Muudetud
järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
9.06.2008 nr 55 (RTL 2008, 50,
703) 21.06.2008
Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse»
§ 45 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab maaparandussüsteemi ja selle
maa-ala hooldamis- ja uuendustööd, muldade lupjamise, agromelioratiivsete ning
kultuurtehniliste tööde tegemise (edaspidi maaparandushoiutööd) nõuded
maatulundusmaa ja põllumajanduslikult kasutatava eluasemekohtade maa (edaspidi
elamuasemekohtade maa) viljelusväärtuse säilitamiseks ning
suurendamiseks.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§ 2. Maaparandussüsteemide hooldamine
(1) Maaparandussüsteemi hooldamine on rohttaimede
ja peenvõsa niitmine; puittaimestiku raiumine; voolutakistuste ja kuni 0,5 m³/m
mahuga sette eemaldamine veejuhtme voolusängist; drenaažisüsteemi settest
puhastamine ja korrastamine; truubi ja regulaatori settest puhastamine ning
truubiotsakute korrastamine; hooldustööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal
ja seal asuval veekaitserajatisel ning maaparandussüsteemi teenindaval teel.
(2) Peenvõsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt
mõõdetuna on alla 2 cm.
(3) Puittaimestikuks loetakse puittaimed, mille läbimõõt kännu kõrguselt
mõõdetuna on 2 cm ja rohkem.
§ 3. Maaparandussüsteemi uuendamine
Maaparandussüsteemi uuendamine on veejuhtmel
puittaimestiku raiumine; veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine keskmise
mahuga 0,5 kuni 1,2 m³/m või üle 10 km2 valgalaga eesvoolu sügavuse
ja põhjalaiuse taastamine settekihi keskmise paksusega kuni 0,5 m;
drenaažisüsteemi, truubi, regulaatori, tee ja muu maaparandussüsteemi ehitise
taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid
oluliselt muutmata.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
2. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI
HOOLDUSTÖÖDELE
ESITATAVAD NÕUDED
1. jagu
Veejuhtme
hooldamine
§ 4. Veejuhtmel rohttaimede ja peenvõsa
niitmise nõuded
(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte
kõrgemalt kui 20 cm veejuhtme nõlva ja kalda pinnast.
(2) Veejuhtme kaldal peab rohttaimestikku ja
peenvõsa niitma veejuhtme servast vähemalt 1,5 m laiusel ribal.
(3) Niidetud rohttaimestiku ja peenvõsa peab
veejuhtme voolusängist eemaldama.
§ 5. Veejuhtmel võsa ja metsa raiumise nõuded
(1) Puittaimestiku peab raiuma kraavi põhjast,
nõlvalt ja kaldalt, kui see takistab veejuhtme toimimist või muu
maaparandushoiutöö tegemist.
(2) Veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt peab
välja raiuma pajud ja paplid.
(3) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab
puittaimestikku raiuma mõlemal pool drenaažisuuet vähemalt 5 m pikkusel lõigul.
(4) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega
üle 10 cm.
(5) Raiejäätmed peab põletama või paigaldama
vähemalt 5 m kaugusele veejuhtme servast. Turbapinnasel võib põletada ainult
juhul, kui see on külmunud või veega küllastunud.
§ 6. Veejuhtme voolusängist takistuste eemaldamise nõuded
(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama
takistused, mis ei võimalda maaparandussüsteemil nõuetekohaselt toimida.
(2) Voolusängi varisenud puittaimed, nende
jäätmed, kivid ja muud takistused peab paigaldama veejuhtme kaldale. Paigaldada
puittaimede risu kraavi nõlvale on lubatud, kui sellel kasvab võsa.
(3) Jäätmed «Jäätmeseaduse» mõistes tuleb
kõrvaldada nimetatud seaduses sätestatud korras.
§ 7. Veejuhtme voolusängist sette eemaldamise
nõuded
(1) Veejuhtme voolusängist peab eemaldama sette, mis
takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
(2) Enne sette mehhanismiga eemaldamist peab tähistama
drenaažisuudmete asukohad.
(3) Eemaldatud sette peab paigaldama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse
kihina.
(4) Hundinuia-, kõrkja- ja pilliroojuurtega läbi kasvanud sette puhul on
minimaalne kaevesügavus 30 cm.
(5) Pärast sette eemaldamist ei tohi veejuhtme põhja jääda üle 10 cm
sügavusega süvikuid, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul.
[RTL
2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]
§ 8. Kopratammi likvideerimise nõuded
(1) Kopratamm likvideeritakse «Jahiseaduse» sätete kohaselt.
(2) Likvideeritud kopratammi materjali peab paigaldama veejuhtme servast
vähemalt 5 m kaugusele juhul, kui materjal ei sega maa kasutamist, või ära
vedama.
2. jagu
Drenaažisüsteemi
hooldamine
§ 9. Drenaažisuudme settest puhastamise
nõuded
(1) Drenaažisuudmest ja suudmetoru esisest
voolurennist peab sette eemaldama.
(2) Eemaldatud sette peab paigaldama veejuhtme
kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.
(3) Enne suudme settest puhastamist peab sette
eemaldama § 7 toodud nõuete kohaselt veejuhtme voolusängist, kui see takistab
suudme nõuetekohast toimimist.
(4) Veejuhtme põhi peab jääma drenaaži suudmetoru
põhjast vähemalt 20 cm allapoole, kui maaparandussüsteemi ehitusprojektis
ei olnud ette nähtud väiksemat sügavust.
§ 10. Drenaažisuudme korrastamise nõuded
(1) Drenaažisuudme peab korrastama, kui
suudmetoru on paigast nihkunud või suudmetoru esine kindlustis on lagunenud.
(2) Drenaažisuudme korrastamisel peab täitma
paragrahvi 9 nõudeid.
(3) Korrastatud suue peab võimaldama vee vaba
väljavoolamist suudmetorust.
(4) Rohkem kui 100 mm läbimõõduga suudmetoru
voolurenni peab kindlustama geotekstiilile paigaldatava kivisillutise või
betoonplaadiga.
(5) Suudmetoru kohal asuva murukamarata nõlva
peab kindlustama erosioonitõkkematiga 2 m laiuselt veejuhtme kaldani. Enne
erosioonitõkkemati paigaldamist peab nõlva katma huumusmullaga ja külvama sinna
heinaseemne 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta. Erosioonitõkkematt kinnitatakse nõlvale puidust vaiadega.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(6) Veejuhtme nõlvalt ja kaldalt peab mõlemalt
poolt suuet raiuma puittaimestiku 5 m ulatuses piki veejuhet.
§ 11. Drenaažikaevu settest puhastamise nõuded
(1) Drenaažikaevu peab settest puhastama, kui
drenaažikaevu väljavoolutoru põhja ja settepinna vahe on väiksem kui 20 cm.
(2) Neelu- ja kraavikaevust eemaldatud setet ei
tohi paigaldada kaevule lähemale kui 2 m. Eemaldatud sette peab paigaldama kuni
10 cm paksuse kihina.
(3) Pärast sette eemaldamist võib drenaažikaevu
põhja jääda kuni 5 cm paksune kiht setet ning drenaažikaev tuleb katta kaanega.
(4) Kaevu ümbruses 2 m ulatuses peab niitma
taimestikku vähemalt üks kord aastas.
§ 12. Drenaažikaevu korrastamise nõuded
(1) Drenaažikaevu peab korrastama, kui selle
sisse- või väljavoolu- või kaevutorud on paigalt nihkunud, või kui kaevu ümbrus
on võsastunud.
(2) Drenaažikaevu korrastamisel peab täitma § 11
lõigete 2 kuni 4 nõudeid.
(3) Drenaažikaevu juurde- ja äravoolutorude
ühendused tuleb tihendada.
3. jagu
Truubi
hooldamine
§ 13. Truubi settest puhastamise nõuded
(1) Truubi peab settest puhastama, kui sellesse
kogunenud sete takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
(2) Truubitorudest eemaldatud sette peab
paigutama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.
(3) Pärast sette eemaldamist võib truubitoru
põhja jääda kuni 5 cm setet.
(4) Truubi puhastamise käigus peab sette
eemaldama ka veejuhtme põhjast kuni truubi põhja tasemeni truubi sisse- ja
väljavoolu kraavikindlustise ulatuses vähemalt 2 m pikkusel lõigul.
(5) Veejuhtme nõlval ja kaldal peab
rohttaimestikku ja peenvõsa niitma truubi sisse- ja väljavoolu otsakust vähemalt
4 m pikkusel lõigul piki veejuhet.
§ 14. Truubi korrastamise nõuded
(1) Truupi peab korrastama, kui truubi otsak on
lagunenud või truubi äärmise toru liidus laseb vett läbi.
(2) Tuubi korrastamistöö käigus peab parandama
truubi otsaku, lahti kaevama mittekorras liiduse ja selle isoleerima, taastama
sisse- ja väljavoolu kindlustise ehitusprojektis ettenähtud ulatuses.
(3) Kindlustise taastamisel peab uue kindlustise paigaldama geotekstiilile.
4. jagu
Poldri ehitiste
hooldamine
§ 15. Poldri kuivendusvõrgu hooldamise
nõuded
Poldri kuivendussüsteemi hooldamisel peab täitma
§-de 4 kuni 14 nõudeid.
§ 16. Poldritammide hooldamise nõuded
(1) Rohttaimestikku ja peenvõsa tuleb niita mitte
kõrgemalt kui 20 cm poldritammi harja ja nõlvapinnast.
(2) Loomade tekitatud kahjustused poldritammil
peab kõrvaldama.
(3) Poldritammi hooldamisel peab korras hoidma
poldritammi nõlvade ja harjade kindlustised.
§ 17. Veekogumisbasseini hooldamise nõuded
(1) Veekogumisbasseini peab settest puhastama,
kui basseini reguleeriv maht on vähenenud üle 20% basseini esialgsest
reguleerivast mahust.
(2) Poldri veekogumisbasseini hooldamisel peab
täitma § 4 lõigete 1 kuni 3 ja § 7 lõigete 2 kuni 4 nõudeid.
§ 18. Pumbajaama hooldamise nõuded
(1) Pumbajaama seadmed ja hoone peavad olema
töökorras.
(2) Pumbajaama sissevooluvõred ja äravoolukanal
peavad tööperioodil olema puhastatud prahist ja mudast.
5.
jagu
Maaparandussüsteemi maa-ala hooldamine
§ 19. Üldnõue
Põllumajandusmaal ja elamuasemekohtade maal
paikneva maaparandussüsteemi maa-ala ei tohi võsastuda.
§ 20. Kännuvalli laialiajamise nõuded
(1) Kännuvalli laialiajamise käigus järele jäänud
puidujäätmed peab põletama või ära vedama.
(2) Kännuvallis olnud kivid peab ladustama eraldi.
(3) Kännuvallist järelejäänud muld tuleb
tasandada viisil, et maa-alale ei tekiks üle 10 cm sügavusega sulglohke.
§ 21. Veejuhtme kalda korrashoiu nõuded
(1) Maaharimistööd peab tegema nii, et veejuhtme
äärde ei tekiks valli või süvendit, mis takistab pinnavee voolamist veejuhtmesse
või koondab sissevoolu veejuhtmesse.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(2) Tekkinud valli või süvendi peab kõrvaldama
maapinda tasandades või asjakohast maaharimistehnikat kasutades.
6.
jagu
Maaparandussüsteemi teenindava tee ja muu
maaparandusrajatise hooldamine
§ 22. Üldnõuded
(1) Maaparandussüsteemi teenindava tee (edaspidi
tee) regulaarne hooldamine peab tagama tee rahuldava sõidetavuse, vältima
aukude teket teekattesse ja kindlustama vee äravoolu teekattelt.
(2) Teekatte hooldamise käigus tuleb teeservadelt
eemaldada vee äravoolu takistavad vallid.
§ 23. Tee muldkeha hooldamise nõuded
Tee muldkeha hooldamisel peab kõrvaldama tekkinud
lohud, täites need kruusaga või muu ehitusprojektis ettenähtud materjaliga ning
korrapäraselt niitma muldkeha nõlvu.
§ 24. Teekraavi ja veeviimari hooldamise
nõuded
(1) Teekraavi ja veeviimari hooldamisel peab
täitma § 4, § 6, § 7 lõigete 1 ja 3 kuni 5 ning § 8 nõudeid.
(2) Teekraavi hooldamisel ei tohi jätta
puittaimestikku kasvama kraavi põhja, sõidutee poolsele nõlvale ja kaldale.
§ 25. Maaparandussüsteemi kuuluva muu rajatise
hooldamise nõuded
Maaparandussüsteemi
koosseisu kuuluvate muude kuivenduse, niisutuse või veerežiimi kahepoolse
reguleerimise rajatiste nagu truup- ja kaevregulaatori ning ülevoolu hooldamisel peab täitma § 13 lõigete 2 kuni 5
ning § 14 lõigete 2 ja 3 nõudeid, millele võivad lisanduda ehitusprojektis
ettenähtud nõuded.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§ 251.
Maaparandussüsteemi keskkonnarajatise hooldamise nõuded
(1) Veekaitsevööndi laiendil tehakse kujundusraiet, kui
sinna on kasvanud põõsasrinne või kui puistu puuvõrade liituvus on üle 0,8. Kui
veekaitsevööndit läbib drenaažikollektor, tuleb puittaimestik raiuda mõlemalt
poolt kollektorit 5 m ulatuses.
(2) Veekaitsevööndi laiendil tuleb taastada vall-nõva, kui
selle valli harja kõrgus mõõdetuna nõva põhjast on 10 cm.
(3) Puhastuslodu tuleb puhastada, kui sinna on kogunenud
taimekõdu.
(4) Settebasseinist tuleb eemaldada sete, kui selle pind on
tõusnud veejuhtme põhjale lähemale kui 0,5 m või kui vee vool ei jaotu enam
ühtlaselt basseini ristlõikes.
(5) Eesvoolu soodi kraavidest tuleb eemaldada sete mahus,
mis tagab:
1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetuse
eesvoolu soodis;
2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääsu eesvoolust
sooti ja soodist eesvoolu.
(6)
Tuletõrje- ja kuivendusvee korduvkasutuse tiik tuleb settest puhastada, kui
tiigi veemaht on vähenenud üle 25%.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
3. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI
UUENDUSTÖÖDE NÕUDED
1. jagu
Üldsätted
§ 26. Üldnõuded
(1) Maaparandussüsteemi või selle osa peab
uuendama, kui maaparandussüsteem või selle osa on iganenud või lagunenud ega
täida oma ülesannet.
(2) Uuendustööde käigus peab maaparandussüsteemi
uuendatava osa taastama ehitusprojekti nõuete kohaselt.
2. jagu
Veejuhtme
uuendamine
§ 27. Veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamise nõuded
(1) Veejuhtme sügavuse
ja projektikohase põhjalaiuse peab taastama, kui veejuhtme sette keskmine maht
kraavi ühe meetri kohta on vahemikus 0,5 kuni 1,2 m3 või kui üle 10
km2 valgalaga eesvoolu settekihi keskmine paksus on kuni 0,5
m.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(2) Enne veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse
projektikohast taastamist peab veejuhtmel raiuma puittaimestiku § 5 lõikes 1
toodud tingimusel ja § 5 lõigete 2 kuni 5 nõuete kohaselt.
(3) Veejuhtmest sette eemaldamise käigus ei tohi
veejuhet süvendada.
(4) Võimaluse korral peab säilitama nõlva- ja
kaldataimestiku juurestiku.
(5) Väljakaevatud sette peab paigaldama veejuhtme
kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.
(6) Drenaažisuudmete asukohad peab enne sette
mehhanismiga eemaldamist tähistama.
(7) Eesvoolu uuendamisel kaevemahuga üle 2000
m3 kavandatakse uuendatava eesvoolu tööpiirkonna alumisse ossa
tehnoloogiline settebassein mahuga vähemalt 1% kaevetööde arvutuslikust mahust,
kui:
1) uuendatakse üle 10 km2 valgalaga
eesvoolu, mis on täies pikkuses kaevatud või täies pikkuses reguleeritud
vooluveekogu;
2) alla 10 km2 valgalaga
eesvoolu uuendatav lõik asub lähemal kui 1 km eesvoolu suubumiskohast
reostustundlikku veekogusse.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(8)
Reostustundlik veekogu on meri, järv ja üle 10 km2 valgalaga
vooluveekogu.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
3. jagu
Truubi
uuendamine
§ 28. Truubi uuendamise nõuded
(1) Truubi peab uuendama, kui selle detailid on
paigast nihkunud või kui truubi sisse- või väljavoolu konstruktsioon on
lagunenud või kui teekate truubi kohal ei vasta nõuetele või on truubil
liiklemine häiritud või ohtlik.
(2) Truubi uuendamistööd on:
1) lagunenud truubiotsakute lammutamine ja
uute ehitamine;
2) truubitorude asendi korrigeerimine või purunenud
truubitorude asendamine koos toruliiduste uuesti isoleerimisega;
3)
puittaimestiku raiumine kraavi nõlvadelt truubi sisse- ja väljavoolu kindlustise
ulatuses;
4) kraavikindlustise taastamine truubi sisse- ja väljavoolu
juures;
5) teekatte uuendamine truubi kohal;
6) veeviimarite rajamine nii,
et need tagaksid teelt valguva vee juhtimise veejuhtmesse truupi kahjustamata.
(3) Truubi otsaku nõlva peab katma
erosioonitõkkemattidega. Enne erosioonitõkkemattide paigaldamist kaetakse nõlv
huumusmullaga ja külvatakse sinna heinaseemet 20 kuni 30 g ühe ruutmeetri kohta.
Erosioonitõkkematid asetatakse nõlvale üksteise kõrvale vähemalt 10 cm
ülekattega ja kinnitatakse nõlvale 2–4 puidust
vaiaga.
[RTL
2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]
4. jagu
Drenaažisüsteemi
uuendamine
§ 29. Üldnõuded
(1) Drenaažisüsteemi peab uuendama, kui selle
toimimisvõime ei ole nõuetekohane.
(2) Drenaažisüsteemi uuendamiseks loetakse ka
olemasolevate dreenidega ristsuunas täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite
rajamist.
(3) Täidis- või piludreenide ja dreenifiltrite
rajamisel ei tohi vigastada olemasolevat drenaaži.
§ 30. Drenaažirikete kõrvaldamise nõuded
(1) Drenaažirikete asukohad tehakse kindlaks
kuivendatud maa-ala taimestiku ja mulla veerežiimi uurimisel, torude
videosondeerimise või läbipesemise käigus avastatud takistuste asukoha määramise
kaudu.
(2) Purunenud drenaažitoru peab asendama uue
nõuetekohaselt kaetud toruga.
(3) Torustiku läbipesemisel ei tohi väljauhutavat
vett suunata drenaažisüsteemi.
§ 31. Drenaažiarmatuuri uuendamise nõuded
(1) Drenaažisuudme peab uuendama, kui suudmetoru
on purunenud.
(2) Drenaažisuudme uuendamise käigus peab lahti
kaevama suudmetoru, asendama selle uuega, isoleerima suudmetoru ja
drenaažikollektori liiduse ja täitma suudmetoru kaeviku pinnasega ning tegema §
109 lõigetes 2 kuni 6 ettenähtud hooldustööd.
(3) Drenaažikaevu peab uuendama, kui selle torud
on paigast nihkunud või kui on purunenud drenaažikaevu toru või
drenaažikollektori juurde- või äravoolutoru.
(4) Drenaažikaevu uuendamisel peab taastama
drenaažikaevu ehitusprojekti järgse konstruktsiooni, täitma § 12 nõudeid ning
kõrvaldama puittaimestiku kuni 2 m ulatuses drenaažikaevust.
5. jagu
Tee
uuendamine
§ 32. Üldnõue
Tee peab uuendama, kui selle läbitavus on
vähenenud ega võimalda maaparandushoiutööde tegemist.
§ 33. Teekatte uuendamise nõuded
(1) Teekatte uuendamisel kruusa või muu
ehitusprojektis ettenähtud materjali lisamise ja teeprofiili taastamisega peab
tagama, et teele kogunev vesi valguks teekraavidesse kogu tee ulatuses. Materjali lisatakse kuni 10 cm paksuse kihina mõõdetuna
tihendatud olekus.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(2) Teekattesse peab kruusa või muu
ehitusprojektis ettenähtud materjali lisama sellisel määral, et lohud teel
oleksid tasandatud ja kogu katte keskmine paksus vastaks nõuetele.
(3) Tee pikiprofiili peab kujundama nii, et teele
kogunev pinnavesi saaks eemalduda kõigist lohukohtadest enne truupidele
kogunemist.
§ 34. Tee muldkeha uuendamise nõuded
Tee muldkeha tuleb uuendada, kui teesse on tekkinud teekattest sügavamad
lohud. Vajaduse korral tuleb ebakvaliteetse muldkeha materjal kogu muldkeha
kahjustunud lõigu ulatuses välja vahetada.
§ 35. Teekraavide ja veeviimarite uuendamise nõuded
Teekraavid ja veeviimarid peab uuendama, kui need
ei taga teelt vee ärajuhtimist. Uuendustööde teostamisel peab täitma § 5 lõike 1
kuni 5 ja § 27 lõike 1 kuni 5 nõudeid.
6. jagu
Poldri ehitiste
ja muu maaparandusrajatise uuendamine
§ 36. Üldnõuded
(1) Poldri kuivendussüsteemid uuendatakse 3.
peatüki jagude 1 kuni 4 nõuete kohaselt.
(2) Poldri muud ehitised peab uuendama, kui need
on lagunenud ega taga poldri nõuetekohast toimimist.
§ 37. Poldritammide uuendamise nõuded
(1) Poldritammid peab uuendama, kui tammi
harjakõrgus on projekteerituga võrreldes üle 20 cm vähenenud või kui läbi tammi
on tekkinud projektis arvestatust suurem filtratsioonivool.
(2) Uuendustöö käigus peab tammi projekteeritud
kõrguse taastama, kasutades ehitusprojektis ettenähtud materjale.
(3) Lubatust suurema filtratsioonivooluga kohad
peab taastama projektis ettenähtud filtratsioonitõkkega.
§ 38. Veekogumisbasseini uuendamise nõuded
(1) Veekogumisbasseini peab uuendama, kui selle
reguleeriv maht on vähenenud rohkem kui 40 % veekogumisbasseini esialgsest
reguleerivast mahust.
(2) Veekogumisbasseini uuendustööde teostamisel
peab täitma § 27 sätestatud nõudeid.
§
39. Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise uuendamise
nõuded
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(1)
Maaparandussüsteemi keskkonna- ja muu rajatise peab uuendama, kui selle
konstruktsioon on lagunenud sellisel määral, mis takistab maaparandussüsteeminõuetekohast toimimist.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
(2) Rajatised peab uuendama viisil, mis tagab
nende projektikohase toimimise.
4. peatükk
AGROMELIORATIIVSETE JA
KULTUURTEHNILISTE TÖÖDE TEGEMINE
§ 40. Agromelioratiivsete ja kultuurtehniliste tööde tegemise nõuded
Põllumajandusmaal ja elamuasemekohtade maal peab
tegema agromelioratiivseid ja kultuurtehnilisi töid, kui maa viljelusväärtus on
vähenenud või kui maa sihipärane kasutamine on takistatud.
§ 41. Võsa ja metsa raiumise nõuded
(1) Puittaimestikku peab põllumajandusmaal ja
elamuasemekohtade maal raiuma, kui maaparandussüsteemi maa-ala sihipärane
kasutamine on takistatud.
(2) Raiumisel ei tohi jätta kändusid kõrgusega
üle 10 cm.
(3) Puittaimestiku raiejäätmed peab põletama, ära
vedama või koguma vallidesse, kus need ei takista edasist maakasutust.
§ 42. Võsakändudega maa künni nõuded
(1) Raiutud võsa maa-ala haritakse uudismaa adraga või freesiga.
(2) Adra konstruktsioon ja künnitehnika peavad tagama künniviilu vähemalt
140º ümberpööramise.
§ 43. Sügavkobestamine
(1) Maa tuleb sügavkobestada, kui künnialune kiht on
muutunud tihedamaks kui aluspinnas.
(2) Maa sügavkobestamisel ei tohi kahjustada
drenaaži.
[RTL
2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]
5. peatükk
MULDADE LUPJAMISTÖÖD
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§
431. Lupjamistööde vajadus
(1) Põllumajandusmaal peab mulda lupjama, kui
kaltsiumipuudus vähendab mulla produktsioonivõimet ja halvendab selle kvaliteeti.
(2) Mulda peab lupjama, kui liikuva kaltsiumi sisaldus
selles on:
1)
mineraalmullas alla 1500 mg/kg;
2)
turvasmullas alla 5500 mg/kg.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§ 432. Lupjamisel kasutatavad
meliorandid
Lupjamisel kasutatavad meliorandid on:
1) klinkritolm;
2) põlevkivituhk;
3) lubjakivijahu;
4) dolokivijahu, mille magneesiumisisaldus ei ületa
5%.
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§ 433. Mulla lubjatarbe ja meliorandi annuse
määramine
(1) Mulla lubjatarve toimeaines CaCO3 t/ha
(edaspidi lubja norm) määratakse lisas 1 toodud lubjatarbe
määramise tabeli alusel.
(2) Lubja normi alusel meliorandi füüsilise koguse
(edaspidi lubja annus) arvutamiseks kasutatakse järgmisi
koefitsiente:
1) klinkritolm |
– 1,3; |
2) tolmpõlevkivituhk |
– 1,2; |
3) lubja- ja dolokivijahu |
– 1,1. |
[RTL 2008, 50,
703 – jõust. 21.06.2008]
§ 44. Meliorandi hoidmise ja veo nõuded
(1) Tolmjaid meliorante peab hoidma
hermeetilistes hoidlates ja vedama tsisternveokitega, mis on varustatud
pneumaatiliste laadimisseadmetega.
(2) Enne laotamisseadmesse
laadimist ei tohi meliorandi niiskus ületada:
1) klinkritolmul,
tolmpõlevkivituhal, puu-, õle- ja turbatuhal 2%;
2) paejahul, dolomiidijahul, nõrg-
ja järvelubjal ning kustutatud lubjal 6%.
(3) Meliorandi veo ja hoidmise tehnika peavad
vältima meliorandi tihenemist, mis raskendab selle ümberlaadimist või laotamist.
§ 45. Meliorandi laotamise nõuded
(1)
Melioranti võib laotada ühel korral kuni 5 t/ha.
(2) Kui §
433 lõike 2 alusel
määratud meliorandi annus on suurem kui 5 t/ha, laotatakse meliorant kahe aasta
jooksul. Laotuskordade vaheline aeg peab olema vähemalt pool aastat.
(3) Kui
meliorant laotatakse jaotatult, peab vähemalt ühel korral olema laotamine tehtud
lubjakivijahuga või dolokivijahuga või lubjakivi- ja dolokivijahu seguga.
(4) Meliorandi laotamise ebaühtlus
ei tohi ületada 35%.
(5) Kõlviku
äärtes võib meliorandi laotamise ebaühtlus ühe tööee ulatuses ületada lõikes 1
märgitud normi kuni 1,5 korda.
(6) Nõrgalt
tolmja meliorandi laotamine tuule kiirusel üle 7 m/s ja tolmja meliorandi
laotamine tuule kiirusel üle 5 m/s on keelatud.
(7) Vältida tuleb meliorandi sattumist väljapoole kõlviku piire.
[RTL
2008, 50, 703 – jõust. 21.06.2008]
§ 46. Nõuded meliorandi laotamisel lumele
(1) Meliorandi lumele laotamise nõudeid
kohaldatakse, kui lumekatte paksus on üle 5 cm.
(2) Melioranti ei tohi lumele laotada maa-alal,
mille maapinna kalle on üle 2,5%.
(3) Meliorandi laotamine on keelatud, kui
lumekatte paksus on üle 30 cm.
(4) Jäätunud lumepinda peab enne meliorandi
laotamist kobestama.
(5) Tolmjat melioranti peab pärast laotamist
lumega segama.
(6) Ketas-laotusseadmetega laoturi kettad peavad
meliorandi lumele laotamise korral jääma vähemalt 40 cm kõrgusele lume pinnast.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter