Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse
seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 40 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev määrus sätestab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa)
poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise (edaspidi tasu maksmise kohustuse ülevõtmine)
tingimused ning korra.
(2) Teisene arvamus on asjakohase eriarsti arvamusest sõltumatu teise
eriarsti arvamus, mille eesmärgiks on «Ravikindlustuse seaduse» § 40
lõikes 1 sätestatud esimese arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatule
diagnoosi õigsuse kohta, määratud ravimi või tervishoiuteenuse
vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning
tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta hinnangu andmine,
mille eest tasumise kohustuse võtab Haigekassa üle käesolevas määruses
sätestatud korras.
(3) Teisese arvamuse võimaldamine ei ole tervishoiuteenus
«Ravikindlustuse seaduse» § 30 lõigete 1 ja 2 mõistes.
§ 2. Teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise
tingimused
(1) Teisese arvamuse saamine toimub kindlustatu ettepanekul eriarsti ja
patsiendi või tema seadusliku esindaja kokkuleppel teise
tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti poolt. Esmase arvamuse
andja on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud
isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende
koopiad ning väljastama patsiendile saatekirja teisese arvamuse osutaja
juurde.
(2) Teisese arvamuse saamisel üldarstiabi teenuse korral võtab
haigekassa tasumise kohustuse üle ühekordselt ühe haigusjuhu korral
vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kinnitatud üldarstiabi
rahastamise tingimustele.
(3) Teisese arvamuse saamisel eriarstiabi teenuse korral võtab
haigekassa tasumise kohustuse üle ühekordselt ühe haigusjuhu korral
haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud eriarsti ambulatoorse
vastuvõtu piirhinna ulatuses.
(4) Teisese arvamuse korduval saamisel patsiendi või tema esindaja
taotluse alusel võtab haigekassa tervishoiuteenuste eest tasumise
kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ulatuses ja
tingimustel ühekordselt, kui esmase ja teisese arvamuse tulemusel ei ole
võimalik anda ühest hinnangut diagnoosi, ravimi või tervishoiuteenuse
vajalikkuse, alternatiivide, oodatava mõju ning tervishoiuteenuse
osutamisega seotud riskide kohta.
(5) Kui Eestis puudub võimalus sõltumatu teisese arvamuse saamiseks
vastava eriarsti puudumise tõttu, pöördub esmase arvamuse andnud eriarst
patsiendi soovil kirjaliku taotlusega haigekassa poole teisese arvamuse
saamiseks välismaalt.
(6) Teisese arvamuse võimaldamiseks välismaal sõlmivad teisese arvamuse
andja ja haigekassa kirjaliku lepingu «Ravikindlustuse seaduse» § 27
lõikes 2 ja § 37 sätestatud tingimustel.
(7) Teisese arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajalt, kellel
puudub raviteenuste rahastamise leping haigekassaga, sõlmivad haigekassa
ja tervishoiuteenuse osutaja lepingu.
(8) Teisese arvamuse tulemused ja antud selgitused märgitakse
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mida patsient või
tema seaduslik esindaja tõendab oma allkirjaga.
§ 3. Teisese arvamuse saamise tähtaeg
(1) Teisese arvamuse saamine peab toimuma 180 päeva jooksul alates
haigusjuhu lõppdiagnoosist või ravi määramisest (esmane arvamus).
(2) Teisese arvamuse korduv saamine peab toimuma mitte hiljem kui
60 päeva teisese arvamuse esmasest saamisest.
§ 4. Teisese arvamuse andja
(1) Teisese arvamuse andjaks võib olla Eestis sama eriala tegevusluba
omav eriarst.
(2) Üldarstiabis võib teisese arvamuse anda vaid perearstiabi
tegevusluba omav eriarst.
(3) Teisese arvamuse andja välismaal peab omama vastavas riigis välja
antud eriala tegevusluba või samaväärset dokumenti, mis tõendab tema
erialast kvalifikatsiooni.
§ 5. Eritingimused
(1) Käesolevas määruses kehtestatud korda ei rakendata vältimatu abi
andmisel tehtud otsuste ja osutatud teenuste korral.
(2) Teisese arvamuse saamine võib toimuda anonüümselt järgnevatel
juhtudel:
1) esmase arvamuse andnud eriarsti ja patsiendi või tema
esindaja soovil;
2) korduva teisese arvamuse andmise korral.
(3) Anonüümse teisese arvamuse andmise korraldamise palvega pöördub
esmase arvamuse andnud eriarst haigekassa piirkondliku osakonna poole.
(4) Teisene arvamus on anonüümne, kui teisese arvamuse andja ei tea
esmase arvamuse andnud eriarsti või patsiendi isikuandmeid. Kõik
osapooled on kohustatud hoidma esmase arvamuse andja või patsiendi
anonüümsust.
§ 6. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a.