Muudetud järgmiste aktidega:
(kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.07.2003/102 (RTL
2003, 89, 1324) 02.08.2003
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360) § 56
lõike 1 punkti 8 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse õendusala
erialade arengukavad, mis koosnevad järgmistest osadest:
1)
õendusabi
erialade arengukava, mille eesmärk on määratleda erialade ja õdede
koolituse arengusuunad aastani 2015;
2)
ämmaemanduse
arengukava, mille eesmärk on määratleda ämmaemanduse ja ämmaemandate
koolituse arengusuunad aastani 2015.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse
mõisteid järgmises tähenduses:
1) õendusabi erialad
– sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määrusega nr 58 «Õendusabi
erialade loetelu» (RTL 2001, 75, 1016) kehtestatud erialad õendusabis;
2)
[kehtetu]
3) õe spetsialiseerumine – õe kutsele lisanduva õendusabi
eriala omandamine teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§3. Arengukavade põhimõtted ja
arengusuunad
Arengukavad lähtuvad järgmistest
põhimõtetest ja arengusuundadest:
1)
ambulatoorsete
ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine seoses
haiglaravi osakaalu vähenemisega ja haiglaravi kestuse lühenemisega;
2)
õdede
ja ämmaemandate põhikoolituse, tööalase koolituse ja
spetsialiseerumise kvaliteedi parandamine;
3)
õdede
ja ämmaemandate rolli suurendamine tervise edendamisel ja haiguste
ennetamisel;
4)
õendusabi
kvaliteedi edendamine;
õendusabi osakaalu ja vastutuse suurendamine
raviprotsessis, mis võimaldaks optimeerida arstlikku tegevust.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§4. Õendusabi erialade arvu
optimeerimine
(1) Aastaks 2005 vähendatakse õendusabi
erialad viiele alaerialadeks jagunevale põhierialale:
1)
üldõendus (kliiniline õendus);
2) intensiivõendus;
3)
terviseõendus;
4) psühhiaatriaõendus;
5)
radioloogiaõendus.
(2) Üldõenduse alaerialad on:
1)
diabeediõendus;
2) lasteõendus;
3) nakkustõrjeõendus;
4)
onkoloogiaõendus;
5) operatsiooniõendus;
6)
pulmonoloogiaõendus;
7) taastusraviõendus.
(3) Intensiivõenduse alaerialad on:
1)
anesteesia-intensiivraviõendus;
2) erakorralise meditsiini
õendus.
(4) Terviseõenduse alaerialad on:
1)
kooliõendus;
2) pereõendus;
3) töötervishoiuõendus.
(5) Radioloogiaõendus on eraldi eriala
niikaua, kui tervishoiuteenuste osutajate juures töötavad õed, kes
omavad radioloogiaõe spetsialiseerumistunnistust, mis on välja antud
enne 2002. aastat. Alates 2002. aastast õdede spetsialiseerumist
radioloogiaõenduse erialal läbi ei viida. Tehnilise erialana
koolitatakse radioloogiatehnikuid, kellel puudub pädevus töötada õe
ametikohal.
(6) Õdede optimaalne koguvajadus Eestis
on 80 õde 10 000 elaniku kohta.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§5. Õdede ja ämmemandate koolituse
arengusuunad
(1) Õdede koolituse arengusuundade
määratlemisel lähtutakse õendusabi erialade arvu vähendamisest.
(2) Ämmaemanda põhiõppe lõpetamist
tõendav ämmaemanda diplom annab õiguse osutada tervishoiuteenust
ämmaemandana ja üldõena.
(3) Õe tasemeõpe
võimaldab õdedel, kelle kutseõpe ei vasta üldõe III kutsestandardi
nõuetele, omandada kõrgharidus.
(4) Ämmaemanda tasemeõpe võimaldab
ämmaemandatel, kelle kutseõpe ei vasta ämmaemand IV kutsestandardi
nõuetele, omandada kõrgharidus.
