Määrus kehtestatakse «
Lifti ja köistee ohutuse seaduse» (RT I 2002, 50, 312) § 6 lõike 6
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Kohaldamisala
Käesolevas määruses kehtestatakse nõuded liftile, selle ohutusseadisele,
köisteele ja selle alamsüsteemile ning ohutusseadisele, nende teabega
varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele.
2. peatükk
LIFTILE JA SELLE OHUTUSSEADISELE ESITATAVAD OLULISED
OHUTUSNÕUDED JA NENDE TEABEGA VARUSTAMINE
1. jagu
Olulised ohutusnõuded
§2. Ohutuse tagamise põhimõtted
(1) Käesolevas jaos liftile ja selle ohutusseadisele esitatavad olulised
ohutusnõuded peavad olema täidetud, kui lift või selle ohutusseadis on
lifti paigaldaja või ohutusseadise tootja poolt ettenähtud otstarbel
kasutamise korral vastava ohu objektiks.
(2) Lifti ohutusseadise tootja või lifti paigaldaja peab analüüsima
ohtusid, selgitamaks välja, millised laienevad nende toodetele ja
projekteerima ning tootma oma tooted hindamise tulemusi arvestades.
(3) Kui olemasolevat tehnilist taset arvestades on oluliste ohutusnõuete
eesmärgid mittesaavutatavad, peavad lift ja selle ohutusseadis olema
projekteeritud ja ehitatud selliselt, et olulised ohutusnõuded oleksid
täidetud võimalikult suurel määral.
§3. Teiste õigusaktide nõuete kohaldamine
Liftile kehtivad ehitust reguleerivas õigusaktis ehitustoodetele
esitatavad nõuded käesolevast määrusest tulenevate erisustega.
§4. Nõuded lifti šahtile
Lifti šaht ei tohi sisaldada torustikke, juhtmeid ega detaile, mis ei
ole vajalikud lifti töötamiseks või ohutuse tagamiseks.
§5. Nõuded lifti kabiinile ja kabiini kanduritele
(1) Lifti kabiin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et
see oleks piisavalt ruumikas ja tugev, arvestades lifti paigaldaja poolt
ettenähtud maksimaalset inimeste arvu ja nimitõstevõimet.
(2) Lifti kabiin peab olema täielikult ümbritsetud kogu kõrgusse
ulatuvate seintega, põranda ja laega, välja arvatud ventilatsiooniavad,
ning kogu ukseava kõrgusesse ulatuvate ustega.
(3) Liftil, mis on mõeldud inimeste veoks ning mille mõõtmed seda
võimaldavad, peab kabiin olema kavandatud ja valmistatud selliselt, et
selle konstruktsioon ei takistaks liikumispuudega inimeste pääsu lifti
kabiini ja nendepoolset lifti kasutamist ning kabiin võimaldaks teha
sobivaid seadistusi, mis lihtsustavad liikumispuudega inimestel lifti
kasutamist.
(4) Kabiini kandurid ja kandevööd ning kabiini kinnitused peavad olema
projekteeritud ja valitud selliselt, et arvestades kasutus- ja
tootmistingimusi ning kasutatavaid materjale, oleks tagatud piisav
ohutustase ja viidud miinimumini kabiini allakukkumise oht.
(5) Kui kabiini kanduritena kasutatakse trosse või kette, tuleb kasutada
kahte või enamat teineteisest sõltumatut ning eraldi kinnitusega trossi
või ketti. Trossidel ja kettidel ei tohi olla ühenduskohti ega
plessimist, välja arvatud nende kinnituskohtades või trossi
kinnitussilmuses.
§6. Ülekoormus ja lubatavast suurem kiirus
(1) Lift peab olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et
nimitõstevõime ületamisel oleks takistatud lifti tavapärane käivitumine.
(2) Lift peab olema varustatud kiirust piirava seadisega.
(3) Lõikes 2 nimetatud nõuet ei kohaldata liftile, mille ajamisüsteem
välistab nimikiirusest suurema kiiruse tekkimise.
(4) Kiirlift peab olema varustatud kiiruse jälgimis- ja piiramisseadmega.
§7. Lifti ajam
(1) Inimeste veoks ettenähtud lift peab olema varustatud eraldi ajamiga.
(2) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata liftile, mille vastukaal on
asendatud teise kabiiniga.
(3) Lifti paigaldaja peab tagama, et juurdepääs lifti ajamile ja sellega
seotud seadmetele oleks tõkestatud, välja arvatud hooldus- ja
remonditöödeks ning ohuolukorras.
§8. Lifti juhtimisseadmed
(1) Juhtimisnuppude funktsioon peab olema selgelt väljendatud.
(2) Mitme koos asetseva lifti kutsungisüsteemid võivad olla eraldi või
ühendatud.
(3) Saatjata puuetega inimestele kasutamiseks ettenähtud lifti
juhtimispaneel peab olema projekteeritud ja paigaldatud vastavalt nende
isikute vajadustele.
§9. Lifti elektriseadmestik
Lifti elektriseadmestik peab olema paigaldatud ja ühendatud selliselt,
et:
1) lifti elektriahelaid ei oleks võimalik segi ajada
elektriahelatega, mis ei ole liftiga otseselt seotud;
2) lifti
elektritoidet oleks võimalik sisse ja välja lülitada koormatud lifti
korral;
3) lifti liikumist kontrollitakse elektriliste
kaitseseadistega, mis asuvad eraldi elektrilises ohutusahelas;
4)
lifti elektriseadmestikus tekkinud rike ei tekitaks ohtlikku olukorda.
§10. Väljaspool lifti kabiini olevate inimeste ohutus
(1) Lifti projekteerimise ja paigaldamisega peab tagama, et kabiini
liikumistsooni ei oleks vaba juurdepääsu, välja arvatud hooldus- ja
remonditöödeks ning ohuolukorras. Enne inimese sisenemist liikumistsooni
peab välistama lifti tavapärase kasutamise.
(2) Lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas peab olema vaba ruum,
mis välistab kabiini ülemises või alumises piirasendis muljumise.
(3) Kui ei ole võimalik täita lõikes 2 nimetatud vaba ruumi olemasolu
nõuet, tuleb muljumine välistada teisi kohaseid meetmeid kasutades.
(4) Lifti kabiini sisenemis- ja väljumiskohad peatumistasanditel peavad
olema varustatud ettenähtud kasutamistingimuste jaoks piisava
mehaanilise vastupidavusega šahtiustega.
(5) Šahtiustel peab olema lukustusseadis, mis lifti tavapärasel
töötamisel välistab:
1) kabiini tahtliku või
iseenesliku liikuma hakkamise avatud ja lukustamata šahtiustega;
2) uste avanemise, kui kabiin liigub väljaspool peatumisala.
(6) Kõik peatumismanöövrid avatud šahtiustega on lubatud tingimusel, et
kabiini liikumist peatumisalas kontrollitakse.
§11. Kabiinis olevate inimeste ohutus
(1) Kabiiniuksed peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et
kabiin ei saaks liikuda enne uste sulgemist, välja arvatud § 10 lõikes 6
nimetatud juhul, ning kabiin seiskuks uste avamisel.
(2) Kabiini peatumisel kahe peatumistasandi vahel, kui eksisteerib oht
kukkuda šahti ja kabiini vahele või kui šahti ei ole, peavad kabiini
uksed jääma suletuks ja lukustatuks.
(3) Liftil peab olema seadis (edaspidi püüdur), mis
voolu katkemisel või mõne seadise rikke korral välistab lifti kabiini
allakukkumise ja kontrollimatu ülesliikumise.
(4) Püüdur peab olema sõltumatu kabiini kanduritest ning peatama
nimitõstevõimega võrdse lastiga koormatud kabiini lifti paigaldaja poolt
ettenähtud kiiruse ületamise korral. Püüduri rakendumisest tingitud
aeglustus ei tohi ohustada lifti kasutajaid.
(5) Lifti šahti põhja ja kabiini põranda vahele peavad olema paigaldatud
puhvrid. Sellisel juhul mõõdetakse § 10 lõikes 2 nimetatud vaba ruumi
suurust täielikult kokku surutud puhvrite korral.
