Nõuded kehtestatakse «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43,
241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387)
§ 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Liiklusseaduse» (RT 2001, 3, 6; 2002, 92,
531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156) § 45 lõikega 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Liikluskorralduse nõuded teetöödel (edaspidi nõuded ) kehtestatakse
liiklejale ohutute liiklustingimuste loomiseks teel ja töö tegijale ohutute
töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.
§ 2. Mõisted
Nõuetes on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) teehoiutöö on teetöö
kavandamine, tee projekteerimine, ehitamine ja remontimine, tee ja tee
kaitsevööndi hooldamine, teekasutuse korraldamine ning tee haldamisega seotud
muu tegevus;
2) teehoiuväline töö on hoonete remontimine ja hooldamine,
veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine ja remontimine, kaablite paigaldamine
jms töö, mille tegemise ajal teel töötavad inimesed või teele paigaldatakse
sõidukeid, teetöömasinaid, mehhanisme, seadmeid, abivahendeid jne;
3)
teetöö on nii teehoiutöö kui teehoiuväline töö teel, selle all või kohal ja tee
kaitsevööndis;
4) ohutusruum on ala, mis on liiklusruumi ja tööruumi vahel
(joonis 1);
5) tööruum on ala, kus paikneb töökoht ning kus hoitakse
materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme, seadmeid, abivahendeid jne
(joonis 1);
6) töökoht on vahetu töötegemise koht (joonis 1);
7)
tööpiirkond on mõlemale sõidusuunale pandud liiklusmärkide 158 «Teetööd» vahele
jääv teelõik;
8) kiirus v85 on kiirus, mida antud teel ei ületa
85% sõidukitest;
9) asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed
on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.
§ 3. Nõuete kohustuslikkus
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma nõudeid
avalikult kasutataval teel, samuti tee kaitsevööndis juhul, kui teetööga kaasneb
või võib kaasneda oht liiklejale või töö tegijale.
§ 4. Liikluskorralduse üldsätted
(1) Liiklus korraldatakse teetöö ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal
liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, vilkurite, ohutuslampide, suunavate
valgusseadmete, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude
liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil. Liikluskorraldusvahendid ja
nende kasutamine peavad vastama kehtestatud normdokumentidele ja olema kooskõlas
käesolevas määruses kehtestatud erisustega. Selliseid liikluskorraldusvahendeid,
mida kehtestatud normdokumendid ette ei näe, võib kasutada kooskõlastatult
Maanteeametiga.
(2) Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö
kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta
kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik.
(3) Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele
liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti
üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei
ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt
kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega.
§ 5. Teetööde luba
(1) Teetöid võib teha tee omaniku kirjalikul loal või tee omanikuga sõlmitud
lepingu alusel. Ümbersõidu korral on vajalik ümbersõidutee omaniku nõusolek.
Luba ei ole vajalik tee hooldustöödel ning teehoiuvälistel puhastus- ja
korrastustöödel, kui teed liikluseks ei suleta.
(2) Teetööde tegemiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on
saadud tee omaniku nõusolek. Hooldustööde ja muude liikuva iseloomuga tööde
tegemiseks ei ole vaja koostada liikluskorralduse projekti juhul, kui
kasutatakse paragrahvis 29 nimetatud liikluskorralduse näidisskeeme.
(3) Tee ehitus- ja remonditöödel on teetööde tegemise loaks tee-ehitusluba.
(4) Teehoiuväliste tööde tegemise loa saamiseks peab loa taotleja tee
omanikule esitama:
1) kirjaliku taotluse teetöödeks, samuti kirjaliku
tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta teetööde tähtaegseks ja
nõuetekohaseks tegemiseks;
2) tööde projekti või kirjelduse ja
liikluskorralduse projekti;
3) tööde teostamise ajagraafiku.
§ 6. Maa omaniku luba
Juhul kui teetööde piirkond on väljaspool teemaad tee kaitsevööndis, peab
teetöödeks olema ka tee kaitsevööndi maa omaniku luba.
§ 7. Tee omaniku nõuete täitmine
(1) Teetööde loa taotleja on kohustatud täitma tee omaniku nõudeid rahaliste
ja tehniliste vahendite, tööde projekti või kirjelduse ja liikluskorralduse
projekti ning tööde teostamise ajagraafiku suhtes.
(2) Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele kohustatud täitma tee omaniku poolt temale
esitatud nõudeid tehnoloogia, kvaliteedi, tööde teostamise tähtaegade ning
liikluskorralduse ja -ohutuse osas.
§ 8. Avariitööd
(1) Veevarustus-, kanalisatsiooni-, kaabli- jms avariitöödel peab vastava
tehnovõrgu omanik viivituseta tähistama avariikoha paragrahvis 29 viidatud
näidisskeemide kohaselt, teavitama avariitöödest tee omanikku ja tee omaniku
nõudmisel esitama hiljemalt avariile järgneva tööpäeva jooksul liikluskorralduse
projekti.
(2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariiga ja
avariitöödega peab töö tegija viivituseta teavitama sellest ka politsei- ja
päästeteenistust.
§ 9. Teetööde alustamine
Teetööde luba nõudvate tööde alustamisest peab töö tegija teavitama tee
omanikku faksi, elektronposti või kirja teel vähemalt kaks päeva enne tööde
alustamist ning tee läbisõiduvõimaluseta sulgemisel teavitama sellest ka
politsei- ja päästeteenistust.
§ 10. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik
(1) Teetööde tegija on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest
vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku nime,
aadressi, telefoni, faksi ja elektronposti andmed. Juhul kui seda ei ole tehtud,
vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest töid tegeva ettevõtte juht ning
füüsilise isiku tööde korral tema ise. Kui ühel teelõigul on mitu alltöövõtu
korras töötegijat, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest peatöövõtja
määratud vastutav isik. Ühel teelõigul mitme töötegija korral peatöövõtja
puudumisel määrab liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku tee omanik.
(2) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
1)
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
2) puuduste
avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse
liikluskorralduse projektiga;
3) esitama töökohal järelevalvet teostava
ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti, kui see on nõutav.
§ 11. Liikluskorralduse muutmine
(1) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik peab teetöö iseloomu ja
asukoha muutumisel muutma vastavalt ka liikluskorraldust.
(2) Liikluskorralduse muutmisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
1)
vastavalt vajadusele peab liikluskorraldusvahendid ümber tõstma, vahetama või
neid täiendavalt juurde lisama, mittevajalikud eemaldama, kinni katma või
lühiajaliselt tühistama;
2) teetööde katkestamisel ja vaheajal (öösel,
nädalavahetusel jne) peab hoidma maha võetud või mittevajalikke
liikluskorraldusvahendeid selliselt, et need ei segaks sõidukeid ega jalakäijaid
ja et neid ei saaks kasutada kõrvaline isik liikluse omavoliliseks
ümberkorraldamiseks;
3) teetööde lõpetamisel peab taastama endise või üles
seadma uue, tee edasise kasutamise liikluskorralduse;
4) teetöö tegija on
kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta.
(3) Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik,
teavitades sellest liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
§ 12. Ohutusvest või ohutusriietus
(1) Teel töötav inimene peab kandma standardi EN 471:1994 «Märguriietus»
kohast vähemalt 2. klassi ohutusvesti või -riietust, kusjuures nii rinna- kui
seljaosal peab sellel olema vähemalt 2500 cm2 ulatuses
fluorestseerivat pinda, millest on vähemalt 1500 cm2 ulatuses
fluorestseeriv oranž, ülejäänud fluorestseeriv pind võib olla teist, näiteks
kollast, kollakasrohelist vm värvi. Ohutusvesti või -riietuse nii rinna- kui
seljaosal peab olema vähemalt kaks riba helkmaterjali 650 cm2
ulatuses.
(2) Liikluse reguleerija peab kandma standardi EN 471:1994 «Märguriietus»
kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusvesti. Kiireloomulisel ja lühiajalisel
reguleerimisel võib ta erandina kanda käesoleva paragrahvi lõikes 1
kirjeldatud ohutusvesti või -riietust.
§ 13. Vilkur
Teetöid tegeval sõidukil peab liikluseks avatud teel olema sisselülitatud
vähemalt üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas
nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla
paigaldatud teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile. Hooldussõiduki
juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur ja kes kaldub teel
töötades kõrvale liikluseeskirja nõuetest, on kohustatud andma teistele,
liikluseeskirja nõudeid täitvatele liiklejatele, piisavalt aega olukorra
tajumiseks ning sellele järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või
ümberpõikamiseks.
§ 14. Sõidukite ja teetöö masinate ning mehhanismide paigutus
(1) Sõiduteelt, kõnniteelt, teepeenralt, eraldusribalt ja mujalt liikluseks
avatud teelt peab tööpäeva lõpus eemaldama kõik sõidukid, teetöö masinad,
mehhanismid, seadmed, abivahendid vms. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas,
siis peab need tähistama vastavalt paragrahvidele 30 ja 31. Jalakäijatele peab
jätma vaba läbipääsu või suunama nad ümber.
(2) Demonteeritud ja lahtised õhuliinide juhtmed peavad olema teelt ja
teemaalt eemaldatud.
(3) Töötegijate sõidukite parkimine peab olema korraldatud nii, et nende
häiriv mõju liiklusele oleks väikseim, parkimisplats olema tähistatud ja
piirestatud liikluskorraldusvahenditega.
2. peatükk
LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID
§ 15. Liikluskorraldusvahendite paigaldamine
(1) Liikluskorraldusvahenditega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii
valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud.
(2) Liikluskorraldusvahendid peavad olema pandud nii, et sõidukid neid ei
kahjustaks ja et need jääksid püsima 0,42 KN/m 2 (õ) tuulekoormuse
korral.
(3) Sõiduteele pandud liikluskorraldusvahend peab olema tähistatud nii, et
see oleks sõidukijuhile nähtav kõigist lähenemissuundadest.
§ 16. Liiklusmärgid
(1) Liiklusmärgid (edaspidi märgid) pannakse vastavalt Eesti
standardile EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» (edaspidi
liiklusmärkide standard) teest paremale, välja arvatud juhtudel, kui
liiklusmärkide standardiga nähakse ette nende panek ainult teest vasakule,
ohutussaarele, eraldusribale, tee kohale või teele. Liikluse ümbersuunamisel ja
töökoha vahetul tähistamisel võib teisaldatava alusega märgi panna sõiduteele,
kõnniteele või teepeenrale. Kui märk võib juhile mingil hetkel olla varjatud,
võib täiendava märgi panna kas eraldusribale, ohutussaarele, tee kohale, või kui
vastassuunas ei ole üle kahe sõiduraja, teest vasakule.
(2) Märkide panekul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tee kõrvale
pandud märgi, mitme märgi korral alumise märgi, arvestamata lisateatetahvlit
(edaspidi tahvel), allserva kõrgus sõidutee kattest väljaspool asulat on
1,5 m kuni 2,2 m, asulas 2,0 m kuni 4,0 m;
2) teele
pandud teisaldatava alusega märgi allserva kõrgus sõidutee kattest peab olema
vähemalt 0,6 m, märkidel 685b kuni 688 ja avariitööde, liikuva iseloomuga tööde
ning tööpäeva jooksul teel töökoha asukohtade muutumise korral hoiatus-,
eesõigus-, keelu- ja kohustusmärkidel ning tahvlitel vähemalt 0,2 m;
3)
tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest, teepeenra
olemasolul teepeenra välisäärest, peab olema 0,5 m kuni 2,0 m,
suuremõõtmelistel juhatusmärkidel 0,5 m kuni 5,0 m. Sõltuvalt
kohalikest oludest võib märgi panna sõiduteele lähemale ja märgi post võib olla
teepeenra välisäärel;
4) väljaspool ristmikku peab üksteisele järgnevate
märkide vaheline kaugus piki teed olema suurimal lubatud sõidukiirusel üle
50 km/h vähemalt 50 m, suurimal lubatud sõidukiirusel 40 km/h ja
50 km/h vähemalt 25 m ning suurimal lubatud sõidukiirusel 30 km/h
või alla selle, vähemalt 10 m. Märkidevahelist kaugust piki teed võib
muuta, kui kohalikud olud ei võimalda nõuetekohast panekut ja liiklusmärkide
standardi muud nõuded on täidetud;
5) kui ühel toel või kõrvuti olevatel
tugedel on tee ristlõikes mitu ühele poole suunatud märki, peab sõiduteepoolne
või ülemine märk olema väiksema rühma või alarühma numbriga, kui liiklusmärkide
standard ei määra teisiti. Teised märgid, välja arvatud kohustusmärgid 421
ja 422 «Ümberpõike suund», peavad paiknema märgist 158 «Teetööd» paremal
või allpool, sõiduteest vasakule pandud märgist 158 «Teetööd» aga vasakul või
allpool. Kohustusmärgid 421 ja 422 «Ümberpõike suund» pannakse alati sõidutee
poole või kohakuti teiste märkidega;
6) ühele toele pandud märkide vahe peab
olema 50 mm kuni 100 mm.
(3) Märgid pannakse järgmiselt:
1) hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 12,
pannakse sõltuvalt sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest teedel, kus
kiirus v85 või selle puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või
projektkiirus on 50 km/h või alla selle, 50 m kuni 100 m kaugusele,
teistel teedel 150 m kuni 300 m kaugusele enne ohtlikku kohta või
ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võib panna ka muule kaugusele koos
tahvliga 811 «Kaugus objektini». Sõltuvalt kohalikest oludest võib
hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 11 ja 12, kiiruse v85, selle
puudumisel suurima lubatud sõidukiiruse või projektkiiruse, 30 km/h või alla
selle korral panna mitte lähemale kui 10 m enne ohtlikku kohta või ohtliku
teelõigu algust, tahvlit 811 «Kaugus objektini» kasutamata. Hoiatusmärke, välja
arvatud märke 11 ja 12, võib mitte kasutada teel, kus kiirus v85 ,
selle puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või projektkiirus, on 30 km/h või
alla selle ja oht on liiklejale õigeaegselt märgatav;
2) keelumärgid pannakse
kohta, kus keeld või piirang algab. Eelneva keelumärgi võib panna sellest kohast
ettepoole koos tahvliga 811 «Kaugus objektini», mis näitab kaugust keelu või
piirangu alguseni.
(4) Juhul kui ohtliku koha või ohtliku teelõigu algus on sõidukijuhi poolt
halvasti tajutav, peab selle tähistama märkidega 686 «Ohtlik koht või teeäär».
(5) Kiiruse piiramisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
1) kiiruse
vähendamisel rohkem kui 20 km/h võrra peab seda tegema astmeliselt sammuga kuni
20 km/h, pannes järjestikku mitu märki 351 «Suurim kiirus», mille omavaheline
kaugus peab olema 100 m kuni 200 m;
2) asulas peab kordama, väljaspool
asulat võib korrata märki 351 «Suurim kiirus» ristmike taga;
3) märki 351
«Suurim kiirus» peab kordama olenemata ristmike olemasolust järgmiselt:
kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 30 km/h puhul vähemalt 1 km, 50 km/h
puhul vähemalt 2 km ja 70 km/h puhul vähemalt 3 km järel;
4) kui märgiga 351
«Suurim kiirus» kehtestatakse piirang teelõigul pikkusega 1 km või üle selle,
siis mõjupiirkonna ulatuse ja lõpu näitamiseks peab kasutama korraga nii
piiranguga teelõigu alguses märgi 351 «Suurim kiirus» all tahvlit 821
«Mõjupiirkond» kui ka piirangu lõpus märki 371 «Suurima kiiruse piirangu lõpp»
või edasist suurimat lubatud sõidukiirust näitavat märki 351 «Suurim
kiirus»;
5) juhul kui märgiga 351 «Suurim kiirus» kehtestatud suurim lubatud
sõidukiirus muudetakse teise märgiga 351 «Suurim kiirus», märgiga 382 «Kiiruse
piirangu ala» või 571 «Asula», märki 371 «Suurima kiiruse piirangu lõpp» ei
kasutata.
§ 17. Teemärgised
Teetööde ajal, kui teekattemärgistuse muutmine on vajalik ja selle
eemaldamine ei ole otstarbekas, võib kasutada kollast teekattemärgistust.
§ 18. Foorid
Liikluse korraldamiseks võib kasutada foore.
§ 19. Vilkurid
Liikluseks avatud teel peab teetöid tegeval sõidukil ja hooldussõidukil
kasutama kollaseid E-reegli nr 65 nõuetele vastavaid vilkureid (joonis 2).
§ 20. Ohutuslambid
Ohutuslambid (joonis 2) on elektrilised valgusseadmed, mis saadavad
välja pidevat või regulaarselt vahelduvat ühevärvilist valgust ning neid võib
kasutada teel oleva takistuse või liikluskorraldusliku muutuse esiletoomiseks ja
sõidukite suunamisel järgmiselt:
1) kollase tulega ohutuslamp pannakse samale
postile märgiga, hoiatustõkke või sõiduki külge või iseseisvalt. Sõidukite
suunamisel võib neid kasutada ridade ja gruppidena;
2) punase tulega
ohutuslampi kasutatakse tee sulgemisel ja pannakse märkide 681 kuni 683
«Kurvisuund», märgi 684 «Hoiatustara», hoiatustõkke või tõkkena kasutatava
puna-valge tähistusega hooldussõiduki külge;
3) kollase tulega
kuppelohutuslamp (360º ohutuslamp) on nähtav igas rõhtsuunas lähenejale ja seda
kasutatakse töökoha, liikluskorraldusvahendi või sõiduki tähistamiseks;
4)
kollase tulega suundohutuslampi kasutatakse ühe kindla suuna liikleja
teavitamiseks teel olevast takistusest või sõidukist. Hooldussõiduki täiendavaks
tähistamiseks võib kasutada üht või mitut suundohutuslampi, mille tule läbimõõt
on vähemalt 200 mm.
§ 21. Suunav valgusseade
Suunav valgusseade (joonis 2) on koostatud kollastest ohutuslampidest,
suundohutuslampidest või muudest kollastest valgusallikatest. Seda võib kasutada
sõidukite suunamisel, liikuva iseloomuga töödel ja avariitöödel takistusest
ümberpõike suuna operatiivseks muutmiseks. Suunavat valgusseadet kasutatakse
iseseisvalt või kombineeritult koos teiste liikluskorraldusvahenditega või
paigaldatuna sõiduki külge.
§ 22. Tõkestusvahendid
Teetöödel võib kasutada tõkestusvahendeid järgmiselt:
1) tõkkepuud ja
-aeda (joonis 4) ohutusruumi eraldamiseks liiklusruumist, samuti töökoha
või ohtliku koha ja kaeviku, mille sügavus ei ületa 50 cm, piirestamiseks,
kergliikluse eraldamiseks muust liiklusest ja kergliiklustee sulgemiseks;
2)
tõkkepuud, millel on betoonist või terasest raske alus, mootorsõidukite
liiklusega sõiduteel ja selle ääres oleva üle 50 cm sügavusega kaeviku, samuti
töökoha või ohtliku koha piirestamiseks;
3) võrkaeda, kas tõkkepuuga või
ilma, kergliiklusega teel oleva üle 30 cm sügavusega kaeviku, samuti
tööruumi piirestamiseks. Võrkaed ei tohi nihkuda sellele toetumisel.
§ 23. Hoiatusvahendid
(1) Suuremõõtmelist ning keskmise ja väikese suurusega hoiatustõket
(joonis 3) kasutatakse järgmiselt:
1) suuremõõtmelist hoiatustõket võib
kasutada suure liiklussagedusega teel eelneva hoiatusvahendina tehtavatest
töödest ja sõidukite suunamisel töökohale lähenemisel. Suuremõõtmeline
hoiatustõke koosneb III suurusgrupi juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja
hoiatus-, kohustus- või keelumärgist ning on varustatud kollaste
suundohutuslampidega või nendest koostatud suunava valgusseadmega ja sellel võib
kasutada märki 421 või 422 «Ümberpõike suund» läbimõõduga 1800 mm;
2)
keskmise suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees, sõidukite suunamisel
töökohale lähenemisel ja tee sulgemisel. Keskmise suurusega hoiatustõke koosneb
II suurusgrupi juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja hoiatus-, kohustus- või
keelumärgist ning on varustatud kollaste suundohutuslampidega või teiste
ohutuslampidega. Hoiatustõkke kasutamisel tee sulgemiseks peab see olema
varustatud ühe või mitme punasetulelise ohutuslambiga. Samuti võib sellel
kasutada ülemise märgi 684 «Hoiatustara» kohal täiendavat märki 684
«Hoiatustara»;
3) väikese suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees
teel, kus on väike liiklussagedus ja suurim lubatud sõidukiirus ei ületa 30
km/h, ning sellise tee sulgemisel. Väikese suurusega hoiatustõke koosneb I
suurusgrupi juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja hoiatus-, kohustus- või
keelumärgist. Hoiatustõkke kasutamisel tee sulgemiseks peab see olema varustatud
ühe või mitme punasetulelise ohutuslambiga.
(2) Tähiskoonuseid (joonis 4) võib kasutada sõiduradade ja -suundade
eraldamiseks, liiklusruumi ja ohutusruumi piiri tähistamiseks. Tähiskoonuseid
kasutatakse sõidukite suunamiseks kiireloomuliste, lühiajaliste tööde puhul
iseseisvalt või märkide 421, 422 «Ümberpõike suund» või märkide 686 «Ohtlik koht
või teeäär» vahel. Tähiskoonused pannakse vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Suurim lubatud sõidukiirus
km/h
|
Minimaalne tähis- koonuste kõrgus
mm
|
Tähiskoonuste omavaheline vahekaugus mitte üle*
m
|
ei ületa 30 |
300 |
5 |
40, 50 |
300 |
10 |
60, 70 |
500 |
15 |
üle 70 |
750 |
25 |
Märkus:
* Teekatendi ehitusel ja teepeenardel tehtavate tööde korral on
tähiskoonuste omavaheline kaugus mitte üle 50 m, kuni 1000 m raadiusega
plaanikõverikel mitte üle 25 m.
(3) Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri (joonis 4) võib kasutada
töö- ja ohutusruumi piiri tähistamiseks, samuti lisatähisena liiklus- ja
ohutusruumi piiril. Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri ei või kasutada
kaeviku piiramiseks, välja arvatud alla 50 cm sügavusega kaeviku pikisuunalisel
piiramisel tööde tegemise ajal.
3. peatükk
ÜLESÕIDU- JA ÜLEKÄIGUSILLAD NING VARIKATUSED
§ 24. Ülesõidu- ja ülekäigusild
Ülesõidu- ja ülekäigusild (joonis 6) on vastavalt sõidukite või
jalakäijate ülepääsuks kaevikust või teel olevast madalast takistusest,
kusjuures:
1) ülesõidusild peab olema antud koha liikluse jaoks piisava
kandevõimega;
2) ülesõidusild peab olema varustatud ratta küljeprussidega.
Silla vähim vaba laius peab olema vähemalt 3,5 m ning silla otsad
tähistatud kollaste ohutuslampidega ja märkidega 686 «Ohtlik koht või
teeäär»;
3) ülekäigusild peab olema varustatud 1,1 m kõrguste
tihedavõreliste käsipuudega ja vajadusel peale- ja mahakäigu kaldteedega. Silla
ja kaldteede vähim vaba laius peab olema vähemalt 1,5 m ja pikikalle ei
tohi ületada 6%.
§ 25. Varikatused
Varikatused on liiklejate kaitsmiseks töö käigus tee kohalt teele langeda
võivate esemete eest ja peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) jalakäijate
varikatuse (joonis 7) vähim kõrgus peab olema 2,5 m ja kõnniteeosa
vähim laius 1,5 m. Vajadusel kombineeritakse jalakäijate varikatus tõkkepuude ja
võrkaiaga. Sõiduteele lähemale kui 0,5 m jäävad varikatuse kandepostid peab
ühesuunalisel või kolme ja enama sõidurajaga teel tähistama pärisuunas, muul
juhul aga mõlemalt poolt märkidega 686 «Ohtlik koht või teeäär» ning pimeda ajal
esimene pärisuunaline post kollase ohutuslambiga;
2) sõidukite varikatuse
vähim kõrgus peab olema suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h või alla selle
korral 4,6 m ja ühe sõiduraja tugede vaheline vähim vaba laius 4,0 m. Kui
puudub põrkepiire, peavad varikatuse kandepostid olema tähistatud mõlemalt poolt
märkidega 686 «Ohtlik koht või teeäär», äärmised kandepostid aga sõidukite
lähenemise suunalt kahe teineteise kohal paikneva märgiga 686 «Ohtlik koht või
teeäär» ja kollaste ohutuslampidega. Tee kohal paikneva varikatuse ääre peab
tähistama märgiga 684 «Hoiatustara» ja vajadusel panema varikatuse ette või
külge märgi 343 «Kõrguse piirang», millel näidatud kõrgus on tegeliku ava
kõrgusest 0,3 m kuni 0,4 m väiksem.
4. peatükk
TÖÖPIIRKONNA TÄHISTAMINE
§ 26. Üldnõuded
(1) Liikluseks avatud teel peab liikluskorraldusvahenditega tähistama
teetöödega seotud ohud ja takistused.
(2) Teetööde tegemisel teel, selle all või kohal, samuti tee kaitsevööndis
juhul, kui sellega kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale või töötegijale,
peab tööpiirkonna tähistama märgiga 158 «Teetööd». Kui teelõigu pikkus, millel
teetööd toimuvad, on üle 300 m, näidatakse seda tahvliga 821 «Mõjupiirkond»
(joonis 8). Tööde korral, mille tegemise koht piki teed pidevalt muutub või
mis on sõidukeid kontrolliva iseloomuga, võib märki 158 «Teetööd» mitte panna,
kui kasutatakse hoiatus- või tõkestusvahendeid, vilkurit, tähistatud sõidukit
vms. Märgi 158 «Teetööd» võib kinnitada sõidukile.
(3) Kohtades, kus inimesed töötavad vahetult sõiduteel või teepeenral ja nad
ei ole tõkestusvahenditega muust liiklusest eraldatud, peab suurimat lubatud
sõidukiirust piirama 30 km/h, välja arvatud liikuva iseloomuga tööd,
mõjupiirkonnaga mitte üle 300 m (joonis 9). Muudel juhtudel, olenevalt
tõkestus- ja hoiatusvahendite kasutamisest, reguleerija olemasolust ning töö
iseloomust võib suurim lubatud sõidukiirus olla 50 km/h või 70 km/h.
(4) Kui teelõigul on keelumärgiga kehtestatud piirang või keeld, peab sellest
tee omaniku nõudmisel märkidega eelnevalt teada andma nii sellel kui ka ristuval
teel liiklejale (joonised 10, 11, 12).
(5) Liiklusmärkide, nende elementide ja tähiskoonuste kasutamisel
liiklussuuna kõrvalekalde tähistamiseks tee telje suhtes peab kõrvalekalle olema
väiksem või võrdne kui 1:10 lubatud suurimal sõidukiirusel või kiirusel
v85 30 km/h või alla selle, väiksem või võrdne kui 1:20 lubatud
suurimal sõidukiirusel või kiirusel v85 üle 30 km/h kuni 50 km/h ning
väiksem või võrdne kui 1:50 lubatud suurimal sõidukiirusel või kiirusel
v85 üle 50 km/h. Kui kasutatakse suuremõõtmelist hoiatustõket lubatud
suurimal sõidukiirusel või kiirusel v85 üle 50 km/h, siis võib
kõrvalekalle olla väiksem või võrdne kui 1:20. Naabermärkide ja -märgielementide
suurim omavaheline kaugus peab olema 20 m või alla selle.
§ 27. Teabetahvel teetöödest
(1) Kui teetööd ei ole lõpetatud asulas ühe ööpäeva, väljaspool asulat kolme
ööpäeva jooksul või kui teelõigul liiklus suletakse täielikult, peab sobivasse
kohta lõigu algusesse panema teabetahvli (joonis 5) järgmiste
andmetega:
1) tellija nimi, aadress, telefoninumber;
2) töötegija nimi,
aadress, telefoninumber;
3) liikluskorralduse eest vastutava isiku nimi,
telefoninumber;
4) omanikujärelevalvet teostava isiku nimi,
telefoninumber;
5) tööde alustamise aeg;
6) tööde lõpetamise aeg;
7)
väljaspool asulat tööpiirkonna pikkus.
(2) Teabetahvlil on must kirje kollasel taustal. Kirje suurtähe kõrgus on
asulas vähemalt 50 mm ja väljaspool asulat vähemalt 75 mm.
§ 28. Ohutusruumi mõõtmed ning ohutus- ja tööruumi tähistamine
(1) Olenevalt liiklusoludest ja suurimast lubatud sõidukiirusest peab olema
jäetud liiklusruumi ja tööruumi vahele ohutusruum tabelis 2 esitatud külg-
ja pikivahedena. Ohutusruumi osaks on ka liiklussuuna kõrvalekallet tähistavate
liiklusmärkide, nende elementide, tähiskoonuste jt liikluskorraldusvahendite ja
tööruumi vahele jääv ala (joonis 1).
Tabel 2
Suurim lubatud sõidukiirus
km/h
|
Külgvahe vähemalt
m
|
Pikivahe vähemalt
m
|
ei ületa 30 |
0,5 |
0,5 |
40, 50 |
0,5 |
5 |
60, 70 |
1,0 |
10 |
üle 70 |
1,0 |
30 |
Ohutusruumi ja tööruumi mõõtmed tööde katkestamisel või vaheajal peavad olema
määratud liikluskorralduse projektis. Jalakäijatele jäetava läbipääsu vähim
laius asulas peab olema 1,5 m ja väljaspool asulat 0,75 m.
(2) Ohutusruum eraldatakse liiklusruumist olenevalt liiklusoludest
tähiskoonustega, märkidega 421, 422 «Ümberpõike suund», 686 «Ohtlik koht või
teeäär», hoiatustõketega, tõkkepuudega, tõkkeaedadega või muude piiretega.
Liiklus- ja ohutusruumi piiril võib kasutada lisatähisena hoiatuslinti või
helkuritega hoiatusnööri. Töö- ja ohutusruumi piiri võib tähistada hoiatuslindi
või helkuritega hoiatusnööriga. Materjalide, sõidukite, teetöömasinate,
mehhanismide, seadmete, abivahendite jms paigaldamine ohutusruumi on
keelatud.
§ 29. Liikluskorralduse näidisskeemid
Liikluskorralduse projekti koostamisel võib juhinduda liikluskorralduse
näidisskeemidest (joonised 1 kuni 41), mida vajaduse korral sõltuvalt tööde
iseloomust ja kohalikest oludest kohandatakse, sealjuures kinni pidades
kehtestatud normdokumentide nõuetest ja määruse erisustest.
5. peatükk
KITSENEVA TEE TÄHISTAMINE
§ 30. Üldnõue
Kui tee või läbisõidukoht teel kitseneb, siis peab kitsenemiskoht olema
tähistatud märkidega 161 kuni 163 «Teekitsend». Need pannakse väljaspool asulat,
kui tee kitseneb ühelt poolt üle 1,0 m või kui sõidutee laius väheneb ühelt
poolt üle 0,5 m ja asulas, kui sõidutee laius väheneb vähemalt poole
sõiduraja võrra (joonised 13 kuni 24).
§ 31. Kaevik ja teepinnast kõrgem objekt
Kui kitsenemise põhjustab kaevik sügavusega üle 10 cm või teepinnast üle
10 cm kõrgusega objekt, peab tee ristsuunas olema piirestatud vähemalt
kaeviku või teepinnast kõrgema objekti laiuses märkidega 684 «Hoiatustara»,
hoiatustõkete, tõkkeaia või tõkkepuuga ja piirestatud tõkestusvahenditega või
tähistatud hoiatusvahenditega ka pikisuunas. Teega risti asetsevad tõkestus- või
hoiatusvahendid pannakse suurima lubatud sõidukiiruse 60 km/h või 70 km/h korral
vähemalt 30 m, 40 km/h või 50 km/h korral vähemalt 10 m ja 30 km/h või
alla selle korral vähemalt 5 m, pikisuunalised tõkestus- või hoiatusvahendid aga
vähemalt 1 m kaugusele piirestatavast objektist või kaeviku servast. Teega
risti asetsevate tõkestus- või hoiatusvahendite külge pannakse märgid 421
või 422 «Ümberpõike suund» (joonised 13, 14).
§ 32. Jalakäijate liikluskorraldus
(1) Jalakäijatele peab tagama asulas vähemalt 1,5 m ja väljaspool asulat
vähemalt 0,75 m laiuse läbi- või möödapääsu teel tehtavatest töödest. Kui
kõnniteel ei jää jalakäijatele piisava laiusega vaba ruumi, tuleb luua neile
läbi- või möödapääs järgmiselt:
1) jalakäijad peab suunama läbi sõiduteele
rajatud koridori. Koridor peab olema piirestatud tõkkepuu, tõkkeaia või
piiretega. Hoiatuslinte ja -nööre ei või kasutada. Piirdest sõidutee poole peab
moodustama ohutusruumi (joonis 22). Vajadusel võib koridori otstes kasutada
jalakäijaid suunavaid tahvleid;
2) kui koridori ei ole võimalik rajada, võib
jalakäijad suunata teisele poole teed ja sealt tagasi mööda märkidega 543 ja 544
«Ülekäigurada» tähistatud ülekäiguradasid (joonis 23).
(2) Kui teetööd hõlmavad jalakäijate ülekäigurada või teevad selle kasutamise
võimatuks, peab moodustama märkidega 543 ja 544 «Ülekäigurada» tähistatud
ülekäiguraja väljapoole teetööde ohutusruumi, pidades silmas liiklusolusid ja
jalakäijate harjumusi (joonis 24).
(3) Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral peavad jalakäijate koridori otsad
ja uude kohta rajatud ülekäigurada olema tähistatud sõiduteest vähemalt
1,2 m kõrgusel asetsevate ohutuslampidega (joonised 22, 23, 24, 36).
(4) Jalakäijate läbi- ja möödapääsud ning nende ehitamiseks kasutatavad
materjalid peavad olema jalakäijatele ohutud.
§ 33. Sõidukite liikluskorraldus
(1) Kahesuunalise liiklusega kitsenenud teelõigul, läbisõidu laiusega alla 6
m, kuid mitte alla 3 m, peab liikluse korraldamiseks kasutama foore
(joonis 20) või reguleerijaid (joonis 26) või suunama ühe liiklussuuna
ümbersõiduteele (joonised 32, 33). Liikluse korraldamisel fooride või
reguleerijatega peab sõidukite peatumiskoht asuma kitsenemiskohast sellisel
kaugusel, et oleks võimalik kitsenemiskohale sujuvalt sõita ja sealt väljuda ka
autorongidel.
(2) Mõlemalt või ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega alla 6 m, kuid
mitte alla 3 m, ja mõlemast suunast nähtaval alla 100 m pikkusel teelõigul
liiklussagedusega kuni 2000 autot/ööpäevas ja alla 200 m pikkusel teelõigul
liiklussagedusega kuni 1000 autot/ööpäevas võib liikluse korraldamiseks fooride,
reguleerijate või liiklussuuna ümbersuunamise asemel kasutada märke 231
«Vastassuuna eesõigus» ja 232 «Pärisuuna eesõigus» (joonised 13, 16).
(3) Mõlemalt või ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega 6 m ja üle
selle, teelõigul liiklussagedusega üle 500 auto/ööpäevas peab kahesuunalise
liikluse korraldama liikluskorraldusvahenditega.
(4) Ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega alla 6 m, kuid mitte alla 3 m,
ning mõlemast suunast nähtaval teelõigul võib käesoleva paragrahvi lõikes 2
toodud liiklussageduste ja teelõigupikkuste korral liikluse korraldamiseks märke
231 «Vastassuuna eesõigus» ja 232 «Pärisuuna eesõigus» ka mitte kasutada
(joonised 14, 15, 18, 19).
§ 34. Liikluskorraldus silla remondil
Kui silla remondi ajal tee kitseneb, peab täitma paragrahvis 33 toodud
nõudeid ja töökoha tähistama vastavalt joonisele 21.
6. peatükk
TEEPEENARDE TÄHISTAMINE
§ 35. Üldnõue
Liikluseks avatud eraldusribata teel ei tohi teepeenraid remontida korraga
mõlemal teepoolel.
§ 36. Liikluskorraldus teepeenarde remondil
(1) Remonditav teepeenar tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt
tabelis 3 toodud nõuetele.
Tabel 3
|
Aeg
|
Katte laius
|
Peenar on teekattest madalam
|
Tõkestus- ja hoiatusvahendid
|
Liiklusmärgid
|
157
821*
|
351 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Tööde ajal |
|
üle 5 cm |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus |
nõutav |
70 km/h |
|
Tööde vaheajal
|
alla 9 m
|
5 cm kuni 10 cm |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus |
nõutav |
70 km/h |
üle 10 cm |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus, tähistus
kogu ulatuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 |
nõutav |
70 km/h |
|
9 m või üle selle
|
5 cm kuni 10 cm |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus |
nõutav |
– |
üle 10 cm |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus, tähistus
kogu ulatuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 |
nõutav |
– |
Alati |
|
tihendamata, kattega ühekõrgune |
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus |
nõutav |
– |
Märkus: *
Tahvlit 821 «Mõjupiirkond» koos märkidega 157 «Ohtlik teepeenar» ei kasutata,
kui see on pandud märgi 158 «Teetööd» alla ja ohtliku peenraga teelõigu pikkus
on võrdne sellel näidatuga.
(2) Tööde ajal võib sõltuvalt tehnoloogiast piirata kiirust mõlemal
sõidusuunal.
(3) Tõkestus- ja hoiatusvahenditeks madala teepeenra tähistamisel võivad olla
märgid 686 «Ohtlik koht või teeäär», tähiskoonused, märgi 684 «Hoiatustara»
elemendid, märgid 422 «Ümberpõike suund», tõkkeaiad ja -puud. Tõkestus- ja
hoiatusvahendite omavaheline kaugus peab olema kuni 1000 m raadiusega
plaanikõverikel kuni 50 m, muudel juhtudel kuni 100 m, tähiskoonuste korral
vastavalt kuni 25 m ja kuni 50 m (joonised 25, 29).
7. peatükk
TEE TÄHISTAMINE PINDAMISTÖÖL
§ 37. Liikluskorraldus pindamistöödel
(1) Kui pinnatakse teekatet või tehakse teekattel muid töid, mille juures
sõiduki rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid,
peab enne teelõigu algust panema ka märgi 155 «Lahtine killustik» koos tahvliga
821 «Mõjupiirkond», mis jäetakse üles kuni teel on kivide paiskumise oht
(joonis 26). Pindamislõigu algusesse peab panema märgid 686a ja 686b
«Ohtlik koht või teeäär».
(2) Vahetult pinnatud teelõigu algusesse pannakse kuni pindamiskihi
formeerumiseni märk 351 «Suurim kiirus» 30 km/h, mis ei või olla üleval kauem
kui 3 päeva. Järgneval kolmel päeval võib kiirust piirata kuni 50 km/h.
Lahtise killustiku peab teekattelt eemaldama enne kiirust piiravate märkide
mahavõtmist.
(3) Katte auguremondil või osalisel pindamisel pannakse enne teelõigu algust
märk 155 «Lahtine killustik» koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond» ja märk 556 «Sobiv
kiirus» 30 km/h. Vahetult lõigu algusesse pannakse pindamislõigu alguse tähis
(joonis 27) või märk 686b «Ohtlik koht või teeäär».
8. peatükk
TEE TÄHISTAMINE TEEKATENDI EHITAMISEL
§ 38. Üldnõuded
(1) Liiklust peab korraldama nii, et see saaks toimuda mõlemas suunas
katkemata. Selleks peab tee jääma vabaks vähemalt 6 m laiuselt.
(2) Kitsa, samaaegselt ainult ühes suunas võimaliku liiklusega läbipääsu
korral peab kasutama märke, foore (joonis 20) või reguleerijaid
(joonis 26) vastavalt paragrahvis 33 toodud nõuetele.
(3) Liikluskorraldusvahendeid peab teisaldama vastavalt töökoha asukoha
muutumisele.
(4) Kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse hoidmiseks võib tööpiirkonnas
kasutada sõiduteel selleks ettenähtud kiirusepiirajaid, täristeid või kitsendada
sõidukite läbipääsu (joonis 28).
(5) Tööde katkestamisel või vaheajal peab ehitatud kattelõigu alguse ja lõpu
tähistama märkidega 153 ja 154 «Ebatasane tee» (joonis 29).
§ 39. Liikluskorraldus teekatendi ehitamisel
(1) Teekatendi ehitamisel ei või märkidega 351 «Suurim kiirus» 30 km/h
kehtestatud piirangu ulatus olla üle 2 km. Teeomanik võib lubada
liikluskorralduse projektile nõusoleku andmisel pikemaid suurima lubatud
sõidukiirusega 30 km/h teelõike olenevalt teetööde tehnoloogiast.
(2) Teekatenditööde lõigu mõlemasse otsa võib panna 3 m kuni 4 m
vahega kaks teega risti olevat teisaldatavat hoiatustõket. Tekkiva värava kaudu
juhitakse sõidukid tähiskoonuste või märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär» abil
neile ettenähtud sõidurajale (joonis 28).
(3) Sõidu keelamiseks värskelt laotatud katte ribale pannakse sellele märk
331 «Sissesõidu keeld» tahvliga 882 «Kehtivusrada». Liikluse
tagasisuunamiseks pannakse vajalikku kohta ühesuunalisel teel märk 536a (536b)
«Sõidurajad ja -suunad», kahesuunalisel teel aga märk 421 «Ümberpõike suund»
(joonis 26).
§ 40. Materjalivalli tähistamine
(1) Teel oleva mustsegu, kruusa või killustiku valli ette peab vahetult
panema märgi 421 või 422 «Ümberpõike suund» ja eelnevalt märgi 161, 162 või 163
«Teekitsend».
(2) Tee keskele jäetud valli või materjali segamise või laotamise ajal võib
märkide 161 kuni 163 «Teekitsend» asemel kasutada märki 186 «Muud ohud» koos
selgitava tahvliga «Vall teel».
§ 41. Ehitusjärgne tähistamine
Uue kattega teelõigu ette peab juhul, kui haardetegur on märjal kattel alla
0,3 või on eelneva teelõigu haardetegurist üle 0,3 väiksem, panema märgi 151
«Libe tee» koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond», mis jäetakse üles pindamiseni või
libeduse kadumiseni.
9. peatükk
TEE TÄHISTAMINE LIIKUVA ISELOOMUGA TÖÖL
§ 42. Üldnõuded
(1) Liikuva iseloomuga töödel, kui teel töötavad inimesed, peab töökohas
kasutama paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega sõidukit ja panema sellele
lisaks mõlemast sõidusuunast nähtavad märgid 158 «Teetööd».
(2) Vajadusel peab kasutama teel ja sõidukil märke 421 kuni 423 «Ümberpõike
suund».
(3) Piiratud nähtavuse korral peab teel töötavate inimeste ohutuse tagamiseks
kasutama reguleerijat või paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega täiendavat
hoiatussõidukit.
(4) Lühiaegse liikuva iseloomuga töö puhul võib reguleerija liikluse peatada.
§ 43. Sõiduki tähistamine
(1) Liikuva iseloomuga töödel peab sõidukil olema sisse lülitatud vähemalt
üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või
vilkurite kombinatsioon ning sõidukil võib kasutada suunavat valgusseadet või
suundohutuslampe. Töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile võib paigaldada
kollase lisavilkuri.
(2) Sõidukile või lisaseadmele peab olema kantud või kinnitatud ette ja taha
vähemalt 20 cm laiune puna-valgete kaldvöötidega valgustpeegeldavast materjalist
tähistus, mis peab ulatuma sõiduki või lisaseadme välisäärteni. Kui ehituse
omapära 20 cm laiust tähistust ei võimalda, siis peab see olema vähemalt 10 cm
laiune. Kaldvöödid langevad sõidukist või lisaseadmest eemale. Sõiduki külgedele
võib kanda samasuguse puna-valge kaldvöötidega valgustpeegeldavast materjalist
tähistuse kas sõiduki täies või osalises pikkuses või ainult tähistuse üksikud
elemendid. Üksikute elementide kasutamisel peab üks element olema vahetult
sõiduki külje esiosal ja teine vahetult sõiduki külje tagaosal (joonis 41).
(3) Sõidukil ja selle haagisel, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40
km/h, peab olema taga vasaku ääre lähedal või keskel E-reegli nr 69 kohane
aeglase sõiduki tunnusmärk.
(4) Liiklejatele tehtava töö iseloomu selgitamiseks võib sõidukile panna
eest- ja tagantpoolt nähtava kollasetaustalise musta kirjega teabetahvli,
näiteks «TEEMÕÕDISTUS», «LIIKLUSUURINGUD» vms tekstiga, mille tähekõrgus on 10
cm kuni 20 cm.
§ 44. Suuremõõtmelise sõiduki tähistamine
(1) Teetöid tegeva suuremõõtmelise sõiduki laiusel koos lisaseadmetega või
ilma üle 2,55 m või kui lisaseadmed ulatuvad sõiduki külgservast
väljapoole, peavad äärmistes külgpunktides ees ja taga olema
laiveose-tunnusmärgid ning ees valged või kollased, taga punased ääretuled.
Eesmistel tunnusmärkidel peavad helkima valged ja fluorestseerima punased,
tagumistel helkima punased kaldvöödid.
(2) Üle 3 m laiusel sõidukil koos lisaseadmetega või ilma peab olema ees
kaks valget või kollast ja taga kaks punast ääretuld teineteise kohal.
(3) Kui sõiduki ääretulede ja lisaseadmete ääretulede omavaheline kaugus on
üle 1 m, siis peab sõiduki ääretulede ja lisaseadmete ääretulede vahel olema ees
valge või kollane ja taga punane lisamärgutuli.
10. peatükk
TEEKATTE MÄRGISTUSTÖÖ
§ 45. Märgistusmasina ja hoiatussõidukite tähistamine
(1) Teekatte pikimärgistamisel peavad märgistusmasin ja hoiatussõidukid olema
tähistatud paragrahvi 43 punktide 1 kuni 3 ning paragrahvi 44 nõuete kohaselt.
(2) Märgistusmasinale ning ees ja taga sõitvale hoiatussõidukile peab panema
märgid 352 «Möödasõidu keeld», 372 «Möödasõidu keelu lõpp» ja 421 «Ümberpõike
suund». Eessõitva hoiatussõiduki olemasolul märgistusmasinale märki 372
«Möödasõidu keelu lõpp» ei panda. Sõidutee äärejoone märgistamisel märke 352
«Möödasõidu keeld» ja 372 «Möödasõidu keelu lõpp» ei panda. Märgistusmasinal ja
hoiatussõidukil võib kasutada suunavat valgusseadet või suundohutuslampe
(joonis 30).
(3) Märgistusmasinale peab panema kahepoolse, ees- ja tagasõitvale
hoiatussõidukile ühepoolse teabetahvli, mis on kollasetaustaline musta kirjega
«TEEMÄRGISTUS» või «MÄRGISTUSTÖÖD», tähekõrgusega vähemalt 15 cm.
§ 46. Hoiatussõidukite kasutamine
Hoiatussõidukite kasutamisel teekatte pikimärgistamisel peab eessõitev
hoiatussõiduk liikuma väljaspool asulat 200 m kuni 400 m ja asulas
25 m kuni 100 m eespool märgistusmasinast, tagasõitev hoiatussõiduk
aga sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni 200 m kaugusel
märgistusmasinast.
§ 47. Tähiskoonuste kasutamine
Märgisele peab asetama sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni
200 m ulatuses tähiskoonused vms, kui tagasõitvat hoiatussõidukit ei
kasutata.
§ 48. Töökoha tähistamine
(1) Eraldussaarte, ülekäiguradade, stoppjoonte, suunanoolte ja muude kirjete
märgistamisel peab töökoha tähistama märkidega 158 «Teetööd» ja 351 «Suurim
kiirus» 30 km/h koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond», mille mõjupiirkond ei ole
üle 300 m, hoiatustõketega või märkidega 684 «Hoiatustara» ja tähiskoonustega,
mida vastavalt töökoha muutumisele peab ümber paigaldama (joonis 31). Märgi
158 «Teetööd» kaugust töökohast võib vähendada kuni 10 m, seejuures tahvlit
811 «Kaugus objektini» kasutamata.
(2) Hoiatustõkete või märkide 684 «Hoiatustara» asemel võib kasutada
paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega hoiatussõidukit.
11. peatükk
LIIKLUSE SULGEMINE
§ 49. Üldnõuded
(1) Liikluse sulgemise aeg ja kestvus, samuti olemasoleva või rajatava
ümbersõidutee kande- ja läbilaskevõime peab vastama tee omaniku nõuetele.
(2) Kohalikele elanikele, kinnisvara omanikele, politsei- ja
päästeteenistusele peab tagama vajaliku juurdepääsu, kui see enne tee sulgemist
oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada lühiajalisel sulgemisel, siis
selles lepitakse eelnevalt kokku.
§ 50. Tee või suunavööndi sulgemine
(1) Tee peab sulgema mootorsõidukite liikluseks täielikult, kui läbisõidu
laius on alla 3 m või kui sulgemine on vajalik tingituna tööde ohutusest ja
tehnoloogiast või kui liiklemine on mingil muul põhjusel võimatu.
(2) Ühe suunavööndi liikluse peab suunama ümbersõiduteele siis, kui
sõitmiseks võimaliku teeosa laius on tööde piirkonnas alla 6 m ja liiklust
ei korraldata paragrahvi 33 kohaselt (joonised 32, 33).
§ 51. Ümbersõidutee
(1) Ümbersõiduteel peab olema sõiduraja laius vähemalt 3 m. Kahesuunalise
ümbersõidutee sõiduosa laius võib olla alla 6 m, kuid mitte väiksem kui 4 m, kui
sellel teel on möödasõidukohad vahekaugusega vähemalt 0,8 sellele teele
vajalikust kohtumisnähtavuse suurusest ning liiklussagedus on alla 100 sõiduki
tunnis.
(2) Takistusest või töökohast ümbersõiduks rajatava ühesuunalise tee sõiduosa
laius peab olema vähemalt 4 m (joonis 33) ja kahesuunalise tee
sõiduosa laius vähemalt 6 m (joonis 34).
(3) Tee projekteerimise normidele mittevastavate kõverikega ümbersõiduteel
peab liikluse korraldama liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil.
§ 52. Liikluskorraldus tee sulgemisel
(1) Tee sulgemiseks kasutatakse märki 311a «Sõidu keeld» või 331 «Sissesõidu
keeld» ja ühe liiklussuuna sulgemiseks märki 331 «Sissesõidu keeld» ning
vastavalt kas ühe suuna liiklus või kogu liiklus suunatakse ümbersõiduteele
(joonised 11, 12, 32 kuni 36).
(2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral peab tee täies laiuses
tõkestama tõkestusvahenditega ja panema märgi 311a «Sõidu keeld» või 331
«Sissesõidu keeld» (joonis 35).
(3) Teetöödega seotud või teistel sissesõitu vajavatel sõidukeil lubatakse
sõita reguleerija märguandel, tema kirjalikul loal või keelumärgi juurde pandud
tahvliga 891 «Välja arvatud» näidatud korra kohaselt.
§ 53. Läbikaevatud tee või remonditava silla tähistamine
(1) Mõlemale poole läbikaevatud teekohta või remonditava silla ette peab
olema veetud tee laiuselt vähemalt ühe meetri kõrgune pinnasevall
(joonis 37). Tehnoloogilise läbipääsu võimaldamiseks võib valle paigutada
ka nihutatult, et ei saaks otse sõita. Asulateel on valli rajamine kohustuslik
tee omaniku nõudel.
(2) Enne valli peab panema tee laiuselt tõkestusvahendid koos märgiga 331
«Sissesõidu keeld». Tõkestusvahendid pannakse 25 m kuni 50 m kaugusele
vallist ja asulas valli puudumisel vähemalt 10 m kaugusele kaevikust. Kui
ruumi puudusel ei ole võimalik nõuet täita, võivad tõkestusvahendid olla vallile
lähemal.
(3) Vahetult ristmiku taha umbtee algusesse peab panema märgi 552 «Umbtee»
koos tahvliga 811 «Kaugus objektini» või ilma.
§ 54. Ümbersõidutee tähistamine
Ümbersõidutee alguse ette peab panema märgi 671a või 671b
«Ümbersõidu skeem» ja juhul, kui ümbersõidutee suund ei ole juhile arusaadav,
peab ümbersõidutee alguse ja läbitavate ristmike ette panema märgid 674 kuni 677
«Ümbersõit». Soovitatav on kasutada tekstiga märke 677 «Ümbersõit» (joonised 11,
12, 32 kuni 36).
§ 55. Suunavööndi sulgemine eraldusribaga teel
(1) Ajutiselt suletud sõiduteelõigust ümbersõidukoha ja ümbersõidu lõpu ning
parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks peab kasutama märke
672 ja 673 «Ümbersõidu skeem» (joonised 38, 39).
(2) Suletava teepoole ette peab panema hoiatustõkked või märgid 684
«Hoiatustara», millest moodustatakse 3 m kuni 4 m laiune värav.
Liiklus juhitakse teisele sõiduteele märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär»,
tähiskoonuste, märgi 684 «Hoiatustara» või märkide 681 ja 682 «Kurvisuund»
elementide, hoiatusnööride vms abil (joonised 38, 39).
|
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. a määruse nr 69
«Liikluskorralduse nõuded teetöödel»
Lisa
|
Joonis 1. Ohutusruum, tööruum ja töökoht
Joonis 2. Ohutuslambid, suunavad valgusseadmed, vilkurid
Joonis 3. Hoiatustõkked
Joonis 4. Liikluskorraldusvahendid
Joonis 5. Teabetahvel teetöödest
Joonis 6. Ülesõidu- ja ülekäigusild
Joonis 7. Jalakäijate varikatus
Joonis 8. Teetööde tähistamine üldjuhul
Joonis 9. Kiiruse piiramine, kui inimesed töötavad teel
Joonis 10. Teave ristuval teel olevast piirangust (keelust)
Joonis 11. Ümbersõidu algus. Teetööde lõik algab ristmikult
Joonis 12. Ümbersõidu algus. Ristmikul on muudetud
peatee
suunda
Joonis 13. Tee kitsenemine mõlemalt poolt. Kaevik
Joonis 14. Tee kitsenemine ühelt poolt. Kaevik
Joonis 15. Tee kitsenemine ühelt poolt. Tegemist ei ole
kaevikuga (liiklus toimub isereguleerimise alusel)
Joonis 16. Tee kitsenemine ühelt poolt. Tegemist ei ole
kaevikuga (liiklus korraldatud märkide 231 ja 232 abil)
Joonis 17. Teetööd sõidutee keskel
Joonis 18. Teetööd ristmikul
Joonis 19. Teetööd ristmikul
Joonis 20. Ajutiste fooride kasutamine
Joonis 21. Silla remont
Joonis 22. Jalakäijate suunamine sõiduteele
Joonis 23. Jalakäijate suunamine ajutiste ülekäiguradade kaudu
Joonis 24. Teetööd ülekäigurajal. Ülekäigurada
rajatakse
teise kohta
Joonis 25. Teepeenra remont
Joonis 26. Katendi ehitus (pindamine)
Joonis 27. Katte auguremont ja osaline pindamine
Joonis 28. Teekatte ehitamine laoturiga
Joonis 29. Uus pindamata teekate ja madalad peenrad
tööde
vaheajal
Joonis 30. Teekatte märgistamine kahe hoiatussõiduki abil
Joonis 31. Eraldussaarte, ülekäiguradade, stoppjoonte,
suunanoolte ja muude kirjete märgistamine
Joonis 32. Ühe liiklussuuna suunamine ümbersõiduteele
Joonis 33. Rajatav ühesuunaline ümbersõidutee
Joonis 34. Rajatav kahesuunaline ümbersõidutee
Joonis 35. Liikluse sulgemine tänaval
Joonis 36. Tänava sulgemine, rajatav ümbersõit
Joonis 37. Läbikaevatud tee tõkestamine
Joonis 38. Eraldusribaga teel on üks sõidutee
suletud.
Suletud lõigu algus
Joonis 39. Eraldusribaga teel on üks sõidutee
suletud.
Suletud lõigu lõpp
Joonis 40. Hoiatustähis asfaldilaoturil
Joonis 41. Sõiduki tähistamise näited liikuva iseloomuga töödel
Õiend
RTL 61, 21.05.2003
Lugeda majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli
2003. a määruse nr 69 «Liikluskorralduse nõuded teetöödel» (RTL 2003, 54, 779) §
15 lõikes 2 avaldatud 0,42 KN/cm2 asemel õigeks 0,42 KN/m2
.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com