(5) Õe või ämmaemanda tööalane koolitus
võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste
omandamist ning täiendamist, samuti ümberõpet kas tervishoiuteenuse
osutaja juures või koolitusasutuses.
(6) Õe spetsialiseerumine toimub § 4
lõike 1 punktides 1 kuni 4 nimetatud põhierialadel.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
2. peatükk
ÕENDUSABI
ERIALADE ARENGUKAVA
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§6. Üldõenduse eriala kirjeldus
(1) Üldõendus on õendusabi põhieriala
ambulatoorses ja statsionaarses õendusabis patsientidele
tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Õendusabi erialade optimeerimise
tulemusena nimetatakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialadeks § 4
lõikes 2 nimetatud õendusabi erialad, mille omandamiseks on vajalik
läbida tööalane koolitus.
(3) Üldõde töötab koos eriarstiga või
iseseisvalt.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§7. Üldõenduse eriala arengusuunad
Üldõendusabi tervishoiuteenuste
planeerimisel arvestatakse järgmisi põhimõtteid ja eesmärke:
1)
suurendatakse ambulatoorse ja hooldusravi alase õendusabi mahtu,
millega suureneb vastavates valdkondades töötavate üldõdede vajadus;
2)
arendatakse välja koduõendus-hoolduse võrgustik ja
koduõendus-hooldusteenused;
3) täiendatakse iseseisvalt
osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu ning nendega hõlmatud
tegevuste loetelu vastavalt üldõenduse alaerialade arengukavale;
4)
arendatakse patsiendiõpetust ja sellekohaseid teenuse liike õendusabis;
5)
suurendatakse teadmiste ja uurimistöö tulemuste rakendamist
õenduspraktikasse, mis soodustab teaduspõhise õendusabi arengut.
§8. Diabeediõenduse eriala kirjeldus
(1) Diabeediõendus on õendusabi eriala
statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis diabeeti haigestunud
patsientidele (edaspidi diabeetik ) tervishoiuteenuste
osutamiseks.
(2) Diabeediõde töötab koos eriarstiga,
osutades järgmisi teenuseid:
1) diabeetiku režiimi ja
ravikorralduse analüüs ning toimetulekuõpetuse väljatöötamine;
2)
diabeetiku tervise seisundi jälgimine, diabeedi raviks vajalik
patsiendiõpetus ning nõustamine;
3) diabeetiku jalgade
ravi.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§9. Diabeediõenduse eriala
arengusuunad
(1) Diabeediõenduse eriala muudetakse
aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida
tööalane koolitus.
(2) Igasse maakonda luuakse võimalusel
diabeedikabinetid, kus diabeediõed osutavad tervishoiuteenust koostöös
endokrinoloogi või sisearstiga. Diabeedikabinettides osutatakse
diabeetikute järelravi, jalgade ravi ning telefoninõustamise teenust.
(3) Diabeedikabinetid Tallinnas ja
Tartus kujundatakse diabeedikeskusteks, kus koordineeritakse
maakondade diabeedikabinettide tööd ning mis on täiendusõppe- ja
koolitusbaasiks õdedele.
(4) Töötatakse välja diabeediõe
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(5) Eestis on vaja 15 diabeediõde.
§10. Lasteõenduse eriala kirjeldus
(1) Lasteõendus on õendusabi eriala
statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis patsientidele vanuses kuni
18 aastat tervishoiuteenuste osutamiseks, laste ja noorukite arengu
jälgimiseks, haiguse ennetamiseks ning järel- ja taastusraviks.
(2) Lasteõde töötab koos eriarstiga,
osutades järgmisi tervishoiuteenuseid:
1) kroonilise haigusega
lapse või puudega lapse tervise edendamine, säilitamine ja nõustamine;
2)
haigestunud lapse ja tema vanemate nõustamine.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§11. Lasteõenduse eriala arengusuunad
(1) Lasteõenduse eriala muudetakse
aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida
tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja lasteõdede
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Lasteõdede optimaalne arv Eestis on
2 õde 10 000 elaniku kohta.
§12. Nakkustõrjeõenduse eriala
kirjeldus
(1) Nakkustõrjeõendus on õendusabi
eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis tervishoiuteenuste
osutamiseks, sealhulgas nakkushaiguste ennetamiseks ning leviku
tõkestamiseks patsientidel ja tervishoiutöötajatel.
(2) Nakkustõrjeõde töötab koos
eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1) haiglanakkuste
avastamine, registreerimine, nende põhjuste uurimine ja võimalik
tõkestamine;
2) nakkushaiguste ennetamiseks koolituse
korraldamine tervishoiutöötajatele;
3) dekontaminatsiooni
ja jäätmekäitluse alaste eeskirjade väljatöötamine.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§13. Nakkustõrjeõenduse eriala
arengusuunad
(1) Nakkustõrjeõenduse eriala
muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on
vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja
nakkustõrjejuhendid haiglanakkuse vältimiseks.
(3) Nakkustõrjeõe optimaalne töökoormus
statsionaaris on 150–200 voodikohta.
§14. Onkoloogiaõenduse eriala
kirjeldus
(1) Onkoloogiaõendus on õendusabi
eriala ambulatoorses ja statsionaarses õendusabis onkoloogilistele
haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks, sealhulgas
koduõendus-hooldusteenuse osutamiseks ning nõustamise korraldamiseks.
(2) Onkoloogiaõde töötab koos
eriarstiga. Onkoloogiaõde osutab iseseisvalt
koduõendus-hooldusteenust.
(3) Onkoloogiaõenduse eriala õde
tegeleb vähihaigete taastus- ja toetusraviga ning osutab palliatiivset
õendusabi.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§15. Onkoloogiaõenduse eriala
arengusuunad
(1) Onkoloogiaõendus muudetakse aastaks
2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on vaja läbida
tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja onkoloogiaõdede
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Onkoloogia ambulatoorse
tervishoiuteenuse osutamisel on õe optimaalne töökoormus kuni 4
patsienti päevas.
§16. Operatsiooniõenduse eriala
kirjeldus
(1) Operatsiooniõendus on õendusabi
eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis kirurgilistele
haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Operatsiooniõde töötab koos
eriarstiga ega osuta õendusabi tervishoiuteenuseid iseseisvalt.
(3) Operatsiooniõde osutab koostöös
eriarstiga tervishoiuteenust operatsiooniosakondades või töötab
sterilisatsiooni osakonnas vastutava õena.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§17. Operatsiooniõenduse eriala
arengusuunad
(1) Operatsiooniõenduse eriala
muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on
vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Vajadus päevakirurgias töötavate
õdede järele kasvab seoses päevakirurgia osakaalu suurenemisega.
(3) Operatsiooniõdede optimaalne arv
Eestis on 3,8 õde 10 000 elaniku kohta.
§18. Pulmonoloogiaõenduse eriala
kirjeldus
(1) Pulmonoloogiaõendus on õendusabi
eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis pulmonoloogilistele
haigetele tervishoiuteenuste osutamiseks.
(2) Pulmonoloogiaõde töötab koos
eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1) diagnostiliste
protseduuride tegemine;
2) inhalatsioonitehnika õpetamine;
3)
Prick-testide ja nebulisatsiooniteraapia tegemine;
4) patsientide
nõustamine endoskoopilistel protseduuridel;
5) patsientide
ning nende pereliikmete nõustamine ja koolitus;
6)
kopsuhaigetele taastus- ja järelravi osutamine.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§19. Pulmonoloogiaõenduse eriala
arengusuunad
(1) Pulmonoloogiaõenduse eriala
muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, kus on vaja läbida
tööalane koolitus.
(2) Töötatakse välja pulmonoloogiaõdede
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Pulmonoloogiaõdede optimaalne arv
Eestis on 1 õde 10 000 elaniku kohta.
§20. Taasturaviõenduse eriala
kirjeldus
(1) Taastusraviõendus on õendusabi
eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis patsiendi häiritud
funktsiooni ja võimekuse taastamiseks ning olemasolevate funktsioonide
säilitamiseks ja parandamiseks.
(2) Taastusraviõde töötab koos
eriarstiga multidistsiplinaarses meeskonnas, osutades järgmisi
teenuseid:
1) liikumisravi – tehniliste abivahendite treening,
aktiivsete ja pasiivsete harjutuste õpetamine ja tegemine;
2)
elektriravi;
3) ravimassaaž;
4) ortooside ja tehniliste
abivahendite sobitamine ning nõustamine.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§21. Taasturaviõenduse eriala
arengusuunad
(1) Taastusraviõenduse eriala
muudetakse aastaks 2005 üldõenduse alaerialaks, mille omandamiseks on
vaja läbida tööalane koolitus.
(2) Taastusraviõde osutab koostöös
eriarstiga tervishoiuteenust:
1) aktiivravis ebastabiilses
seisundis haigetele, kes vajavad suure riskiastmega diagnostilisi või
raviprotseduure;
2) järelravis haigetele, kes on läbinud
aktiivravi, kuid vajavad tervenemiseks haiglas aktiivset taastusravi;
3)
taastusravikeskustes.
(3) Seoses elanikkonna vananemisega
suureneb taastusraviõendusabi vajadus eakatele patsientidele.
§22. Anesteesia-intensiivraviõenduse
eriala kirjeldus
(1) Anesteesia-intensiivraviõendus on
õendusabi eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis
anesteesia- või intensiivraviteenuste osutamiseks seda vajavatele
patsientidele.
(2) Anesteesia-intensiivraviõde töötab
koos eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1) kirurgiliste
operatsioonide, invasiivsete, diagnostiliste ja raviprotseduuride
assisteerimine ning sünnitusabi valutustamine;
2) anesteesiat
vajava patsiendi tervise seisundi preoperatiivne hindamine ja
ettevalmistus, anesteesia vahetu teostamine, patsiendi eluliste
funktsioonide jälgimine ning anesteesiajärgse perioodi ohutuse
kindlustamine;
3) kirurgiliste ja kriitilises tervise seisundis
haigetele intensiivraviõenduse osutamine;
4) patsiendi
kliinilise surma korral elustamine ja elustamise õpetamine
personalile.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§23. Anesteesia-intensiivraviõenduse
eriala arengusuunad
(1) Anesteesia-intensiivravi ja
erakorralise meditsiini eriala ühendatakse aastaks 2010.
(2) Spetsialiseerumine toimub
intensiivõenduse erialal.
(3) Seoses päevakirurgia osakondade
rajamisega ja preoperatiivse haiglas viibimise aja lühenemisega
töötatakse välja anesteesia-intensiivraviõdede ambulatoorse vastuvõtu
nõuded.
(4) Täiustatakse
anesteesia-intensiivraviõdede tööalast koolitust, mis on tingitud
ambulatoorse anesteesia osakaalu suurenemisest.
(5) Anesteesia-intensiivraviõdede
optimaalne arv Eestis on 3,7 õde 10 000 elaniku kohta.
§24. Erakorralise meditsiini õenduse
eriala kirjeldus
(1) Erakorralise meditsiini õendus on
õendusabi eriala tervishoiuteenuste osutamiseks patsientidele
erakorralise meditsiini osakonnas või kiirabis.
(2) Erakorralise meditsiini õde töötab
koos eriarstiga. Iseseisvat tervishoiuteenust osutab erakorralise
meditsiini õde kiirabi tegevusloa alusel kiirabiettevõttes.
(3) Koos eriarstiga osutab erakorralise
meditsiini õde järgmisi teenuseid:
1) patsiendi eluliste
parameetrite hindamine ja vältimatu abi osutamine;
2)
patsienti elus hoidva raviga alustamine ja kliinilise surma korral
elustamine;
3) veol haiglasse patsiendi elutähtsate funktsioonide
tagamine;
4) elustamise õpetamine tervishoiutöötajatele ja
elanikkonnale;
5) patsientide ettevalmistamine erakorralisteks
operatsioonideks.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§25. Erakorralise meditsiini õenduse
eriala arengusuunad
(1) Erakorralise meditsiini õenduse
eriala ühendamine ja spetsialiseerumine toimub § 23 lõigete 1 ja 2
kohaselt.
