Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumine):
13.05.2004 nr 132 (RTL 2004,
65, 1088) 29.05.2004
Nõuded kehtestatakse «
Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565;
2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 10 lõike 2 alusel
ja kooskõlas «
Liiklusseaduse» (RT 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655;
2003, 26, 156) § 45 lõikega 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Liikluskorralduse nõuded teetöödel (edaspidi nõuded
) kehtestatakse liiklejale ohutute liiklustingimuste loomiseks teel ja töö
tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.
§2. Mõisted
Nõuetes on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) teehoiutöö
on teetöö kavandamine, tee projekteerimine, ehitamine ja remontimine,
tee ja tee kaitsevööndi hooldamine, teekasutuse korraldamine ning tee
haldamisega seotud muu tegevus;
2) teehoiuväline töö on hoonete
remontimine ja hooldamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine ja
remontimine, kaablite paigaldamine jms töö, mille tegemise ajal teel
töötavad inimesed või teele paigaldatakse sõidukeid, teetöömasinaid,
mehhanisme, seadmeid, abivahendeid jne;
3) teetöö on nii
teehoiutöö kui teehoiuväline töö teel, selle all või kohal ja tee
kaitsevööndis;
4) ohutusruum on ala, mis on liiklusruumi ja
tööruumi vahel (joonis 1);
5) tööruum on ala, kus
paikneb töökoht ning kus hoitakse materjale, sõidukeid, masinaid,
mehhanisme, seadmeid, abivahendeid jne (joonis 1);
6) töökoht on
vahetu töötegemise koht (joonis 1);
7) tööpiirkond on
mõlemale sõidusuunale pandud liiklusmärkide 158 «Teetööd» vahele jääv
teelõik;
8) kiirus v85 on kiirus, mida antud teel ei
ületa 85% sõidukitest;
9) asula on hoonestatud ala, mille
sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda
kehtestavate liiklusmärkidega.
§3. Nõuete kohustuslikkus
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma
nõudeid avalikult kasutataval teel, samuti tee kaitsevööndis juhul, kui
teetööga kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale või töö tegijale.
§4. Liikluskorralduse üldsätted
(1) Liiklus korraldatakse teetöö ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal
liiklusmärkide, teemärgiste, fooride, vilkurite, ohutuslampide,
suunavate valgusseadmete, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude
liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil.
Liikluskorraldusvahendid ja nende kasutamine peavad vastama kehtestatud
normdokumentidele ja olema kooskõlas käesolevas määruses kehtestatud
erisustega. Selliseid liikluskorraldusvahendeid, mida kehtestatud
normdokumendid ette ei näe, võib kasutada kooskõlastatult Maanteeametiga.
(2) Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama
töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla
suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule,
kui see on vajalik.
(3) Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele
liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti
üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui
juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis
selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või
valdajatega.
§5. Teetööde luba
(1) Teetöid võib teha tee omaniku kirjalikul loal või tee omanikuga
sõlmitud lepingu alusel. Ümbersõidu korral on vajalik ümbersõidutee
omaniku nõusolek. Luba ei ole vajalik tee hooldustöödel ning
teehoiuvälistel puhastus- ja korrastustöödel, kui teed liikluseks ei
suleta.
(2) Teetööde tegemiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on
saadud tee omaniku nõusolek. Hooldustööde ja muude liikuva iseloomuga
tööde tegemiseks ei ole vaja koostada liikluskorralduse projekti juhul,
kui kasutatakse paragrahvis 29 nimetatud liikluskorralduse näidisskeeme.
(3) Tee ehitus- ja remonditöödel on teetööde tegemise loaks
tee-ehitusluba.
(4) Teehoiuväliste tööde tegemise loa saamiseks peab loa taotleja tee
omanikule esitama:
1) kirjaliku taotluse teetöödeks, samuti kirjaliku
tõenduse rahaliste ja muude vahendite olemasolu kohta teetööde
tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks;
2) tööde projekti
või kirjelduse ja liikluskorralduse projekti;
3) tööde
teostamise ajagraafiku.
§6. Maa omaniku luba
Juhul kui teetööde piirkond on väljaspool teemaad tee kaitsevööndis,
peab teetöödeks olema ka tee kaitsevööndi maa omaniku luba.
§7. Tee omaniku nõuete täitmine
(1) Teetööde loa taotleja on kohustatud täitma tee omaniku nõudeid
rahaliste ja tehniliste vahendite, tööde projekti või kirjelduse ja
liikluskorralduse projekti ning tööde teostamise ajagraafiku suhtes.
(2) Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 toodud nõuetele kohustatud täitma tee omaniku poolt
temale esitatud nõudeid tehnoloogia, kvaliteedi, tööde teostamise
tähtaegade ning liikluskorralduse ja -ohutuse osas.
§8. Avariitööd
(1) Veevarustus-, kanalisatsiooni-, kaabli- jms avariitöödel peab
vastava tehnovõrgu omanik viivituseta tähistama avariikoha paragrahvis
29 viidatud näidisskeemide kohaselt, teavitama avariitöödest tee
omanikku ja tee omaniku nõudmisel esitama hiljemalt avariile järgneva
tööpäeva jooksul liikluskorralduse projekti.
(2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariiga ja
avariitöödega peab töö tegija viivituseta teavitama sellest ka politsei-
ja päästeteenistust.
§9. Teetööde alustamine
Teetööde luba nõudvate tööde alustamisest peab töö tegija teavitama tee
omanikku faksi, elektronposti või kirja teel vähemalt kaks päeva enne
tööde alustamist ning tee läbisõiduvõimaluseta sulgemisel teavitama
sellest ka politsei- ja päästeteenistust.
§10. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik
(1) Teetööde tegija on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse
eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku
nime, aadressi, telefoni, faksi ja elektronposti andmed. Juhul kui seda
ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest töid tegeva
ettevõtte juht ning füüsilise isiku tööde korral tema ise. Kui ühel
teelõigul on mitu alltöövõtu korras töötegijat, vastutab
liikluskorralduse ja -ohutuse eest peatöövõtja määratud vastutav isik.
Ühel teelõigul mitme töötegija korral peatöövõtja puudumisel määrab
liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku tee omanik.
(2) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
1) kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite
olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede
seisundit;
2) puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite
seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
3)
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti, kui see on nõutav.
§11. Liikluskorralduse muutmine
(1) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik peab teetöö
iseloomu ja asukoha muutumisel muutma vastavalt ka liikluskorraldust.
(2) Liikluskorralduse muutmisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
1) vastavalt vajadusele peab liikluskorraldusvahendid ümber tõstma, vahetama
või neid täiendavalt juurde lisama, mittevajalikud eemaldama, kinni
katma või lühiajaliselt tühistama;
2) teetööde
katkestamisel ja vaheajal (öösel, nädalavahetusel jne) peab hoidma maha
võetud või mittevajalikke liikluskorraldusvahendeid selliselt, et need
ei segaks sõidukeid ega jalakäijaid ja et neid ei saaks kasutada
kõrvaline isik liikluse omavoliliseks ümberkorraldamiseks;
3) teetööde lõpetamisel peab taastama endise või üles seadma uue, tee
edasise kasutamise liikluskorralduse;
4) teetöö tegija on kohustatud
täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta.