(6) Lõikes 5 sätestatud nõuet ei kohaldata liftidele, mille ajamisüsteem
on projekteeritud selliselt, et lifti kabiin ei saa siseneda § 10 lõikes
2 nimetatud vabasse ruumi.
(7) Lift tuleb projekteerida ja valmistada selliselt, et seda ei oleks
võimalik käivitada, kui püüdur ei ole töökorras.
§12. Muud ohutusnõuded
(1) Hõõrdrattaga lift peab olema projekteeritud selliselt, et oleks
tagatud trosside stabiilne püsimine hõõrdratta soones.
(2) Šahti- või kabiiniuksed või mõlemad koos, kui need on mootoriga,
peavad olema varustatud seadisega, mis välistab uste liikumisel
muljumise.
(3) Tule leviku tõkestamiseks mõeldud šahtiuksed, kaasa arvatud
klaaspindadega osadega uksed, peavad olema sobiva tulekindlusega ja
kasutamistingimustele vastavate omadustega, arvestades nende
isolatsioonivõimet (leekide tõkestamist) ja kuumusekindlust
(soojusülekannet).
(4) Lifti vastukaal peab olema paigaldatud nii, et oleks välistatud
selle kokkupõrkamine lifti kabiiniga ja vastukaalu kukkumine kabiini
peale.
(5) Liftil peab olema võimalus vabastada ja evakueerida lifti kabiini
kinni jäänud inimesi.
(6) Lifti kabiinis peavad olema lifti päästeteenindusega püsivat
kahepoolset sidet võimaldavad sidevahendid.
(7) Lift peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et ajami
kuumenemisel üle lifti paigaldaja poolt ettenähtud piiri peab olema
võimalik lõpetada alustatud liikumine, kuid peab olema välistatud uue
liikumise alustamine.
(8) Lifti kabiin peab olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et
kabiinis viibivatele inimestele oleks tagatud küllaldane õhuvahetus.
Õhuvahetus peab olema piisav ka pikemaajalise peatuse korral.
(9) Kui lifti kabiin on kasutuses või kabiini uksed on avatud asendis,
peab kabiin olema piisavalt valgustatud. Lisaks peab kabiinis olema
avariivalgustus.
(10) Lõikes 6 nimetatud sidevahendid ja lõikes 9 nimetatud
avariivalgustus peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need
toimiksid ka statsionaarse elektrivarustuse katkemisel. Nende
statsionaarse elektrivarustuseta töötamise aeg peab olema piisav
päästetööde normaalseks läbiviimiseks.
(11) Lifti, mida võib kasutada tulekahju korral, juhtimissüsteem peab
olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et oleks võimalik takistada
lifti peatumist kindlatel peatumistasanditel ja päästemeeskonnal oleks
võimalik juhtida lifti prioriteetselt.
2. jagu
Teabega varustamine
§13. Märgistus
(1) Lifti kabiini tuleb paigaldada püsivalt kinnitatud ja hästinähtav
silt, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) lifti
paigaldaja nimi ja aadress;
2) lifti tüüp või seeria;
3) lifti tehasenumber;
4) lifti paigaldamisaasta;
5) lifti
nimitõstevõime kilogrammides;
6) maksimaalne lubatud
sõitjate arv.
(2) Kui lift on projekteeritud selliselt, et avariilise seiskumise
korral kabiini kinni jäänud inimestel on võimalik kabiinist kõrvalise
abita väljuda, peavad lifti kabiinis olema selle kohta selged ja
asjakohased juhendid.
§14. Dokumentatsioon ja kasutamisjuhendid
(1) Lift peab olema varustatud järgmise dokumentatsiooniga:
1)
kasutusjuhend, mis sisaldab tavapäraseks kasutamiseks, hooldamiseks,
kontrollimiseks, remondiks, perioodiliseks ülevaatuseks ja § 10 lõikes 5
nimetatud päästeoperatsioonideks vajalikke plaane ja skeeme;
2) käiduraamat, kuhu kantakse andmed remontide ja korraliste ülevaatuste kohta
ning vastavushindamise tulemused.
(2) Lifti ohutusseadis peab olema varustatud kasutusjuhendiga, mis
sisaldab teavet ohutusseadise monteerimise, ühendamise, seadistamise ja
hoolduse kohta selliselt, et neid tegevusi oleks võimalik teostada
tõhusalt ja ohutult.
3. peatükk
KÖISTEELE, ALAMSÜSTEEMILE JA KÖISTEE OHUTUSSEADISTELE
ESITATAVAD OLULISED OHUTUSNÕUDED JA TEABEGA VARUSTAMINE
1. jagu
Üldised ohutusnõuded
§15. Ohutusabinõud
Ohud, mida ei ole võimalik välistada köistee projekteerimise ja
paigaldamisega, peavad olema määratletud ja nende ohtude vältimiseks
tuleb rakendada vajalikke meetmed. Vajadusel tuleb välja töötada
ohutusabinõud (ohutuseeskirjad).
§16. Arvestamine välisteguritega
Köistee tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et arvestades köistee
tüüpi, maastiku omapära, millele köistee paigaldatakse, valitsevaid
ilmastikuolusid, ümbritsevat ning läheduses asuvaid ehitisi ja takistusi
oleks võimalik köistee ohutu töötamine.
§17. Vastupidamine pingetele
Köistee, alamsüsteem ja selle ohutusseadis peavad olema
dimensioneeritud, projekteeritud ja valmistatud selliselt, et nad
piisavat ohutustaset arvestades peaksid igas võimalikus olukorras vastu
kõikidele tekkida võivatele pingetele, kaasa arvatud pinged, mis ei teki
tööolukorras, arvestades sealjuures nii väljastpoolt tulenevaid kui ka
dünaamilisi mõjusid ja väsimust.
§18. Alamsüsteemi ja ohutusseadise sobivus
(1) Köistee, alamsüsteem ja ohutusseadis peavad olema dimensioneeritud,
projekteeritud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik
monteerida ja paigaldada ohutult.
(2) Köistee ohutusseadis tuleb projekteerida selliselt, et oleks
välistatud ohutusseadise vale paigaldamine. Selleks peab ohutusseadis
olema vastavalt valmistatud või kandma asjakohast märgistust.
§19. Kaitseseadmed
(1) Köistee ohutusseadis peab olema projekteeritud, valmistatud ning
kasutatav selliselt, et piisavat ohutustaset arvestades oleks tagatud
selle töö terviklikkus ja köistee ohutus ning ohutusseadise rike oleks
vähetõenäoline.
(2) Köistee töötamise ajal ohutust mõjutava komponendi rikke ilmnemisel
peab piisavalt kiiresti olema võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud ohutusseadised ja komponendid peavad
toimima kogu komponendi kahe korralise kontrolli vahelisel ajal. Köistee
ohutusseadise korralise kontrolli teostamise sagedus peab olema välja
toodud kasutusjuhendis.
(4) Köistee ohutusseadis, mis on ühendatud köisteega, et kasutada seda
köistee varuosana, peab vastama ohutusseadisele kehtestatud nõuetele ja
sobima köistee teiste osadega.
(5) Köisteel tuleb kasutada meetmeid, mis tulekahju korral tagaksid
köisteed kasutavate inimeste ja teenindava personali ohutuse.
(6) Köisteel peab olema piksekaitse.
§20. Ohutust tagavad seadmed
(1) Igasugune defekt või väline oht, mis võib põhjustada ohtliku
olukorda tekitava rikke, peab võimaluse korral olema tuvastatav ja
sellest peab olema võimalik teatada ning rakendada asjakohaseid ohutust
tagavaid seadmeid.
(2) Köisteel peab olema ohutust tagav seade, mis võimaldab köisteed igal
ajal käsitsi peatada.
(3) Kui köistee on peatatud ohutust tagava seadmega, peab olema
takistatud köistee uuesti käivitamine enne vastavate meetmete
rakendamist.
§21. Hooldus ja remont
Köistee tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et korralisi ning
erakorralisi hooldus- ja remonditöid oleks võimalik teostada ohutult.
§22. Välismõjud
Köistee töötamisest tulenevate mürgiste gaaside, müra ja vibratsiooni
tase peab jääma õigusaktides määratud piiridesse.
2. jagu
Nõuded infrastruktuurile
§23. Asetus, kiirus ja liikurite vahemaa
(1) Köistee tuleb projekteerida selliselt, et see töötaks ohutult,
arvestades köistee ümbrust ja maastikku, ilmastikutingimusi ja lähedusse
jäävaid hooneid või muid takistusi ning selliselt, et see kõigis
töötamis- ja hooldustingimustes ja päästeoperatsioonide läbiviimise
korral ei häiriks ega ohustaks ümbrust.
(2) Köistee liikurite, vedamisseadmete, trosside ja teiste liikuvate
osade ning lähedusse jäävate hoonete ja teiste takistuste vahele peab
külg- ja vertikaalsuunas jääma piisavalt ruumi, arvestades kõige
ebasoodsamates tingimustes töötamisel tekkivat trosside ja liikurite või
vedamisseadmete võimalikku verikaal-, piki- ja külgsuunalist liikumist.
(3) Köistee liikurite ja maapinna suurimate vahemaade määramisel peab
olema arvestatud köistee omapära, liikurite tüüpi ja päästetööde
läbiviimist. Lahtiste kabiinide korral tuleb arvesse võtta allakukkumise
ohtu ja kabiinide ning maa vahemaa psühholoogilist mõju.
(4) Köistee liikurite või vedamisseadmete maksimaalne liikumiskiirus ja
minimaalne vahemaa ning töötamisel tekkivad kiirendus- ja aeglustusjõud
tuleb valida sellised, et oleks tagatud köistee ohutu töötamine ja
inimeste ohutus.
§24. Liinil asuvad jaamad ja ehitised
(1) Liinil asuvad jaamad ja ehitised peavad olema projekteeritud ja
paigaldatud selliselt, et oleks tagatud köistee stabiilsus. Jaamad ja
ehitised peavad võimaldama trosside, liikurite ja vedamisseadmete ohutut
liikumist ning hoolduse ohutut läbiviimist kõikides töötingimustes.
(2) Inimeste peale- ja mahaminekukohad köisteel peavad olema
projekteeritud selliselt, et oleks garanteeritud inimeste ja liikurite
ohutu liikumine. Liikurite liikumine jaamades ei tohi põhjustada ohtu
inimestele.
3. jagu
Nõuded trossidele, ajamitele, piduritele ning
mehaanilistele ja elektrilistele paigaldistele
§25. Trossid ja nende toed
(1) Köisteel tuleb kasutada kõiki uuemaid tehnoloogilisi lahendusi, et
oleks:
1) välistatud trosside ja nende kinnituste purunemine;
2) arvestatud trosside minimaalset ja maksimaalset venimist;
3)
tagatud trosside kindel püsimine tugedes ja välistatud nende mahajooks;
4) võimalik trosside seisukorra jälgimine.
(2) Kui ei ole välistatud trosside mahajooks, peab kasutama meetmeid,
mis tagaksid trosside mahajooksmise korral köistee peatamise ja trosside
tagasiasetamise tugedele, ohustamata sealjuures reisijaid.
§26. Ajam
(1) Köistee ajamisüsteem peab olema piisava võimsusega ning kohandatud
erinevate juhtimissüsteemide ja -viisidega.
(2) Köisteel peab olema peaajamist sõltumatu energiavarustusega
tagavaraajam.
(3) Lõikes 2 toodud nõuet ei pea täitma, kui köisteel läbiviidud
ohutusanalüüs näitab, et reisijad saavad avarii korral liikuritest või
vedamisseadmetest väljuda kergelt, kiiresti ja ohutult ka tagavaraajami
olemasoluta.
§27. Pidurdusseadmed
(1) Avariiolukorras peab igal hetkel olema võimalik peatada töötavat
köisteed või selle liikureid, koormusest ning trossi ja veoratta
vahelisest hõõrdumisest sõltumata. Peatumisteekond peab olema ohutuse
tagamiseks piisavalt lühike.
(2) Peatamisel tekkivad pidurdusjõud peavad jääma piirdesse, mis tagavad
köisteel viibivate inimeste ohutuse ja liikurite, trosside ning köistee
teiste osade rahuldava toimimise.
(3) Köisteel peab olema kaks või enam pidurdusmehhanismi, millest igaüks
on võimeline peatama töötava köistee ja mis on omavahel ühendatud
selliselt, et töötava pidurdusmehhanismi pidurdusjõu langemisel alla
vajaliku taseme rakendub automaatselt alternatiivne pidurdusmehhanism.
(4) Veotrossi pidurdussüsteem peab rakenduma vahetult trossi veorattale.
(5) Lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei pea täitma vedamisseadmega
köisteel.
(6) Köisteel peab olema toimiv lukustusseade, mis hoiaks ära köistee
juhusliku taaskäivitumise.
§28. Juhtimisseadmed
Köistee juhtimisseadmed peavad olema projekteeritud ja valmistatud
selliselt, et need oleksid ohutud ning vastupidavad tavapärasele
kasutamisele ja välisteguritele nagu niiskus, äärmuslikud temperatuurid
või elektromagnetilised häired ning selliselt, et need ei tekitaks
ohtlike olukordi, kaasa arvatud juhtimisseadme rikke korral.
§29. Sidepidamisvahendid
Köisteel peavad olema sobivad vahendid, mis võimaldavad personali
omavahelist suhtlemist igal ajahetkel ning millega avariiolukorras on
võimalik informeerida reisijaid.
§30. Nõuded liikuritele
(1) Köistee liikurid peavad olema projekteeritud ja varustatud kõige
vajalikuga selliselt, et töötingimustes ei saaks inimene liikuritest
välja kukkuda ja oleks välistatud muud ohud.
(2) Liikurite detailid peavad olema sellised, et ühelgi juhul ei oleks
võimalik:
1) trosside kahjustamine nende poolt;
2)
libisemine, välja arvatud juhul, kui libisemine ei mõjuta
märkimisväärselt liikurite ja köistee ohutust.
(3) Liikurite uksed peavad olema projekteeritud ja valmistatud
selliselt, et neid oleks võimalik sulgeda ja lukustada.
(4) Liikuri põrand ja küljed peavad olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et need peaksid igas olukorras vastu liikuris olevate inimeste
poolt põhjustatud raskusele ja survele.
(5) Kui kasutamisohutus nõuab operaatori viibimist liikuris, peab seal
olema operaatori ülesannete täitmiseks vajalik varustus.
(6) Liikurid ning nende riputusmehhanismid peavad olema projekteeritud
ja varustatud selliselt, et oleks tagatud neid nõuetekohaselt teenindava
personali ohutus.
(7) Kui köisteel kasutatakse lahtiühendatavaid liikureid, tuleb kasutada
kõiki meetmeid, et:
1) peatada kasutajatele ohutult iga väljuv
liikur, kui liikur ei ole korrektselt trossi külge kinnitatud;
2) peatada kasutajatele ohutult iga saabuv liikur, kui liikur ei ole
õigeaegselt lahti ühendatud;
3) oleks välistatud liikurite
allakukkumise võimalus.
(8) Kui ei saa vastuvõetavalt välistada kandetrossi katkemist, peab
funikulaarliikuritel ja kahe trossiga liikuritel ulatuses, mida lubab
köistee konfiguratsioon, olema teel asuv automaatne pidurdusseade.
(9) Kui liikuri mahajooksmist ei ole võimalik välistada teiste
vahenditega, peab liikuril olema mahajooksu takistav seade, mis
võimaldab liikuri peatada, põhjustamata seejuures kasutajatele ohtlikku
olukorda.
§31. Reisijate ohutus
(1) Inimeste köisteele pealetulek pealetulekukohtades ja mahaminek
mahaminekukohtades peavad toimuma kooskõlas liikurite liikumisega.
Pealetulekul ja mahaminekul peab olema tagatud inimeste ohutus.
(2) Laste ja liikumispuuetega inimeste veoks mõeldud köistee peab olema
neile kasutamiseks ohutu.
4. jagu
Köistee kasutamisega seotud nõuded
§32. Üldised kasutusnõuded
(1) Köisteel peab rakendama kõiki tehnilisi meetmeid ja abinõusid,
tagamaks köistee ettenähtud otstarbel kasutamine vastavalt selle
tehnilisele spetsifikatsioonile, määratud töötingimustele ning
kasutamis- ja hooldusjuhendile.
(2) Köistee kasutusjuhend ja vastavad märkmed tuleb koostada eesti
keeles.
(3) Köistee käitamise eest vastutaval personalil peavad olema ülesannete
täitmiseks vajalik varustus ja piisav kvalifikatsioon.
§33. Evakueerimine
Köistee peatumise korral, kui selle uuesti töölerakendamine võtab aega,
tuleb kasutada kõiki tehnilisi meetmeid ja lahendusi, tagamaks reisijate
ohutusse kohta toimetamine määratud, köistee tüüpi ja ümbrust arvestava
aja jooksul.
§34. Muud ohutusnõuded
(1) Jaamades olevad vabalt juurdepääsetavad liikuvad osad tuleb
projekteerida, valmistada ja paigaldada selliselt, et oleks välistatud
nendest tulenev oht.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud ohu välistamine ei ole võimalik teisiti,
peavad nimetatud osadel olema eriabinõuga eemaldatavad kaitseseadmed,
mis hoiaksid ära kokkupuuted köistee õnnetusi põhjustada võivate osadega.
(3) Köistee personali töökohad ning töökohtadele juurdepääsud tuleb
projekteerida ja ehitada selliselt, et oleks välistatud personali
allakukkumine.
(4) Kui lõikes 3 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita muul viisil,
peavad töökohtades ning neile juurdepääsudel olema kohad teenindava
personali allakukkumist takistavate kaitsevahendite kinnitamiseks.
5. jagu
Teabega varustamine
§35. Dokumentatsioon
(1) Köistee juures peavad olema kättesaadavad selle ohutusseadiste ja
alamsüsteemide vastavusdeklaratsioonide ja nendega kaasneva tehnilise
dokumentatsiooni koopiad.
(2) Juhul kui köisteele on tehtud ohutusanalüüs, peab köistee juures
olema kättesaadav ohutusanalüüsi käsitlev dokumentatsioon.
4. peatükk
VASTAVUSMÄRGI PAIGALDAMINE
§36. Vastavusmärk
(1) «Lifti ja köistee ohutuse seaduse» ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuetele vastav lift või ohutusseadis, mille nõuetele
vastavus on tõendatud «Lifti ja köistee ohutuse seaduses» ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras, tuleb enne turule
laskmist varustada vastavusmärgiga vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
detsembri 2000. aasta määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja
paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635), arvestades käesolevast
määrusest tulenevaid erisusi.
(2) Lifti või ohutusseadise märgistus ei tohi sisaldada vastavusmärgile
sarnaseid märke, sümboleid või kujutisi, mida võib ekslikult pidada
vastavusmärgiks. Muu liftile või ohutusseadisele kantud märgistus ei
tohi halvendada vastavusmärgi nähtavust ja loetavust.
(3) Kui liftile või ohutusseadisele on kehtestatud nõuded teises
õigusaktis, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise, peab
vastavusmärk kinnitama, et lift või ohutusseadis vastab ka selle
õigusakti nõuetele.
§37. Vastavusmärgi paigaldamine liftile
(1) Vastavusmärgi paigaldab liftile lifti paigaldaja.
(2) Vastavusmärk tuleb paigaldada lifti kabiini selgelt nähtavale kohale.
§38. Vastavusmärgi paigaldamine ohutusseadisele
(1) Vastavusmärgi paigaldab ohutusseadisele ohutusseadise tootja või
tema volitatud esindaja.
(2) Kui ohutusseadise tootja või tema volitatud esindaja ei ole
ohutusseadisele paigaldanud vastavusmärki, paigaldab vastavusmärgi
käesoleva määruse nõuetele vastavalt isik, kes laseb ohutusseadise
turule.
(3) Kui vastavusmärki ei ole võimalik paigaldada ohutusseadisele, tuleb
vastavusmärk paigaldada ohutusseadise külge mitte-eemaldatavalt
kinnitatud lipikule.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§39. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja
avatud 4. peatükk, mis jõustub vastavasisulise välislepingu jõustumisel
või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, kumb tähtpäev
saabub varem.
1 95/16/EÜ (EÜT L 213, 07.09.1995 lk
0001–0031); 2000/9/EÜ (EÜT L 106 03.05.2000 lk 0021–0048).