Etendusasutuse seadus (lühend - EAS)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab etendusasutuse mõiste ning etendusasutuse tegevuse korraldamise ja rahastamise ning etendusasutuse aruandluse alused.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117), arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Etendusasutus

  (1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on asutus:
  1) kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol;
  2) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega;
  3) kellel on loominguline juht ja loomenõukogu;
  4) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

  (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena (edaspidi riigietendusasutus), kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus) või riigi asutatud või riigi osalemisel asutatud sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev etendusasutus ).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seaduste alusel tegutsevate etendusasutuste (edaspidi eraetendusasutus) tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd see on seaduses nimetatud.

  (4) Käesolevas seaduses sätestamata küsimuses juhindub sihtasutusena tegutsev etendusasutus sihtasutuste seadusest (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) ning riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188).

2. peatükk ETENDUSASUTUSE TEGEVUSE KORRALDAMINE 

§ 3.  Etendusasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, selle tegevuse lõpetamine ja nendest teatamine

  (1) Riigietendusasutuse moodustab ja korraldab ümber ning selle tegevuse lõpetab kultuuriminister Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

  (2) Munitsipaaletendusasutuse moodustab ja korraldab ümber ning selle tegevuse lõpetab valla- või linnavalitsus volikogu otsuse alusel.

  (3) Munitsipaaletendusasutuse moodustamisest, ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatab valla- või linnavalitsus kultuuriministrile kirjalikult kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Moodustamisteates märgitakse etendusasutuse nimi ning esitatakse asukoha ja sidevahendite andmed.

  (4) Eraetendusasutuse asutamisest, ümberkujundamisest või lõpetamisest teatab eraetendusasutus kultuuriministrile kirjalikult kümne tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. Asutamisteates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed.

§ 4.  Etendusasutuse põhimäärus ja põhikiri

  (1) Etendusasutusel on põhimäärus, milles nähakse ette etendusasutuse ülesanded, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesanded, õigused ja kohustused, etendusasutuse struktuur ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

  (2) Riigietendusasutuse põhimääruse kehtestab kultuuriminister. Munitsipaaletendusasutuse põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.

  (3) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse puhul sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõuded põhikirjas.

§ 5.  Etendusasutuse juht ja loominguline juht

  (1) Etendusasutuse juht on direktor, kes tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab direktor loomingulise juhi ettepanekul.

  (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes:
  1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule;
  2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;
  3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.

  (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhimääruses.

  (4) Etendusasutuse direktori ja loomingulise juhi ülesandeid võib etendusasutuse moodustaja otsusel täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhimääruses.

  (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse direktorile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige.

§ 6.  Direktori ja loomingulise juhi ametikoha täitmine

  (1) Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab ning konkursi korraldab etendusasutuse moodustaja .

  (2) Etendusasutuse moodustaja sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

  (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhimääruses.

  (4) Etendusasutuse loomingulise juhiga võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele. Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse loomingulise juhiga võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhul, kui loominguline juht ei ole sihtasutuse juhatuse liige.

§ 7.  Etendusasutuse loominguline töötaja

  (1) Etendusasutuse loominguliste töötajate ametikohtade loetelu kehtestab kultuuriminister määrusega .

  (2) Etendusasutuse loomingulise töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

§ 8.  Loomenõukogu

  (1) Etendusasutuse loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse loomingulist tegevust ning otsustab teose jäädvustamise.

  (2) Loomenõukogu moodustamise kord ja nõukogu pädevus sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

  (3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse direktor ja loominguline juht ning loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad asjatundjatena kuuluda ka teised isikud.

§ 9.  Etendusasutuse arengukava

  (1) Etendusasutus koostab arengukava vähemalt neljaks aastaks.

  (2) Arengukavas nähakse ette etendusasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.

  (3) Arengukava koostamise ja muutmise kord sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

  (4) Arengukava saadetakse etendusasutuse moodustajale või asutajale kooskõlastamiseks.

  (5) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad arengukava kultuuriministrile juhul, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 10.  Etendusasutuse töökorraldus

  (1) Etendusasutus on repertuaari valikul iseseisev.

  (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse kalendriaasta kaupa kuukava alusel.

  (3) Kuukava koostamise alus on repertuaariplaan.

§ 11.  Repertuaariplaan

  (1) Repertuaariplaan koostatakse vähemalt üheks kalendriaastaks.

  (2) Repertuaariplaani kehtestab etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel.

  (3) Repertuaariplaan saadetakse etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks.

  (4) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad repertuaariplaani kultuuriministrile juhul, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 12.  Avalikkuse teavitamine

  (1) Etendusasutus teavitab avalikkust etendusest või kontserdist, esitades järgmised andmed:
  1) etendusasutuse nimetus;
  2) esitatava teose või selle osa pealkiri;
  3) teose pealkiri originaalkeeles;
  4) tuletatud teose korral viide originaalteosele;
  5) teose autori nimi;
  6) teose põhiesitajad või esitajate kollektiiv;
  7) etenduse või kontserdi toimumise aeg ja koht;
  8) etendusasutuse loomingulise juhi nimi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.

§ 13.  Teose jäädvustamine

  (1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate rahvuskultuuri seisukohalt oluliste teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest (RT 1992, 49, 613; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527) tulenevaid nõudeid.

  (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine heli- või videolindile, filmile või heliplaadile või muul viisil.

  (3) Jäädvustamisele kuuluvate teoste loetelu kehtestab etendusasutuse juht loomenõukogu ettepaneku alusel.

  (4) Jäädvustatavate teoste loetelu esitatakse etendusasutuse moodustajale või asutajale teadmiseks.

§ 14.  Teose toimik

  (1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu kuuluvad tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod ja väljavõtted meediakajastustest. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestus.

  (2) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht.

3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA FINANTSEERIMINE, KOMISJONI MOODUSTAMINE NING TAOTLUSTE ESITAMINE 

§ 15.  Eelarve ja finantseerimine

  (1) Etendusasutusel on oma eelarve. Etendusasutuse eelarve koostamiseks kavandatakse kulud ja selgitatakse nende katteallikad.

  (2) Etendusasutuse kulude katteallikad on:
  1) pääsmete müügist laekuv tulu;
  2) põhitegevusega kaasnevast ja seda toetavast majandustegevusest saadav tulu;
  3) laekumised sihtfondidest ja -kapitalidest;
  4) annetused ja muud tulud;
  5) toetus valla- või linnaeelarvest;
  6) toetus riigieelarvest.

  (3) Etendusasutustele antava toetuse suurus määratakse vastava aasta riigieelarves.

  (4) Munitsipaaletendusasutusele valla- või linnaeelarvest määratava toetuse suuruse otsustab valla- või linnavolikogu.

  (5) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad Kultuuriministeeriumi kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 16.  Etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted

  (1) Toetus määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse määramise alus on Kultuuriministeeriumi poolt tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest.

  (2) Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest.

  (3) Munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust.

§ 17.  Komisjoni moodustamine

  (1) Etendusasutusele riigieelarves toetuse kavandamiseks ning jaotamiseks moodustab kultuuriminister nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni ülesannete täitmise tähtajad, komisjoni esimees ja liikmed ning teenindav struktuuriüksus määratakse kultuuriministri käskkirjaga.

  (2) Komisjon koosneb kuni üheksast liikmest ning komisjoni volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.

  (3) Komisjoni kuulub kolm Kultuuriministeeriumi esindajat, üks Rahandusministeeriumi esindaja, üks etendusasutuse loomingulisi töötajaid esindava organisatsiooni esindaja, üks etendusasutuse juhte esindava organisatsiooni esindaja ning kuni kolm avalikkuse esindajat.

  (4) Komisjoni töökorra kehtestab kultuuriminister.

§ 18.  Taotluste esitamine

  (1) Etendusasutus esitab Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse tähtpäevaks, mille kehtestab järgmiseks eelarveaastaks kultuuriminister. Taotluse esitamise tähtpäev avalikustatakse Kultuuriministeeriumi veebilehel.

  (2) Taotlusele lisatakse etendusasutuse kohta järgmised andmed ja dokumendid:
  1) arengukava ja järgmise aasta repertuaariplaan;
  2) järgmise eelarveaasta kavandatav eelarve.

§ 19.  Komisjoni pädevus

  (1) Komisjon hindab etendusasutuse vastavust käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 esitatud nõuetele ning teeb, lähtudes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtetest, kultuuriministrile ettepaneku:
  1) järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks;
  2) toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast.

  (2) Lõpliku otsuse riigieelarvest toetussummade taotlemise kohta ning nende jaotamise kohta teeb komisjoni ettepanekuid arvestades kultuuriminister.

§ 20.  Lepingu sõlmimine

  (1) Kultuuriministeerium sõlmib ühe kuu jooksul pärast Kultuuriministeeriumi eelarve kinnitamist era- või munitsipaaletendusasutusega lepingu toetuse eraldamise kohta. Leping on toetuse kasutamise ja selle kohta aruande esitamise alus.

  (2) Lepingus märgitakse:
  1) lepingupooled ning nende esindajad;
  2) toetussumma suurus;
  3) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
  4) toetuse kasutamise kohta aruandluse esitamise kord;
  5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
  6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
  7) lepingu jõustumis- ja kehtivusaeg;
  8) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
  9) lepingupoolte andmed.

4. peatükk VARA JA ARUANDLUS 

§ 21.  Etendusasutuse valduses olev vara

  (1) Riigietendusasutus valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.

  (2) Munitsipaaletendusasutuse valduses oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

§ 22.  Arvestus ja aruandlus

  (1) Etendusasutus korraldab raamatupidamist ja peab statistilist arvestust õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Riigietendusasutus ja sihtasutusena tegutsev etendusasutus esitavad oma tegevuse statistilise aruande ja eelarve täitmise aruande õigusaktis sätestatud korras ja õigusaktis ettenähtud tähtaja jooksul.

  (3) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus esitavad oma tegevuse statistilise aruande riigi- ja munitsipaaletendusasutuste kohta kehtestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.  Rahvusooperi seaduse muutmine

  Rahvusooperi seaduses (RT I 1997, 93, 1558; 2000, 47, 287; RT III 2002, 14, 157; RT I 2002, 21, 117; 53, 336; 57, 357; 90, 521) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Rahvusooperi repertuaarivalikule, etenduste ja kontsertide planeerimisele, repertuaariplaani koostamisele ning etendustest ja kontsertidest teavitamisele kohaldatakse etendusasutuse seaduse § 10, § 11 lõiget 1 ja § 12 lõiget 1.»;
  2) paragrahvi 13 lõike 3 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Loomenõukogu koosseisule kohaldatakse etendusasutuse seaduse § 8 lõiget 3.»;
  3) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 14. Loomingulised töötajad

Rahvusooperi loomingulistele töötajatele ja nendega sõlmitavate töölepingute tähtajale kohaldatakse etendusasutuse seaduse § 7.»

§ 24.  Etendusasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Etendusasutuse seadus (RT I 1997, 11, 94) tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel kultuuriministri määrusega kehtestatud riigietendusasutuste põhimäärused kehtivad nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab etendusasutuse mõiste ning etendusasutuse tegevuse korraldamise ja rahastamise ning etendusasutuse aruandluse alused.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Etendusasutus

  (1) Etendusasutus käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus:
  1) kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused;
  2) kes korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste või kontsertidena;
  3) kes on töösuhtes loominguliste töötajatega või võlaõiguslikus suhtes teenuse osutajatega loominguliste eesmärkide täitmiseks;
  4) kellel on loominguline juht;
  5) kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (2) Käesolev seadus reguleerib sellise etendusasutuse tegevust, kes toimib riigi sihtasutusena või riigi osalusel asutatud sihtasutusena (edaspidi riigi asutatud sihtasutusena tegutsev etendusasutus), kohaliku omavalitsuse sihtasutusena (edaspidi sihtasutusena tegutsev munitsipaaletendusasutus, koos riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutusega sihtasutusena tegutsev etendusasutus) või kohaliku omavalitsuse asutusena (edaspidi munitsipaaletendusasutus).
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (2¹) Sihtasutusena tegutseval etendusasutusel ja munitsipaaletendusasutusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka loomenõukogu.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seaduste alusel tegutsevate etendusasutuste (edaspidi eraetendusasutus) tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd see on seaduses nimetatud.

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 2¹.  Kontserdiasutus

  (1) Kontserdiasutus käesoleva seaduse tähenduses on sihtasutusena tegutsev etendusasutus või munitsipaaletendusasutus, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena.

  (2) Kontserdiasutusele kohaldatakse käesolevas seaduses etendusasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (3) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõiget 1, ei kohaldata eraetendusasutusele, kes korraldab autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi valdavalt kontsertide või muusikalavastustena.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 2².  Seaduse kohaldamine avaliku etenduse või kontserdi korraldajale

  Käesoleva seaduse § 12 lõiget 1 kohaldatakse vajalike erisustega mistahes avaliku etenduse või kontserdi korraldajale.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

2. peatükk ETENDUSASUTUSE TEGEVUSE KORRALDAMINE 

§ 3.  Etendusasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, selle tegevuse lõpetamine ja nendest teatamine
[Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 4.  Etendusasutuse põhimäärus ja põhikiri

  (1) Etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses nähakse ette etendusasutuse ülesanded, juhtimise korraldus, vara ja selle majandamise ning eelarvega seotud õigused ja kohustused, vajaduse korral aruandluse ja kontrolli korraldus, etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise ja arengukava koostamise ja muutmise kord ning muud etendusasutuse tegevuse korraldamiseks olulised sätted.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 5.  Etendusasutuse juht ja loominguline juht

  (1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul.

  (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja koordineerib loominguline juht, kes:
  1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab selle loomenõukogu olemasolu korral sellele arvamuse andmiseks;
  2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;
  3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.

  (3) Etendusasutuse loomingulise juhi ametinimetus nähakse ette etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.

  (4) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi ülesandeid võib täita sama isik, kui selline võimalus on sätestatud etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.

  (5) Sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses täidab etendusasutuse juhile pandud ülesandeid sihtasutuse juhatus põhikirjas ettenähtud korras. Etendusasutuse loomingulise juhi ülesandeid võib sihtasutuse nõukogu otsuse alusel täita juhatuse liige.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 6.  Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi vaba ametikoha täitmine
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Etendusasutuse juhi ja riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille korraldamise tingimused ja kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.

  (2) Riigi asutatud sihtasutusena tegutseva kontserdiasutuse, munitsipaaletendusasutuse ja sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse loomingulise juhi vaba ametikoha täitmise kord sätestatakse etendusasutuse põhikirjas või põhimääruses.

  (3) Etendusasutuse juhi ja loomingulise juhiga sõlmitakse tähtajaline tööleping kuni viieks aastaks, kui nad ei ole sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhatuse liikmed. Tähtajalise töölepingu asemel võib kontserdiasutuse loomingulise juhi või tema esindajaga sõlmida teenuse osutamiseks muu võlaõigusliku lepingu tähtajaga kuni viis aastat.

  (4) Sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu või munitsipaaletendusasutuse moodustaja otsusel võib etendusasutuse juhiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut või tähtajalist töölepingut avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse ka riigi asutatud sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, välja arvatud kontserdiasutuse loomingulise juhiga sõlmitud lepingule.

  (6) Kui sihtasutusena tegutseva etendusasutuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab sihtasutusena tegutseva etendusasutuse nõukogu etendusasutuse juhi etendusasutuse asutajate nõusolekul kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 7.  Etendusasutuse loominguline töötaja

  (1) Etendusasutuse loominguline töötaja (edaspidi loominguline töötaja) on töötaja, kelle loomingulise tegevuse tulemusel kavandatakse, valmistatakse ette ning esitatakse avalikke etendusi ja kontserte.

  (2) Loomingulise töötajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks, kui seda õigustab loomingulise töö eripära.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 7¹.  Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang

  (1) Kui loomingulise töötajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping samas töökohas samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse tema töösuhe algusest peale tähtajatuks.

  (2) Loomingulise töötajaga on lubatud sõlmida tähtajaline järjestikune tööleping rohkem kui kaks järjestikust korda või pikendada seda rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, kui sellises võimaluses on kokku lepitud kollektiivlepingus ning tingimusel, et see on vajalik loomingulise valdkonna töö eripära tõttu ning järjestikuste tähtajaliste töölepingute koguarv ei ületa viit töölepingut ja kogukestus kümmet aastat.

  (3) Tähtajalise töölepingu sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

  (4) Etendusasutuse loomingulise juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 8.  Loomenõukogu

  (1) Etendusasutuse loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse loomingulist tegevust.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (2) Loomenõukogu moodustamise kord ja nõukogu pädevus sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

  (3) Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda ka etendusasutuse juht ja asjatundjatena teised isikud.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 9.  Etendusasutuse arengukava

  (1) Etendusasutus koostab arengukava vähemalt neljaks aastaks.

  (2) Arengukavas nähakse ette etendusasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.

  (3) Arengukava koostamise ja muutmise kord sätestatakse etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas.

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (5) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3, kui nad taotlevad toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 10.  Etendusasutuse töökorraldus

  (1) Etendusasutus on repertuaari valikul ja muudes kunstilistes otsustes sõltumatu.

  (2) Etendused ja kontserdid planeeritakse repertuaariplaani või hooajakava ja selle põhjal koostatud kuukava alusel.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 11.  Repertuaariplaan ja hooajakava
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Repertuaariplaan või hooajakava koostatakse vähemalt üheks hooajaks.

  (2) Repertuaariplaani või hooajakava kinnitab etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepaneku alusel.
07.11.2022 20:45
Veaparandus. Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „alusel“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (3) Eraetendusasutusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, kui ta taotleb toetust riigieelarvest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 12.  Avalikkuse teavitamine

  (1) Etendusasutus teeb etenduse ja kontserdi kohta avalikult kättesaadavaks järgmised andmed:
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]
  1) etendusasutuse nimetus;
  2) esitatava teose või selle osa pealkiri;
  3) teose pealkiri originaalkeeles;
  4) tuletatud teose korral viide originaalteosele;
  5) teose autori nimi;
  6) teose põhiesitajad või esitajate kollektiiv;
  7) etenduse või kontserdi toimumise aeg ja koht;
  8) [kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]
  9) etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kirjeldus.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.

§ 13.  Teose jäädvustamine

  (1) Etendusasutus korraldab oma repertuaaris olevate teoste jäädvustamist, arvestades autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid.

  (2) Jäädvustamine käesoleva seaduse tähenduses on teose esituse salvestamine mistahes andmekandjale.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 14.  Teose toimik

  (1) Etendusasutus koostab repertuaaris oleva teose kohta toimiku, kuhu kuuluvad näiteks tekstiraamat, kavaleht, reklaammaterjal, kujunduse kavandid või fotod, väljavõtted meediakajastustest ja muud asjakohased materjalid. Võimaluse korral lisatakse toimikusse teose salvestis.

  (2) Teose toimiku koostamist ja säilitamist korraldab etendusasutuse juht, arvestades arhiiviseadusest ja autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid.

  (3) Teose toimikut võib pidada digitaalselt.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

3. peatükk ETENDUSASUTUSE EELARVE JA RAHASTAMINE NING KOMISJONI MOODUSTAMINE 
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 15.  Eelarve ja rahastamine
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Etendusasutusel on oma eelarve. Etendusasutuse eelarve koostamiseks kavandatakse kulud ja selgitatakse nende katteallikad.

  (2) Etendusasutuse kulude katteallikad on:
  1) pääsmete müügist laekuv tulu;
  2) põhitegevusega kaasnevast ja seda toetavast majandustegevusest saadav tulu;
  3) laekumised sihtfondidest ja -kapitalidest;
  4) annetused ja muud tulud;
  5) toetus valla- või linnaeelarvest;
  6) toetus riigieelarvest.

  (3) Etendusasutustele antava toetuse suurus määratakse vastava aasta riigieelarves.

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (5) Etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ja sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõige 5 ei välista etendusasutusele riigieelarvest muul õiguslikul alusel toetuse maksmist.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 16.  Etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise põhimõtted

  (1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks.

  (2) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse rahvuskultuuri edendamiseks ning etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavate toetuste määramisel kasutatakse võrreldava ühikuna etendusasutuse loomingulise tegevusega seotud töö mahtu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 ei kohaldata munitsipaalkontserdiasutusele ega sihtasutusena tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele.

  (6) Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise täiendavad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 16¹.  Toetuse andja

  (1) Etendusasutustele riigieelarvest toetuse andja on valdkonna eest vastutav ministeerium.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister võib volitada muu riigiasutuse tegutsema toetuse andjana käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel antavate toetuste määramisel.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 17.  Komisjoni moodustamine

  (1) Etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse jaotamiseks moodustab toetuse andja komisjoni.

  (2) Eri liiki toetuste jaotamiseks võib moodustada eraldi komisjonid.

  (3) Käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkidel antavate toetuste jaotamiseks moodustatud komisjoni kuuluvad valdkondlike esindusorganisatsioonide ettepanekul nimetatud asjatundjatest liikmed ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi esindajad.

  (4) Täpsemad nõuded komisjoni koosseisule ja komisjoni volituste tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 18.  Taotluste esitamine
[Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 19.  Komisjoni pädevus
[Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 20.  Lepingu sõlmimine
[Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

4. peatükk ARUANDLUS 
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 21.  Etendusasutuse valduses olev vara
[Kehtetu - RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

§ 22.  Aruandlus
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Etendusasutus esitab statistilise aruande valdkondlikku statistika andmebaasi selle haldaja määratud tähtpäevaks.

  (2) Statistilise aruande esitamise tähtpäev avalikustatakse valdkondliku statistika andmebaasi haldaja ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi veebilehel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka eraetendusasutusele.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata kontserdiasutusele.
[RT I, 06.08.2022, 3 - jõust. 01.11.2022]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 23¹.  Loominguliste töötajate töölepingud

  (1) Loomingulise töötajaga enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline tööleping kehtib selles sätestatud tingimustel kuni töölepingus sätestatud tähtaja lõpuni.

  (2) Kui loomingulise töötajaga sõlmitakse pärast 2015. aasta 1. jaanuari tööleping ning sama isikuga on samal töökohal samalaadse töö tegemiseks sõlmitud varem vähemalt kaks järjestikust tähtajalist töölepingut või varem sõlmitud tähtajalist töölepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul või sõlmitud varem käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 2 nimetatud kollektiivlepingus kokkulepitud arv tähtajalisi töölepinguid järjestikku, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.

  (3) Kui loomingulisel töötajal on 2015. aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv tähtajaline tööleping ning temaga on eelnevalt samas töökohas samalaadse töö tegemiseks sõlmitud tähtajalisi töölepinguid järjestikku või töölepingut on pikendatud vähemalt kümme aastat, loetakse loomingulise töötaja tööleping sõlmituks määramata ajaks ja tema töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata juhul, kui loominguline töötaja avaldab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selleks tööandjale soovi kuue kuu jooksul 2015. aasta 1. jaanuarist arvates. Kui loomingulise töötaja töölepingu tähtaeg lõpeb varem kui eelmises lauses sätestatud tähtaeg, teatab ta oma soovist esimesel võimalusel.
[RT I, 20.11.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]

§ 24.  Etendusasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Etendusasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud riigietendusasutuste põhimäärused kehtivad nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.