Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362;
2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120) § 4 lõike 31
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus sätestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisele
töökeskkonnas, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) töötamisele ruumides, kus
patsiendile osutatakse tervishoiuteenust, tervishoiuteenuse osutamise
ajal;
2) töötamisele küttegaasiseadmega;
3)
lõhkeainete või keemiliselt ebastabiilsete ainete valmistamisele,
töötlemisele, kasutamisele, hoidmisele ja vedamisele;
4)
töötamisele mäetööstuses;
5) rahvusvaheliste
lepingutega seotud maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendite
kasutamisele, välja arvatud transpordivahendid, mida kasutatakse
ohtlikes kohtades.
§ 2. Määruses kasutatav terminoloogia
(1) Käesolevas määruses kasutatakse plahvatusohtliku keskkonna mõistet
«Masina ohutuse seaduse» (RT I 2002, 99, 580) § 4 lõikes 4 sätestatud
tähenduses.
(2) Ohtliku kohana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses töökohta,
kus plahvatusohtlik keskkond esineb või võib tekkida sellises koguses,
mis eeldab abinõude rakendamist töötajate tervisele ohutu töökeskkonna
tagamiseks.
(3) Ohutu kohana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses töökohta, kus
on vähetõenäoline, et plahvatusohtlik keskkond esineb või võib tekkida
sellises koguses, mis eeldab abinõude rakendamist töötajate tervisele
ohutu töökeskkonna tagamiseks.
(4) Käesolevas määruses kasutatakse seadme mõistet «Masina ohutuse
seaduse» § 4 lõikes 6 sätestatud tähenduses.
(5) Ohtliku koha ohutusseadmena käsitatakse käesoleva määruse tähenduses
seadet, mis paikneb ohutus kohas ja mida kasutatakse ohtlikes kohtades
asuvate seadmete ohutuks toimimiseks või mis aitavad tagada ohtlikes
kohtades asuvate seadmete ohutut toimimist.
(6) Käesolevas määruses kasutatakse kaitsesüsteemi mõistet «Masina
ohutuse seaduse» § 4 lõikes 7 sätestatud tähenduses.
2. peatükk
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 3. Ohutu töökeskkonna tagamine
Tööandja tagab ohutu töökeskkonna töökohtades, kus esineb või võib
tekkida plahvatusohtlik keskkond, rakendades käesolevas määruses ja
muudes õigusaktides sätestatud nõudeid.
§ 4. Ühistegevuse ja vastutuse kokkulepe
Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad,
sõlmivad tööandjad «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 12 lõikes 3
nimetatud kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase
ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab
peatööettevõtja.
§ 5. Töökorralduslikud abinõud
Tööandja korraldab töötaja juhendamise ja väljaõppe «Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse» § 2 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktiga
sätestatud korras.
§ 6. Plahvatuse ärahoidmine ja plahvatuskaitse
Tööandja võtab töö laadi arvestades kasutusele töökorraldusabinõude ja
tehnikavahendite süsteemi eesmärgiga:
1) ära hoida
plahvatusohtliku keskkonna tekkimist või
2) ära hoida
plahvatusohtliku keskkonna süttimist, kui tegevuse iseloom ei võimalda
ära hoida plahvatusohtliku keskkonna tekkimist ja
3) leevendada
plahvatuse kahjulikke tagajärgi.
§ 7. Plahvatusriski analüüs
(1) Tööandja korraldab plahvatusriski analüüsi «Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja
tingimustel töökeskkonna riskianalüüsi osana või eraldi riskianalüüsina,
analüüsides plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatusriske,
sealhulgas:
1) plahvatusohtliku keskkonna tekkimise tõenäosust ja
selle püsimist;
2) süüteallikate, kaasa arvatud
elektrostaatiliste laengute tekkimise ja aktiviseerumise tõenäosust;
3)
seadmetest, töövahenditest ning nende ühendusseadmetest, kasutatavatest
materjalidest ja tööprotsessidest tulenevaid plahvatusriske ning nende
võimalikke koosmõjusid;
4) võimaliku plahvatusega
kaasnevate tagajärgede ulatust;
5) plahvatusriske töökohtades,
mis on avade kaudu ühendatud või ühendatavad kohtadega, kus esineb või
võib tekkida plahvatusohtlik keskkond.
(2) Plahvatusriski analüüs koostatakse enne plahvatusohtlikus keskkonnas
asuva töökoha kasutusele võtmist.
(3) Plahvatusriski analüüsi tulemused ja nende alusel koostatud
tegevuskava, milles nähakse ette rakendatavad abinõud plahvatusriski
ärahoidmiseks või vähendamiseks, vormistatakse plahvatuskaitse
dokumendina, mis sisaldab vähemalt:
1) ohutute ja ohtlike
kohtade loetelu ning nendes määratletud plahvatusohte ja hinnatud
plahvatusriske;
2) tsoonideks klassifitseeritud töökohtade loetelu;
3)
määrusega kehtestatud nõuete täitmiseks kasutusele võetavate abinõude,
sealhulgas hoiatusseadiste loetelu ja
4) töövahendi ohutuks
kasutamiseks kasutusele võetavate abinõude loetelu.
(4) Plahvatuskaitse dokumenti muudetakse vastavalt plahvatusriski
analüüsi läbiviimisele.
(5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad,
tagab peatööettevõtja lõikes 3 nimetatud dokumendi koostamise, milles
lisaks sätestatakse kasutusele võetavate abinõude rakendamise kord.
3. peatükk
OHTLIKU KOHA NING OHTLIKU KOHA OHUTUSSEADMETE
JA OHTLIKUS KOHAS KASUTATAVATE TÖÖVAHENDITE NING SEADMETE TÖÖTERVISHOIU
JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED
§ 8. Plahvatuse ärahoidmise ja plahvatuskaitse nõuded
ohtlikele kohtadele
(1) Kui plahvatusohtlik keskkond sisaldab mitut liiki tuleohtlikke või
põlevaid gaase, aure, udusid või tolme, peavad rakendatavad abinõud
vastama plahvatusriski analüüsi tulemusel määratletud suurimale
võimalikule riskile.
(2) Vabanenud või vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või põlev tolm,
mis võib tekitada plahvatusohu, tuleb inimese, vara ja keskkonna ohutust
tagades eemaldada või juhtida turvalisse kohta. Kui see pole võimalik,
tuleb vabanenud või vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või põlev tolm,
mis võib tekitada plahvatusohu, ohutult mahutisse sulgeda või muul
ohutul viisil kahjutuks teha.
(3) Ohtlikus kohas, kus töötaja või töökeskkond toimib elektrostaatilise
laengu kandja või tekitajana, tuleb tagada elektrostaatilise laengu
maandamine. Töötajate tööriietus peab olema valmistatud materjalidest,
mis ei põhjusta elektrostaatiliste laengute vabanemist, mille tagajärjel
võib plahvatusohtlik keskkond süttida.
(4) Ohtlikud kohad peavad olema projekteeritud, ehitatud, kujundatud ja
korras hoitud viisil, mis tagab võimalikult madala plahvatusriski ning
mis plahvatuse korral võimaldab takistada tule levimist töökohal ja
leevendada plahvatuse kahjulikke tagajärgi.
(5) Ohtlikes kohtades peab olema tagatud pidev järelevalve
tehnikavahendite abil ning kui plahvatusohtlik keskkond muutub
töötajatele ohtlikuks, tuleb töötajaid optiliste või akustiliste
hoiatusseadiste abil hoiatada ning nad enne plahvatust ohualalt välja
viia.
(6) Kui see on plahvatusriski analüüsi tulemusel vajalik, tuleb tagada
ja korras hoida ohtliku koha evakuatsioonivahendid ning pääseteed, mis
võimaldavad töötajatel ohualalt kiiresti ja turvaliselt lahkuda.
(7) Enne ohtliku koha esmakordset kasutuselevõttu tuleb kontrollida, kas
on rakendatud plahvatusriski dokumendis määratletud abinõud.
(8) Sissepääsud ohtlikesse kohtadesse tuleb märgistada «Töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse» § 4 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud
korras ja tingimustel hoiatusmärgiga «Plahvatusohtlik keskkond».
§ 9. Plahvatuse ärahoidmise ja plahvatuskaitse nõuded ohtliku koha
ohutusseadmetele ning ohtlikus kohas kasutatavatele seadmetele ja
töövahenditele
(1) Seadmed ja ohtliku koha ohutusseadmed (edaspidi ohtliku koha
seadmed), kaitsesüsteemid ja nende ühendusseadmed peavad
võimaldama töötajatel ohutult töötada, arvestades plahvatusriski
analüüsi tulemusel määratletud ohte ja riske.
(2) Töövahendid ja nende ühendusseadmed peavad olema projekteeritud,
valmistatud, paigaldatud, töökorras hoitud ja kasutatud viisil, mis
tagab võimalikult madala plahvatusriski ning mis plahvatuse korral
võimaldab takistada selle levimist töökohal ja töövahendites.
(3) Kui elektrikatkestus põhjustab täiendavate riskide tekkimist või
olemasolevate riskide suurenemist, tuleb elektrikatkestuse korral tagada
ohtliku koha seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu toimimine eraldi muudest
seadmetest.
(4) Automatiseeritud protsessidesse lülitatud ohtliku koha seadmeid ja
kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud
ekspluatatsioonitingimustest, peab olema võimalik ohutult käsitsi välja
lülitada, välja arvatud, kui plahvatusriski analüüsi tulemused näevad
ette teisiti. Ohtliku koha seadmeid ja kaitsesüsteeme võivad välja
lülitada töötajad, keda on toimingu ohutuks teostamiseks juhendatud.
(5) Hädaseiskamise süsteemi käivitamise korral tuleb akumuleerunud
energia võimalikult kiiresti ja ohutult hajutada või isoleerida, kui
plahvatusriski analüüsi tulemused ei näe ette teisiti.
4. peatükk
PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS ASUVATE TÖÖKOHTADE
KLASSIFIKATSIOON NING PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS KASUTATAVATE SEADMETE
JA KAITSESÜSTEEMIDE VALIMISE KRITEERIUMID
§ 10. Plahvatusohtlikus keskkonnas asuvate töökohtade klassifikatsioon
Töökohad, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond,
klassifitseeritakse plahvatusohtliku keskkonna esinemise või tekkimise
sageduse ja kestuse alusel tsoonideks vastavalt lisas toodud tsoonide
klassifikatsioonile.
§ 11. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete
ja kaitsesüsteemide valimise kriteeriumid
(1) Tsoonideks klassifitseeritud töökohtades kasutatavate seadmete
valimisel tuleb lähtuda «Masina ohutuse seaduse» § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud õigusaktiga sätestatud II seadmerühma kuuluvate seadmete
kategooriatest, kui plahvatusriski analüüsi tulemused ei näe ette
teisiti.
(2) Töökohtades, mis vastavalt §-le 10 on klassifitseeritud tsoonidesse,
tuleb kasutada järgmiste kategooriate seadmeid:
1) 0 tsoonis või
20. tsoonis, 1. kategooria seadmeid;
2) 1. tsoonis või 21. tsoonis,
1. või 2. kategooria seadmeid ja
3) 2. tsoonis või 22. tsoonis,
1., 2. või 3. kategooria seadmeid.
(3) Tsoonideks klassifitseeritud töökohtades kasutatava kaitsesüsteemi
valimisel tuleb lähtuda plahvatusriski analüüsi tulemusel määratletud
suurimast võimalikust riskist ja plahvatusohtliku keskkonna esinemise
või tekkimise sagedusest ja kestusest.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 12. Kasutatavatele seadmetele esitatavate nõuete
rakendamise erisused
Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavate seadmete suhtes, mis on
kasutusel enne käesoleva määruse jõustumist, ei kohaldata §-s 11
sätestatud seadmete valimise kriteeriumeid.
§ 13. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. juulil 2004. a.
(2) Töökohad, kus esineb või võib tekkida plahvatusohtlik keskkond ning
mis on kasutusel enne käesoleva määruse jõustumist, peavad olema §-s 8
sätestatud nõuetega kooskõlla viidud hiljemalt 1. juuliks 2006. a.
1 1999/92/EÜ (EÜT L 023, 28.01.2000, lk 57–64)
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
peaministri
ülesannetes Meelis ATONEN
|
|
Sotsiaalminister Marko POMERANTS
|
|
Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri
ülesannetes Marten KOKK
|
|
Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197
«Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus
keskkonnas»
lisa
|
PLAHVATUSOHTLIKUS KESKKONNAS ASUVATE TÖÖKOHTADE KLASSIFIKATSIOON
Tsoon 0
|
Koht, kus tuleohtlike ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik
keskkond esineb gaasi, auru või uduna alaliselt, pikka aega või
sageli.
|
Tsoon 1
|
Koht, kus tuleohtlike ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik
keskkond gaasi, auru või uduna võib, seadmete kasutamisel ettenähtud
otstarbel ja parameetrite piires, tekkida juhuslikult.
|
Tsoon 2
|
Koht, kus tuleohtlike ainete ja õhu segust koosneva plahvatusohtliku
keskkonna tekkimine gaasi, auru või uduna, seadmete kasutamisel
ettenähtud otstarbel ja parameetrite piires, on vähetõenäoline või
kui plahvatusohtlik keskkond tekib, siis kestab see ainult lühikest
aega.
|
Tsoon 20
|
Koht, kus põleva tolmu ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik
keskkond pilvena esineb pidevalt, pikka aega või sageli.
|
Tsoon 21
|
Koht, kus põleva tolmu ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik
keskkond pilvena võib, seadmete kasutamisel ettenähtud otstarbel ja
parameetrite piires, tekkida juhuslikult.
|
Tsoon 22
|
Koht, kus põleva tolmu ja õhu segust koosneva plahvatusohtliku
keskkonna tekkimine pilvena, seadmete kasutamisel ettenähtud
otstarbel ja parameetrite piires, on vähetõenäoline või kui
plahvatusohtlik keskkond tekib, siis kestab see ainult lühikest aega.
|
|
Sotsiaalminister Marko POMERANTS
|