(2) Suureneb vajadus erakorralise
meditsiini õdede osas, kes töötavad kaitseväes ja lennunduses.
(3) Erakorralise meditsiini õdede
optimaalne arv Eestis on 4 õde 10 000 elaniku kohta.
§26. Terviseõenduse eriala kirjeldus
(1) Terviseõendus on õendusabi eriala
ambulatoorses õendusabis patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks,
tervise edendamiseks, sealhulgas haiguste ennetamiseks ning
koduõendus-hooldusteenuse ja nõustamise korraldamiseks.
(2) Õendusabi erialade optimeerimise
tulemusena nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialadeks § 4
lõikes 4 nimetatud õendusabi erialad.
(3) Terviseõde töötab koos eriarstiga
või iseseisvalt.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§27. Terviseõenduse arengusuunad
(1) 2005. aastal alustatakse
õendusalast haridust andvates kõrgkoolides terviseõe erialal
spetsialiseerumist, õppe mahuga 40 kuni 80 ainepunkti.
(2) Paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud
alaerialadel töötavatele õdedele tagatakse võimalus elukestvaks
järjepidevaks tööalaseks koolituseks ja nende kvalifikatsioon
võrdsustatakse terviseõe spetsialiseerumisel omandatud
kvalifikatsiooniga.
§28. Kooliõenduse eriala kirjeldus
(1) Kooliõendus on õendusabi eriala
koolitervishoiuteenuste osutamiseks õpilaste tervise edendamiseks,
tervisekasvatuseks ja terviseprobleemide ennetamiseks.
(2) Kooliõde töötab iseseisvalt.
(3) Kooliõenduse eesmärk on
regulaarselt jälgida õpilaste tervise seisundit, kujundada tervislikku
eluviisi õpilaste ja kooli personali seas, vähendada õpilaste
haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist ning osutada
esmaabi.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§29. Kooliõenduse eriala arengusuunad
(1) Kooliõenduse eriala nimetatakse
aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem kooliõe
kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse
spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Seoses iseseisva
koolitervishoiuteenuse osutamisega parandatakse töötavate kooliõdede
kvalifikatsiooni tööalase koolitusega. Paralleelselt terviseõenduse
õppe käivitamisega jätkub kooliõdede tööalane koolitus.
(4) Pööratakse suuremat tähelepanu
narkomaania ja AIDSi ennetustööle koolis.
(5) Igas koolis peab olema tagatud
koolitervishoiuteenuste osutamine. Koolitervishoiuteenuste osutamisel
on õe optimaalne töökoormus 700 õpilast.
§30. Pereõenduse eriala kirjeldus
(1) Pereõendus on õendusabi eriala
ambulatoorses õendusabis patsientidele tervishoiuteenuse osutamiseks.
(2) Pereõde töötab koos perearstiga,
osutades järgmisi teenuseid:
1) imiku ja väikelaste
psühhomotoorse arengu ja tervise seisundi hindamine ning jälgimine;
2)
vanemate ja perekonna õpetamine ning nõustamine lapse hügieeni,
hoolduse, kehalise aktiivsuse, haiguste ennetamise ja toitumise osas;
3)
patsientide nõustamine pereplaneerimise ja seksuaaltervise küsimustes;
4)
eakate tervise jälgimine ja õpetamine oma tervise ning ealiste
probleemidega toimetulekuks;
5) immuniseerimise ajakava pidamine
ning immuniseerimine;
6) õendusabi vajaduste kindlakstegemine ja
õendusabiplaani koostamine ning õendusabiteenuste osutamine nii
ambulatoorselt kui ka patsiendi kodus.
(3) Pereõde võib osutada iseseisvalt
koolitervishoiuteenust.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§31. Pereõenduse eriala arengusuunad
(1) Pereõenduse eriala nimetatakse
aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem pereõe
kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse
spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Paralleelselt terviseõenduse õppe
käivitamisega jätkub pereõdede tööalane koolitus.
(4) Pereõdede optimaalne vajadus Eestis
on 6 õde 10 000 elaniku kohta.
§32. Töötervishoiuõenduse eriala
kirjeldus
(1) Töötervishoiuõendus on õendusabi
eriala, mille peamine eesmärk on kaitsta töötajate tervist ning
propageerida ohutut ja tervislikku töökeskkonda.
(2) Töötervishoiuõde töötab koos
töötervishoiuarstiga ettevõtet või ettevõtteid teenindavas
töötervishoiuteenistuses, osutades järgmisi teenuseid:
1)
teabe kogumine kutsetööga seotud terviseriskide ja ohutegurite kohta;
2)
perioodilise tervisekontrolli ettevalmistamine ja tegemine;
3)
tööõnnetuste ja kutsehaiguste alane ennetustöö;
4)
esmaabi andmine töökohtadel.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§33. Töötervishoiuõenduse eriala
arengusuunad
(1) Töötervishoiuõenduse eriala
nimetatakse aastaks 2005 terviseõenduse alaerialaks. Varasem
töötervishoiuõe kvalifikatsioon võrdsustatakse terviseõe
kvalifikatsiooniga.
(2) Aastast 2005 alustatakse
spetsialiseerumist terviseõe erialal.
(3) Paralleelselt terviseõenduse õppe
käivitamisega jätkub töötervishoiuõdede tööalane koolitus.
(4) Töötatakse välja töötervishoiuõdede
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(5) Töötervishoiuõdede optimaalne
vajadus Eestis on 2,4 õde 10 000 elaniku kohta.
§34. Psühhiaatriaõenduse eriala
kirjeldus
(1) Psühhiaatriaõendus on õendusabi
eriala statsionaarses või ambulatoorses õendusabis psühiaatrilistele
patsientidele tervishoiuteenuste osutamiseks, patsientide vaimse
tervise säilitamiseks, psüühiliste häirete vältimiseks ning tervise ja
töövõime taastamiseks.
(2) Psühhiaatriaõde töötab koos
eriarstiga, osutades järgmisi teenuseid:
1) psühhiaatriaõe
ambulatoorne vastuvõtt;
2) psühhiaatriline õendusabi
grupitegevuses ning perekoolitus;
3) terapeutiliste tehnikate
rakendamine, toimetulekuõpetus.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§35. Psühhiaatriaõenduse eriala
arengusuunad
(1) Aktiivravivoodite arvu vähenemise
tõttu suureneb ambulatoorse psühhiaatrilise õendusabi osakaal.
(2) Töötatakse välja psühhiaatriaõdede
iseseisva ambulatoorse vastuvõtu nõuded.
(3) Ambulatoorses psühhiaatrilises
õendusabis rakendatakse õenduspõhist juhtumikorraldust.
(4) Pööratakse suuremat tähelepanu
narkomaania ja AIDSi ennetustööle.
(5) Psühhiaatriaõdede optimaalne
vajadus Eestis on 4 õde 10 000 elaniku kohta.
§36. Radioloogiaõenduse eriala
kirjeldus
(1) Radioloogiaõendus on õendusabi
eriala statsionaarses ja ambulatoorses õendusabis radioloogilisi
uuringuid ja radioteraapilisi protseduure vajavatele patsientidele.
(2) Radioloogiaõde on radioloogia alal
töötav õe kutsega isik.
(3) Radioloogiatehnik on radioloogia
alal töötav spetsialist, kes ei oma õe kutset.
(4) Radioloogiaõde või
radioloogiatehnik töötab koos eriarstiga ega osuta õendusabi teenuseid
iseseisvalt.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§37. Radioloogiaõenduse eriala
arengusuunad
(1) Vastavuses radioloogiatehnik III
kutsestandardile valmistatakse ette rakenduslikul suunal
radioloogiatehnikuid radioloogiaõdede asemele.
(2) Töötavatele radioloogiaõdedele
tagatakse võimalus elukestvaks järjepidevaks tööalaseks koolituseks.
(3) Radioloogiatehnikute optimaalne
vajadus Eestis on 4 tehnikut 10 000 elaniku kohta.
3.
peatükk
ÄMMAEMANDUSE
ARENGUKAVA
§38. Ämmaemandusabi kirjeldus
(1)
Ämmaemanda osutatav õendusabi (edaspidi ämmaemandusabi)
on ambulatoorne
või statsionaarne tervishoiuteenus, mida ämmaemand osutab koos
eriarstiga või iseseisvalt.
(2)
Ämmaemandusabi osutamine hõlmab reproduktiivtervise edendamist
üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; raseduse, sünnituse ja
sünnitusjärgse perioodi füsioloogilise kulu jälgimist, abistamist,
hooldust, nõustamist ning kõrvalekallete õigeaegset avastamist
rasedal, sünnitajal, sünnitanul ja vastsündinul ning abistamist
eriarstiabi osutamisel.
(3)
Ämmaemandusabi sihtgrupp jaotub:
1)
tervisekasvatuse seisukohalt Eesti elanikkond;
2)rasedad, sünnitajad, sünnitanud
naised, vastsündinud ja nende pered;
3)
reproduktiivtervise edendamise aspektist lähtuvalt Eestis elavad
naissoost isikud - tüdrukud
sünnist puberteedini, fertiilses eas naised, üleminekueas ja
postmenopausis naised.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§39. Ämmaemandusabi arengusuunad
(1)
Ämmaemandusabi planeerimisel:
1)
töötakse välja nõuded iseseisva ämmaemandusabi osutamiseks ning
taotletakse teenuse lisamist tervishoiuteenuste loetellu;
2)
laiendatakse noorte nõustamiskeskuste võrku ning ämmaemandate
haaratust reproduktiivtervisealases ennetustöös;
3)
suurendatakse ämmaemandate haaratust rasedate ja sünnitanute
sünnieelses ja –järgses jälgimises, nõustamises, abistamises ja
hoolduses ning tervisekasvatuses ja –edenduses;
4)
pädevuse tagamiseks kindlustatakse ämmaemandate perioodiline
ametialane liikumine ühe tervishoiuteenuse osutaja sünnitusabi ja
günekoloogia eriala struktuuriüksuste vahel;
5)töötatakse välja nõuded, mis lubavad
ämmaemandal vastavalt oma pädevusele kirjutada välja retseptiravimeid;
6)
töötatakse välja nõuded, mis lubavad ämmaemandal väljastada ja
allkirjastada raseduse ja sünnitusega seotud dokumente (raseda kaart,
sünnitõend, sünnituslugu);
7)
töötatakse välja
ämmaemanduslugu iseseisva ämmaemandusabi
teenuste osutamiseks;
8)
töötatakse välja ja kehtestatakse ämmaemandusabi juhised, mis
reglementeerivad ämmaemandate optimaalset töökoormust ja –mahtu.
(2)
Ämmaemandate optimaalne suhtarv eriarstidega on 4 ämmaemandat
1 günekoloogi kohta.
(3)
Ämmaemandate optimaalne vajadus Eestis on 5,5 ämmaemandat 10 000
elaniku kohta (absoluutarvuna 772).
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
§40. Iseseisev ämmaemandusabi
(1)
Iseseisev ämmaemandusabi on raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse
perioodi füsioloogilise kulu jälgimine, selle toetamine,
kõrvalekallete õigeaegne avastamine
ning adekvaatne edasisuunamine eriarstiabi osutajale.
(2)
Iseseisvat ämmaemandusabi võib selle kehtestamisel osutada madala
rasedusriskiga ja füsioloogilise sünnituse kuluga naistele.
[RTL
2003, 89, 1324 – jõust. 02.08.2003]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter