida), baarides – heliallikale lähimate laudade juures, diskoteekides – vähemalt 2 m kaugusel heliallikast.

  (15) Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod, kusjuures mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetele.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

§ 11.   Müra hinnatud taseme määramine hoonestatud ja hoonestamata aladel

  (1) Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse:
LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dBA, kus
LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB;
K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA2;
K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA2.

  (2) Tonaalse ja impulssmüra parandused loetakse õigusaktile vastavaks, kui need tehakse standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi alusel. Korraga rakendatakse üht parandustegurit.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (3) Müra hinnatud tase LAr,LT etteantud ajavahemikus, mis sisaldab seeria mõõtmisajavahemikke ti (long-term rating level), leitakse valemiga

kus LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i on i-mõõtmise müra hinnatud ekvivalentne tase. Müra hinnatud taseme leidmine loetakse õigusaktile vastavaks, kui see on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või samaväärse dokumendi nõuetega;

ti on i-mõõtmise ajavahemik, s;
N on mõõteperioodide arv.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]

  (4) Müra hinnatud tase LAr,LT päevase, õhtuse või öise ajavahemiku suhtes leitakse valemiga:

kus ti on i-mõõtmise ajavahemik ja T on müra hindamise kestus.
Analoogselt määratakse müra hinnatud tase üksikute mürasündmuste hinnatud ekspositsioonitasemete summeerimise teel

kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud ekspositsioonitase, dB;
I on mürasündmuste arv;
J on müraallikate arv;
T on müra hindamise kestus, s;
T0 on 1 sekund.

  (5) Müra hinnatud tase arvutatakse järgmistes ajavahemikes:
päevane: T1 = 12 tundi ajavahemikus 7.00–19.00;
õhtune: T2 = 4 tundi ajavahemikus 19.00–23.00;
öine: T3 = 8 tundi ajavahemikus 23.00–7.00;
öine mürarikkaim tund: T4 = 1 tund, tavaliselt ajavahemikus 6.00–7.00 või 23.00–24.00.
Müra hinnatud tase kogu päeva vältel (7.00–23.00) leitakse:

kus Lr,T1 ja Lr,T2 on müra hinnatud tasemed vastavalt ajavahemikus T1 ja T2.
Müra hinnatud tase öise ajavahemiku vältel leitakse valemi abil

kus Lr,T3 on müra hinnatud tase ajavahemiku T3 vältel.
Müra hinnatud tase öise kõige mürarikkama tunni vältel leitakse valemi abil

kus Lr,T4 on müra hinnatud tase ajavahemiku T4 vältel.

  (6) Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel (23.00–24.00 või 6.00–7.00) on enam kui 4 dBA võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel (23.00–7.00), võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase kõige mürarikkama tunni vältel.

  (7) Regulaarse liiklusega sõidutee müra ekvivalenttase, mis arvestab aasta keskmist liiklussagedust, leitakse vastavuses Põhjamaade normdokumendile: Proposal for Nordtest Method – Proposal 1514-00/1: Rev. NT ACOU 056 Road Traffic: Measurement of noise immission – Survey method, 2001.
Kui liiklusmüra mõõtmistulemuste esitamisel ei ole arvestatud aasta keskmist liiklussagedust, peab see olema mõõteprotokollis ära märgitud.

4. peatükk MÕÕTMISE KORD 

§ 12.   Müra parameetrite mõõtmise kord

  Määruses käsitletud müra parameetreid mõõdetakse vastavalt määruses kehtestatud mõõtemeetoditele.
[RT I, 29.12.2020, 40 - jõust. 01.01.2021]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 13.   Sotsiaalministri määruste muutmine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 14.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2002. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json