Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumine):
1.03.2006 nr 29 (RTL 2006, 23, 387) 13.03.2006
Määrus kehtestatakse «Loomakaitseseaduse»
§ 3 lõike 4 punkti 1, § 9 lõike 4 ja
Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 «Volituste
andmine «Loomatauditõrje seadusest» ja «Loomakaitseseadusest» tulenevate
õigusaktide kehtestamiseks» punktide 4 ja 5 alusel.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded sigade pidamise ja
selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta;
2) sigade suhtes rakendada
lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nende
menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele
esitatavad nõuded.
§2. Kasutatud terminid
Määruses kasutatakse termineid alljärgnevalt:
1) siga –
igas vanuses siga, keda peetakse aretuse või loomsete saaduste saamise
eesmärgil;
2) kult – aretuse eesmärgil peetav suguküps isane siga;
3)
nooremis – emane paaritusealine siga kuni esmakordse poegimiseni;
4) emis –
poeginud emane siga;
5) põrsas – siga sünnist kuni võõrutamiseni;
6)
võõrdepõrsas – siga võõrutamisest kuni kümne nädala vanuseni;
7) nuumsiga –
siga kümne nädala vanusest kuni tapmise või seemendamiseni.
2. peatükk
NÕUDED SIGADE PIDAMISELE
§3. Sigadega tegelevad
isikud
Sigadega pidamisega vahetult tegelevatel füüsilistel
isikutel peavad olema tööks vajalikud teadmised sigade anatoomiast,
füsioloogiast ja loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning
loomakaitsenõuetest.
§4. Sigade pidamine
rühmadena
(1) Kui sigu peetakse rühmadena, tuleb ära hoida
kisklemised, mis ei kuulu sigade normaalse käitumise juurde. Kui märgatakse
ülemäärast kisklemist sigade vahel, tuleb viivitamata tuvastada selle põhjus
ning kasutusele võtta meetmed selle ärahoidmiseks.
(2) Sigadele tuleb anda ülemäärase kisklemise ärahoidmiseks
põhku või muud sobivat materjali, mis juhib sigade tähelepanu eemale
kisklemiselt. Tuhnimismaterjal ei tohi olla kahjulik sigade tervisele.
(3) Sigade pidamisel rühmadena tuleb vältida erinevate
rühmade ühendamist ja uute loomade viimist väljakujunenud rühma. Kui searühmade
ühendamine on siiski vajalik, tuleb seda teha võimalikult noores eas sigadega,
võimalusel enne nende võõrutamist või hiljemalt nädal aega pärast seda.
(4) Sigade rühmade ühendamisel on sigadele rahustite
manustamine lubatud üksnes veterinaararsti ettekirjutusel.
(5) Eriti agressiivsed sead ja ründamise ohvriks sattunud
sead tuleb rühmast eraldada.
§5. Sea tervise
kontrollimine
(1) Paragrahvis 3 nimetatud isik peab sea tema tervise ja
heaolu kontrollimiseks üle vaatama vähemalt üks kord päevas.
(2) Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama
vajalikku ravi. Veterinaarabi saamiseks tuleb loomapidajal viivitamata kutsuda
veterinaararst. Vajadusel tuleb haige või vigastatud siga teistest loomadest
eraldada, paigutades ta ruumi, kus on kuiv allapanu.
3. peatükk
NÕUDED KULTIDE, NOOREMISTE JA
EMISTE NING PÕRSASTE PIDAMISELE
§6. Kuldi sulg
(1) Kuldi sulg peab olema paigutatud ja ehitatud nii, et
see võimaldaks kuldil end vabalt ringi pöörata, samuti kuulda, haista ja näha
teisi sigu.
(2) Kuldi sulu suurus peab olema vähemalt 6 m2.
Kui sama sulgu kasutatakse ka paaritamiseks, peab sulu suurus olema vähemalt
10 m 2. Sulus ei tohi olla liikumist takistavaid objekte.
§7. Nooremiste ja emiste
pidamine
(1) Nooremiste ja emiste lõas pidamine on keelatud.
(2) Alates nelja nädala möödumisest seemendamisest kuni
arvatavale poegimisele eelneva nädala alguseni tuleb nooremiseid ja emiseid
pidada eraldi rühmana.
(3) Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud
nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25
m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt
0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema
tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega.
(4) Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu
kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem.
Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma,
võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem.
(5) Emiste ja nooremiste pidamiseks kasutatava rühmasulu
küljepikkus peab olema vähemalt 2,8 m. Kui rühmas peetakse alla kuue emise, peab
sulu küljepikkus olema vähemalt 2,4 m.
(6) Kui loomapidaja peab alla kümne nooremise ja emise,
võib neid pidada üksiksulgudes, kus neil on võimalus end takistusteta ringi
pöörata.
(7) Nooremistel ja emistel peab olema pidev juurdepääs
tervisele ohutule tuhnimismaterjalile.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
(8) Tiinetele nooremistele ja emistele tuleb vajaduse
korral teha sise- ja välisparasiitide tõrjet. Enne poegimissulgudesse
paigutamist tuleb tiined nooremised ja emised puhastada.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
§8. Poegimissulg ning
poegimiskast
(1) Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu
paigutatud nooremisele või emisele anda sobivat pesamaterjali, välja arvatud
juhul, kui see ei ole sõnniku eemaldamise süsteemi tõttu tehniliselt teostatav.
(2) Poegimissulus peab nooremise või emise taga olema
piisavalt vaba põrandapinda, et kergendada loomulikku või abistatud poegimist.
(3) Poegimissulus peab emisel olema võimalus takistusteta
põrsaid imetada. Samas peab põrsastel olema võimalus vajadusel emise eest peitu
minna.
(4) Põrsastel peab poegimissulus olema ilma augustuseta,
mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad
samaaegselt lamama.
(5) Kui kasutatakse poegimiskasti, peab põrsastel olema
piisavalt ruumi takistusteta imeda.
§9. Põrsaste
võõrutamine
(1) Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva
vanuselt. Põrsaid võib võõrutada kuni seitse päeva varem, kui see on vajalik
emise või põrsaste tervise ja heaolu tagamiseks või tootmistehnoloogia eripära
tõttu. Sel juhul tuleb põrsad viia üle emise pidamise ruumist eraldatud ruumi,
mida põhjalikult puhastatakse ja desinfitseeritakse enne iga uue põrsaste rühma
sissetoomist.
(2) Võõrdepõrsaid peetakse rühmadena ja nende pidamisel
järgitakse käesoleva määruse § 5 nõudeid.
4. peatükk
NÕUDED SIGADE PIDAMISE RUUMILE
VÕI EHITISELE
§10. Sigade pidamise ruum või
ehitis
(1) Sigade pidamise ruum või ehitis peab olema ehitatud
nii, et iga siga saab seal takistusteta maha heita, lamada ja üles tõusta.
(2) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema
võimalik näha teisi liigikaaslasi. Erandiks on nooremised ja emised nädal enne
poegimist ja poegimise ajal, keda võib pidada nii, et neil ei ole võimalik näha
teisi liigikaaslasi.
(3) Sigade magamisala peab olema puhas ja sealt tuleb
tagada vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse.
Sigadele peab võimaldama vaba juurdepääsu magamisalale. Magamisalal peab
kõikidel sigadel olema võimalus samaaegselt lamada.
(4) Sigade pidamise ruum või ehitis, vahendid ja seadmed
tuleb puhastada ja desinfitseerida vajaduse kohaselt. Samuti tuleb sigade
pidamise ruumis või ehitises teha näriliste tõrjet. Roe, uriin ja söödajäänused
või mahakukkunud sööt tuleb regulaarselt eemaldada, et ära hoida haisu tekkimine
ja mitte meelitada ligi kahjurputukaid ja -närilisi.
(5) Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida
pidevat mürataset, mis ületab 85 dBA. Samuti ei tohi tekitada äkilist müra.
(6) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema
pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses
ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
§11. Sigade pidamise ruumi või ehitise ning
vahendite ja seadmete ohutus
(1) Sigade pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja
seadmed, millega siga kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ning
desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole seale kahjulik.
(2) Kõik sea tervisele ja heaolule vajalikud automaatsed ja
mehhaanilised seadmed tuleb vähemalt üks kord päevas üle kontrollida. Kui
avastatakse rike, siis tuleb see viivitamata kõrvaldada. Kuni rikke
kõrvaldamiseni tuleb võtta kasutusele abinõud sea tervise ja heaolu tagamiseks.
Kui kasutatakse sundventilatsiooni, siis peab sellel olema tagavara- ja
alarmsüsteem. Alarmsüsteemi tuleb regulaarselt testida.
§12. Sigade pidamise ruumi või ehitise
põrand
(1) Sigade pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema
paindumatu ja sile, kuid mitte libe, et vältida sigade vigastumist. Tagatud peab
olema vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine kohasesse allapanusse.
(2) Kui sigade pidamisel rühmasulus kasutatakse
restpõrandat, peab selle avade laius olema: põrsaste puhul kuni 11 mm,
võõrdepõrsaste puhul kuni 14 mm, nuumsigade puhul kuni 18 mm ning
seemendatud nooremiste ja emiste puhul kuni 20 mm. Restpõranda ribide laius
peab olema: põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul vähemalt 50 mm ning
nuumsigade, seemendatud nooremiste ja emiste puhul vähemalt 80 mm.
(3) Restpõranda ehitus peab välistama sigade jalgade
vigastumise ning sõrgade restpõrandasse kinnijäämise.
§13. Sigade pidamise ruumi või ehitise
mikrokliima
(1) Sigade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja
ventilatsioon peavad kindlustama õhuvahetuse, suhtelise õhuniiskuse,
tolmusisalduse, temperatuuri ja gaasisisalduse püsimise tasemel, mis ei kahjusta
sigade tervist.
(2) Siga ei tohi pidada alaliselt pimedas. Sigade pidamise
ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või
kunstliku valgustusega. Kunstlik valgustus tugevusega vähemalt 40 lx peab
olema sisse lülitatud vähemalt kella 9.00–17.00. Lisaks peab olema võimalus
kasutada ööpäevaringselt lisavalgusallikat, et vajadusel kontrollida sigade
tervist.
§14. Sulu põrandapinna minimaalne suurus
sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel
rühmasulus
Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud
seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine:
Sea kehakaal (kg) |
Vaba põrandapind sea kohta
(m2) |
1) kuni 10 |
0,15 |
2) 10–20 |
0,20 |
3) 20–30 |
0,30 |
4) 30–50 |
0,40 |
5) 50–85 |
0,55 |
6) 85–110 |
0,65 |
7) Üle110 |
1,00
|
§15. Sigade pidamiseks kasutatav
väliaedik
Sigade pidamine väliaedikus peab olema loomade tervisele
ohutu. Väliaedikus paiknevad söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed tuleb
hoida puhtana, vältides väljaheidete sattumist sööda ja joogivee hulka.
5. peatükk
NÕUDED SIGADE SÖÖTMISELE
§16. Sigade söötmine ja
jootmine
(1) Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja
kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt.
(2) Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas.
(3) Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel
söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt.
(4) Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast
joogivett vastavalt vajadusele.
(5) Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea
jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval.
(6) Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele
tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus
mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
§17. Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning
seadmed
(1) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed ei
tohi põhjustada sigade vigastumist ja need tuleb paigutada nii, et kõikidel
loomadel oleks võimalik nende juurde pääseda.
(2) Sigade söötmise ja jootmise vahendid ning seadmed
peavad olema sellised, et sigadele antava sööda ja vee saastumise risk on
võimalikult väike.
(3) Nooremiste ja emiste rühmas pidamise korral tuleb
kasutada selliseid söötmise vahendeid ja seadmeid, mille puhul on tagatud, et
iga siga saab piisaval hulgal sööta.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
6. peatükk
SIGADE SUHTES RAKENDADA LUBATUD
VETERINAARSETE MENETLUSTE LOETELU JA NEID LÄBIVIIVAD ISIKUD NING NÕUDED NENDE
MENETLUSTE TEOSTAMISELE JA NEID MENETLUSI TEOSTAVA ISIKU ETTEVALMISTUSELE
§18. Sigade suhtes rakendada lubatud
veterinaarsete menetluste loetelu
(1) Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed
menetlused on:
1) kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste
lõikamine;
2) kuldi kihvade lühendamine;
3) saba lõikamine;
4) sea
kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist;
5) väliaedikus
peetava kuldi kärsa rõngastamine.
(2) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud veterinaarseid
menetlusi on lubatud rakendada üksnes teiste sigade tervise ja heaolu huvides,
kui neil esineb vigastusi kõrvadel, sabadel või udaral.
§19. Sigade suhtes rakendada lubatud
veterinaarseid menetlusi läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste
teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku
ettevalmistusele
(1) Paragrahvi 18 lõikes 1 loetletud veterinaarseid
menetlusi võib kooskõlas «Loomakaitseseaduse» § 9 lõikega 3 läbi viia
veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik, kellel on kohased
teoreetilised teadmised ja praktilised oskused.
(2) Paragrahvi 18 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud
veterinaarseid menetlusi võib üle seitsme päeva vanusel seal läbi viia üksnes
veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat.
(3) Veterinaarseid menetlusi teostav isik, kes ei ole
veterinaararst, peab omama tunnistust kohase teoreetilise ja praktilise
koolituse läbimise kohta. Teoreetiline koolitus peab andma vajalikke teadmisi
sigade anatoomiast, füsioloogiast, kirurgiast, loomaliigile omastest
käitumisharjumustest ja loomakaitsenõuetest. Praktiline koolitus peab andma
lisaks teoreetilistele teadmistele praktilisi oskusi § 18 lõikes 1
loetletud veterinaarsete menetluste läbiviimiseks.
(4) Paragrahvi 18 lõikes 1 loetletud veterinaarsete
menetluste teostamisel tuleb siga kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse
nakatumise eest. Menetlus tuleb teostada vähimat valu põhjustaval viisil.
(5) Praktilisi oskusi peab isikule õpetama veterinaararsti
kontrolli all järgides «Loomakaitseseaduse» nõudeid.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§20. Määruse
rakendamine
Määruse jõustumise ajal tegutsevad loomapidajad peavad
täitma käesoleva määruse nõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist,
välja arvatud § 6 nõuded, mida nad peavad täitma alates 2005. aasta
1. jaanuarist, ja § 7 lõike 1 nõue, mida nad peavad täitma alates
2006. aasta 1. jaanuarist ning § 12 lõike 2 ja § 7
lõigete 2–7 nõuded, mida nad peavad täitma alates 2013. aasta
1. jaanuarist.
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]
1 nõukogu direktiiv
91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 340,
11.12.1991, lk 33–38), muudetud direktiividega 2001/88/EÜ (EÜT L 316,
01.12.2001, lk 1–4), 2001/93/EÜ (EÜT L 316, 01.12.2001, lk 36–38)
[RTL 2006, 23, 387 —jõust.13.03.2006]