(3) Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik,
teavitades sellest liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
§12. Ohutusvest või ohutusriietus
(1) Teel töötav inimene peab kandma standardi EVS-EN 471:2000
«Märguriietus» kohast vähemalt 2. klassi ohutusvesti või -riietust,
kusjuures nii rinna- kui seljaosal peab sellel olema vähemalt 2500 cm
2 ulatuses fluorestseerivat pinda, millest on vähemalt 1500 cm2
ulatuses fluorestseeriv oranž, ülejäänud fluorestseeriv pind võib olla teist,
näiteks kollast, kollakasrohelist vm värvi. Ohutusvesti või -riietuse
nii rinna- kui seljaosal peab olema vähemalt kaks riba helkmaterjali
650 cm2 ulatuses.
(2) Liikluse reguleerija peab kandma standardi EVS-EN 471:2000
«Märguriietus» kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusriietust .
Kiireloomulisel ja lühiajalisel reguleerimisel võib ta erandina kanda
käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud ohutusvesti või -riietust.
[RTL 2004, 65, 1088 -
jõust. 29.05.2004]
§13. Vilkur
Teetöid tegeval sõidukil peab liikluseks avatud teel olema
sisselülitatud vähemalt üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja
igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon. Kollane
lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava sõiduki väljaulatuvale
tööorganile. Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud
kollane vilkur ja kes kaldub teel töötades kõrvale liikluseeskirja
nõuetest, on kohustatud andma teistele, liikluseeskirja nõudeid
täitvatele liiklejatele, piisavalt aega olukorra tajumiseks ning sellele
järgnevaks kiiruse vähendamiseks, peatumiseks või ümberpõikamiseks.
§14. Sõidukite ja teetöö masinate ning mehhanismide paigutus
(1) Sõiduteelt, kõnniteelt, teepeenralt, eraldusribalt ja mujalt
liikluseks avatud teelt peab tööpäeva lõpus eemaldama kõik sõidukid,
teetöö masinad, mehhanismid, seadmed, abivahendid vms. Kui see ei ole
võimalik või otstarbekas, siis peab need tähistama vastavalt
paragrahvidele 30 ja 31. Jalakäijatele peab jätma vaba läbipääsu või
suunama nad ümber.
(2) Demonteeritud ja lahtised õhuliinide juhtmed peavad olema teelt ja
teemaalt eemaldatud.
(3) Töötegijate sõidukite parkimine peab olema korraldatud nii, et nende
häiriv mõju liiklusele oleks väikseim, parkimisplats olema tähistatud ja
piirestatud liikluskorraldusvahenditega.
2. peatükk
LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID
§15. Liikluskorraldusvahendite paigaldamine
(1) Liikluskorraldusvahenditega antav teave peab olema nähtav ja loetav
nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud.
(2) Liikluskorraldusvahendid peavad olema pandud nii, et sõidukid neid
ei kahjustaks ja et need jääksid püsima 0,42 KN/m
2 (õ)
tuulekoormuse korral.
(3) Sõiduteele pandud liikluskorraldusvahend peab olema tähistatud nii,
et see oleks sõidukijuhile nähtav kõigist lähenemissuundadest.
§16. Liiklusmärgid
(1) Liiklusmärgid (edaspidi märgid) pannakse vastavalt
Eesti standardile EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine»
(edaspidi liiklusmärkide standard) teest paremale, välja
arvatud juhtudel, kui liiklusmärkide standardiga nähakse ette nende
panek ainult teest vasakule, ohutussaarele, eraldusribale, tee kohale
või teele. Liikluse ümbersuunamisel ja töökoha vahetul tähistamisel võib
teisaldatava alusega märgi panna sõiduteele, kõnniteele või teepeenrale.
Kui märk võib juhile mingil hetkel olla varjatud, võib täiendava märgi
panna kas eraldusribale, ohutussaarele, tee kohale, või kui vastassuunas
ei ole üle kahe sõiduraja, teest vasakule.
(2) Märkide panekul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) tee kõrvale pandud märgi, mitme märgi korral alumise märgi, arvestamata
lisateatetahvlit (edaspidi tahvel), allserva kõrgus sõidutee
kattest väljaspool asulat on 1,5 m kuni 2,2 m, asulas 2,0 m kuni 4,0 m;
2) teele pandud teisaldatava alusega märgi allserva kõrgus sõidutee kattest
peab olema vähemalt 0,6 m, märkidel 685b kuni 688 ja avariitööde,
liikuva iseloomuga tööde ning tööpäeva jooksul teel töökoha asukohtade
muutumise korral hoiatus-, eesõigus-, keelu- ja kohustusmärkidel ning
tahvlitel vähemalt 0,2 m;
3) tee kõrvale pandud märgi
sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest, teepeenra olemasolul
teepeenra välisäärest, peab olema 0,5 m kuni 2,0 m, suuremõõtmelistel
juhatusmärkidel 0,5 m kuni 5,0 m. Sõltuvalt kohalikest oludest võib
märgi panna sõiduteele lähemale ja märgi post võib olla teepeenra
välisäärel;
4) väljaspool ristmikku peab üksteisele
järgnevate märkide vaheline kaugus piki teed olema suurimal lubatud
sõidukiirusel üle 50 km/h vähemalt 50 m, suurimal lubatud sõidukiirusel
40 km/h ja 50 km/h vähemalt 25 m ning suurimal lubatud sõidukiirusel
30 km/h või alla selle, vähemalt 10 m. Märkidevahelist kaugust piki teed
võib muuta, kui kohalikud olud ei võimalda nõuetekohast panekut ja
liiklusmärkide standardi muud nõuded on täidetud;
5)
kui ühel toel või kõrvuti olevatel tugedel on tee ristlõikes mitu ühele
poole suunatud märki, peab sõiduteepoolne või ülemine märk olema
väiksema rühma või alarühma numbriga, kui liiklusmärkide standard ei
määra teisiti. Teised märgid, välja arvatud kohustusmärgid 421 ja 422
«Ümberpõike suund», peavad paiknema märgist 158 «Teetööd» paremal või
allpool, sõiduteest vasakule pandud märgist 158 «Teetööd» aga vasakul
või allpool. Kohustusmärgid 421 ja 422 «Ümberpõike suund» pannakse alati
sõidutee poole või kohakuti teiste märkidega;
6) ühele
toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm.
(3) Märgid pannakse järgmiselt:
1) hoiatusmärgid, välja
arvatud märgid 12, pannakse sõltuvalt sõidukiirusest, nähtavusest ja
kohalikest oludest teedel, kus kiirus v85 või selle
puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või projektkiirus on 50 km/h või
alla selle, 50 m kuni 100 m kaugusele, teistel teedel 150 m kuni 300 m
kaugusele enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid
võib panna ka muule kaugusele koos tahvliga 811 «Kaugus objektini».
Sõltuvalt kohalikest oludest võib hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 11
ja 12, kiiruse v85, selle puudumisel suurima lubatud
sõidukiiruse või projektkiiruse, 30 km/h või alla selle korral panna
mitte lähemale kui 10 m enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust,
tahvlit 811 «Kaugus objektini» kasutamata. Hoiatusmärke, välja arvatud
märke 11 ja 12, võib mitte kasutada teel, kus kiirus v85
, selle puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või projektkiirus, on 30 km/h
või alla selle ja oht on liiklejale õigeaegselt märgatav;
2) keelumärgid pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. Eelneva keelumärgi
võib panna sellest kohast ettepoole koos tahvliga 811 «Kaugus
objektini», mis näitab kaugust keelu või piirangu alguseni.
(4) Juhul kui ohtliku koha või ohtliku teelõigu algus on sõidukijuhi
poolt halvasti tajutav, peab selle tähistama märkidega 686 «Ohtlik koht
või teeäär».
(5) Kiiruse piiramisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
1)
kiiruse vähendamisel rohkem kui 20 km/h võrra peab seda tegema
astmeliselt sammuga kuni 20 km/h, pannes järjestikku mitu märki 351
«Suurim kiirus», mille omavaheline kaugus peab olema 100 m kuni 200 m;
2) asulas peab kordama, väljaspool asulat võib korrata märki 351 «Suurim
kiirus» ristmike taga;
3) märki 351 «Suurim kiirus» peab kordama
olenemata ristmike olemasolust järgmiselt: kehtestatud suurima lubatud
sõidukiiruse 30 km/h puhul vähemalt 1 km, 50 km/h puhul vähemalt 2 km ja
70 km/h puhul vähemalt 3 km järel;
4) kui märgiga 351
«Suurim kiirus» kehtestatakse piirang teelõigul pikkusega 1 km või üle
selle, siis mõjupiirkonna ulatuse ja lõpu näitamiseks peab kasutama
korraga nii piiranguga teelõigu alguses märgi 351 «Suurim kiirus» all
tahvlit 821 «Mõjupiirkond» kui ka piirangu lõpus märki 371 «Suurima
kiiruse piirangu lõpp» või edasist suurimat lubatud sõidukiirust
näitavat märki 351 «Suurim kiirus»;
5) juhul kui
märgiga 351 «Suurim kiirus» kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus
muudetakse teise märgiga 351 «Suurim kiirus», märgiga 382 «Kiiruse
piirangu ala» või 571 «Asula», märki 371 «Suurima kiiruse piirangu lõpp»
ei kasutata.
§17. Teemärgised
Teetööde ajal, kui teekattemärgistuse muutmine on vajalik ja selle
eemaldamine ei ole otstarbekas, võib kasutada kollast teekattemärgistust.
§18. Foorid
Liikluse korraldamiseks võib kasutada foore.
§19. Vilkurid
Liikluseks avatud teel peab teetöid tegeval sõidukil ja hooldussõidukil
kasutama kollaseid E-reegli nr 65 nõuetele vastavaid vilkureid
(joonis 2).
§20. Ohutuslambid
Ohutuslambid (joonis 2) on elektrilised valgusseadmed, mis saadavad
välja pidevat või regulaarselt vahelduvat ühevärvilist valgust ning neid
võib kasutada teel oleva takistuse või liikluskorraldusliku muutuse
esiletoomiseks ja sõidukite suunamisel järgmiselt:
1)
kollase tulega ohutuslamp pannakse samale postile märgiga, hoiatustõkke
või sõiduki külge või iseseisvalt. Sõidukite suunamisel võib neid
kasutada ridade ja gruppidena;
2) punase tulega ohutuslampi
kasutatakse tee sulgemisel ja pannakse märkide 681 kuni 683
«Kurvisuund», märgi 684 «Hoiatustara», hoiatustõkke või tõkkena
kasutatava puna-valge tähistusega hooldussõiduki külge;
3) kollase tulega kuppelohutuslamp (360º ohutuslamp) on nähtav igas rõhtsuunas
lähenejale ja seda kasutatakse töökoha, liikluskorraldusvahendi või
sõiduki tähistamiseks;
4) kollase tulega suundohutuslampi
kasutatakse ühe kindla suuna liikleja teavitamiseks teel olevast
takistusest või sõidukist. Hooldussõiduki täiendavaks tähistamiseks võib
kasutada üht või mitut suundohutuslampi, mille tule läbimõõt on vähemalt
200 mm.
§21. Suunav valgusseade
Suunav valgusseade (joonis 2) on koostatud kollastest ohutuslampidest,
suundohutuslampidest või muudest kollastest valgusallikatest. Seda võib
kasutada sõidukite suunamisel, liikuva iseloomuga töödel ja avariitöödel
takistusest ümberpõike suuna operatiivseks muutmiseks. Suunavat
valgusseadet kasutatakse iseseisvalt või kombineeritult koos teiste
liikluskorraldusvahenditega või paigaldatuna sõiduki külge.
§22. Tõkestusvahendid
Teetöödel võib kasutada tõkestusvahendeid järgmiselt:
1) tõkkepuud ja -aeda (joonis 4) ohutusruumi eraldamiseks liiklusruumist,
samuti töökoha või ohtliku koha ja kaeviku, mille sügavus ei ületa
50 cm, piirestamiseks, kergliikluse eraldamiseks muust liiklusest ja
kergliiklustee sulgemiseks;
2) tõkkepuud, millel on betoonist või
terasest raske alus, mootorsõidukite liiklusega sõiduteel ja selle ääres
oleva üle 50 cm sügavusega kaeviku, samuti töökoha või ohtliku koha
piirestamiseks;
3) võrkaeda, kas tõkkepuuga või ilma, kergliiklusega
teel oleva üle 30 cm sügavusega kaeviku, samuti tööruumi piirestamiseks.
Võrkaed ei tohi nihkuda sellele toetumisel.
§23. Hoiatusvahendid
(1) Suuremõõtmelist ning keskmise ja väikese suurusega hoiatustõket
(joonis 3) kasutatakse järgmiselt:
1) suuremõõtmelist
hoiatustõket võib kasutada suure liiklussagedusega teel eelneva
hoiatusvahendina tehtavatest töödest ja sõidukite suunamisel töökohale
lähenemisel. Suuremõõtmeline hoiatustõke koosneb III suurusgrupi
juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja hoiatus-, kohustus- või
keelumärgist ning on varustatud kollaste suundohutuslampidega või
nendest koostatud suunava valgusseadmega ja sellel võib kasutada märki
421 või 422 «Ümberpõike suund» läbimõõduga 1800 mm;
2) keskmise suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees, sõidukite
suunamisel töökohale lähenemisel ja tee sulgemisel. Keskmise suurusega
hoiatustõke koosneb II suurusgrupi juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja
hoiatus-, kohustus- või keelumärgist ning on varustatud kollaste
suundohutuslampidega või teiste ohutuslampidega. Hoiatustõkke
kasutamisel tee sulgemiseks peab see olema varustatud ühe või mitme
punasetulelise ohutuslambiga. Samuti võib sellel kasutada ülemise märgi
684 «Hoiatustara» kohal täiendavat märki 684 «Hoiatustara»;
3) väikese suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees teel, kus on väike
liiklussagedus ja suurim lubatud sõidukiirus ei ületa 30 km/h, ning
sellise tee sulgemisel. Väikese suurusega hoiatustõke koosneb I
suurusgrupi juhatusmärkidest 684 «Hoiatustara» ja hoiatus-, kohustus-
või keelumärgist. Hoiatustõkke kasutamisel tee sulgemiseks peab see
olema varustatud ühe või mitme punasetulelise ohutuslambiga.
(2) Tähiskoonuseid (joonis 4) võib kasutada sõiduradade ja -suundade
eraldamiseks, liiklusruumi ja ohutusruumi piiri tähistamiseks.
Tähiskoonuseid kasutatakse sõidukite suunamiseks kiireloomuliste,
lühiajaliste tööde puhul iseseisvalt või märkide 421, 422 «Ümberpõike
suund» või märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär» vahel. Tähiskoonused
pannakse vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Suurim lubatud sõidukiirus
km/h
|
Minimaalne tähis- koonuste kõrgus
mm
|
Tähiskoonuste omavaheline vahekaugus mitte üle*
m
|
ei ületa 30
|
300
|
5
|
40, 50
|
300
|
10
|
60, 70
|
500
|
15
|
üle 70
|
750
|
25
|
Märkus: * Teekatendi ehitusel ja teepeenardel tehtavate tööde
korral on tähiskoonuste omavaheline kaugus mitte üle 50 m, kuni 1000 m
raadiusega plaanikõverikel mitte üle 25 m.
(3) Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri (joonis 4) võib kasutada
töö- ja ohutusruumi piiri tähistamiseks, samuti lisatähisena liiklus- ja
ohutusruumi piiril. Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri ei või
kasutada kaeviku piiramiseks, välja arvatud alla 50 cm sügavusega
kaeviku pikisuunalisel piiramisel tööde tegemise ajal.
3. peatükk
ÜLESÕIDU- JA ÜLEKÄIGUSILLAD NING VARIKATUSED
§24. Ülesõidu- ja ülekäigusild
Ülesõidu- ja ülekäigusild (joonis 6) on vastavalt sõidukite või
jalakäijate ülepääsuks kaevikust või teel olevast madalast takistusest,
kusjuures:
1) ülesõidusild peab olema antud koha liikluse jaoks
piisava kandevõimega;
2) ülesõidusild peab olema varustatud
ratta küljeprussidega. Silla vähim vaba laius peab olema vähemalt 3,5 m
ning silla otsad tähistatud kollaste ohutuslampidega ja märkidega 686
«Ohtlik koht või teeäär»;
3) ülekäigusild
peab olema varustatud 1,1 m kõrguste tihedavõreliste käsipuudega ja
vajadusel peale- ja mahakäigu kaldteedega. Silla ja kaldteede vähim vaba
laius peab olema vähemalt 1,5 m ja pikikalle ei tohi ületada 6%.
§25. Varikatused
Varikatused on liiklejate kaitsmiseks töö käigus tee kohalt teele
langeda võivate esemete eest ja peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) jalakäijate varikatuse (joonis 7) vähim kõrgus peab olema 2,5 m ja
kõnniteeosa vähim laius 1,5 m. Vajadusel kombineeritakse jalakäijate
varikatus tõkkepuude ja võrkaiaga. Sõiduteele lähemale kui 0,5 m jäävad
varikatuse kandepostid peab ühesuunalisel või kolme ja enama sõidurajaga
teel tähistama pärisuunas, muul juhul aga mõlemalt poolt märkidega 686
«Ohtlik koht või teeäär» ning pimeda ajal esimene pärisuunaline post
kollase ohutuslambiga;
2) sõidukite varikatuse vähim kõrgus peab
olema suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h või alla selle korral 4,6 m
ja ühe sõiduraja tugede vaheline vähim vaba laius 4,0 m. Kui puudub
põrkepiire, peavad varikatuse kandepostid olema tähistatud mõlemalt
poolt märkidega 686 «Ohtlik koht või teeäär», äärmised kandepostid aga
sõidukite lähenemise suunalt kahe teineteise kohal paikneva märgiga 686
«Ohtlik koht või teeäär» ja kollaste ohutuslampidega. Tee kohal paikneva
varikatuse ääre peab tähistama märgiga 684 «Hoiatustara» ja vajadusel
panema varikatuse ette või külge märgi 343 «Kõrguse piirang», millel
näidatud kõrgus on tegeliku ava kõrgusest 0,3 m kuni 0,4 m väiksem.
4. peatükk
TÖÖPIIRKONNA TÄHISTAMINE
§26. Üldnõuded
(1) Liikluseks avatud teel peab liikluskorraldusvahenditega tähistama
teetöödega seotud ohud ja takistused.
(2) Teetööde tegemisel teel, selle all või kohal, samuti tee
kaitsevööndis juhul, kui sellega kaasneb või võib kaasneda oht
liiklejale või töötegijale, peab tööpiirkonna tähistama märgiga 158
«Teetööd». Kui teelõigu pikkus, millel teetööd toimuvad, on üle 300 m,
näidatakse seda tahvliga 821 «Mõjupiirkond» (joonis 8). Tööde korral,
mille tegemise koht piki teed pidevalt muutub või mis on sõidukeid
kontrolliva iseloomuga, võib märki 158 «Teetööd» mitte panna, kui
kasutatakse hoiatus- või tõkestusvahendeid, vilkurit, tähistatud
sõidukit vms. Märgi 158 «Teetööd» võib kinnitada sõidukile.
(3) Kohtades, kus inimesed töötavad vahetult sõiduteel või teepeenral ja
nad ei ole tõkestusvahenditega muust liiklusest eraldatud, peab suurimat
lubatud sõidukiirust piirama 30 km/h, välja arvatud liikuva iseloomuga
tööd, mõjupiirkonnaga mitte üle 300 m (joonis 9). Muudel juhtudel,
olenevalt tõkestus- ja hoiatusvahendite kasutamisest, reguleerija
olemasolust ning töö iseloomust võib suurim lubatud sõidukiirus olla 50
km/h või 70 km/h.
(4) Kui teelõigul on keelumärgiga kehtestatud piirang või keeld, peab
sellest tee omaniku nõudmisel märkidega eelnevalt teada andma nii sellel
kui ka ristuval teel liiklejale (joonised 10, 11, 12).
(5) Liiklusmärkide, nende elementide ja tähiskoonuste kasutamisel
liiklussuuna kõrvalekalde tähistamiseks tee telje suhtes peab
kõrvalekalle olema väiksem või võrdne kui 1:10 lubatud suurimal
sõidukiirusel või kiirusel v85 30 km/h või alla
selle, väiksem või võrdne kui 1:20 lubatud suurimal sõidukiirusel või
kiirusel v85 üle 30 km/h kuni 50 km/h ning väiksem või võrdne
kui 1:50 lubatud suurimal sõidukiirusel või kiirusel v85
üle 50 km/h. Kui kasutatakse suuremõõtmelist hoiatustõket lubatud suurimal
sõidukiirusel või kiirusel v85 üle 50 km/h, siis
võib kõrvalekalle olla väiksem või võrdne kui 1:20. Naabermärkide ja
-märgielementide suurim omavaheline kaugus peab olema 20 m või alla
selle.
§27. Teabetahvel teetöödest
(1) Kui teetööd ei ole lõpetatud asulas ühe ööpäeva, väljaspool asulat
kolme ööpäeva jooksul või kui teelõigul liiklus suletakse täielikult,
peab sobivasse kohta lõigu algusesse panema teabetahvli (joonis 5)
järgmiste andmetega:
1) tellija nimi, aadress, telefoninumber;
2) töötegija nimi, aadress, telefoninumber;
3) liikluskorralduse
eest vastutava isiku nimi, telefoninumber;
4) omanikujärelevalvet
teostava isiku nimi, telefoninumber;
5) tööde alustamise aeg;
6) tööde lõpetamise aeg;
7) väljaspool asulat tööpiirkonna
pikkus.
(2) Teabetahvlil on must kirje kollasel taustal. Kirje suurtähe kõrgus
on asulas vähemalt 50 mm ja väljaspool asulat vähemalt 75 mm.
§28. Ohutusruumi mõõtmed ning ohutus- ja tööruumi tähistamine
(1) Olenevalt liiklusoludest ja suurimast lubatud sõidukiirusest peab
olema jäetud liiklusruumi ja tööruumi vahele ohutusruum tabelis 2
esitatud külg- ja pikivahedena. Ohutusruumi osaks on ka liiklussuuna
kõrvalekallet tähistavate liiklusmärkide, nende elementide,
tähiskoonuste jt liikluskorraldusvahendite ja tööruumi vahele jääv ala
(joonis 1).
Tabel 2
Suurim lubatud sõidukiirus
km/h
|
Külgvahe vähemalt
m
|
Pikivahe vähemalt
m
|
ei ületa 30
|
0,5
|
0,5
|
40, 50
|
0,5
|
5
|
60, 70
|
1,0
|
10
|
üle 70
|
1,0
|
30
|
Ohutusruumi ja tööruumi mõõtmed tööde katkestamisel või vaheajal peavad
olema määratud liikluskorralduse projektis. Jalakäijatele jäetava
läbipääsu vähim laius asulas peab olema 1,5 m ja väljaspool asulat 0,75
m.
(2) Ohutusruum eraldatakse liiklusruumist olenevalt liiklusoludest
tähiskoonustega, märkidega 421, 422 «Ümberpõike suund», 686 «Ohtlik koht
või teeäär», hoiatustõketega, tõkkepuudega, tõkkeaedadega või muude
piiretega. Liiklus- ja ohutusruumi piiril võib kasutada lisatähisena
hoiatuslinti või helkuritega hoiatusnööri. Töö- ja ohutusruumi piiri
võib tähistada hoiatuslindi või helkuritega hoiatusnööriga. Materjalide,
sõidukite, teetöömasinate, mehhanismide, seadmete, abivahendite jms
paigaldamine ohutusruumi on keelatud.
§29. Liikluskorralduse näidisskeemid
Liikluskorralduse projekti koostamisel võib juhinduda liikluskorralduse
näidisskeemidest (joonised 1 kuni 41), mida vajaduse korral sõltuvalt
tööde iseloomust ja kohalikest oludest kohandatakse, sealjuures kinni
pidades kehtestatud normdokumentide nõuetest ja määruse erisustest.
5. peatükk
KITSENEVA TEE TÄHISTAMINE
§30. Üldnõue
Kui tee või läbisõidukoht teel kitseneb, siis peab kitsenemiskoht olema
tähistatud märkidega 161 kuni 163 «Teekitsend». Need pannakse väljaspool
asulat, kui tee kitseneb ühelt poolt üle 1,0 m või kui sõidutee laius
väheneb ühelt poolt üle 0,5 m ja asulas, kui sõidutee laius väheneb
vähemalt poole sõiduraja võrra (joonised 13 kuni 24).
§31. Kaevik ja teepinnast kõrgem objekt
Kui kitsenemise põhjustab kaevik sügavusega üle 10 cm või teepinnast üle
10 cm kõrgusega objekt, peab tee ristsuunas olema piirestatud vähemalt
kaeviku või teepinnast kõrgema objekti laiuses märkidega 684
«Hoiatustara», hoiatustõkete, tõkkeaia või tõkkepuuga ja piirestatud
tõkestusvahenditega või tähistatud hoiatusvahenditega ka pikisuunas.
Teega risti asetsevad tõkestus- või hoiatusvahendid pannakse suurima
lubatud sõidukiiruse 60 km/h või 70 km/h korral vähemalt 30 m, 40 km/h
või 50 km/h korral vähemalt 10 m ja 30 km/h või alla selle korral
vähemalt 5 m, pikisuunalised tõkestus- või hoiatusvahendid aga vähemalt
1 m kaugusele piirestatavast objektist või kaeviku servast. Teega risti
asetsevate tõkestus- või hoiatusvahendite külge pannakse märgid 421
või 422 «Ümberpõike suund» (joonised 13, 14).
§32. Jalakäijate liikluskorraldus
(1) Jalakäijatele peab tagama asulas vähemalt 1,5 m ja väljaspool asulat
vähemalt 0,75 m laiuse läbi- või möödapääsu teel tehtavatest töödest.
Kui kõnniteel ei jää jalakäijatele piisava laiusega vaba ruumi, tuleb
luua neile läbi- või möödapääs järgmiselt:
1) jalakäijad peab suunama läbi sõiduteele rajatud koridori. Koridor peab
olema piirestatud tõkkepuu, tõkkeaia või piiretega. Hoiatuslinte ja
-nööre ei või kasutada. Piirdest sõidutee poole peab moodustama
ohutusruumi (joonis 22). Vajadusel võib koridori otstes kasutada
jalakäijaid suunavaid tahvleid;
2) kui koridori ei ole võimalik
rajada, võib jalakäijad suunata teisele poole teed ja sealt tagasi mööda
märkidega 543 ja 544 «Ülekäigurada» tähistatud ülekäiguradasid
(joonis 23).
(2) Kui teetööd hõlmavad jalakäijate ülekäigurada või teevad selle
kasutamise võimatuks, peab moodustama märkidega 543 ja 544
«Ülekäigurada» tähistatud ülekäiguraja väljapoole teetööde ohutusruumi,
pidades silmas liiklusolusid ja jalakäijate harjumusi (joonis 24).
(3) Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral peavad jalakäijate koridori
otsad ja uude kohta rajatud ülekäigurada olema tähistatud sõiduteest
vähemalt 1,2 m kõrgusel asetsevate ohutuslampidega (joonised 22, 23, 24,
36).
(4) Jalakäijate läbi- ja möödapääsud ning nende ehitamiseks kasutatavad
materjalid peavad olema jalakäijatele ohutud.
§33. Sõidukite liikluskorraldus
(1) Kahesuunalise liiklusega kitsenenud teelõigul, läbisõidu laiusega
alla 6 m, kuid mitte alla 3 m, peab liikluse korraldamiseks kasutama
foore (joonis 20) või reguleerijaid (joonis 26) või suunama ühe
liiklussuuna ümbersõiduteele (joonised 32, 33). Liikluse korraldamisel
fooride või reguleerijatega peab sõidukite peatumiskoht asuma
kitsenemiskohast sellisel kaugusel, et oleks võimalik kitsenemiskohale
sujuvalt sõita ja sealt väljuda ka autorongidel.
(2) Mõlemalt või ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega alla 6 m,
kuid mitte alla 3 m, ja mõlemast suunast nähtaval alla 100 m pikkusel
teelõigul liiklussagedusega kuni 2000 autot/ööpäevas ja alla 200 m
pikkusel teelõigul liiklussagedusega kuni 1000 autot/ööpäevas võib
liikluse korraldamiseks fooride, reguleerijate või liiklussuuna
ümbersuunamise asemel kasutada märke 231 «Vastassuuna eesõigus» ja 232
«Pärisuuna eesõigus» (joonised 13, 16).
(3) Mõlemalt või ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega 6 m ja üle
selle, teelõigul liiklussagedusega üle 500 auto/ööpäevas peab
kahesuunalise liikluse korraldama liikluskorraldusvahenditega.
(4) Ühelt poolt kitsenenud, läbisõidu laiusega alla 6 m, kuid mitte alla
3 m, ning mõlemast suunast nähtaval teelõigul võib käesoleva paragrahvi
lõikes 2 toodud liiklussageduste ja teelõigupikkuste korral liikluse
korraldamiseks märke 231 «Vastassuuna eesõigus» ja 232 «Pärisuuna
eesõigus» ka mitte kasutada (joonised 14, 15, 18, 19).
§34. Liikluskorraldus silla remondil
Kui silla remondi ajal tee kitseneb, peab täitma paragrahvis 33 toodud
nõudeid ja töökoha tähistama vastavalt joonisele 21.
6. peatükk
TEEPEENARDE TÄHISTAMINE
§35. Üldnõue
Liikluseks avatud eraldusribata teel ei tohi teepeenraid remontida
korraga mõlemal teepoolel.
§36. Liikluskorraldus teepeenarde remondil
(1) Remonditav teepeenar tähistatakse liikluskorraldusvahenditega
vastavalt tabelis 3 toodud nõuetele.
Tabel 3
|
Aeg
|
Katte laius
|
Peenar on teekattest madalam
|
Tõkestus- ja hoiatusvahendid
|
Liiklusmärgid
|
157
821*
|
351
|
1
|
2
|
3
|
4
|
5
|
6
|
Tööde ajal
|
|
üle 5 cm
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus
|
nõutav
|
70 km/h
|
|
Tööde vaheajal
|
alla 9 m
|
5 cm kuni 10 cm
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus
|
nõutav
|
70 km/h
|
üle 10 cm
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus, tähistus kogu
ulatuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3
|
nõutav
|
70 km/h
|
|
9 m või üle selle
|
5 cm kuni 10 cm
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus
|
nõutav
|
–
|
üle 10 cm
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus, tähistus kogu
ulatuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3
|
nõutav
|
–
|
Alati
|
|
tihendamata, kattega ühekõrgune
|
märk 684 «Hoiatustara» lõigu alguses ja lõpus
|
nõutav
|
–
|
Märkus: * Tahvlit 821 «Mõjupiirkond» koos märkidega 157 «Ohtlik teepeenar»
ei kasutata, kui see on pandud märgi 158 «Teetööd» alla ja ohtliku
peenraga teelõigu pikkus on võrdne sellel näidatuga.
(2) Tööde ajal võib sõltuvalt tehnoloogiast piirata kiirust mõlemal
sõidusuunal.
(3) Tõkestus- ja hoiatusvahenditeks madala teepeenra tähistamisel võivad
olla märgid 686 «Ohtlik koht või teeäär», tähiskoonused, märgi 684
«Hoiatustara» elemendid, märgid 422 «Ümberpõike suund», tõkkeaiad ja
-puud. Tõkestus- ja hoiatusvahendite omavaheline kaugus peab olema kuni
1000 m raadiusega plaanikõverikel kuni 50 m, muudel juhtudel kuni 100 m,
tähiskoonuste korral vastavalt kuni 25 m ja kuni 50 m (joonised 25, 29).
7. peatükk
TEE TÄHISTAMINE PINDAMISTÖÖL
§37. Liikluskorraldus pindamistöödel
(1) Kui pinnatakse teekatet või tehakse teekattel muid töid, mille
juures sõiduki rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja
sõidukeid, peab enne teelõigu algust panema ka märgi 155 «Lahtine
killustik» koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond», mis jäetakse üles kuni teel
on kivide paiskumise oht (joonis 26). Pindamislõigu algusesse peab
panema märgid 686a ja 686b «Ohtlik koht või teeäär».
(2) Vahetult pinnatud teelõigu algusesse pannakse kuni pindamiskihi
formeerumiseni märk 351 «Suurim kiirus» 30 km/h, mis ei või olla üleval
kauem kui 3 päeva. Järgneval kolmel päeval võib kiirust piirata kuni 50
km/h. Lahtise killustiku peab teekattelt eemaldama enne kiirust
piiravate märkide mahavõtmist.
(3) Katte auguremondil või osalisel pindamisel pannakse enne teelõigu
algust märk 155 «Lahtine killustik» koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond» ja
märk 556 «Sobiv kiirus» 30 km/h. Vahetult lõigu algusesse pannakse
pindamislõigu alguse tähis (joonis 27) või märk 686b «Ohtlik koht või
teeäär».
8. peatükk
TEE TÄHISTAMINE TEEKATENDI EHITAMISEL
§38. Üldnõuded
(1) Liiklust peab korraldama nii, et see saaks toimuda mõlemas suunas
katkemata. Selleks peab tee jääma vabaks vähemalt 6 m laiuselt.
(2) Kitsa, samaaegselt ainult ühes suunas võimaliku liiklusega läbipääsu
korral peab kasutama märke, foore (joonis 20) või reguleerijaid
(joonis 26) vastavalt paragrahvis 33 toodud nõuetele.
(3) Liikluskorraldusvahendeid peab teisaldama vastavalt töökoha asukoha
muutumisele.
(4) Kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse hoidmiseks võib
tööpiirkonnas kasutada sõiduteel selleks ettenähtud kiirusepiirajaid,
täristeid või kitsendada sõidukite läbipääsu (joonis 28).
(5) Tööde katkestamisel või vaheajal peab ehitatud kattelõigu alguse ja
lõpu tähistama märkidega 153 ja 154 «Ebatasane tee» (joonis 29).
§39. Liikluskorraldus teekatendi ehitamisel
(1) Teekatendi ehitamisel ei või märkidega 351 «Suurim kiirus» 30 km/h
kehtestatud piirangu ulatus olla üle 2 km. Teeomanik võib lubada
liikluskorralduse projektile nõusoleku andmisel pikemaid suurima lubatud
sõidukiirusega 30 km/h teelõike olenevalt teetööde tehnoloogiast.
(2) Teekatenditööde lõigu mõlemasse otsa võib panna 3 m kuni 4 m vahega
kaks teega risti olevat teisaldatavat hoiatustõket. Tekkiva värava kaudu
juhitakse sõidukid tähiskoonuste või märkide 686 «Ohtlik koht või
teeäär» abil neile ettenähtud sõidurajale (joonis 28).
(3) Sõidu keelamiseks värskelt laotatud katte ribale pannakse sellele
märk 331 «Sissesõidu keeld» tahvliga 882 «Kehtivusrada». Liikluse
tagasisuunamiseks pannakse vajalikku kohta ühesuunalisel teel märk 536a
(536b) «Sõidurajad ja -suunad», kahesuunalisel teel aga märk 421
«Ümberpõike suund» (joonis 26).
§40. Materjalivalli tähistamine
(1) Teel oleva mustsegu, kruusa või killustiku valli ette peab vahetult
panema märgi 421 või 422 «Ümberpõike suund» ja eelnevalt märgi 161, 162
või 163 «Teekitsend».
(2) Tee keskele jäetud valli või materjali segamise või laotamise ajal
võib märkide 161 kuni 163 «Teekitsend» asemel kasutada märki 186 «Muud
ohud» koos selgitava tahvliga «Vall teel».
§41. Ehitusjärgne tähistamine
Uue kattega teelõigu ette peab juhul, kui haardetegur on märjal kattel
alla 0,3 või on eelneva teelõigu haardetegurist üle 0,3 väiksem, panema
märgi 151 «Libe tee» koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond», mis jäetakse üles
pindamiseni või libeduse kadumiseni.
9. peatükk
TEE TÄHISTAMINE LIIKUVA ISELOOMUGA TÖÖL
§42. Üldnõuded
(1) Liikuva iseloomuga töödel, kui teel töötavad inimesed, peab töökohas
kasutama paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega sõidukit ja panema
sellele lisaks mõlemast sõidusuunast nähtavad märgid 158 «Teetööd».
(2) Vajadusel peab kasutama teel ja sõidukil märke 421 kuni 423
«Ümberpõike suund».
(3) Piiratud nähtavuse korral peab teel töötavate inimeste ohutuse
tagamiseks kasutama reguleerijat või paragrahvi 43 nõuete kohase
tähistusega täiendavat hoiatussõidukit.
(4) Lühiaegse liikuva iseloomuga töö puhul võib reguleerija liikluse
peatada.
§43. Sõiduki tähistamine
(1) Liikuva iseloomuga töödel peab sõidukil olema sisse lülitatud
vähemalt üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas
nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon ning sõidukil võib kasutada
suunavat valgusseadet või suundohutuslampe. Töötava sõiduki
väljaulatuvale tööorganile võib paigaldada kollase lisavilkuri.
(2) Sõidukile või lisaseadmele peab olema kantud või kinnitatud ette ja
taha vähemalt 20 cm laiune puna-valgete kaldvöötidega
valgustpeegeldavast materjalist tähistus, mis peab ulatuma sõiduki või
lisaseadme välisäärteni. Kui ehituse omapära 20 cm laiust tähistust ei
võimalda, siis peab see olema vähemalt 10 cm laiune. Kaldvöödid langevad
sõidukist või lisaseadmest eemale. Sõiduki külgedele võib kanda
samasuguse puna-valge kaldvöötidega valgustpeegeldavast materjalist
tähistuse kas sõiduki täies või osalises pikkuses või ainult tähistuse
üksikud elemendid. Üksikute elementide kasutamisel peab üks element
olema vahetult sõiduki külje esiosal ja teine vahetult sõiduki külje
tagaosal (joonis 41).
(3) Sõidukil ja selle haagisel, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40
km/h, peab olema taga vasaku ääre lähedal või keskel E-reegli nr 69
kohane aeglase sõiduki tunnusmärk.
(4) Liiklejatele tehtava töö iseloomu selgitamiseks võib sõidukile panna
eest- ja tagantpoolt nähtava kollasetaustalise musta kirjega
teabetahvli, näiteks «TEEMÕÕDISTUS», «LIIKLUSUURINGUD» vms tekstiga,
mille tähekõrgus on 10 cm kuni 20 cm.
§44. Suuremõõtmelise sõiduki tähistamine
(1) Teetöid tegeva suuremõõtmelise sõiduki laiusel koos lisaseadmetega
või ilma üle 2,55 m või kui lisaseadmed ulatuvad sõiduki külgservast
väljapoole, peavad äärmistes külgpunktides ees ja taga olema
laiveose-tunnusmärgid ning ees valged või kollased, taga punased
ääretuled. Eesmistel tunnusmärkidel peavad helkima valged ja
fluorestseerima punased, tagumistel helkima punased kaldvöödid.
(2) Üle 3 m laiusel sõidukil koos lisaseadmetega või ilma peab olema ees
kaks valget või kollast ja taga kaks punast ääretuld teineteise kohal.
(3) Kui sõiduki ääretulede ja lisaseadmete ääretulede omavaheline kaugus
on üle 1 m, siis peab sõiduki ääretulede ja lisaseadmete ääretulede
vahel olema ees valge või kollane ja taga punane lisamärgutuli.
10. peatükk
TEEKATTE MÄRGISTUSTÖÖ
§45. Märgistusmasina ja hoiatussõidukite tähistamine
(1) Teekatte pikimärgistamisel peavad märgistusmasin ja hoiatussõidukid
olema tähistatud paragrahvi 43 punktide 1 kuni 3 ning paragrahvi 44
nõuete kohaselt.
(2) Märgistusmasinale ning ees ja taga sõitvale hoiatussõidukile peab
panema märgid 352 «Möödasõidu keeld», 372 «Möödasõidu keelu lõpp» ja 421
«Ümberpõike suund». Eessõitva hoiatussõiduki olemasolul
märgistusmasinale märki 372 «Möödasõidu keelu lõpp» ei panda. Sõidutee
äärejoone märgistamisel märke 352 «Möödasõidu keeld» ja 372 «Möödasõidu
keelu lõpp» ei panda. Märgistusmasinal ja hoiatussõidukil võib kasutada
suunavat valgusseadet või suundohutuslampe (joonis 30).
(3) Märgistusmasinale peab panema kahepoolse, ees- ja tagasõitvale
hoiatussõidukile ühepoolse teabetahvli, mis on kollasetaustaline musta
kirjega «TEEMÄRGISTUS» või «MÄRGISTUSTÖÖD», tähekõrgusega vähemalt 15 cm.
§46. Hoiatussõidukite kasutamine
Hoiatussõidukite kasutamisel teekatte pikimärgistamisel peab eessõitev
hoiatussõiduk liikuma väljaspool asulat 200 m kuni 400 m ja asulas 25 m
kuni 100 m eespool märgistusmasinast, tagasõitev hoiatussõiduk aga
sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni 200 m kaugusel
märgistusmasinast.
§47. Tähiskoonuste kasutamine
Märgisele peab asetama sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni
200 m ulatuses tähiskoonused vms, kui tagasõitvat hoiatussõidukit ei
kasutata.
§48. Töökoha tähistamine
(1) Eraldussaarte, ülekäiguradade, stoppjoonte, suunanoolte ja muude
kirjete märgistamisel peab töökoha tähistama märkidega 158 «Teetööd» ja
351 «Suurim kiirus» 30 km/h koos tahvliga 821 «Mõjupiirkond», mille
mõjupiirkond ei ole üle 300 m, hoiatustõketega või märkidega 684
«Hoiatustara» ja tähiskoonustega, mida vastavalt töökoha muutumisele
peab ümber paigaldama (joonis 31). Märgi 158 «Teetööd» kaugust töökohast
võib vähendada kuni 10 m, seejuures tahvlit 811 «Kaugus objektini»
kasutamata.
(2) Hoiatustõkete või märkide 684 «Hoiatustara» asemel võib kasutada
paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega hoiatussõidukit.
11. peatükk
LIIKLUSE SULGEMINE
§49. Üldnõuded
(1) Liikluse sulgemise aeg ja kestvus, samuti olemasoleva või rajatava
ümbersõidutee kande- ja läbilaskevõime peab vastama tee omaniku nõuetele.
(2) Kohalikele elanikele, kinnisvara omanikele, politsei- ja
päästeteenistusele peab tagama vajaliku juurdepääsu, kui see enne tee
sulgemist oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada
lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku.
§50. Tee või suunavööndi sulgemine
(1) Tee peab sulgema mootorsõidukite liikluseks täielikult, kui
läbisõidu laius on alla 3 m või kui sulgemine on vajalik tingituna tööde
ohutusest ja tehnoloogiast või kui liiklemine on mingil muul põhjusel
võimatu.
(2) Ühe suunavööndi liikluse peab suunama ümbersõiduteele siis, kui
sõitmiseks võimaliku teeosa laius on tööde piirkonnas alla 6 m ja
liiklust ei korraldata paragrahvi 33 kohaselt (joonised 32, 33).
§51. Ümbersõidutee
(1) Ümbersõiduteel peab olema sõiduraja laius vähemalt 3 m.
Kahesuunalise ümbersõidutee sõiduosa laius võib olla alla 6 m, kuid
mitte väiksem kui 4 m, kui sellel teel on möödasõidukohad vahekaugusega
vähemalt 0,8 sellele teele vajalikust kohtumisnähtavuse suurusest ning
liiklussagedus on alla 100 sõiduki tunnis.
(2) Takistusest või töökohast ümbersõiduks rajatava ühesuunalise tee
sõiduosa laius peab olema vähemalt 4 m (joonis 33) ja kahesuunalise tee
sõiduosa laius vähemalt 6 m (joonis 34).
(3) Tee projekteerimise normidele mittevastavate kõverikega
ümbersõiduteel peab liikluse korraldama liikluskorraldusvahenditega või
reguleerijate abil.
§52. Liikluskorraldus tee sulgemisel
(1) Tee sulgemiseks kasutatakse märki 311a «Sõidu keeld» või 331
«Sissesõidu keeld» ja ühe liiklussuuna sulgemiseks märki 331 «Sissesõidu
keeld» ning vastavalt kas ühe suuna liiklus või kogu liiklus suunatakse
ümbersõiduteele (joonised 11, 12, 32 kuni 36).
(2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral peab tee täies laiuses
tõkestama tõkestusvahenditega ja panema märgi 311a «Sõidu keeld» või 331
«Sissesõidu keeld» (joonis 35).
(3) Teetöödega seotud või teistel sissesõitu vajavatel sõidukeil
lubatakse sõita reguleerija märguandel, tema kirjalikul loal või
keelumärgi juurde pandud tahvliga 891 «Välja arvatud» näidatud korra
kohaselt.
§53. Läbikaevatud tee või remonditava silla tähistamine
(1) Mõlemale poole läbikaevatud teekohta või remonditava silla ette peab
olema veetud tee laiuselt vähemalt ühe meetri kõrgune pinnasevall
(joonis 37). Tehnoloogilise läbipääsu võimaldamiseks võib valle
paigutada ka nihutatult, et ei saaks otse sõita. Asulateel on valli
rajamine kohustuslik tee omaniku nõudel.
(2) Enne valli peab panema tee laiuselt tõkestusvahendid koos märgiga
331 «Sissesõidu keeld». Tõkestusvahendid pannakse 25 m kuni 50 m
kaugusele vallist ja asulas valli puudumisel vähemalt 10 m kaugusele
kaevikust. Kui ruumi puudusel ei ole võimalik nõuet täita, võivad
tõkestusvahendid olla vallile lähemal.
(3) Vahetult ristmiku taha umbtee algusesse peab panema märgi 552
«Umbtee» koos tahvliga 811 «Kaugus objektini» või ilma.
§54. Ümbersõidutee tähistamine
Ümbersõidutee alguse ette peab panema märgi 671a
või 671b «Ümbersõidu skeem» ja juhul, kui ümbersõidutee suund ei ole juhile
arusaadav, peab ümbersõidutee alguse ja läbitavate ristmike ette panema
märgid 674 kuni 677 «Ümbersõit». Soovitatav on kasutada tekstiga märke
677 «Ümbersõit» (joonised 11, 12, 32 kuni 36).
§55. Suunavööndi sulgemine eraldusribaga teel
(1) Ajutiselt suletud sõiduteelõigust ümbersõidukoha ja ümbersõidu lõpu
ning parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks peab
kasutama märke 672 ja 673 «Ümbersõidu skeem» (joonised 38, 39).
(2) Suletava teepoole ette peab panema hoiatustõkked või märgid 684
«Hoiatustara», millest moodustatakse 3 m kuni 4 m laiune värav. Liiklus
juhitakse teisele sõiduteele märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär»,
tähiskoonuste, märgi 684 «Hoiatustara» või märkide 681 ja 682
«Kurvisuund» elementide, hoiatusnööride vms abil (joonised 38, 39).
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli
2003. a määruse nr 69 «Liikluskorralduse nõuded teetöödel»
Lisa
|
Joonis 1. Ohutusruum, tööruum ja töökoht
Joonis 2. Ohutuslambid, suunavad valgusseadmed, vilkurid
Joonis 3. Hoiatustõkked
Joonis 4. Liikluskorraldusvahendid
Joonis 5. Teabetahvel teetöödest
Joonis 6. Ülesõidu- ja ülekäigusild
Joonis 7. Jalakäijate varikatus
Joonis 8. Teetööde tähistamine üldjuhul
Joonis 9. Kiiruse piiramine, kui inimesed töötavad teel
Joonis 10. Teave ristuval teel olevast piirangust (keelust)
Joonis 11. Ümbersõidu algus. Teetööde lõik algab ristmikult
Joonis 12. Ümbersõidu algus. Ristmikul on muudetud
peatee
suunda
Joonis 13. Tee kitsenemine mõlemalt poolt. Kaevik
Joonis 14. Tee kitsenemine ühelt poolt. Kaevik
Joonis 15. Tee kitsenemine ühelt poolt. Tegemist ei ole kaevikuga
(liiklus toimub isereguleerimise alusel)
Joonis 16. Tee kitsenemine ühelt poolt. Tegemist ei ole kaevikuga
(liiklus korraldatud märkide 231 ja 232 abil)
Joonis 17. Teetööd sõidutee keskel
Joonis 18. Teetööd ristmikul
Joonis 19. Teetööd ristmikul
Joonis 20. Ajutiste fooride kasutamine
Joonis 21. Silla remont
Joonis 22. Jalakäijate suunamine sõiduteele
Joonis 23. Jalakäijate suunamine ajutiste ülekäiguradade kaudu
Joonis 24. Teetööd ülekäigurajal. Ülekäigurada rajatakse
teise kohta
Joonis 25. Teepeenra remont
Joonis 26. Katendi ehitus (pindamine)
Joonis 27. Katte auguremont ja osaline pindamine
Joonis 28. Teekatte ehitamine laoturiga
Joonis 29. Uus pindamata teekate ja madalad peenrad
tööde vaheajal
Joonis 30. Teekatte märgistamine kahe hoiatussõiduki abil
Joonis 31. Eraldussaarte, ülekäiguradade, stoppjoonte, suunanoolte ja
muude kirjete märgistamine
Joonis 32. Ühe liiklussuuna suunamine ümbersõiduteele
Joonis 33. Rajatav ühesuunaline ümbersõidutee
Joonis 34. Rajatav kahesuunaline ümbersõidutee
Joonis 35. Liikluse sulgemine tänaval
Joonis 36. Tänava sulgemine, rajatav ümbersõit
Joonis 37. Läbikaevatud tee tõkestamine
Joonis 38. Eraldusribaga teel on üks sõidutee suletud.
Suletud lõigu algus
Joonis 39. Eraldusribaga teel on üks sõidutee suletud.
Suletud lõigu lõpp
Joonis 40. Hoiatustähis asfaldilaoturil
Joonis 41. Sõiduki tähistamise näited liikuva iseloomuga töödel
Õiend
RTL 61, 21.05.2003
Lugeda majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. a määruse
nr 69 «Liikluskorralduse nõuded teetöödel» (RTL 2003, 54, 779) § 15 lõikes
2 avaldatud 0,42 KN/cm2 asemel õigeks 0,42 KN/m2
. 
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com