1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded:
1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale;
2) elektripaigaldise omanikule, tunnustatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, isiku nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritööd juhtivale isikule;
3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele.
§ 2.
Teiste seaduste kohaldamine
(1) Kui inimesele, varale või keskkonnale elektriseadmest või -paigaldisest elektrist tulenevate ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimine on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, kohaldatakse teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõudeid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ehitamisele sätestatud nõudeid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate erisustega.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 3.
Mõisted
(1) Käesoleva seaduse tähenduses:
1) elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või elektritarvik;
2) elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum;
3) elektromagnetiline ühilduvus on seadme, selle osa või süsteemi võime ettenähtud viisil talitleda oma elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata seejuures lubamatuid elektromagnetilisi häireid mõnele teisele seadmele selles keskkonnas;
4) elektromagnetiline häire on mis tahes elektromagnetiline nähtus, milleks võib olla elektromagnetiline müra, ebasoovitav signaal või levisignaali muutus ja mis võib halvendada seadme, selle osa või süsteemi talitlust;
5) häirekindlus on seadme, selle osa või süsteemi võime ettenähtud viisil talitleda elektromagnetilise häire korral;
6) elektripaigaldise käit (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, mis hõlmab näiteks lülitamist, juhtimist, kontrollimist ja hooldamist;
7) turule laskmine on tegevus, millega elektriseade või -paigaldis tehakse Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutamiseks;
8) tootja volitatud esindaja on isik, kes elab või asub püsivalt Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil ja keda tootja on kirjalikult volitanud täitma käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.
(2) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) §-s 2 nimetatud mõisteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
§ 4.
Elektripaigaldiste liigitus
(1) Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.
(2) Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad:
1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure;
2) plahvatusohutsoonis;
3) suurõnnetusohuga objektil.
(3) Teise liigi elektripaigaldised on:
1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis;
2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis;
3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure;
4) kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit;
5) üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis.
(4) Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
2. peatükk NÕUDED ELEKTRISEADMELE JA -PAIGALDISELE
1. jagu Üldnõuded
§ 5.
Nõuded elektriseadmele ja -paigaldisele
(1) Elektriseadet tuleb kavandada, projekteerida, toota, remontida ja ümber ehitada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, kodulooma, vara ega keskkonda.
(2) Elektripaigaldist tuleb projekteerida, ehitada, katsetada, remontida, hooldada ja kontrollida nii, etseeettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda.
(3) Nõuded elektriseadmele ja -paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele ning varustamisele märgistuse või teabega kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 6.
Elektriseadme ja -paigaldise turule laskmine
(1) Elektriseadme või -paigaldise võib turule lasta, kui:
1) see vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
2) selle nõuetele vastavus on käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras tõendatud;
3) see on varustatud nõutava märgistuse ning teabega;
4) see on varustatud vastavusmärgiga, kui see on nõutav.
(2) Isik, kes lasi elektriseadme turule, peab turujärelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tõendama dokumentaalselt tema poolt turule lastud elektriseadme nõuetele vastavust. Elektriseadme nõuetele vastavust võib tõendada teavitatud asutuse poolt koostatud nõuetele vastavust tõendava dokumendiga.
§ 7.
Nõuetele mittevastava elektriseadme esitlemine
Elektriseadet, mis eivastakäesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, mille kohaselt elektriseade ei vasta kehtestatud nõuetele ning seda ei tohi turule lasta enne, kui see on nõuetele vastavaks muudetud. Esitluse ajal peab esitleja tagama ohutuse ja vältima lubamatute elektromagnetiliste häirete tekitamist.
2. jagu Madalpingeseade
§ 8.
Nõuded madalpingeseadmele
(1) Madalpingeseade käesoleva jao tähenduses on vahelduvpingel 50–1000 volti ja alalispingel 75–1500 volti töötav elektriseade.
(2) Madalpingeseadmele käesoleva seaduse §-s 9 ja selle alusel kehtestatud nõudeid ei kohaldata:
1) ümbritsevate töötingimuste tõttu plahvatusohtlikuks muutuda võivas keskkonnas kasutatavale elektriseadmele;
2) meditsiinilisel ja radioloogilisel otstarbel kasutamiseks mõeldud elektriseadmele;
3) inimese või asja veoks mõeldud lifti elektriseadmele;
4) elektriarvestile;
5) olmes kasutatavale elektri-pistikühendusele;
6) elektritarale;
7) elektrilisele raadiohäirele;
8) laevadel, lennukitel ja raudteedel kasutatavatele spetsiaalsetele elektriseadmetele, millele on kehtestanud nõuded vastavad rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige on Eesti.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 9.
Madalpingeseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Madalpingeseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab enne turule laskmist tagama selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb madalpingeseadme turule, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(2) Madalpingeseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Nimetatud kord lähtub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätetest käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
3. jagu Elektromagnetilise ühilduvuse nõuded
§ 10.
Elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse nõuded
(1) Elektriseadet tuleb kavandada, projekteerida, toota, remontida ja ümber ehitada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei tekitaks lubamatuid elektrilisi ega elektromagnetilisi häireid ja oleks küllaldaselt häirekindel.
(2) Elektripaigaldist tuleb projekteerida, ehitada, katsetada, remontida, hooldada ja kontrollida nii, etseeettenähtud otstarbel kasutamise korral ei tekitaks lubamatuid elektrilisi ega elektromagnetilisi häireid ja oleks küllaldaselt häirekindel.
(3) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid ei kohaldata järgmistele elektriseadmetele või -paigaldistele:
1) telekommunikatsiooniseadmele, sealhulgas telekommunikatsiooni terminaliseadmele ja raadioseadmele, mille elektromagnetilise ühilduvuse nõuded on osaliselt või täielikult kaetud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega;
2) varuosale, lisaseadmele ning muudele elektrilistele ja elektroonilistele komponentidele, välja arvatud, kui neid on võimalik iseseisvalt kasutada;
3) raadioamatööride poolt kasutatavale seadmele, välja arvatud, kui sellised seadmed on kaubanduslikult kättesaadavad.
§ 11.
Elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab enne turule laskmist tagama elektriseadme tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes laseb elektriseadme või -paigaldise turule, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(2) Elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Nimetatud kord lähtub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätetest käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võib ette näha teavitatud või kompetentse asutuse kaasamise kohustuse.
3. peatükk TUNNUSTATUD ASUTUS
§ 12.
Tunnustatud asutus
(1) Tunnustatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on õigus teha elektriseadme ja -paigaldise elektromagnetilise ühilduvuse või elektriseadme elektriohutuse nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Tunnustatud asutused käesoleva seaduse tähenduses on teavitatud asutused või kompetentsed asutused.
(2) Tunnustatud asutusele tegutsemise õiguse andmisele, selle kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti tunnustatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Õigus tegutsemiseks tunnustatud asutusena antakse isikule kuni viieks aastaks.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 13.
Tunnustatud asutusele esitatavad nõuded
Tunnustatud asutus peab vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele järgmiste erisustega:
1) olema elektriseadme või -paigaldise nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele;
2) omama kogu tunnustatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
3) tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
4. peatükk ELEKTRIPAIGALDISE KASUTUSELE VÕTMINE JA KASUTAMINE
§ 14.
Nõuded elektripaigaldise kasutusele võtmisele ja kasutamisele
(1) Elektripaigaldise võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui elektripaigaldis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas kui:
1) ettenähtud juhtudel on tehtud elektripaigaldise tehniline kontroll (edaspidi tehniline kontroll);
2) ettenähtud juhtudel on määratud elektripaigaldise käidu korraldaja (edaspidi käidukorraldaja);
3) ettevõtjale, kellega on sõlmitud võrguühenduse kasutamise leping, on esitatud vastav teatis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teatis peab kinnitama elektripaigaldise pingestamiseks valmisolekut ja nõuetele vastavust ning selles peavad sisalduma:
1) andmed elektripaigaldise võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmija ehk elektritarbija kohta;
2) andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate kohta;
3) andmed elektripaigaldise projekteerija, ehitaja ja tehnilise kontrolli teostaja kohta;
4) teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed.
(3) Elektripaigaldis loetakse kasutusele võetuks hetkest, kui elektripaigaldis pingestatakse ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Elektripaigaldise võib kasutusele võtta osade kaupa, kusjuures enne iga osa kasutusele võtmist tuleb teostada tehniline kontroll.
(4) Elektripaigaldise kasutuselevõtuks ei loeta pingestamist, mis on vajalik elektripaigaldise kontrollimise toiminguteks.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 15.
Elektripaigaldise kaitsevöönd
(1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist.
(2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning korraldada massiüritusi, kui tegemist on üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisega.
(3) Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid;
2) elektri-veekaabelliinide kaitsevööndis teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega;
3) elektri-veekaabelliinide kaitsevööndis paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd;
4) elektri-õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
5) üle 1000-voldise nimipingega elektri-õhuliinide kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti;
6) elektri-maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.
(4) Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast.
§ 16.
Elektripaigaldise omaniku kohustused
Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) tagama elektripaigaldise käidu vajaliku korralduse;
2) määrama esimese liigi elektripaigaldisele käidukorraldaja;
3) määrama käidukorraldaja kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisele, mille peakaitsme nimivool ületab 100 amprit, ja üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisele peakaitsme nimivoolust olenemata;
4) tagama käidukorraldajale tema kohustuste täitmise võimaluse;
5) korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli ;
6) olema käidukorraldajaga vastavasisulises õigussuhtes käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui käidukorraldajaks on füüsilisest isikust elektripaigaldise omanik ise;
7) omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;
8) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
9) teatama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esimesel võimalusel elektripaigaldise kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 17.
Nõuded käidukorraldajale
(1) Käidukorraldaja on isik, kes:
1) on pädev käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt tagama elektripaigaldise nõuetekohast käitu;
2) kohustub tagama elektripaigaldise kasutamisel käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohase käidu.
(2) Käidukorraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatuses, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse.
(3) Käidukorraldaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik.
(4) Käidukorraldaja võib olla selle elektripaigaldise elektritööd juhtivaks isikuks, mille käidukorraldajaks ta on määratud.
§ 18.
Käidukorraldaja kohustused
(1) Käidukorraldaja on kohustatud tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktide nõuete kohaselt, sealhulgas:
1) peatama elektripaigaldise kasutamise, kui elektripaigaldis ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) tagama, etolekskorrapärast hooldust nõudva elektripaigaldise hoolduskava ning et seda järgitaks;
3) tagama, et elektripaigaldise kasutamine või töö elektripaigaldises peatataks, kui on ilmnenud oht inimesele, varale või keskkonnale, kuni ohu möödumiseni või kõrvaldamiseni;
4) olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.
(2) Nõuded käidukorraldusele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 19.
Häired ja ohud ning elektripaigaldise elektritöö tegemisega kaasnevad kulud
(1) Kui elektripaigaldis põhjustab häireid või ohtu teisele elektripaigaldisele või selle käidule või teise elektripaigaldise vahendusel kolmandale elektripaigaldisele, kusjuures nii häiriv kui häiritav elektripaigaldis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, peab hiljem valminud elektripaigaldise omanik tegema oma elektripaigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajaliku elektritöö.
(2) Kui häire või ohu kõrvaldamine on lihtsam ja odavam varem valminud elektripaigaldise tehnilist struktuuri muutes või täiendades ning seda on võimalik teha elektripaigaldise tööd oluliselt häirimata, peab varem valminud elektripaigaldise omanik tegema oma elektripaigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajaliku elektritöö.
(3) Kahest elektripaigaldisest või selle osast loetakse hiljem valminuks see, mis on elektrivõrguga liidetud hiljem.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab hiljem valminud elektripaigaldise omanik hüvitama varem valminud elektripaigaldise omanikule elektritööga tekkinud kulud. Kulude määramisel tuleb arvestada elektritöö tulemusena varem valminud paigaldise omanikule paigaldise toimevõime või käidukulude suuruse muutumisest tekkinud kasu või kahju.
5. peatükk ELEKTRITÖÖ
§ 20.
Elektritöö
(1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine.
(2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta:
1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes;
2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20;
3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust;
4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude selliste tööde tegemiseks.
(3) Elektritöödel ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tööde tegemisel peab tagama inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning järgima käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel kehtestatud korrast tulenevaid ohutusnõudeid.
§ 21.
Nõuded elektritöö ettevõtjale
(1) Elektritöö tegemine majandustegevusena on lubatud käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registri registreeringut omaval isikul (edaspidi elektritöö ettevõtja) ja elektritööd juhtiva isiku või § 17 lõikes 4 nimetatud juhul käidukorraldaja olemasolu korral.
(2) Elektritöö ettevõtja peab:
1) valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks;
2) tagama, et elektritööd teeksid selleks piisavat elektriohutusalast ettevalmistust omavad isikud;
3) olema elektritööd juhtiva isikuga või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul käidukorraldajaga vastavasisulises õigussuhtes käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui füüsilisest isikust elektritöö ettevõtja on ise elektritööd juhtivaks isikuks või käidukorraldajaks;
4) dokumenteerima elektritöö tegemise.
(3) Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(4) Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, etelektriseadevõi -paigaldis ei vasta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.
§ 22.
Nõuded elektritööd juhtivale isikule
(1) Elektritööd juhtiv isik on isik, kes:
1) on pädev õigusaktide kohaselt korraldama v��i tagama elektritöö nõuetekohast tegemist;
2) kohustub elektritöö tegemisel tagama õigusaktides elektritööle kehtestatud nõuete täitmist.
(2) Elektritööd juhtival isikul peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ja teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema poolt juhitavate elektritööde ohutu tegemise.
(3) Elektritööd juhtiva isiku vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik.
§ 23.
Elektrit��öd juhtiva isiku kohustused
(1) Elektritööd juhtiv isik on kohustatud tagama, et:
1) elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid;
2) elektritööd teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;
3) elektriseade või -paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks ohutu;
4) elektritöö käigus toimunud avariist või õnnetusjuhtumist teatataks viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.
(2) Elektritööd juhtiv isik peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.
6. peatükk TEHNILINE KONTROLL
§ 24.
Tehniline kontroll
Elektripaigaldise tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus:
1) hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni, samuti akrediteeritud või mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) kohaselt hinnatud labori mõõtmis- ja katsetustulemuste alusel elektripaigaldise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
2) tõendatakse elektripaigaldise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
§ 25.
Tehnilise kontrolli teostaja
(1) Tehnilise kontrolli teostaja käesoleva seaduse tähenduses on äriregistris registreeritud ettevõtja või muu juriidiline isik.
(2) Tehnilise kontrolli teostajad jaotatakse käesoleva seaduse tähenduses A-, B- või C-tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele vastavateks, lähtudes Eesti standardi EVS-EN 45004:1997 lisas toodud sõltumatuse kriteeriumidest.
(3) Esimese liigi elektripaigaldiste tehnilist kontrolli võib teostada A-tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele vastav tehnilise kontrolli teostaja.
(4) Teise liigi elektripaigaldiste tehnilist kontrolli võib teostada A-, B- või C-tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele vastav tehnilise kontrolli teostaja.
(5) Kolmanda liigi elektripaigaldise tehnilist kontrolli võib teostada käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele vastav tehnilise kontrolli teostaja, samuti elektritöö ettevõtja.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 26.
Nõuded tehnilise kontrolli teostajale
(1) Tehnilise kontrolli teostamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.
(2) Tehnilise kontrolli teostaja peab:
1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid;
2) valdama vahendeid tehnilise kontrolli teostamiseks;
3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;
4) teavitama elektripaigaldise omanikku ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise kontrolli käigus tuvastatud elektripaigaldisega seotud ohtudest inimesele, varale või keskkonnale;
5) edastama andmed elektripaigaldise tehnilise kontrolli kohta Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile käesoleva seaduse § 28 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt;
6) tagama elektripaigaldise tehnilistest näitajatest olenemata tehnilise kontrolli teenuse osutamise ühtse hinnakirja alusel kogu Eesti Vabariigi territooriumil, kusjuures tehnilise kontrolli teenuse hind ei tohi oleneda kontrollitava elektripaigaldise asukohast;
7) olema esimese või teise liigi elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamiseks akrediteeritud.
(3) A- ja C-tüüpi inspekteerimisasutuste kriteeriumidele vastav tehnilise kontrolli teostaja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele kogu tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise aja jooksul omama kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.
(4) Tehnilise kontrolli teostaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.
§ 27.
Tehnilise kontrolli teostamine
(1) Tehniline kontroll tuleb teostada igas elektripaigaldises enne selle kasutuselevõttu ning ettenähtud juhtudel ja sagedusel pärast kasutuselevõttu. Tehniline kontroll jaguneb kasutuselevõtule eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.
(2) Erakorraline tehniline kontroll teostatakse, kui käidukorraldaja peab seda elektripaigaldise ohutuse tagamiseks vajalikuks või riikliku järelevalve teostaja põhjendatud nõudel.
(3) Tehnilise kontrolli teostamise korra ja mahud ning korralise kontrolli juhud ja sageduse sõltuvalt elektripaigaldise liigist, kasutusotstarbest ja tehnilistest näitajatest kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 28.
Elektripaigaldise kohta andmete esitamine
(1) Tehnilise kontrolli teostaja peab pärast elektripaigaldise tehnilist kontrolli igal kuul elektrooniliselt edastama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile andmed eelmisel kuul kontrollitud elektripaigaldise kohta.
(2) Elektripaigaldise, selle omaniku, käidukorraldaja ning tehnilise kontrolli teostamise kohta esitatavate andmete loetelu, vorminõuded ning esitamise ja registreerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
7. peatükk ISIKU NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE JA TÕENDAMINE
§ 29.
Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus äriregistris registreeritud ettevõtja või muu juriidiline isik (edaspidi isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja) hindab ja tõendab kirjalikult käidukorraldaja või elektritööd juhtiva isiku nõuetele vastavust.
(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamisel ja tõendamisel antakse isikule pädevusklass töötamiseks elektritööd juhtiva isikuna või käidukorraldajana, lähtudes elektriseadme või -paigaldise nimipingest ja tööde keerukusest. Pädevusklassi andmisel arvestatakse isiku haridust, töökogemust ja elektriohutusalaseid teadmisi.
(3) Pädevusklassid ning isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
§ 30.
Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja
(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registri registreeringu olemasolu korral.
(2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab:
1) omama isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajaliku erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega tö��tajaid;
2) valdama vahendeid isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks;
3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;
4) omama kogu isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
5) olema isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud.
(3) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.
8. peatükk ETTEVÕTJA REGISTREERIMINE
§ 31.
Registreerimistaotlus
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
(1) Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana, tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana (edaspidi ettevõtja), esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri (edaspidi register ) registripidajale.
(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma:
1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;
2) tegevusala (elektritöö tegemine, tehnilise kontrolli teostamine või isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine), millel soovitakse tegutseda;
3) elektritö�� ettevõtjana tegutsemise soovi korral elektritöid juhtiva isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed;
4) tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral ka info, millistele inspekteerimisasutuste kriteeriumidele isik vastab (A-, B- või C-tüüpi tehnilise kontrolli teostaja);
5) A- või C-tüüpi tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuslepingu kehtivusaeg ja kindlustussumma ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
6) akrediteeringu olemasolu korral teave, milliste toimingute tegemiseks ja kelle poolt ettevõtja on akrediteeritud, ning akrediteeringut tõendava dokumendi väljaandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
7) registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(3) [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
(4) Isik võib registreerimistaotluses esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmetele täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel ta soovib tegutseda.
(5) [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 32.
Registreerimismenetlus ja registriandmed
(1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud andmed, käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 33.
Registreerimisest keeldumine
Registreerimisest keeldutakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel või kui ettevõtja registreering on eelnenud 60 päeva jooksul käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kustutatud.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 34.
Registreeringu kustutamine
(1) Registreering kustutatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatud alustel või käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
(2) Registreeringu kustutamise korral peab tehnilise kontrolli teostaja ning isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma tehnilise kontrolli või isiku n��uetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ühe kuu jooksul registreeringu kustutamise päevast arvates.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 35.
[Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 36.
Vastutuskindlustus
Ettevõtjal, kes soovib tegutseda A- või C-tüüpi tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, ja isikul, kes soovib tegutseda tunnustatud asutusena, peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis:
1) tagab tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana või tunnustatud asutusena tegutsemisel kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;
2) on vähemalt 500 000 krooni.
9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 37.
Riikliku järelevalve teostaja
Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon ).
§ 38.
Inspektsiooni pädevus
(1) Inspektsiooni pädevusse kuulub:
1) järelevalve turule lastud elektriseadme nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);
2) järelevalve elektripaigaldise ehitamise, kasutusele võtmise ja kasutamise, elektripaigaldise käidu ning elektritöö tegemise käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle;
3) järelevalve tunnustatud asutuse ja ettevõtja suhtes käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle;
4) elektriseadme või -paigaldisega toimunud avarii või õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;
5) elektriseadme turule laskmise keelamine ajaks, mis on vajalik selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks, samuti nõude esitamine ohtlikuks osutunud ning nõuetele mittevastava elektriseadme turult eemaldamiseks;
6) ettekirjutuste ja otsuste tegemine;
7) registriandmete kontroll.
(2) Inspektsiooni peadirektor võib järelevalvealaste küsimuste lahendamiseks moodustada ekspertide komisjone.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 39.
Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
1) kontrollida õigusaktide täitmist takistamatult ja ette teatamata;
2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil elektriseadme ja -paigaldise valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, ehitus-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta, samuti tunnustatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja ruumidesse;
3) saada elektriseadme või -paigaldise omanikult, tootjalt, turule laskjalt, paigaldajalt, elektritöö ettevõtjalt, tehnilise kontrolli teostajalt, isiku nõuetele vastavuse hindajalt ja tõendajalt ning tunnustatud asutuselt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda asjakohaste dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju;
4) teha ettekirjutusi.
(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus kohustada elektriseadme tootjat, isikut, kes lasi elektriseadme turule, või elektritöö ettevõtjat teatama avalikkusele tekkinud ohtudest või edastada selline teade tootja, isiku, kes lasi elektriseadme turule, või elektritöö ettevõtja kulul.
(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
(4) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik peab tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
§ 40.
Ettekirjutus ja otsus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuetele mittevastava elektriseadme või -paigaldise kasutamise, elektritöö tegemise, tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;
2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või
3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametiisikul on õigus teha registrisse kantud ettevõtja kohta registrist kustutamise otsus järgmistel juhtudel:
1) ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral;
2) kui ettevõtja ei vasta sellel tegevusalal tegutsemise nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
(4) Kui inspektsiooni ametiisiku ettekirjutus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud registris, kannab inspektsioon andmed ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 41.
Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine
(1) Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või toimingust teadasaamise päevast arvates.
(2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.
(3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.
(4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametiisik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.
(5) Inspektsiooni peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 42.
Nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus:
1) võtta õiglase tasu eest elektriseadme tootjalt või isikult, kes lasi elektriseadme turule, vajalik kogus turule lastavaid elektriseadmeid nende nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
2) kontrollida elektripaigaldise nõuetele vastavust;
3) tellida põhjendatud juhtudel elektriseadme või -paigaldise nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus.
(2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud kannab inspektsioon.
(3) Kui tuvastatakse, et:
1) elektriseade ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja või isik, kes lasi elektriseadme turule, tagastama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tasu ja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud;
2) elektripaigaldis ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle omanik hüvitama elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud.
10. peatükk VASTUTUS
§ 43.
[Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 44.
Elektriseadme ja -paigaldise turule laskmise nõuete rikkumine
(1) Elektriseadme või -paigaldise turule laskmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 45.
Elektripaigaldise kasutusele võtmise ja kasutamise nõuete rikkumine
(1) Elektripaigaldise kasutusele võtmise nõuete või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 46.
Elektritöö nõuete rikkumine
(1) Elektritöö tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 47.
Tehnilise kontrolli ning isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumine
(1) Tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 48.
Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 43–47 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 43–47 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
11. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 49.
Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist turule lastud elektriseade või -paigaldis peab olema ohutu ja vastama selle ehitamise või kasutusele võtmise hetkel kehtinud nõuetele.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud pädevustunnistused kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
(3) Elektritöö ettevõtja, tehnilise kontrolli teostaja ning isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja võib tegutseda registri registreeringuta 2002. aasta 1. oktoobrini.
(4) Enne 1999. aasta 1. maid kasutusele võetud kolmanda liigi elektripaigaldisele, millele ei ole tehnilist kontrolli tehtud, tuleb esimene korraline tehniline kontroll, kui see on kohustuslik, teha 2004. aasta 1. juuliks.
[RT I 2002, 110, 659 - jõust. 31.12.2002]
§ 50.
Juriidilise isiku haldusvastutus enne karistusseadustiku jõustumist
Juriidiline isik vastutab käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest järgmises ulatuses:
1) riikliku erinõuetega ettevõtjate registri registreeringuta elektritöö tegemise, isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise või tehnilise kontrolli eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
2) riikliku erinõuetega ettevõtjate registri volitatud töötlejale valeandmete esitamise või andmete muutumisest teatamata jätmise või tähtaegselt esitamata jätmise eest – määratakse rahatrahv 500 kuni 5000 krooni;
3) elektriseadme ja -paigaldise turule laskmise või kasutamise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
4) elektritöö tegemise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;
5) isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise või tehnilise kontrolli nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.
§ 51.
Menetlus haldusõiguserikkumise asjades enne karistusseadustiku jõustumist
(1) Menetlus käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) sätestatud korras.
(2) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus määrata juriidilisest isikust haldusõiguserikkujale rahatrahv kuni 20 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi määramise õigus on maa- või linnakohtu kohtunikul.
(3) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus inspektsiooni riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul.
(4) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse:
1) selle koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) haldusõiguserikkuja nimi, aadress ja kontaktandmed;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) viide õigusakti sättele, mida rikuti;
7) haldusõiguserikkuja või tema esindaja seletus õigusrikkumise kohta;
8) tunnistajate seletused ja muud asja lahendamiseks olulised asjaolud;
9) teave, et haldusõiguserikkujale on selgitatud õigust kasutada õigusabi.
(5) Protokoll esitatakse tutvumiseks haldusõiguserikkujale või tema esindajale. Haldusõiguserikkuja või tema esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märke. Protokolli koopia väljastatakse haldusõiguserikkujale või tema esindajale.
§ 52.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 53.
Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud:
1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktid 7 ja 8, mis jõustuvad vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem;
2) käesoleva seaduse 10. peatükk, mis jõustub samaaegselt karistusseadustikuga.
(2) Käesoleva seaduse §-d 50 ja 51 kehtivad kuni karistusseadustiku jõustumiseni.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter