Määrus kehtestatakse «
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» (RT I 2003, 26, 160) § 30
lõike 3 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Määrusega kehtestatakse kord nakkusohtliku materjali käitlemisele
eesmärgiga vältida töötaja nakatumist ja ennetada nakkuse levikut.
(2) Määruses käsitletud nakkusohtliku materjali ohutegurite jaotus
1.–4. ohurühma on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse
nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna ja
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» (RT I 2000, 38, 234) §-s 2,
kusjuures käesoleva määruse nõuded ei laiene 4. ohurühma ohutegurite
suhtes kahtlase nakkusohtliku materjali käitlemisele, mille kohta
kehtivad erinõuded.
(3) Nakkusohtliku materjali käitleja peab olema spetsiaalselt juhendatud
tööks nakkusohtliku materjaliga vastavalt lõikes 2 nimetatud määrusele.
§2. Proovi võtmine
Nakkusohtlikku materjali käitlev labor (edaspidi labor) peab
varustama isiku, kes võtab nakkusohtlikku materjali sisaldada võivat
proovi, eeskirjadega proovivõtuks vastavalt uuringu materjali,
proovivõtmise ja transpordi eripärale olenevalt labori spetsiifikast.
§3. Nakkusohtliku materjali vedu
(1) Nakkusohtliku materjali riigisisesel veol on nõutav vähemalt
kahekordne pakend, millest esimene on purunematu lekkekindel proovianum,
mis sisaldab proovi ja on ümbritsetud absorbeeriva materjali küllaldase
kogusega, ning teine vastupidav vee- ja lekkekindel ümbris peab olema
kas tihedalt suletav proovianum või plastikkott (gripkott).
(2) Transpordivahendis peab olema komplekt, mis sisaldab absorbeerivat
materjali ja soovitavalt kloorisisaldusega desinfektanti, lekkekindel
jäätmekonteiner ja tugevad korduvkasutatavad kummikindad.
(3) Materjali, mis võib sisaldada 3. ohurühma ohutegurit, tuleb saata
laborisse kulleriga.
(4) Nakkusohtliku materjali saatmisel riigist välja on nõutav
kolmekordne pakendamine:
1) esimene pakend – purunematu lekkekindel
proovianum, mis sisaldab proovi ja on ümbritsetud absorbeeriva materjali
küllaldase kogusega, et proovianuma võimalikul purunemisel imada kogu
vedelik;
2) teine pakend – vastupidav vee- ja lekkekindel proovianum,
millesse paigutatakse üks või mitu esimest pakendit;
3)
kolmas pakend ehk väline veopakend – tugev lekkekindel, tihedalt
suletava kaanega plast- või metallkonteiner, mis peab kaitsma veo ajal
teist pakendit ja selle sisu välise kahjustuse eest.
(5) Nakkusohtliku materjali veopakendi märgistus ja saatedokumendid
koostatakse vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo ekspertkomitee
soovitustele* (Recommendations of the United Nations Committee of
Experts on the Transport of Dangerous Goods)ning nende seisukohti
arvestavatel UPU* (Universal Postal Union), ICAO* (International
Civil Aviation Organisation) ja IATA* (International Air
Transport Association) eeskirjadele.
(6) Proovi andmed, kaaskiri ja muu vajalik informatsioon kinnitatakse
teise pakendi välisküljele.
(7) Nakkusohtliku materjali veo nõuetekohase korraldamise eest vastutab
nakkusohtliku materjali saatja.
§4. Nakkusohtliku materjali säilitamine
(1) Proovid tuleb edastada laborisse võimalikult kiiresti pärast nende
võtmist.
(2) Kui proove on raviasutuses vaja säilitada, tuleb toatemperatuuril
säilitatavate proovide jaoks ette näha eraldi kinnine kapp või eraldi
riiul kapis. +4 – +10 °C temperatuuril säilitatavate proovide jaoks
tuleb ette näha eraldi külmik või eraldi riiul külmikus.
(3) Nakkusohtlike ja puhaste materjalide koos säilitamine ei ole lubatud.
(4) Laboris nakkusohtliku materjali säilitamiseks ettenähtud külmik,
sügavkülmik või kapp peavad asetsema labori piiratud juurdepääsuga
ruumides ja olema märgistatud bioloogilise ohu märgiga.
(5) Proov peab olema lekkekindlas kinnises proovinõus, proov tuleb
märgistada uuringumaterjali või mikroorganismi nimetusega ja labori
poolt omistatud koodiga.
(6) Nakkusohtliku materjali säilitamine tuleb dokumenteerida.
Dokumentatsioon peab kajastama nakkusohtliku materjali:
1) nimetust;
2) päritolu;
3) säilitamise alustamise kuupäeva;
4)
säilitamise lõpetamise põhjust ja kuupäeva;
5)
vastutava isiku allkirja.
§5. Nakkusohtliku materjali käitlemine laboris
(1) Nakkusohtlikku materjali tuleb käidelda nõutava ohutustasemega
laboris.
(2) Labori personal peab omama vajalikku erialast kvalifikatsiooni ja
olema spetsiaalselt juhendatud tööks 1. ja 2. ohurühma ohutegureid
sisaldava nakkusohtliku materjaliga. Juhendamise viib läbi
laborijuhataja või tema poolt määratud pädev töötaja.
(3) Edaspidi tuleb juhendamist läbi viia regulaarselt, kuid mitte
harvemini kui üks kord aastas. Juhendamise läbiviimine tuleb
dokumenteerida tööohutuse žurnaalis.
(4) Laboris peavad olema eeskirjad kõikide nakkusohtliku materjaliga
tehtavate toimingute kohta. Toimingud peavad olema dokumenteeritud.
(5) Labori sissepääs peab olema märgistatud bioloogilise ohu märgiga.
(6) 1. ohurühma ohuteguritena klassifitseeritud mikroorganisme
sisaldavaid materjale võib käidelda õppe- ja uurimislaboris, kus
järgitakse head mikrobioloogilist tehnikat.
(7) Kui 1. ohurühma ohuteguritena klassifitseeritud mikroorganisme
sisaldavaid materjale paljundatakse suures koguses või kasutatakse
pritsmeid, aerosoole jms tekitavaid protseduure, tuleb neid materjale
käidelda 2. ohutustaseme laboris.
(8) 2. ohurühma ohuteguritena klassifitseeritud mikroorganisme
sisaldavaid materjale tuleb käidelda 2. ohutustasemele vastavas
diagnostika-, uurimis-, katse- või tervisekaitselaboris.
(9) 2. ohutustaseme laborid peavad järgima head mikrobioloogilist
tehnikat ning lisaks tuleb kohaldada järgnevaid nõudeid:
1)
aerosooli ja pritsmeid tekitada võivaid protseduure tuleb teostada
2. klassi bioloogilise ohutuse boksis;
2) kõrvaliste isikute
sissepääs laborisse peab olema piiratud.
(10) 3. ohurühma ohutegurina klassifitseeritud mikroorganisme
sisaldavaid nakkusohtlikke materjale tuleb käidelda 3. ohutustaseme
laboris.
(11) 3. ohutustaseme labor on suletud labor, kusjuures:
1) kõik tööd
nakkusohtliku materjaliga tuleb teostada 2. või 3. klassi bioloogilise
ohutuse boksides;
2) sissepääs laborisse peab toimuma läbi eesruumi
(lüüsi). Labori uksed peavad olema isesulguvad ja lukustatavad;
3) labori uksele paigutatud bioloogilise ohu märgil peab olema ohuteguri
ohurühm ja labori töö eest vastutava isiku nimi;
4)
laboris tuleb kohaldada paaristöötamise nõuet.
§6. Nakkusohtliku materjali kahjutustamine
(1) Labori jäätmete kahjutustamisel tuleb arvestada jäätmete omadusi.
(2) Nakkusohtlik materjal tuleb autoklaavida või põletada. Teravad
esemed nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud
autoklaavitakse torkekindlas nõus.
(3) Pärast autoklaavimist käideldakse jäätmeid olmejäätmetena.
(4) Laboris peab olema sisse seatud jäätmete kahjutustamise ja
desinfektsiooni tulemuse kontroll.
* Määruses viidatud eeskirjad on kättesaadavad
Tervisekaitseinspektsiooni koduleheküljel.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com