Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine

Väljaandja:	Siseminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	24.05.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	16.07.2005
Avaldamismärge:	RTL 2003, 61, 874

Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144) § 11 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu 9. detsembri 1996. a direktiivi 96/82/EC «Ohtlikest ainetest põhjustatud suurõnnetuste ohu kontrollimine» (EÜT L 10/13, 1997).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab nõuded ohtlikule ettevõttele ja suurõnnetusohuga ettevõttele, mis on klassifitseeritud vastavalt kemikaaliseaduse § 11 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud korra alusel.

§ 2. Ettevõtja kohustused tegutsemisel

(1) Ettevõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks õnnetust, ja kui õnnetus siiski toimub, tegema kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks.

(2) Ettevõtja, kellel on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, koostab ja esitab asukohajärgsele päästeasutusele (edaspidi päästeasutus) teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaani ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe ja ohutusaruande.

(3) Ettevõtja, kellel on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, koostab ja esitab päästeasutusele teabelehe, riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse vastavalt käesoleva määruse lisale 1 ja hädaolukorra lahendamise plaani ning ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe ja riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

(4) Ettevõtja, kellel on ohtlik ettevõte, koostab ja esitab päästeasutusele teabelehe ja riskianalüüsi põhjal koostatud hädaolukorra lahendamise plaani ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe.

2. peatükk
TEABELEHT

§ 3. Teabelehe koostamine ja esitamine

Ettevõtja koostab ja esitab päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe:
1) uue ettevõtte puhul enne ehituse ja tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte puhul ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

§ 4. Teabeleht

Teabeleht peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood;
2) ettevõtte aadress ja kontaktandmed;
3) vastutava isiku nimi, amet ja kontaktandmed;
4) ohtliku kemikaali nimetus ja rahvusvaheliselt tunnustatud kood (ÜRO number ja CAS nr);
5) ohtliku kemikaali ohutunnus ja riskilaused;
6) ohtliku kemikaali olemasolev ja võimalik maksimaalne kogus;
7) ohtliku kemikaali ohtlikkuse seisukohalt olulised füüsikalised ja keemilised omadused (tuleohu korral leektäpp) ning füüsikaline olek;
8) ettevõtte lähiümbrus (objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada suurõnnetust või raskendada selle tagajärgi. Ettevõtte ohualas paiknevad ohustatud objektid, kus võib ettevõttes toimunud suurõnnetuse tagajärjel tekkida hädaolukord);
9) ettevõtte tegevus või kavandatud tegevus;
10) teabelehe koostaja nimi, kontaktandmed ja koostamise kuupäev.

§ 5. Ettevõtja teavitamise kohustus
Ettevõtja teavitab päästeasutust ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohe, kui:
1) ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus muutub rohkem kui 10%;
2) ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide arv ja omadused on oluliselt muutunud;
3) tehnoloogilises protsessis on toimunud olulised muudatused;
4) ohtliku kemikaali käitlemine on lõpetatud;
5) muutuvad ettevõtte kontaktandmed (aadress, telefon).

3. peatükk
OHUTUSARUANNE

§ 6. Ohutusaruande koostamine ja esitamine

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte koostab ja esitab päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ohutusaruande:
1) uue ettevõtte puhul enne ehitamise või tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates;
3) pärast käesoleva määruse §-s 9 sätestatud ohutusaruande korrigeerimist.

§ 7. Ohutusaruanne

(1) Ohutusaruanne sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus, juhtimissüsteem ja organisatsioon suurõnnetuse vältimise seisukohalt vastavalt käesoleva määruse lisale 1 «Ohutuse tagamise süsteemi põhimõtted»;
2) ettevõtte ja selle ümbruse tutvustus;
3) ettevõtte allüksuse tegevuse kirjeldus;
4) riskianalüüs ja õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus;
5) kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldus õnnetuse tagajärgede piiramiseks.

(2) Ettevõtte ja selle ümbruse tutvustus peab sisaldama:
1) asukoha ja selle ümbruse plaani koos kirjeldusega, kaasa arvatud geograafilised koordinaadid, olulised keskkonnatingimused (meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised) ja vajadusel ka ettevõtte kujunemine;
2) ettevõttes õnnetust põhjustada võivate allüksuste ja tegevuste määratlemist;
3) vähemalt ohuala välispiiri ulatuses ettevõtte ja selle ümbruse plaani, millele on kantud mõõtkava, ohuala välispiir, objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, asustatud piirkonnad koos asustustihedusega, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohutsooni ettevõte jääb.

(3) Ettevõtte allüksuse tegevuse kirjeldus peab sisaldama:
1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, õnnetuse ja suurõnnetuse (edaspidi õnnetus) riskiallika ja võimalikku õnnetust vallandavate tingimuste kirjeldust koos kavandatud ennetusabinõudega;
2) tootmisprotsesside kirjeldust;
3) ohtlike kemikaalide loetelu, ohuklassi, keemilist nimetust, rahvusvaheliselt tunnustatud koodi ja ohtliku kemikaali olemasolevat ja võimalikku maksimaalset kogust;
4) ohtliku kemikaali füüsikalisi, keemilisi, toksikoloogilisi ja muid olulisi omadusi ning esineda võivaid riske inimestele ja keskkonnale, nii vahetu kui hiljem avalduva toimega;
5) ohtliku kemikaali füüsikalist ja keemilist käitumist käitlemisel ja võimaliku õnnetuse korral.

(4) Riskianalüüs ja õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus peab sisaldama:
1) õnnetuse võimaluste väljaselgitamise kirjeldust;
2) kemikaalidest, mida ei klassifitseerita ohtlikuks, kuid mis siiski on või võivad tekkida tootmisprotsessis ning mis lähtuvalt ettevõttes valitsevatest tingimustest võivad olla oluliseks teguriks suurõnnetuse vallandamisel, tingitud ohtude kirjeldust;
3) õnnetuse võimaliku stsenaariumi üksikasjaliku kirjelduse ja selle tõenäosuse ning tingimused, mille juures õnnetus on võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks;
4) ettevõttes ohutuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste parameetrite ja vahendite kirjeldust;
5) õnnetuse tagajärgede ulatust ja raskuse hindamist, tuues välja tõenäolise kannatanute ja evakueeritavate inimeste arvu, mõjud elutähtsatele valdkondadele, keskkonnakahjustused, võimaliku materiaalse kahju ja tagajärgede likvideerimiseks vajalike ressursside kirjeldust.

(5) Kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldus õnnetuse tagajärgede piiramiseks peab sisaldama:
1) ettevõttes õnnetuse tagajärgede piiramiseks paigaldatud vahendite, sealhulgas häiresüsteemi kirjeldust;
2) häire väljakuulutamise ja sekkumise korraldust;
3) rakendatavate sisemiste ja väliste ressursside kirjeldust;
4) käesoleva lõike punktide 1, 2 ja 3 alusel koostatud kokkuvõte peab kajastuma ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

§ 8. Päästeameti ülesanded ohutusaruande läbivaatamisel

Päästeasutus koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga vaatab ohutusaruande läbi kahe kuu jooksul ja selle tulemusel esitab:
1) ettevõtjale ohutusaruande läbivaatamise tulemused, vajaduse korral võib päästeasutus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nõuda lisainformatsiooni;
2) Vabariigi Valitsusele taotluse ettevõtte tegevuse piiramiseks või keelustamiseks, kui ettevõttes eiratakse ohutusnõudeid.

§ 9. Ohutusaruande läbivaatamine ja korrigeerimine

(1) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutusaruannet koos ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusega:
1) vähemalt üks kord viie aasta jooksul;
2) omal algatusel või päästeasutuse nõudmisel, kui ohutusaruannet on vaja täpsustada uute andmetega või arvesse võtta uusi tehnilisi lahendusi ohutuse alal.
(2) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutusaruande seoses ettevõttes kasutatava ohtliku kemikaali koguse või liigi või kemikaali käitlemise seadme, tehnoloogia või hoiukoha muutmisega, millel võib olla oluline mõju suurõnnetuse ohule, ja teavitab sellest päästeasutust.

4. peatükk
OHUTUSE TAGAMISE SÜSTEEMI KIRJELDUS

§ 10. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse esitamine

B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse:
1) uue ettevõtte puhul enne ehitamise või tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates;
3) pärast käesoleva määruse §-s 9 nimetatud korrigeerimist.

§ 11. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse koostamine

Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 1 «Ohutuse tagamise süsteemi põhimõtted».

§ 12. Päästeameti ülesanded ohutuse tagamise süsteemi läbivaatamisel

Päästeasutus vaatab koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse läbi kahe kuu jooksul ja selle tulemusel esitab:
1) ettevõtjale läbivaatamise tulemused, vajaduse korral võib päästeasutus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nõuda lisainformatsiooni;
2) Vabariigi Valitsusele taotluse ettevõtte tegevuse piiramiseks või keelustamiseks, kui ettevõttes eiratakse ohutusnõudeid.

§ 13. Ohutuse tagamise süsteemi läbivaatamine ja korrigeerimine

(1) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

(2) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust seoses ettevõttes kasutatava ohtliku kemikaali koguse või liigi või kemikaali käitlemise seadme, tehnoloogia või hoiukoha muutmisega, millel võib olla oluline mõju suurõnnetuse ohule, ja teavitab sellest päästeasutust.

5. peatükk
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN

§ 14. Hädaolukorra lahendamise plaani esitamine

Ettevõtja koostab ja esitab päästeasutusele hädaolukorra lahendamise plaani õnnetuse puhul ettevõttes rakendatavate abinõude kohta:
1) uue ettevõtte puhul enne tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

§ 15. Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine

Hädaolukorra lahendamise plaan peab vastama käesoleva määruse lisale 2 «Hädaolukorra lahendamise plaani sisu».

§ 16. Hädaolukorra lahendamise plaani läbivaatamine ja korrigeerimine

Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning muudatuste tegemise korral teavitab päästeasutust.

§ 17. Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine

Hädaolukorra lahendamise plaan rakendatakse viivitamatult, kui:
1) õnnetus on juhtunud või
2) toimub kontrolli alt väljunud sündmus, mis oma iseloomu tõttu võib muutuda suurõnnetuseks.

6. peatükk
TEAVE OHUTUSABINÕUDE KOHTA

§ 18. Ettevõtja kohustus ohutusabinõude uuendamisel ja avalikustamisel

(1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte tagab isikutele, kes võivad sattuda tema ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda, vajaliku teabe võimalike ohtude, ohutusabinõude ja nõutava tegevuse kohta õnnetuse korral.

(2) Teave tuleb läbi vaadata iga kolme aasta tagant, vajadusel teave korrastatakse ja ajakohastatakse. Teave peab olema kättesaadav avalikkusele. Avalikkusele mõeldud informatsiooni levitamist tuleb korrata vähemalt iga viie aasta tagant. Avalikkusele mõeldud teave peab vastama käesoleva määruse lisale 3 «Avalikkusele edastatav teave ohutusabinõude kohta».

(3) Ettevõtja võib paluda päästeasutust mitte avalikustada ohutusaruande teatud osi tööstusliku, ärilise või personaalse konfidentsiaalsuse, üldsuse turvalisuse või riigikaitselistel põhjustel. Sellisel juhul peab ettevõtja kooskõlastama päästeasutusega redigeeritud aruande, kust on välja jäetud konfidentsiaalsed andmed, ning tegema selle avalikkusele kättesaadavaks.

(4) Ettevõtja määrab ohutusabinõude osas teabe andmiseks vastutava isiku.

(5) Ettevõtja ajakohastab teabe, kui toimub oluline muutus ettevõtte ohutust mõjutavates tingimustes (muudatused seadmetes, ettevõttes, hoiukohas).

§ 19. Riigipiiri ületavast suurõnnetusest teavitamine

Riigipiiri ületava suurõnnetuse tekkimise võimalusel juhindutakse teiste riikide teavitamisel «Piiriülese toimega tööstusõnnetuse konventsioonist» (RT II 2000, 6, 34).

7. peatükk
ÕNNETUSEST TEAVITAMINE JA TEAVE PÄRAST ÕNNETUST

§ 20. Õnnetusest teavitamine

Õnnetuse korral teavitab ettevõtja viivitamatult häirekeskust numbril 112.

§ 21. Teave pärast õnnetust

(1) Pärast õnnetust annab ettevõtja päästeasutusele, Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele järgmist teavet:
1) õnnetuse asukoht ja asjaolud;
2) õnnetuses osalenud ohtlikud kemikaalid;
3) andmed, mis võimaldavad hinnata õnnetuse mõju inimesele ja keskkonnale;
4) rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks.

(2) Pärast õnnetust annab ettevõtja avalikkusele teavet järgmiste rakendatud meetmete kohta:
1) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamine;
2) edaspidiste õnnetuste vältimine.

(3) Uute asjaolude ilmnemisel ettevõtja täpsustab ettevõtja esitatud teavet ja korrigeerib antud juhiseid.

8. peatükk
SUURÕNNETUSE OHUGA ETTEVÕTETE LOETELU PIDAMINE JA JÄRELEVALVE

§ 22. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu peab päästeasutustelt saadavate andmete põhjal Päästeamet.

§ 23. Järelevalve

Järelevalvet käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad päästeasutuste riikliku järelevalvepädevusega ametnikud ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 24. Määruse rakendamine

Kui ettevõtja on olemasoleva ettevõtte kohta päästeasutusele esitanud käesoleva määruse korrale vastavad, peatükkides 2, 3 ja 5 nõutud dokumendid enne käesoleva määruse jõustumist, siis ei ole uus esitamine vajalik.

§ 25. Määruste kehtetuks tunnistamine

(1) Siseministri 1. juuni 1999. a määrus nr 64 «Ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord, õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord» (RTL 1999, 107, 1372; 114, 1497) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Siseministri 26. mai 1999. a määrus nr 60 «Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu» (RTL 1999, 94, 1161) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Margus LEIVO

Kantsler Märt KRAFT

Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 1

OHUTUSE TAGAMISE SÜSTEEMI PÕHIMÕTTED

B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse eraldi dokumendina.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ohutusaruande osana.

Ohutuse tagamise süsteem peab vastama ettevõttest lähtuvate suurõnnetuste ohtudele. Suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi väljatöötamisel ettevõtja poolt võetakse arvesse:
1. suurõnnetuse vältimise poliitika esitatakse kirjalikult ja selles peavad olema ettevõtja üldeesmärgid ja tegevuspõhimõtted suurõnnetuse ohu vähendamiseks;
2. ohutuse tagamise süsteem hõlmab selle osa üldjuhtimissüsteemist, mis käsitleb organisatsiooni struktuuri, vastutust, praktikat, menetlusi, toiminguid ja ressursse suurõnnetuse ohu vältimise poliitika määramiseks ja teostamiseks.

Ohutuse tagamise süsteem peab sisaldama infot järgmiste asjade kohta:
1. organisatsioon ja personal – suurõnnetuste vältimisega seotud personali kohustused ja vastutus kõigil organisatsiooni tasandeil. Väljaõppe vajadus ja võimalused, töötajate ja vajadusel ka allhankijate kaasamine;
2. suurõnnetuse ohu määratlemine ja hindamine – tavalisest või erakorralisest tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise määratlemise meetodite rakendamine ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite määratlemine ja rakendamine;
3. tegevuse kontroll – ettevõtte, selle üksikute protsesside ning seadmete, samuti ajutiste seisakute, kaasa arvatud tehnohooldus, ohutuks toimimiseks vajalike tegutsemismeetodite ja -juhendite kinnitamine ja rakendamine;
4. muudatuste läbiviimine – reeglite ja tegutsemisviiside määratlemine, millest lähtutakse olemasolevas ettevõttes muudatuste planeerimisel või uue ettevõtte, seadmete, tehnoloogiate, laorajatiste vms planeerimisel;
5. hädaolukordadeks valmisolek – süstemaatilise analüüsi teel ettenähtavate hädaolukordade määratlemine ja hädaolukorra lahendamise plaanide ettevalmistamine, kontrollimine ja ülevaatamine sellistele hädaolukordadele vastavuse tagamiseks;
6. ettevõtte toimimise jälgimine – menetluste väljatöötamine ja rakendamine, mille põhjal hinnatakse ettevõtte suurõnnetuste vältimise poliitika ja sellele vastavate ohutuse tagamise süsteemide tõhusust ning mittevastavuse korral uurimise ja korrigeerimise läbiviimine. Menetlused peaksid hõlmama ettevõtja aruandlust suurõnnetustest ja «peaaegu juhtunud» õnnetustest, eriti nendega seotud ebapiisavaid kaitseabinõusid ning nende uurimist ja järelkajasid neist saadud kogemuste põhjal;
7. audit ja ülevaatus – menetluste vastuvõtmine ja rakendamine suurõnnetuste vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks; kõrgema juhtkonna poolt teostatud dokumenteeritud ülevaatuste läbiviimine suurõnnetuste vältimispoliitika ja ohutuse tagamise süsteemi teostamise ja kaasajastamise kohta.

Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 2

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANI SISU

Ettevõtja koostab hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab:
1) Isikute nimed või ametikohad, kes on volitatud algatama, vastutama ning koordineerima ettevõttesiseseid päästeoperatsioone.
2) Isiku nimi või ametikoht, kes on vastutav sidepidamise eest päästeasutusega ja kohaliku omavalitsusega.
3) Ülevaade rakendatavatest abinõudest mis tahes võimaliku, suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise, olukorra või sündmuse üle kontrolli saavutamiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutada olevate kaitsevahendite ja ressursside loetelu.
4) Piirkonna ulatus, mida ettevõttest lähtuv õnnetus võib mõjutada koos ohuala plaaniga tuues välja asustatud piirkonnad.
5) Õnnetusest mõjutatavas piirkonnas olevatele inimestele toimivate ohtude vähendamiseks kasutatavad abinõud, kaasa arvatud hoiatuse andmise viis ja juhendid ohuolukorras käitumiseks.
6) Avariiväljakutse edastamise kord päästeasutusele ja kohalikule omavalitsusele. Kindlaks määrata informatsioon, mis peab sisalduma avariiväljakutses ning korraldada üksikasjalikuma informatsiooni levitamine, niipea kui see saab kättesaadavaks.
7) Koolituspersonali kohustused ja vajaduse korral nende kooskõlastamine päästeasutusega.
8) Väljaspool ettevõtet toimuvate päästetööde abistamine.
9) Vastavalt kemikaaliseaduse § 15 lõikele 6 vastutuskindlustuse suurus võimaliku suurõnnetuse poolt tekitatava kahju hüvitamiseks.

Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 3

AVALIKKUSELE EDASTATAV TEAVE OHUTUSABINÕUDE KOHTA

1. Ettevõtja nimi ja ettevõtte aadress.
2. Ohutusabinõude osas teavet andva vastutava isiku nimi või ametikoht.
3. Kinnitus, et ettevõte on klassifitseeritud kemikaaliseaduse § 11 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse korra alusel ning teabeleht, ohutusaruanne või ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus on esitatud pädevale asutusele.
4. Arusaadavalt ja võimalikult lihtsalt antud selgitus ettevõttes arendatava tegevuse või tegevuste kohta.
5. Ettevõttes esinevate suurõnnetust põhjustada võivate ohtlike ainete ja valmististe nimetused koos ohutunnuste ja põhiliste ohtlike omadustega.
6. Põhiline teave suurõnnetuste ohtude laadi kohta, kaasa arvatud ohuala suurus ja suurõnnetuse potentsiaalne toime elanikkonnale ja keskkonnale.
7. Täpne teave selle kohta, kuidas ohustatud elanikkonda kavatsetakse hoiatada ja operatiivselt informeerida suurõnnetuse korral.
8. Täpne teave selle kohta, mida ohustatud elanikkond peab suurõnnetuse korral tegema ja kuidas käituma.
9. Kinnitus selle kohta, et ettevõtja on kohustatud astuma vajalikke samme ja tegema koostööd päästeasutusega tagamaks suurõnnetuse korral vajalik tegutsemine ja vähendamaks suurõnnetuse tagajärgi.
10. Viide maakonna kriisreguleerimisplaanile, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi ettevõtteväliste mõjudega toimetulemiseks. See peaks sisaldama soovitust järgida õnnetuse korral kõiki päästeasutuse poolt antavaid juhiseid.
11. Juhendid selle kohta, kust saab täpsemat asjassepuutuvat teavet järgides Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud konfidentsiaalsuse nõuet.