Määrus kehtestatakse «
Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336) § 12 lõike 5
alusel.
§1. Kultuurimälestiseks tunnistamise algatamine
(1) Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või
asjade kogumi või tervikliku ehitiste rühma (edaspidi asi
) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis)
võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohaliku
omavalitsuse organid, Muinsuskaitseameti ametnikud, Eesti Muinsuskaitse
Selts ja asja omanikud või valdajad.
(2) Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse
alla võtmine «Muinsuskaitseseaduse» § 11 lõike 5 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
§2. Ettepaneku tegemine
(1) Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral
foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseametile ja seisukoha võtmiseks asja
asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Muinsuskaitseamet võtab
valla- või linnavalitsuse seisukoha teadmiseks, annab asja mälestise
tunnustele vastavuse kohta eksperdihinnangu ja küsib Muinsuskaitse
Nõukogu ettepanekut asja mälestiseks tunnistamise kohta.
(2) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepaneku alusel valmistab Muinsuskaitseamet ette kultuuriministrile
esitamiseks asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu.
§3. Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamine
Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamisel arvestatakse, kas asjal
on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,
arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu
kultuuriväärtus.
§4. Asja mälestiseks tunnistamine
(1) Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri käskkirjaga ja on
riigi kaitse all käskkirja andmise päevast arvates. Muinsuskaitseamet
kannab andmed mälestise kohta «Kultuurimälestiste riiklikku registrisse».
(2) Muinsuskaitseamet teavitab asja mälestiseks tunnistamisest asja
omanikku või valdajat, asja asukohajärgset valla- või linnavalitsust ja
ettepaneku tegijat, kinnismälestise puhul ka riigi maakatastrit. Asja
omanikule või valdajale ning valla- või linnavalitsusele väljastatakse
kaitsekohustuse teatis kolme kuu jooksul asja mälestiseks tunnistamise
käskkirja andmise päevast arvates.
§5. Asja mälestiseks olemise lõpetamine
(1) Asja mälestiseks olemine võidakse lõpetada, kui:
1) asi on hävinud ja tema piisavalt autentsena taastamine pole võimalik;
2) asi on kaotanud enamiku mälestise tunnustest ja nende tunnuste piisavalt
autentne taastamine pole võimalik;
3) asja tehniline seisund on
halb ning seisundi parendamiseks vajalik konstruktsioonide asendamine
põhjustab asja autentsuse kadumise.
(2) Muinsuskaitseamet esitab eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepaneku alusel käskkirja eelnõu kultuuriministrile asja mälestiseks
olemise lõpetamiseks. Asi lakkab olemast mälestis kultuuriministri
käskkirja andmise päevast arvates.
(3) Muinsuskaitseamet teeb märke mälestiseks olemise lõpetamise kohta
«Kultuurimälestiste riiklikku registrisse» (kuid ei kustuta seda sealt)
ja teavitab asja omanikku või valdajat ja asja asukohajärgset valla- või
linnavalitsust, kinnisasja puhul ka riigi maakatastrit. Kaitsekohustuse
teatis kaotab kehtivuse kultuuriministri käskkirja andmise päevast
arvates.
§6. Käskkirja teatavaks tegemine
Kultuuriministri käskkirjad asja mälestiseks tunnistamise ja asja
mälestiseks olemise lõpetamise kohta tehakse avalikult teatavaks Riigi
Teataja Lisas.
§7. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994. a määrus nr 272 ««Kultuuriväärtusega
asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra» ning
«Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise
lõpetamise korra» kinnitamine» (RT I 1994, 57, 966; 1996, 41, 798; 1997,
75, 1273) tunnistatakse kehtetuks.
|
|
Kultuuriminister Margus ALLIKMAA
|
|
|
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
|