Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse
seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 76 lõike 9 alusel.
1. peatükk
VORMIRIIETUSE KIRJELDUS
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus
ja eraldusmärgid.
§ 2. Vormiriietuse liigid ja esemed
(1) Veeteede Ameti ametnike vormiriietuse liigid on:
1) meeste
paraadülikond;
2) meeste igapäeva-vormiriietus;
3)
naiste kostüüm.
(2) Veeteede Ameti ametnike vormiriietuse esemed on:
1) päevasärk;
2)
naiste pluus;
3) mantel;
4) jope;
5) kampsun;
6) vormimüts;
7)
meeste talvemüts;
8) kootud müts;
9) kingad;
10)
saapad;
11) lips;
12) sall;
13) kindad;
14) vöörihm.
§ 3. Meeste paraadülikond
(1) Meeste sügistalve-paraadülikond on mustast poolvillasest riidest.
(2) Meeste suve-paraadülikond on valgest või khakivärvi poolvillasest
riidest.
(3) Ülikonna pintsak on kaherealine, kuue suure vorminööbiga. Hõlmadel
on kaks sissetöödeldud klapptaskut ja rinnal liisttasku. Varruka
välisküljel on kaks väikest vorminööpi ja eraldusmärgid. Pintsak on ilma
lõhikuta või ülekäiguga lõhikuga seljaõmbluse allosas.
(4) Ülikonna püksid on sirgelõikelised viigipüksid.
§ 4. Meeste igapäeva-vormiriietus
(1) Sügistalvefrentš on tumesinisest, viigipüksid mustast poolvillasest
riidest.
(2) Suvefrentš ja viigipüksid on khakivärvi poolvillasest riidest.
(3) Frentš on üherealine, nelja suure vorminööbiga. Õlgadel
pealeõmmeldud mustad eraldusmärkidega pagunid. Frentši varrukal on kaks
väikest vorminööpi. Seljaõmbluse allosas on ülekäiguga lõhik. Hõlmadel
neli pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga klapptaskut. Taskuklapid on
vorminööbiga suletavad. Kõik õmblused on tepitud.
§ 5. Naiste kostüüm
(1) Naiste talvekostüüm on tumedast poolvillasest riidest.
(2) Naiste suvekostüüm on heledast poolvillasest või puuvillasest
riidest.
(3) Kostüümijakk on kergelt taljesse töödeldud, eest nööbitav, nurkadega
reväärkraega. Rinnal on sissetöödeldud liisttasku, all sissetöödeldud
klapptaskud. Suvejakk on ilma kraeta.
(4) Vest on taljesse töödeldud. Esihõlmadel kaks sissetöödeldud
liisttaskut.
(5) Seelik on sirgelõikeline, selja keskõmbluses tõmblukk-kinnis ja
allservas kaetud lõhik. Seelik võib olla ka alt laienev või voltidega.
(6) Viigipüksid on sirgelõikelised.
§ 6. Päevasärk, naiste pluus
(1) Meeste päevasärk on valgest või helesinisest puuvillasest või
puuvill-polüesterriidest. Särk on sirgelõikeline, pikkade või lühikeste
varrukatega. Särgil on kannaga nurkkrae ja õlakud. Esihõlmadel on
klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, pealeõmmeldud rinnataskud.
(2) Naiste pluus on valgest või kreemjast puuvillasest või
puuvill-polüesterriidest, pikkade või lühikeste varrukatega, nurkkraega.
§ 7. Mantel
(1) Meeste mantel on mustast impregneerriidest. Mantel on
sirgelõikeline, kaherealine, pannalvööga. Õlakud kinnitatud aasa ja
nööbiga. Hõlmadel on sissetöödeldud liisttaskud. Ees rinnal on kaetud
tõmblukk-kinnisega raamtasku. Seljaosal on pikk lahtine passe. Mantli
seljaõmbluse allosas on vastandvolt nööbitava lõhikuga. Nööbid ja pannal
on mustast plastmassist. Kõik õmblused on pealt tepitud. Mantlil on
eemaldatav mustast kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder.
(2) Naiste mantel on tumedast impregneerriidest. Mantel on
sirgelõikeline, pannalvööga. Hõlmadel on sissetöödeldud liisttaskud.
Mantlil on eemaldatav, riidega samas toonis kunstkarusnahast krae ja
soojendusvooder.
§ 8. Jope
Jope on tumesinisest impregneerriidest, mahulise vatiiniga. Ees on pikk
kaetud tõmblukk-kinnis, mis ulatub krae lõpuni. Kapuuts on kinnitatud
nööpide või tõmblukuga krae alla. Jope hõlmadel on kaks sissetöödeldud
rinnataskut ning kaks pealeõmmeldud, eesservas lõõtsaga, klapptaskut.
Ühel taskul on väike tõmblukk-kinnis. Vöökohal, allääres ja kapuutsil on
sisseõmmeldud pingutuspael. Kõik õmblused on pealt tepitud.
§ 9. Kampsun
Kampsun on kootud tumesinisest poolvillasest lõngast. Kampsun on
soonikkoes, madala ümara või kolmnurkse kaelusega. Õlgadel ja varruka
alumise osa tagumisel küljel on tumesinisest puuvillasest või
impregneerriidest tugevdusdetailid. Vasakul pool rinnaesisel on
pealeõmmeldud kaheosaline riidest rinnatasku, mille laiem pool on
klapptasku, kitsam pliiatsitasku. Kõik õmblused on pealt tepitud. Ümara
otsaga pagun ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on
kahekordne tagasipööratud käänis.
§ 10. Peakatted
(1) Vormimüts on mustast kalevist, musta lakknahkse sirmiga.
Peadirektori ja tema asetäitjate vormimütsi nokk on ääristatud kulla
värvi tammelehtedega. Suvel on mütsil valge kate. Mütsirummul on
sissekootud koemustriga lai must siidpael. Mütsi esiküljel, mütsirummu
keskkohal kantakse mütsimärki. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest
ühepikkusest osast koosnev must punutud nöör. Peadirektor, tema
asetäitjad ja kapteni diplomit omavad ametnikud kannavad musta punutud
nööri asemel kulla värvi metallniidist punutud nööri. Nöör on kinnitatud
rummu külge kahe väikese vorminööbiga.
(2) Meeste talvemüts on mustast villasest riidest ovaalse põhjaga ning
musta karusnahaga kaetud allakeeratava käänisega. Mütsipõhi on
ääristatud kollase kitsa kandiga. Mütsil on lakknahkne sirm. Mütsi
esiosal kantakse mütsimärki.
(3) Kootud müts on tumesinine soonikkoes sukkmüts.
§ 11. Jalatsid
(1) Meeste kingad on musta värvi nahast pealis- ja voodrimaterjaliga,
kinnised, pealt nööritavad. Valge paraadülikonna juurde kantakse valgeid
kingi.
(2) Naiste kingad on musta värvi, suvekingad heledat värvi nahast
pealis- ja voodrimaterjaliga, pealt poolkinnised.
(3) Naiste saapad on musta värvi, veekindlast nahast pealismaterjaliga,
sooja voodriga.
§ 12. Lips, sall, kindad, vöörihm
(1) Lips on mustast lipsusiidist, teravnurkse otsaga.
(2) Naiste sall on kostüümiga sobivas toonis siidist või kunstsiidist.
(3) Kootud sall on valgest või mustast poolvillasest lõngast.
(4) Kindad on mustast või tumesinisest poolvillasest lõngast kootud
sõrmkindad või mustad nahkkindad.
(5) Vöörihm on tumedast või heledast kunstnahast, ühe keelega
metallpandlaga.
2. peatükk
ERALDUSMÄRKIDE KIRJELDUS
§ 13. Eraldusmärgid
Veeteede Ameti ametnike vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
1)
eralduspaelad;
2) embleem;
3) pagunid;
4) mütsimärk;
5)
vorminööbid.
§ 14. Eralduspaelad
(1) Eralduspael on kulla värvi 30 mm (lai pael) või 15 mm (kitsas pael)
laiune pael, mis õmmeldakse pintsaku varruka välisküljele või pagunile.
Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest 90 mm.
Eralduspaelte vahe on 3 mm.
(2) Eralduspaelte arv vastab ametikohale. Veeteede Ameti ametnike
ametikohale vastav eralduspaelte arv on esitatud määruse lisas.
§ 15. Embleem
Embleemil on kujutatud kahte ristatud admiraliteediankrut, mis on
tikitud masintikandis kulla värvi kardniidiga. Käiseembleem on teostatud
sõõrikujulisele mustale kangale. Käiseembleem õmmeldakse eralduspaelte
kohale, 30 mm kaugusele ülemisest eralduspaelast.
§ 16. Pagunid
(1) Pagunid on mustast riidest, millel on ametniku ametikohale vastav
arv eralduspaelu (lisa). Eralduspaelte kohal on embleem.
(2) Frentšil kantavate pealeõmmeldud pagunite pikkus on 130 mm ja laius
55 mm. Paguni ülaosas on väike vorminööp.
(3) Kampsunil ja lühikeste varrukatega päevasärgil kantavate pagunite
pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. Pagunid on kõvendusega mustast riidest.
§ 17. Mütsimärk
(1) Veeteede Ameti ametniku mütsimärk on:
1) kulla värvi
kardniidiga tikitud tammelehepärg, mis ümbritseb kahte ristatud
admiraliteediankrut. Ankrutele on põimitud kaks hõbeda värvi kardniidiga
tikitud ankrutrossi. Mütsimärgi laius on 80 mm ja kõrgus 65 mm; või
2)
kulla värvi kardniidiga tikitud tammelehepärg, mis ümbritseb kahte
ristatud admiraliteediankrut. Mütsimärgi laius on 70 mm ja kõrgus 50 mm.
(2) Mütsimärgi ülaosas kantakse riigilipu värvidega vapikujulist
emailitud märki.
(3) Lõike 1 punktis 1 kirjeldatud mütsimärki kannavad peadirektor, tema
asetäitjad, struktuuriüksuste juhid ja ametnikud, kellel on üle 300-se
kogumahutavusega laevade kapteni või 3000 kW ja suurema peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom.
(4) Lõike 1 punktis 2 kirjeldatud mütsimärki kannavad kuni 300-se
kogumahutavusega laevade kiprid ning lõikes 3 nimetamata ametnikud.
§ 18. Vorminööbid
(1) Vorminööbid valmistatakse kollasest metallist. Suurte vorminööpide
läbimõõt on 22 mm ja väikestel 15 mm.
(2) Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga,
nööbi välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Määruse rakendamine
Veeteede Ameti ametnike vormiriietus ja eraldusmärgid peavad olema
viidud käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 1. jaanuariks
2005. a.
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a määrus nr 126 «Veeteede Ameti
töötajate, Eesti Merehariduskeskuse töötajate ja kadettide ning mere- ja
jõelaevade juhtkonna vormiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kohta»
(RT I 1993, 21, 358) tunnistatakse kehtetuks.
|
|
Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Meelis
ATONEN
|
|
|
Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr
271 «Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja
eraldusmärgid»
lisa
|
VEETEEDE AMETI AMETNIKE AMETIKOHALE VASTAV ERALDUSPAELTE ARV
|
Administratsioon, teenistused
|
Laevad kogumahutavusega
|
Eralduspaelte arv
|
üle 300
|
kuni 300
|
peadirektor
|
|
|
üks lai ja kaks kitsast paela
|
peadirektori asetäitja, teenistuse juhataja
|
|
|
üks lai ja üks kitsas pael
|
teenistuse juhataja asetäitja
|
|
|
üks lai pael
|
osakonnajuhataja, muu struktuuriüksuse juhataja, nõunik, vanemametnik
|
kapten
|
|
neli kitsast paela
|
|
nooremametnik
|
vanemtüürimees, peamehaanik, vanemmehaanik
|
kipper
|
kolm kitsast paela
|
vahitüürimees, 2. mehaanik, 2. diiselmehaanik, vanemelektrimehaanik
|
vanemtüürimees, vanemmehaanik
|
kaks kitsast paela
|
vahimehaanik, 2. elektrimehaanik, elektrimehaanik,
vahielektrimehaanik, mehaanik
|
2. tüürimees, 2. mehaanik, vahitüürimees, vahimehaanik
|
üks kitsas pael
|
|
|
Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Meelis
ATONEN
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com