Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
31.12.2002 nr 157 (RTL
2003, 7, 58) 18.01.2003
Määrus kehtestatakse «Tagatisfondi
seaduse» (RT I 2002, 23, 131; 57, 357) § 42 lõike 3, § 53 lõike 6
ja § 54 lõike 2 alusel
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev investorikaitse osafondi
(edaspidi osafondi) kvartaliosamakse (edaspidi osamakse)
arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord (edaspidi kord)
kehtestab investeerimisasutuse osamakse ja investeeringute mahtude
suuruse arvutamise korra ning investeeringu väärtuse määramise
metoodika.
(2) Korda kohaldatakse kõigile
äriühingutele, mis on investeerimisasutused «Tagatisfondi seaduse»
(edaspidi seadus) § 43 lõike 1 tähenduses ning seaduse § 45
lõikes 2 sätestatud välisriikide investeerimisasutuste Eesti
filiaalidele (edaspidi filiaal).
(3) [kehtetu – RTL
2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 2. Kasutatud mõisted
(1) Käesolevas korras kasutatakse
mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärtpaber
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23,
131; 63, 387) § 2 lõikele 1;
2) võlaväärtpaber vastavalt
«Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5;
3)
tuletisväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2;
4)
reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg)
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 3;
5)
väärtpaberibörs (edaspidi börs) vastavalt
«Väärtpaberituru seaduse» §-le 150.
(2) Reguleeritud turul kaubeldava
väärtpaberi (edaspidi kaubeldav väärtpaber)
mõistet kohaldatakse ka noteeritud väärtpaberile «Väärtpaberituru
seaduse» § 154 tähenduses.
2. peatükk
OSAMAKSE SUURUSE
MÄÄRAMINE
§ 3. Osamakse suuruse arvutamine
(1) Osamakse suuruse arvutab
investeerimisasutus või filiaal lõikes 2 nimetatud ja §-de 4 kuni 6
kohaselt arvutatud maksesummade liitmise teel. Kui saadud osamakse
suurus on väiksem seaduse § 53 lõikes 4 sätestatud minimaalsuurusest,
on osamakse suuruseks seaduses sätestatud minimaalsuurus.
(2) Maksesummade saamiseks korrutatakse
vastavalt kas § 4, § 5 või § 6 kohaselt arvutatud investeeringute maht
Tagatisfondi (edaspidi Fond ) nõukogu poolt kehtestatud vastava
osamakse määra või määradega.
(3) Filiaal võtab investeeringute
mahtude arvutamisel arvesse ainult filiaali vastavad näitajad.
(4) Investeeringute mahtude hulka ei
arvata neid Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali
vastavaid näitajaid, mida seaduse § 47 lõike 1 kohaselt ei tagata.
(5) Investeerimisasutus arvutab
paragrahvides 5 ja 6 nimetatud väärtpaberite väärtuse
investeerimisasutusele viimaste teadaolevate hindade alusel, võttes
aluseks eelkõige väärtpaberite turuväärtuse ning võimaluse korral
juhindudes peatükis 3 sätestatust. Kui §-s 6 nimetatud väärtpaberi
hoidmise teenuse osutamisel ei ole väärtpaberite hind
investeerimisasutusele kättesaadav, võib kasutada nimiväärtust.
(6) Investeerimisasutus on kohustatud
Fondi või Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon)
nõudel käesoleva peatüki alusel tehtud arvutusi ja otsuseid
kirjalikult põhjendama.
§ 4. Investeeringu mahu arvutamine
väärtpaberite käibe alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 1
nimetatud väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibesse ei arvestata:
1)
tehingute käibeid, mille teiseks pooleks on kutseline investor või
seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5 nimetatud isik;
2)
tehingute käibeid, mille esemeteks on tuletisväärtpaberid (välja
arvatud optsioonide preemiate käibeid);
3) repo- ja
pöördrepo-tehingute, väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingute,
väärtpaberite laenamise tehingute ja muude sarnaste tehingute käibeid;
4)
väärtpaberite pantimisega tekkivaid käibeid;
5) aktsiakapitali
suurendamisel või vähendamisel, väärtpaberite nimiväärtuse muutmisel,
väärtpaberitest tulenevate väljamaksete (intressid ja dividendid)
tegemisel, väärtpaberite konverteerimisel, võlakirjade lunastamisel ja
muude selliste tehingute teostamisel tekkivaid käibeid, millega ei
kaasne investeerimisasutuse poolt klientidega toimuvaid väärtpaberite
ostu- ja müügitehinguid;
6) klientide
omavahelisi makse vastu ja makseta väärtpaberitehingute käibeid, kus
ühekski pooleks ega vahendajaks ei ole investeerimisasutus.
(2) Investeeringu maht väärtpaberite
ostu- ja müügitehingute eelneva kvartali viimase kümne tööpäeva
keskmise käibe alusel leitakse järgnevalt:
1)
väärtpaberite ühe ostu- või müügitehingu käibe arvutamiseks
korrutatakse väärtpaberitehingu objektiks oleva ühe väärtpaberi
vastavalt kas soetusmaksumus või müügihind tehingu objektiks olevate
väärtpaberite kogusega. Kui investeerimisasutus on ostu- ja
müügitehingu puhul vahendajaks, arvutatakse vahendatavate
väärtpaberite käive lepingulise hinna alusel;
2) ühe
tööpäeva käibe arvutamiseks liidetakse kõik antud tööpäeva ostu- ja
müügitehingute käibed;
3) eelneva kvartali viimase
kümne tööpäeva keskmise väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibe
arvutamiseks liidetakse viimase kümne tööpäeva käibed ning saadud
summa jagatakse kümnega.
[RTL
2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 5. Investeeringu mahu arvutamine
väärtpaberiportfellide suuruse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 2
nimetatud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ei
arvata investeeringute mahu hulka:
1) kutseliste investorite
investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5
nimetatud investeeringuid.
(2) Lõikes
1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali keskmise valitsetavate
raha ja väärtpaberite summaarse turuväärtuse alusel määratakse
järgnevalt:
1) kvartali iga kuu kümnenda, 20-nda ja viimase
päeva lõpu seisuga väärtpaberiportfelli valitsemiseks
investeerimisasutuse käsutuses olevad klientide raha jäägid ja
väärtpaberite turuväärtused liidetakse. Juhul kui kuu kümnes, 20-nes
või viimane päev on puhkepäev, määratakse klientide raha jääk ja
väärtpaberite turuväärtus sellele eelnenud tööpäeva lõpu seisuga;
2)
punkti 1 alusel arvutatud summa jagatakse üheksaga.
[RTL
2003, 7, 58; 18.01.2003]
§ 6. Investeeringu mahu arvutamine
kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite väärtuse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 3
nimetatud kliendi väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei arvata
investeeringute mahu hulka:
1) kutseliste investorite
investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5
nimetatud investeeringuid;
3) investeerimisasutuse kliendi nimel ja
arvel Eesti Väärtpaberite Keskregistris avatud väärtpaberikontodel
hoitavaid investeeringuid, mis vastavalt seaduse § 44 lõikele 2 ei
kuulu Fondi poolt tagamisele.
(2) Lõikes
1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali keskmise hoitavate
väärtpaberite turuväärtuse alusel määratakse järgnevalt:
1)
kvartali iga kuu kümnenda, 20-nda ja viimase päeva lõpu seisuga
klientide jaoks hoitavate väärtpaberite turuväärtused liidetakse.
Juhul kui kuu kümnes, 20-nes või viimane päev on puhkepäev, määratakse
klientide väärtpaberite turuväärtus sellele eelnenud tööpäeva lõpu
seisuga;
2) punkti 1 alusel arvutatud summa jagatakse üheksaga.
[RTL
2003, 7, 58; 18.01.2003]
3. peatükk
INVESTEERINGU
VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE
§ 7. Investeeringu väärtus
(1) Kliendile hüvitamisele kuuluva
investeeringu väärtus määratakse käesolevast peatükist lähtudes,
võttes arvesse eelkõige selle turuväärtust.
(2) Sularaha ja väärtpaberite väärtus
määratakse investeeringu väärtuse määramise päeval (edaspidi
hindamispäev).
(3) Investeerimisasutus on kohustatud
Fondi või Inspektsiooni nõudel §-de 10–12 alusel tehtud otsuseid
kirjalikult põhjendama.
§ 8. Sularaha ja muude rahaliste
vahendite väärtuse määramine
Sularaha ja muude rahaliste vahendite
väärtus määratakse nende nimiväärtuse alusel.
§ 9. Välisvaluutas fikseeritud
investeeringu väärtus
(1) Välisvaluuta ja välisvaluutas
fikseeritud investeeringud tuleb ümber hinnata Eesti kroonidesse
hindamispäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.
(2) Välisvaluuta, mille valuutakurssi
Eesti Pank ei fikseeri, hinnatakse ümber kasutades Eesti Panga ja
vastava riigi keskpanga poolt fikseeritud euro ja Eesti krooni
ristkurssi.
§ 10. Kaubeldava väärtpaberi väärtuse
määramine
(1) Kaubeldava väärtpaberi väärtus
määratakse väärtpaberi emitendi asukohariigi (edaspidi asukohariik)
reguleeritud turu hindamispäeva viimase hinna (edaspidi sulgemishind)
alusel.
(2) Sulgemishinna puudumisel määratakse
väärtus hindamispäevale eelneva päeva asukohariigi reguleeritud turu
sulgemishinna või ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel.
(3) Juhul kui asukohariigis on mitu
reguleeritud turgu ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse
asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim,
määratakse investeeringu väärtus börsi sulgemishinna alusel. Mitme
börsi korral võetakse aluseks kõrgeim hind.
(4) Juhul kui asukohariigis on mitu
reguleeritud turgu, mis ei ole börsid ja ajaliselt ei ole võimalik
otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on
hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus kõrgeima
sulgemishinna alusel.
(5) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole
kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut asukohariigi
reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus ajaliselt lähima
sulgemishinna alusel teistel reguleeritud turgudel, kus väärtpaber on
kaubeldav. Juhul kui ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse
reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, lähtutakse
lõigetes 3 ja 4 sätestatust.
(6) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole
kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud
turul, määratakse väärtpaberi väärtus kas ajaliselt viimase teadaoleva
sulgemishinna või ostunoteeringu alusel vastavalt sellele, kumb neist
kajastab täpsemini väärtpaberi turuväärtust.
(7) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole
viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud
turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse
määramisele käesoleva korra §-s 11 sätestatut.
§ 11. Mittekaubeldava väärtpaberi
väärtuse määramine
(1) Reguleeritud turul mittekaubeldava
väärtpaberi puhul on hindamise aluseks tõenäoline väärtpaberi
müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja klientide parimatest
huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed tehingu
pooled oleksid nõus teostama tehingut väärtpaberiga.
(2) Investeerimisfondi osaku väärtus
määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või
kui see ei ole kättesaadav, siis selle puhasväärtuse alusel.
(3) Tuletisväärtpaberi väärtuseks on
selle turuväärtuse ning lepingulise väärtuse positiivne vahe. Ostetud
müügioptsiooni puhul on tuletisväärtpaberi väärtuseks täitmishinna ja
alusvara turuhinna vahe, ostetud ostuoptsiooni puhul alusvara
turuhinna ja täitmishinna vahe. Negatiivse vahe puhul on optsiooni
väärtuseks null.
§ 12. Investeeringu dividendid
Kliendile mitte laekunud, kuid
investeerimisasutuse käsutuses olevad dividendid lisatakse
investeeringu väärtusele.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 13. Sätete kohaldamine
(1) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei
arvata osamakse suuruse määramisel investeeringu mahu hulka
juriidilistest isikutest klientide investeeringuid.
(2) Käesoleva korra §-des 5 ja 6
sätestatud investeeringute mahtude määramisel võib arvutada osafondi
esimese osamakse 2002. aasta septembrikuu kümnenda, 20. ja viimase
päeva aritmeetilist keskmist arvestades.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter