Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse»
(RT I 2002, 47, 297) § 3 lõike 10 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus kehtestab nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes, et
tagada neile ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ja
üldkasutatavates hoonetes.
§ 2. Üldkasutatav ehitis
(1) Üldkasutatav ehitis käesolevas määruses on:
1)
hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi,
sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid või viiakse läbi vaimulikke
talitusi; osutatakse side-, liiklus- või parkimisteenuseid või kunsti-
või teisi kultuuriteenuseid või spordi-, liikumis-, hobi-, puhkuse- või
muid samaväärseid teenuseid või kaubandusteenuseid või panga-, majutus-
või toitlustusteenust;
2) haiglad, tervishoiu- või
hooldeasutused või sarnaste asutuste oote-, vastuvõtu- ja külastusruumid;
3)
õpilastele mõeldud õppeasutus;
4) hoone, kus paikneb
kogunemiskohti või -ruume;
5) üldkasutatavad rajatised, mille
kaudu üldkasutatavad hooned on avalikkusele kättesaadavad;
6)
tänavad, väljakud, haljasalad ja mänguväljakud.
(2) Üldkasutatavates ehitistes tuleb arvestada liikumispuudega inimeste
liikumisvõimaluste tagamiseks vajalik pind, mis on toodud käesoleva
määruse lisades 1 ja 2.
2. peatükk
LIIKUMISVÕIMALUSED VÄLJASPOOL SISERUUME
§ 3. Teed ja parklad
(1) Liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike
takistusteta. Vajadusel tuleb näha ette erisõidukite kasutamiseks
vajalikud peatused.
(2) Avalikes autoparklates tuleb ette näha 1% parkimiskohtadest
invaautodele, kuid mitte vähem kui kaks kohta, kusjuures väiksemates
parklates vähemalt üks koht. Invaautodele mõeldud parkimiskohad peavad
asuma hoone peasissepääsule võimalikult lähedal ja olema varustatud
vastavate tunnusviitadega ning parkimiskohale värvi või muu püsiva
materjaliga rajatud piktogrammiga. Invaauto parkimiskoha laius peab
olema vähemalt 3,5 m ja pikkus 6,0 m. Kui invaautole ettenähtud
parkimiskoht ei saa olla sissepääsu läheduses, võib parkimiskoha laius
erandlikult olla 2,5 m, kui vahetult selle kõrval on vähemalt 1,0 m
laiune jalgtee. Invaautode parkimiskohtade näited on toodud käesoleva
määruse lisas 3.
(3) Kinniste parklate (garaažide) uksed peavad olema kas vastukaalude
abil kergesti käsitsetavad või automaatselt käivitatavad.
(4) Suured ja keerulised liiklussõlmed tuleb kaitsta ohutuspiiretega ja
sünkroonsete helisignaalidega varustatud foorituledega, mis aitavad
vaegnägijaid sõidutee ületamisel. Jalakäijate foori tuled peavad olema
sobival kõrgusel ja hästi märgataval taustal ning sõidukitefoori
tuledest eksimatult eristatavad. Sõidutee ületamine iseseisvalt peab
olema raskusteta võimalik ka liikumispuudega inimesel.
(5) Ohutussaared rajatakse üldjuhul iga kolme sõiduraja järel.
Ohutussaare laius (sügavus käigusuunal) peab olema vähemalt 2,0 m
(soovitav 2,5 m) ja pikkus vähemalt 3,0 m (soovitav 4,0 m). Ohutussaar
peab analoogiliselt kõnniteega olema tõstetud sõidutee pinnast kõrgemale.
(6) Ohutussaart läbiv vöötraja osa võib olla sõidutee tasapinnas, kui
selle kattematerjal erineb sõidutee omast, nii et vaegnägijad tajuvad
liiklusolukorra muutumist.
§ 4. Jalg- ja kõnniteed
(1) Kõnnitee peab sõiduteest olema eraldatud vähemalt 60 mm kõrguste
äärekividega. Kõnnitee ohutussaare äärekivi kõrgus tänava ületamise
kohas ei tohi olla üle 40 mm ja alla 25 mm. Jalakäijate ületuskoha
äärekivid ei tohi olla ebamäärase geomeetrilise kujuga. Sõiduteele
laskumiseks, sealt kõnniteele või ohutussaarele tõusmise hõlbustamiseks
ei tohi kasutada längu lõigatud äärekive ega paigutada sõiduteele
kaldpakke. Äärekivide paigutuse näited on toodud käesoleva määruse
lisas 4.
(2) Kui kõnniteed ei ole võimalik ehitada sõidutee pinnast kõrgemale,
tuleb kõnnitee markeerida.
(3) Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda
kattega, mis märgudes ei muutu libedaks.
(4) Jalg- ja kõnnitee laius peab olema vähemalt 1,8 m (soovitav 2,0 m),
mis võimaldab ratastoolis liikujail teineteisest mööduda. Elurajooni
siseteed peavad olema vähemalt 1,8 m, õueteed ja üldkasutatavaisse
hoonetesse viivad teed vähemalt 1,2 m laiused. Ratastooli tagasipöördeks
180° peab kahe meetri ulatuses olema laiust vähemalt 2,5 m; pöördeks 90°
on vaja vähemalt 1,5 m laiust ja 1,5 m pikkust teelõiku.
(5) Jalg- ja kõnnitee pikikalle ei tohi ületada 6% ja külgkalle 2%.
Erakordselt kitsas kohas või reljeefsel maastikul on erandina lubatud
pikikalle 8–10% vastavalt 12–10 m pikkusel teelõigul.
Kui üldkasutatavate teede pikikalle ületab lubatud suuruse või tuleb
seal olukorra sunnil kasutada astmeid, tuleb ratastooli kasutajatele
planeerida omaette, lubatud kaldega tee või pandus.
(6) Kaldega tee kõrvale tuleb iga 300 m, maksimaalselt 400 m järel
rajada istepingiga puhkekoht. Puhkekohta tähistavad ja suunavad viidad
peavad olema hästi märgatavad. Puhkekoha paigutuse näide on toodud
käesoleva määruse lisas 3.
(7) Jalg- ja kõnniteedel ei tohi olla nende kasutuslaiust vähendavaid
objekte, nagu näiteks kioskid, taksofonikabiinid, raha- ja
kaubaautomaadid, ega teede kasutamist takistavaid eenduvaid ehitiseosi.
(8) Teede laiust ajutiselt piiravatest takistustest, nagu näiteks
kaevamistööd või teeremont tuleb liikumispuudega isikuid ette hoiatada
vastavate hoiatusmärkidega ja vaegnägijaid helisignaalidega.
(9) Ületuskoht tuleb ehitada käesoleva määruse lisas 4 toodud lahenduse
A kohaselt, erandjuhtudel võib kasutada lahendust B.
§ 5. Pandused (rambid)
(1) Pandus on kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade
vahel, sealhulgas hoonetesse pääsemiseks. Panduse näide on toodud
käesoleva määruse lisas 5.
(2) Ühesuunalise liiklusega panduse minimaalne laius on 1,0 m,
kahesuunalisel 1,8 m. Keerdpanduse laiused on samad, ent täispöörde
puhul ei tohi laius olla alla 3,0 m.
(3) Panduse pikikalde puhul kuni 5% (1:20) vahetasandeid (puhkemademeid)
ei ole vaja. Käsipuud on vajalikud siseruumides mõlemal pool ning väljas
juhul, kui panduse pealispinna kõrgus erineb ümbruse tasapinnast. Pandus
peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega.
(4) Panduse pikikalde puhul kuni 6% on vajalik sirgpanduse puhul
vähemalt 1,5 m (soovitav 2,0 m) pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt
2,0 m (soovitav 2,5 m) pikkune puhkemade, kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm
jne iga kuni 6,0 m pikkuse (projektsioonis) teelõigu järel. Keerdpanduse
mademe pikkus mõõdetakse siseküljelt. Käsipuud peavad jätkuma
katkematult ka puhkemademetel nii siseruumides kui väljas panduse
mõlemal poolel.
(5) Panduse pikikalle võib olla kuni 6%, järsema kaldega pandus on
üldjuhul keelatud. Rekonstrueeritavate ja restaureeritavate hoonete
puhul võib pandus erandjuhtudel olla 8–10%, kui teisiti ei ole võimalik
ehitist kohaldada ligipääsetavaks ka liikumispuudega isikutele.
(6) Trepi või järsakuga külgnev pandus tuleb neist eraldada alumise
käsipuuni ulatuva tiheda varb- või võrkpiirdega.
(7) Panduse kohal peab olema vaba kõrgust 2,3 m. Pandus peab olema kõva
ja kareda pealispinnaga, mis märgudes ei tohi muutuda libedaks. Nii
siseruumides kui ka väljas peab pandus värvitoonilt erinema
tasapinnalisest teeosast.
§ 6. Trepid
(1) Ühel tõusul ei tohi olla trepiastmeid vähem kui kolm. Kolme
trepiastmega tõusul peab trepiastmete pind värvitoonilt erinema
tasapinnast või trepi esimene ja viimane aste markeeritud 50–80 mm
laiuste optiliselt kontrastsete vöötidega astme kogupikkuses. Trepi
näide on toodud käesoleva määruse lisas 5.
(2) Siseruumide treppide ja kaetud välistreppide trepiastme vähim laius
E = 300 mm ja suurim kõrgus N = 160 mm, lahtistel välistreppidel
vastavalt E = 400 mm ja N = 130 mm. Trepiastmed peavad olema kinnised,
ninadeta, tasased ja kareda pealispinnaga ning trepi avatud küljelt 2 cm
kõrguste põskedega, vältimaks jala, kepi või kargu libisemist
külgsuunas. Eelistada tuleb täisnurkse profiiliga astmeid.
(3) Ühe korrusekõrguse vahel soovitatakse vaid üht trepimadet.
Trepimademe kohal peab olema vaba kõrgust vähemalt 2,3 m.
(4) Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii
siseruumides paiknevate kui ka välistreppide mõlemal poolel.
§ 7. Käsipuud
(1) Käsipuu kõrgus astme keskelt (mõõt H) peab olema 900 mm, lastele
mõeldud käsipuu kõrgus 600–700 mm. Käsipuu vaba kaugus võimalikust
seinast või kinnisest piirdest on vähemalt 45 mm. Trepivõre/barjääri
pulkade maksimaalne vahekaugus on 110 mm. Käsipuu näide on toodud
käesoleva määruse lisas 5.
(2) Käsipuu peab ulatuma mõlemas suunas üle panduse kaldeosa ning üle
trepi esimese ja viimase astme tõusu vähemalt 400–500 mm (lisas 5 toodud
mõõt L). Käsipuu otsad peavad olema takerdumise vältimiseks painutatud
allapoole ja kinnitatud kas põranda külge või ühendatud madalamal asuva
käsipuuga.
(3) Käsipuu peab olema ümara või ristkülikukujulise profiiliga;
ümarprofiili läbimõõt 30–40 mm ja ristkülikukujulise profiili paksus
25–30 mm ning soovitav ümbermõõt 120–180 mm.
§ 8. Pääs käigutunnelisse või -sillale
Vähemalt üks pääs käigutunnelisse või -sillale peab olema pandusega.
§ 9. Orientiirid
(1) Avalikes kohtades (teedel ja tänavatel, väljakutel ja parkides),
eriti ristmikel, jaamades ja ühissõidukite peatustes tuleb paigaldada
hästi loetavad ja kaugelt märgatavad orientiirid, mis teatavad
liikumispuudega isikutele ja vaegnägijatele ehituslikest takistustest
ning muudest ohtudest.
(2) Vaegnägijatele tuleb anda teavet liikumisteel eelolevatest
muutustest (trepile, ülekäigurajale või takistusele lähenemine,
ohutussaare lõppemine, tee suuna muutus jms) kas hästitajutavate
optiliselt kontrastsete suunaviitade, pinnakatte erinevuse, reljeefsete
vöötide, ohutuspiirete või helisignaali abil.
(3) Nägemisteave peab olema hästi märgataval kõrgusel ja
mittepeegelduval taustal. Kirjatähed ja taust peavad olema kontrastsetes
toonides, soovitavalt heledad tähed tumedal taustal. Tähtede kuju ja
suurus peavad tagama teabe nähtavuse ka vaegnägijatele. Kasutada tuleb
rahvusvahelisi märke (piktogramme) ja tähiseid.
(4) Linnaplaanidel ja -skeemidel, reisijuhtides, transpordiskeemidel ja
-teatmikes jne tuleb ära näidata ehituslike takistustega või
takistusteta alad ja hooned (hotellid, muuseumid, teatrid, kinod, muud
ühiskasutatavad asutused ja objektid, parkimisvõimalused) ning
ratastoolikasutajatele kohaldatud ühissõidukite liiklusmarsruudid.
§ 10. Tualettruumid
Ühiskasutatavates tualettruumide plokis tuleb ratastoolikasutajaile ja
teistele liikumispuudega isikutele ette näha vähemalt üks kabiin, mis on
kergesti ja astmeteta ligipääsetav. Tualettruumide näide on toodud
käesoleva määruse lisas 6.
§ 11. Olmeobjektid
(1) Kirjakastid, kassaluugid, raha-, pileti- ja kaubaautomaadid,
prügišahtide avaused, müügiletid ja teised üldkasutatavad objektid
peavad olema ligipääsetavad ja nende kasutamiskõrgus peab vastama ka
ratastoolikasutajate vajadustele ja võimalustele (automaadid,
kassaluugid jms, minimaalne kõrgus 0,85 m, kaubaleti maksimaalne
ulatuskõrgus 1,40 m, leti kõrgus kas osaliselt või kogu pikkuses 0,8 m).
(2) Olmeobjektide kasutamiseks peab automaadi, kassaluugi, taksofoni jne
ees ratastoolis liikujale olema vaba liikumisruumi 1,5 × 1,5 m.
(3) Taksofonidest tuleb vähemalt üks kohaldada kasutatavaks
ratastoolikasutajaile.
3. peatükk
LIIKUMISVÕIMALUSED SISERUUMIDES
§ 12. Üldkasutatavad hooned
(1) Hoone sissepääsutasandini peab olema tagatud astmeteta tõus
pandusega või tõstukiga. Sisenemisala peab olema ühtlaselt ja hästi
valgustatud ning üldjuhul katusega kaetud. Hoone sissepääsu ees peab
olema vaba ruumi 1500 × 1500 mm ratastooli pööramiseks.
(2) Tuulekoja sügavus avatud uste vahel peab olema vähemalt 1500 mm ja
laius ühesuunalisel liikumisel 1200 mm. Jalarestid ei tohi põhjustada
ratastooli rataste, keppide ega karkude takerdumist. Võimalusel kasutada
ruudu- või rombikujulise seotisega reste. Tuulekoja näide on toodud
käesoleva määruse lisas 7.
§ 13. Hoonesisene liikumistee
(1) Üldkasutatav ruum peab liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimestele olema kättesaadav selleks kohaldatud liikumistee kaudu. Kui
hoone eri korrustel või eri tasapindadel asuvad üldkasutatavad ruumid on
omavahel funktsionaalselt seotud hoonesisese ühendustee kaudu, siis peab
nende ruumide vahel olema tagatud ühendus ka liikumispuudega inimestele
invalifti või panduse abil. Hoonesisese liikumistee näide on toodud
käesoleva määruse lisas 7.
(2) Liikumistee peab olema kergesti märgatav, nõutavate mõõtudega,
tasase ja mittelibiseva ning kõva pealispinnaga. Orienteerumist
liikumisteel hõlbustatakse suunavate viitadega, millel kasutatakse
rahvusvahelist ratastoolikasutaja tunnust (piktogrammi). Liikumisteede,
tasapindade vaheldumise ja ruumide paiknemise märkamist tuleb
paremustada kontrastsete värvidega, vastava valgustusega ning heli- ja
valgussignaalide abil.
(3) Pandused siseruumides tuleb ehitada vastavalt §-s 5 toodud nõuetele.
(4) Liikumispuudega inimestele läbimatud liikumisteed tuleb vastavalt
tähistada.
§ 14. Uksed, väravad
(1) Pendel- ja pöörduste kasutamine ratastoolikasutaja liikumisteel on
keelatud.
(2) Uksed peavad üldjuhul olema lävepakkudeta. Kui teatud ehituslikud
nõuded nõuavad lävepaku olemasolu, siis selle kõrgus ei tohi olla üle
20 mm. Uste näide on toodud käesoleva määruse lisas 7.
(3) Ukseklaasid peavad olema ohutud, vältimaks purunemisel ohtlikke
suuri klaasikilde. Täisklaasuksi võib ette näha ainult koos
automaatavajatega. Täisklaasuksed ja suured klaasipinnad peavad olema
silmapaistvalt markeeritud.
(4) Uksed peavad avanema ja sulguma kergelt või automaatselt. Käsitsi
avatavat ust peab saama avada kergelt ühe käega. Uste automaatse
avanemise nupud peavad olema põrandapinnast 850 mm kõrgusel ja ukseavast
vähemalt 1500 mm kaugusel.
(5) Uksed peavad avanema evakuatsiooni suunas, avanemine vähemalt 90°.
Erandeid võib teha ainult olemasolevate ehitiste restaureerimisel ja
rekonstrueerimisel, kui teisiti ei ole võimalik ust paigutada.
(6) Ukse vaba käigulaius (ukse piida valendlaius, kahe poolega ukse
käigupoolne valendlaius ning lükand- ja liugukse valendlaius) peab olema
vähemalt 800 mm, ukse vaba kõrgus vähemalt 2100 mm.
(7) Koridori otsauks tuleb nihutada teljelt võimalikult kõrvale.
Koridori külgseinas olev uks peab olema otsaseinast vähemalt 600 mm
kaugusel.
(8) Fotoelemendi abil või tellitult avaneva ukse ees peab olema ohutuse
tagamiseks küllaldaselt vaba ruumi. Tellitult avanevate uste lahtiolek
peab olema küllaldase ajavaruga või tellimisel reguleeritav.
(9) Käsitsi avatava tiibukse ees ja taga peab olema vajalik vaba ruum.
Määruse lisas 7 antud mõõdud A ja B ning G ja F on vajalikud ukse
käsitsi avamiseks ja sulgemiseks ratastoolis istudes. Ukse enda järel
sulgemiseks peab selle siseküljel olema käsipuu või käepide, mis asub
põrandast 900–1100 mm kõrgusel. Käsipuu või käepide tuleb kinnitada ukse
hingedepoolsest servast 200 mm kaugusele.
(10) Ukse piirdelauad või ukselehe ääred tuleb värvida ukselehest
erinevas ja eredas toonis.
§ 15. Lift
(1) Lifti ukse ees peab olema vaba ruumi vähemalt 1500 × 1500 mm ja 2 ×
liftikabiini sügavus, kui liftid paiknevad vastakuti. Lifti ukseava
näide on toodud käesoleva määruse lisas 5.
(2) Liftikabiini ukseava peab olema 900 mm, liftikabiini sisemõõdud A –
laius ja B – sügavus:
1) Sõidulift A × B – vähemalt 1100
mm × 1400 mm (8 inimest, nominaalkaal 630 kg), soovitav ratastooli
pööramisvõimaluse pärast 1350 mm × 1400 mm (10 inimest, nominaalkaal
800 kg) ja
1600 mm × 1400 mm (13 inimest, nominaalkaal 1000 kg);
2)
kauplusekülastajate ja kauba lift A × B – vähemalt 1100 mm × 2100 mm
(nominaalkaal 1000 kg), ratastoolile parema pööramisvõimaluse andmiseks;
3)
invalift (püstlift) A × B – vähemalt 900 mm × 1400 mm, vähemalt 1400 mm
× 1400 mm, kui käiguavad paiknevad kõrvutiasetsevates seintes.
(3) Lifti seiskumistäpsus peab olema ± 25 mm, soovitav ± 5–10 mm.
(4) Lifti kutsungi- ja juhtimisnupud peavad paiknema vertikaaltasapinnas
liftikabiini põrandast 900–1200 mm kõrgusel.
§ 16. Trepid
Sisetrepid, mida kasutavad karkude, keppide või küünartugedega
liikumispuudega isikud peavad vastama käesoleva määruse §-s 6 toodud
nõuetele. Trepi näide on toodud käesoleva määruse lisas 5.
§ 17. Ruumide sisustus ja seadmed
(1) Üldkasutatavate ruumide kasutusotstarbele vastava püsimööbli,
sisseseade, aparatuuri, valgustuse, kattematerjalide ning värvilahenduse
kavandamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et neid ruume
saaks kasutada ka liikumispuudega isikud.
(2) Püsimööbli, sisseseade, aparatuuri vms kättesaadavus ja sellest
möödumine planeeritakse vastavalt pinnavajadusele liikumiseks
siseruumides ja hoonesisesele liikumisteele.
(3) Põrandakate ühiskasutatavates ruumides peab olema sobiv kõndimiseks
liikumispuudega isikutele: libisemiskindel, aluspõranda külge tugevasti
kinnitatud ja ei tohi tekitada staatilisi elektrilaenguid.
(4) Teeninduslettide, -luukide, -kassade vms, piletite müügi- ja
kontrollimispunktide sobiv kõrgus ratastoolis liikujale on 750–850 mm
põrandast, lettide vms all peab olema põlvede jaoks vaba sügavust
300 mm, laiust vähemalt 600 mm ja kõrgust põrandast vähemalt 670 mm.
§ 18. Invatualettruumid
(1) Kui ühiskasutatavate ruumide juurde kuuluvad ka ühiskasutatavad
tualettruumid, siis planeeritakse liikumispuudega isikute tarbeks 2%
kabiinide arvust, kuid mitte vähem kui üks. Ehitamisel võetakse aluseks
ruumide kasutatavus keppi, karke või käetugesid kasutavate
liikumispuudega isikutele ning nii iseseisvalt liikuvaile ja
tegutsevaile kui ka abistajaga ratastoolikasutajaile. Klosetipoti
mõlemast küljest kasutatava kabiini minimaalsed sisemõõdud on 2200 ×
2500 mm. Kabiini dimensioneerimisel tuleb arvestada ratastooli
pöörderaadiusega – 1400 mm. Invatualett- ja pesemisruumide näide on
toodud käesoleva määruse lisas 6.
(2) Invatualettruumidesse planeeritakse sissepääs vahetult koridorist,
kogunemissaalist või teisest sarnasest ruumist.
(3) Klosetipoti kõrgus põrandast prill-laua pealispinnani peab olema
500–520 mm. Loputusvee tõmbamise seade peab toimima fotoelemendi abil
või vähesel kätejõul (ka nn pikk kang). Loputusvett peab saama tõmmata
kas labakäega või käsivarrega nii, et klosetipoti kasutaja ei pea
selleks asendit muutma. Klosetipotil olles peab saama kasutada painduva
varrega termostaatilist käsidušši.
(4) Klosetipoti kasutamist hõlbustavad käsitoed peavad olema mõlemal
pool klosetipotti 600-mm vahega, (üles)tõstetavad ja reguleeritavad,
arvutatud koormisele 1 kN, kõrgus käsitoe peale 800 mm, ühe toe küljes
paberirullihoidja. Tugede kinnitus peab olema selline, et abistaja
pääseks takistamatult klosetipoti taha. Klosetipoti esiservast 100 mm
tahapoole lae alla tuleb ette näha terastala ja sellel liigutatavad
trapetsid, mis peavad võtma vastu 1 kN (määruse lisas 6 näide D).
Rõhtkäsipuu seinal peab olema pikkusega 600 mm, kõrgusel 800 mm, käsipuu
keskpunktiks võetakse klosetipoti esiserv. Rõhtkäsipuu soovitatakse
dubleerida vertikaalkäsipuuga.
(5) Kraanikauss peab olema mõõtmetega ca 550 mm × 400 mm, kõrgus
põrandast ca 800 mm, kraanikausi tagumise ääre kaugus tagaseinast 200 mm
ja soovitavalt ka külgseinast nõnda, et kraanikausi alla jääks vähemalt
300 mm sügavune ja vähemalt 670 mm kõrgune ruum põlvedele, kraani
segisti veehulga reguleerimine fotoelemendi abil või vähesel kätejõul
kergesti ja ühe liigutusega toimiva käsihoova abil, näiteks pikk kang,
vee temperatuuri reguleerimine termostaadiga või pressostaadiga.
Põlvedele vajaliku ruumi tagamiseks soovitatakse vesilukuta kraanikausse
ja kanalisatsioonina (kraanikausi tagaseina lähedal asuvat)
põrandatrappi.
Peegli alumine serv, kätekuivati ja seebialus vms paigaldada kuni 900 mm
põrandast.
(6) Ratastooli jaoks vaba ruumi laius peab olema vähemalt 800 mm. Ruum
ratastooli pööramiseks peab olema vähima läbimõõduga 1400 mm.
(7) Uksed peavad avanema väljapoole ja olema ühe käega kergesti
avatavad. Ust peab saama seestpoolt lukustada ja hädakorral väljastpoolt
avada. Käepide peab olema ukse hingedepoolses servas, sellest ca 200 mm
kaugusel. Kabiinide ustel peab olema mõlemal pool sellekohane märgistus,
kummal pool on ruum ratastooli jaoks (klosetipoti poolt vaadatuna).
(8) Ehitises, kus on olemas valvepunkt või -keskus, tuleks kasutada
lisaseadmetena valvepunktiga ühendatud häiresignalisatsiooni (häirekella
nupud peavad olema käsitsi kasutatavad nii põrandalt kui ka
klosetipotilt).
(9) Klosetipoti kõrvale seinale tuleb põrandast ca 1200 mm kõrgusele
paigaldada 2–3 nagi rõivaste, karkude, keppide jms riputamiseks.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Nõuded olemasolevatele ehitistele
Olemasolevate üldkasutatavate ehitiste rekonstrueerimisel ja
laiendamisel, samuti ehitamise käigus olemasolevatele ehitistele
üldkasutatavate ehitiste funktsioonide andmisel, tuleb tagada
rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas määruses
kehtestatud nõuetele.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. aastal.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
1
|
Gabariidid, pinnavajadus
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
2
|
Pinnavajadus liikumiseks väljaspool siseruume
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
3
|
Puhkekoht, parkimiskoht
Liikumisvaegurile ettenähtud parkimiskoha laius vähemalt 3500 mm.
Parkimiskoha paigutus eelkõige näite 1 kohaselt.
Näidet 2 võib kasutada juhul, kui liikumisvaegurile mõeldud
parkimiskohta ei saa teisiti sissepääsu lähedusse paigutada.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
4
|
Sõidutee ületamine
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
5
|
Ühendus eri tasapindade vahel
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
6
|
Invatualettruumid
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri
2002. a määruse nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega
inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes»
lisa
7
|
Hoonesisene liikumistee
Õiend 9.03.2010
Taastatud lisade pildid.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter