HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Raudteeseadus (lühend - RdtS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.02.2010
Avaldamismärge:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Seadus reguleerib:
 1) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajate õigusi ja kohustusi raudtee ja raudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel, sealhulgas raudtee-ettevõtjate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel, reisijate ja kaupade veol;
 2) raudteeinfrastruktuuri rajatiste (edaspidi raudteerajatis) ehitamisega ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi nimetatud tegevusaladel tegutsemisel;
 21) tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitlust üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemiga;
 3) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi üle;
 4) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka käesoleva seaduse tähenduses arvatakse kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgu
stikega, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud sissesõiduks depoosse või tehnohooldepunkti ja neist väljasõiduks (depooteed) või on muul viisil vedu toetava või abistava iseloomuga.

 (3) Avaliku raudtee ja sellega ühenduses oleva raudtee rööbastee laius on 1520 mm, 1524 mm või 1435 mm. Kui avaliku raudteega ühendatava rööbastee laius erineb olemasoleva rööbastee laiusest, tuleb see enne ehitamist kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kelle majandamisel oleva avaliku raudteega ühendust soovitakse.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee ega muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses. Raudteele, mis ei ole ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas kitsarööpmelisele raudteele rööbastee laiusega 750 mm, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse veoteenuse osutamiseks.

 (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 2. Raudtee-ettevõtja

  Raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteeveoteenuse osutamine või raudteeinfrastruktuuri majandamine.

§ 3. Mõisted

  Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:
 1) raudteeinfrastruktuur on raudtee ning selle majandamiseks vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud;
 2) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;
 3) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteemaal asuv hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
 4) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, rennid ja kraavid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;
 5) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;
 6) raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust;
 7) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu omaniku või valdaja kogu raudteeinfrastruktuur;
 8) raudteeveerem on raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid) ja eriveerem (dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms);
 9) rong on kokkuhaagitud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat;
 10) vedur on jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks;
 11) raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust;
 12) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes majandab raudteeinfrastruktuuri;
 13) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;
 14) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosad, samuti tehnoloogilised ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad);
 15) rongiliin on raudtee läbilaskevõimeosa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;
 16) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri korrashoid (ehitamise, remondi ja hooldamise korraldamine), raudteeliikluse korraldamine ning raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine raudteeveo-ettevõtjale;
 17) raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine;
 18) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;
 19) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade oluline parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;
 20) raudtee-ehitus on raudtee ja raudteerajatiste hulka kuuluvate sildade, viaduktide, estakaadide, truupide, kontaktvõrkude, turvangu- ja sideseadmete, raudteeületuskohtade, jaamade ja teiste meldepunktide ning oote- ja laadimisplatvormide ehitamine;
 21) raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine;
 22) raudteeliikluse oluline piiramine on ühe või mitme sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist;
 23) juurdepääsu tagavad põhiteenused on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudtee sõlmjaamade, ooteplatvormide ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine;
 24) juurdepääsu tagavad lisateenused on elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide, veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, raudteerajatiste valgustus, reisijate teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste, kaubaterminalide, sorteerimisjaamade, rongikoosteseadmete, eriotstarbeliste raudteede ning hooldus- ja muude tehnorajatiste kasutada andmine;
 25) juurdepääsu abiteenused on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus, raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi punktis 23 nimetamata teabe edastamine või muu sarnane teenus;
 26) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 27) tava- ja kiirraudteesüsteem on struktuur, mis koosneb kogu tavaraudteede ja kiirraudteede võrgustiku raudteedest ning muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tavaraudteetranspordi jaoks või liiklemiseks suurtel kiirustel, ja sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
 28) üleeuroopaline tavaraudteesüsteem on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.04.2001, lk 1–27) lisas I kirjeldatud struktuur, mis koosneb üleeuroopalise transpordivõrgustiku raudteedest ja muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tava- ja kombineeritud raudteetranspordi jaoks, ning sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
 29) üleeuroopaline kiirraudteesüsteem on EL Nõukogu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 6–24) lisas I kirjeldatud struktuur, mis koosneb üleeuroopalise transpordivõrgustiku raudteedest ja muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud liiklemiseks suurtel kiirustel, ning sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
 30) koostalitlus on tava- ja kiirraudteesüsteemi rongide ohutu ja katkematu liiklemise võimaldamine üleeuroopalisel tava- või kiirraudteesüsteemil seal määratud toimivuse tasemel;
 31) allsüsteem on tava- ja kiirraudteesüsteemi jaotamise tulemus. Allsüsteem on struktuurne ja talitluslik, nagu on kirjeldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ lisas II ja EL Nõukogu direktiivi 96/48/EÜ lisas II;
 32) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne (näiteks tarkvara) lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub;
 33) koostalitluse tehniline kirjeldus on loetelu nõuetest, mis tagavad koostalitluse ja loovad vajalikud vastastikused funktsionaalsed suhted tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi ja üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi vahel.

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 4. Raudtee-ettevõtjale käesoleva seaduse kohaldamine ja raamatupidamise eraldatus

 (1) Raudtee-ettevõtjale, kes osutab raudteeveoteenust ja majandab raudteeinfrastruktuuri, kohaldatakse raudteeveoteenuse osutamisel käesolevas seaduses raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohta sätestatut.

 (11) Raudtee-ettevõtja:
 1) kes majandab avalikku raudteed või osutab raudteeveoteenust või avalikku reisijateveoteenust Tallinn-Keila, Keila-Paldiski, Tallinn-Ülemiste, Ülemiste-Tapa, Ülemiste-Maardu, Maardu-Muuga, Tapa-Narva, Tapa-Tartu, Tartu-Orava ning Tartu-Valga raudteelõikudel, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja;
 2) kelle veoteenuse või avaliku reisijateveoteenuse turuosa on rohkem kui 20 protsenti riigi veoteenuse või avaliku reisijateveoteenuse turuosast, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

 (2) Raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed ja osutavad raudteeveoteenust, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ja veoteenuste valdkonna osas.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (21) Raudtee-ettevõtjad, kes osutavad avalikku reisijateveoteenust vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 3 ja teisi raudteeveoteenuseid, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveoteenuse ja teiste raudteeveoteenuste valdkondade osas.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja raudteel avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõike 2 kohaselt peetavate tulude ja kulude arvestused. Käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 3 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama majandus- ja kommunikatsiooniministrile lõigete 21 ja 3 kohaselt peetavate tulude ja kulude arvestused. Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Konkurentsiametile ja majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitatud tulude ja kulude arvestuste kohta antakse põhjendatud huvi korral teavet avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaseid tulude ja kulude arvestusi on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Tehnilise Järelevalve Ametil.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 5. Raudteeinfrastruktuuri majandamise üleandmine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib raudteeinfrastruktuuri majandamise anda lepingu alusel täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale. Kui raudteeinfrastruktuuri majandamisest tulenevaid kohustusi rikutakse, vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja solidaarselt ettevõtjaga, kellele ta on raudteeinfrastruktuuri majandamise üle andnud. Sellega vastuolus olev kokkulepe on kolmandate isikute suhtes tühine.

 (2) Avaliku raudtee majandamise võib täielikult või osaliselt üle anda ettevõtjale, kes on taotlenud raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa.

§ 6. Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine

 (1) Avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võõrandada või raudteemaad hoonestusõigusega koormata Tehnilise Järelevalve Ameti eelneval nõusolekul. Nimetatud nõue kehtib ka raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike nende hoonete ja rajatiste kohta, mis on avaliku raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud, kuid ei kuulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Sellisel juhul taotleb Tehnilise Järelevalve Ametilt nõusolekut sellise hoone või rajatise omanik.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise korral ei tagata raudteeinfrastruktuuri sihtotstarbelise kasutamise jätkamist, mistõttu avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri edasine kasutamine raudteeveoks on oluliselt takistatud või oluliselt halveneb veoteenuse kvaliteet või väheneb ohutus.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 7. Avaliku raudtee kasutamine

 (1) Avalik raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

 (2) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist raudtee läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveo-ettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. Sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa on õigus saada ka raudteeveeremi valdajal, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveo-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel.

§ 8. Ühendus teiste raudteedega

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühendust taotleva isiku ja raudtee omaniku või valdaja vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

§ 9. Avalik raudtee ja avalik reisijateveoteenus

 (1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Avalike raudteede hulgast arvab raudteeinfrastruktuuri välja Vabariigi Valitsus raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (2) Raudtee-ettevõtja määrab avaliku reisijateveoteenuse osutajaks või arvab avaliku reisijateveoteenuse osutajate hulgast välja majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Raudtee-ettevõtja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud avaliku reisijateveoteenuse osutajaks, on vastavalt avalikustatud veoeeskirjale seaduses sätestatud alustel ja korras kohustatud osutama avalikul raudteel reisijateveoteenust igaühele (avalik reisijateveoteenus).

 (4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramist või avalike raudteede hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande ning raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramist või avalikku reisijateveoteenust osutavate raudtee-ettevõtjate hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes.

 (5) Avalikku raudteed majandava või avalikku reisijateveoteenust osutava äriühingu ühinemisest või jagunemisest peab eelnevalt teavitama majandus- ja kommunikatsiooniministrit.

 (6) Vabariigi Valitsusel on õigus iseseisvalt määrata raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks õiglase tasu eest, kui raudteeinfrastruktuuri kasutamine on vajalik üldistes huvides avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks.

 (7) Vabariigi Valitsusel on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avalike raudteede hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks.

2. peatükk TEGEVUSLOAD JA OHUTUSTUNNISTUS 

1. jagu Tegevusload 

§ 10. Tegevusluba

 (1) Avalikku raudteed võib majandada raudtee-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Raudtee reisijateveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet võib teha ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit võib remontida ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi remondi tegevusloa. Raudteeveeremi remondi tegevusluba annab ettevõtjale õiguse teha ka avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (51) Raudteeveeremit võib ehitada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi ehituse tegevusloa.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevusluba on tähtajatu, lõigetes 4–51 sätestatud tegevusluba antakse välja kümneks aastaks.

 (7) Tegevusloa üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

 (8) Raudteel reisijateveo korraldamine sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa kasutades on lubatud üksnes Tehnilise Järelevalve Ameti eelneval loal. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus loa andmisest keelduda, kui ei ole tagatud reisijateveoohutus.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Avalikku raudteed majandava või raudteeveoteenust osutava äriühingu ühinemise või jagunemise tulemusena tekkinud äriühing peab avaliku raudtee majandamise või raudteeveoteenuse osutamise jätkamiseks taotlema uue tegevusloa.

 (10) Välisriigi äriühing võib tegutseda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–51nimetatud tegevusaladel juhul, kui tema filiaal on kantud äriregistrisse äriseadustikus ettenähtud tingimustel.

 (11) Välisriigi raudteeveo-ettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemiseks vaja tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eesti raudtee-ettevõtja piire ületava raudteeveoteenuse osutamises kokku leppinud.

 (12) Eestis raudteeveoteenuse osutamiseks ei ole välisriigi raudtee-ettevõtjal ega raudtee-ettevõtjate ühendusel vaja tegevusluba taotleda, kui see on antud välisriigis ning tegevuslubade vastastikuses tunnustamises on riigid kokku leppinud. Euroopa Liidu teises liikmesriigis väljastatud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks. Välisriigi, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigi raudtee-ettevõtja või raudtee-ettevõtjate ühendus peab Eestis raudteeveoteenuse osutamiseks taotlema Tehnilise Järelevalve Ametilt ohutustunnistuse.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 11. Tegevusloa andmise tingimused

 (1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
 1) ettevõtja ja tema esitatud dokumendid vastavad seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
 2) füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule või äriühingu juhatuse liikmetele või teistele juhtima õigustatud isikutele ei ole välja kuulutatud pankrotti, neid ei ole karistusregistri andmete kohaselt süüdi mõistetud esimese astme kuritegude eest, majandus- ega ametialaste kuritegude eest ega kuritegude eest töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas ega üle kahe korra käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärtegude eest ega väärtegude eest sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise, raudteeveeremi tehnohoolde või remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, tagamaks ettevõtja ohutu tegevuse, selle usaldusväärse korralduse ja kontrolli;
 4) raudtee-ettevõtja vedurijuhil on vedurijuhiluba ja vajalik kvalifikatsioon, vedurijuhiabil ning raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul on kutsetunnistus;
 5) ettevõtjale antud tegevusluba ei ole varem kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 alusel või tegevusloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähemalt kümme aastat;
 6) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ning tal ei ole maksuvõlgnevusi;
 7) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4–51 nimetatud tegevusloa saamiseks ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimust.

 (3) Käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4–51 nimetatud tegevusloa saamiseks peavad ettevõtjal olema:
 1) ettevõtja juhatuse poolt kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;
 2) tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 12. Tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid

 (1) Tegevusloa taotleja esitab Konkurentsiametile järgmised dokumendid:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) avaldus;
 2) asutatava äriühingu põhikirja või ühingulepingu koopia;
 3) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
 4) tegutseva äriühingu eelmise majandusaasta kinnitatud aruande koopia;
 5) majandusaasta aruande puudumisel või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne avalduse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
 6) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning nimetatud isikute kirjalik kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele;
 7) dokumendid käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
 71) käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4–51 nimetatud tegevusloa taotlemisel Tehnilise Järelevalve Ameti kinnitus § 11 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta;

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 8) käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 7 nimetatud vastutuskindlustuse lepingu koopia või asutamisel oleva äriühingu puhul kindlustusandja kinnitus vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohta.

 (2) Enne tegevusloa saamise avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu. Avalduses peab taotleja märkima andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 71 nimetatud kinnituse väljastab Tehnilise Järelevalve Amet 30 päeva jooksul ettevõtjalt vastava avalduse saamisest arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 13. Tegevusloa vormistus

 (1) Tegevusloale kantakse:
 1) ettevõtja nimi;
 2) äriregistrikood;
 3) selle tegevusvaldkonna nimetus, milleks tegevusluba antakse;
 4) tegevusloa väljaandja nimetus;
 5) viide käskkirjale, millega tegevusloa andmise otsus vormistati;
 6) tegevusloa väljaandmise kuupäev;
 7) tähtajalise tegevusloa puhul tegevusloa kehtivusaeg.

 (2) Raudteeveeremi tehnohoolde ja raudteeveeremi remondi tegevusloale kantakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ka tehnohoolde või remondi liik (kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sarnase tehnohoole või remont), mille tegemiseks tegevusluba taotleti.

 (21) Raudteeveeremi ehituse tegevusloale kantakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ka raudteeveeremi liik, mille ehitamiseks tegevusluba taotleti.

 (3) Tegevusloa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 14. Vastutuskindlustusleping

 (1) Käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–51 sätestatud tegevusloa ja § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu taotlemiseks sõlmib ettevõtja tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
 1) kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
 2) kindlustusjuhtum on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuse osutamise, raudteerajatise ehitamise või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise või remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele, pagasi, kauba ja posti omanikele, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele ning kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastustest tuleneva kahju tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;
 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule või rahvusvahelisele lepingule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir;
 4) vastutuskindlustusleping hõlmab ka riskikindlustust keskkonnakahjustuse puhuks.

 (2) Kindlustussumma alampiir on:
 1) raudtee-ettevõtjal, kes majandab avalikku raudteed – 10 miljonit krooni;
 2) raudtee-ettevõtjal, kes osutab raudteeveoteenust – 7 miljonit krooni;
 3) ettevõtjal, kes teeb raudteerajatiste ehitustöid – 1 miljon krooni;
 4) ettevõtjal, kes teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet – 1 miljon krooni;
 5) ettevõtjal, kes remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit – 1 miljon krooni;
 6) ettevõtjal, kes ehitab raudteeveeremit – 1 miljon krooni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kehtiv vastutuskindlustusleping peab ettevõtjal olema tegevusloa või käesoleva seaduse § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu kogu kehtivusaja jooksul.

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 15. Tegevusloa andmine ja andmisest keeldumine

 (1) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab Konkurentsiamet 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tegevusloa andmise otsus vormistatakse Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga ja tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa kättetoimetamisest arvates või käskkirjas näidatud hilisemal tähtpäeval. Käskkirja ärakiri ja tegevusluba toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt tegevusloa taotluses tehtud valikule.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Konkurentsiamet keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) ettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele;
 2) ettevõtja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud dokumente;
 3) esitatud dokumendid on ebaõiged või mittetäielikud.

 (4) Tegevusloa andmisest keeldumine vormistatakse Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Konkurentsiametil on kohustus määrata taotlejale tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Taotlejal on õigus nimetatud tähtaja jooksul esitada täiendavaid dokumente. Kui taotleja ei kõrvalda takistavaid asjaolusid või ei esita täiendavaid dokumente määratud tähtaja jooksul, keeldub majandus- ja kommunikatsiooniminister tegevusloa andmisest.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni ettevõtjast, kes taotleb raudteeinfrastruktuuri majandamise või raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse tegevusluba, ja ettevõtjast, kellele on väljastatud raudteeinfrastruktuuri majandamise või raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse tegevusluba.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 16. Tegevusloa kehtivuse tingimused

 (1) Asutamisel olev äriühing, kellele Konkurentsiamet on andnud käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–51nimetatud tegevusloa, on kohustatud enne tegevusloas näidatud tegevuse alustamist esitama Konkurentsiametile käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 7 nimetatud dokumendid.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Konkurentsiametil on õigus igal ajal kontrollida ettevõtja vastavust tegevusloa saamise tingimustele. Kui tegevusloa andmise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, teeb ettevõtja selle viivitamata teatavaks Konkurentsiametile ning esitab vajaduse korral asjaomased dokumendid.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 17. Tegevusloa kehtivuse peatamine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) raudteeinfrastruktuur või -veerem ei vasta ohutusnõuetele või ettevõtja tegevus ei taga ohutusnõuete täitmist ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab ohutustunnistuse kehtetuks või keeldub ohutustunnistuse väljaandmisest või kehtivuse pikendamisest;

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 2) ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest arvates taotlenud ohutustunnistust või kuue kuu jooksul ohutustunnistuse kehtivuse lõppemisest arvates taotlenud ohutustunnistuse kehtivuse pikendamist;
 3) ettevõtja on esitanud ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks ebaõigete või mittetäielike andmetega dokumendid ning ei ole Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtaja jooksul puudusi esitatud dokumentides kõrvaldanud;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 4) ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal;
 5) ettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele;
 6) ettevõtja rikub rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveoteenuse osutamise katkemise;
 7) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4–51 nimetatud tegevusluba, ei ole vastaval tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates.

 (2) Konkurentsiamet teeb enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–6 sätestatud alustel kehtetuks tunnistamist ettevõtjale ettekirjutuse, milles määrab mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid puudusi ei kõrvalda, tunnistab Konkurentsiamet tegevusloa kehtetuks.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Konkurentsiametil on õigus tegevusloa kehtivus peatada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse alusel puuduste kõrvaldamiseni või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, kui ettevõtja temale määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda. Konkurentsiametil on õigus tegevusloa kehtivus peatada ka Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur või raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele ja seetõttu ei ole tagatud ettevõtja tegevuse ohutus, kuni ettevõtja on puudused Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse alusel kõrvaldanud või kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, kui ettevõtja puudusi ei kõrvalda.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmata jätmise tõttu. Ajutine tegevusluba antakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates kuni kuueks kuuks. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas näidatud tingimustel ja ulatuses.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tegevusloa kehtivuse peatamine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine vormistatakse Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga ja tegevusloa kehtivuse peatamine või tegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub alates käskkirja ärakirja kättetoimetamisest või vastava teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Käskkirja ärakiri toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Tegevusloa kehtivuse peatamise teadaande esitab Konkurentsiamet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 18. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

 (1) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
 1) ettevõtja lõppemisel, sealhulgas äriühingu ühinemisel ja jagunemisel,
 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või
 3) ettevõtja taotlusel.

 (2) Tegevusloa kehtivuse lõppemise teadaande esitab Konkurentsiamet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 19. Tegevusloa kehtivuse lõpetamine ettevõtja taotlusel

 (1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva, raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja vähemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tegevusloa kehtivuse lõpetamine ettevõtja taotlusel vormistatakse Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga ja tegevusloa kehtivus lõpeb alates käskkirja ärakirja kättetoimetamisest või käskkirjas näidatud hilisemal tähtpäeval. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse ettevõtjale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

2. jagu Ohutustunnistus 

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 01.01.2008]

§ 20. Ohutustunnistus

 (1) Avalikku raudteed võib majandada või raudtee reisijateveoteenust või kaubaveoteenust osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa) (edaspidi mõlema kohta ohutustunnistus).

 (2) Ohutustunnistus antakse eraldi välja raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse osutamise jaoks.

 (3) Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem.

 (4) Tegutsemise ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.

 (5) Ettevõtjale väljastatakse tegutsemise ohutustunnistus üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus.

 (6) Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Ohutustunnistus kehtib viis aastat.

 (8) Euroopa Liidu liikmesriigi raudteeveo-ettevõtjale ei väljastata käesolevas seaduses sätestatu kohaselt ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistust, selle asemel peab tal Eestis tegutsemise korral olema selle liikmesriigi ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus, kus raudteeveo-ettevõtja on registreeritud. Käesolevas lõikes nimetatud ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse olemasolu on Euroopa Liidu liikmesriigi raudteeveo-ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljastamise eelduseks käesoleva seaduse kohaselt.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 01.01.2008]

§ 21. Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise taotlemine

 (1) Ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile sellekohase avalduse ja enda ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Avaliku raudtee majandamisega tegeleda sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) avaldus;
 2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse koopia;
 3) raudteeinfrastruktuuri rajatiste ja hoonete nimekiri pea-, jaama- ja eriotstarbeliste teede kaupa (teetähis, piirid ja raudteeliiklusregistri kood, rajatiste ja hoonete asukoht, liik, nimetus ning tähis) koos tehnoseisundi lühiiseloomustusega;
 4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

 (3) Raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) avaldus;
 2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta – vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
 3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse koopia;
 4) andmed ettevõtja valduses ja Eesti riiklikus raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva raudteeveeremi kohta, millega ettevõtja raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada kavatseb (raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta);
 5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

 (4) Euroopa Liidu liikmesriigi või välisriigi raudteeveo-ettevõtja esitab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

 (5) Ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist. Kui ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlus on esitatud tähtaegselt, võib Tehnilise Järelevalve Amet ohutustunnistuse pikendamise taotluse menetlemise ajal ohutustunnistuse kehtivust ajutiselt kuni menetluse lõpuni pikendada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri, muu hulgas signalisatsiooniseadmete ja elektrivarustusseadmete töö- või hoolduspõhimõtted või raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri või muud ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, siis teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taolised muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Kui raudteeveo-ettevõtja tegevuse ulatus, eelkõige osutatava raudteeveoteenuse mahu oluline kasv või ohutustunnistuse väljaandmiseks, muutmiseks või kehtivuse pikendamiseks Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud vedurijuhtide või vedurijuhiabide arv või nimekirjas nende kohta käivad andmed oluliselt muutuvad või võtab raudteeveo-ettevõtja kasutusele tema poolt seni kasutamata veeremitüübid, teeb raudteeveo-ettevõtja taolised muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või selle kehtivuse pikendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv. Taotleja peab taotlusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 01.01.2008]

§ 22. Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja kehtivuse pikendamine

 (1) Enne raudtee-ettevõtjale ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse väljaandmist või selle kehtivuse pikendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Enne raudteeinfrastruktuuri majandada soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või kehtivuse pikendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Enne raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või kehtivuse pikendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutustunnistuse välja või pikendab ohutustunnistuse kehtivust 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates, juhul kui Tehnilise Järelevalve Amet otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1, 2 või 3 alusel kontrollida esitatud andmete õigsust, siis kümne päeva jooksul kontrollimise tulemuste selgumisest arvates. Andmete kontrollimise tähtaeg ei või olla pikem kontrolltoimingute tegemiseks ja kontrollimise tulemuste selgitamiseks vajalikust tähtajast. Tehnilise Järelevalve Amet muudab ohutustunnistust 30 päeva jooksul sellekohase avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga ja ohutustunnistus või selle muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine jõustub käskkirjas nimetatud kuupäeval. Käskkirja ärakiri ja ohutustunnistus toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule. Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest Konkurentsiametile viivitamata.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Ohutustunnistuses esitatakse:
 1) ettevõtja nimi ja äriregistrikood;
 2) ohutustunnistuse väljaandja nimetus;
 3) ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise kuupäev;
 4) viide käskkirjale, millega vormistati ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise otsus;
 5) ohutustunnistuse kehtivusaeg;
 6) tegevusvaldkond, milles ohutustunnistus on välja antud.

 (7) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja kehtivuse pikendamise korra ning ohutustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 01.01.2008]

§ 23. Ohutustunnistuse väljaandmisest ja kehtivuse pikendamisest keeldumine ning ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistust või kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele või ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele või ettevõtja on korduvalt või oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud määruse nõudeid.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet määrab enne ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsustamist ettevõtjale mõistliku tähtaja kehtivuse pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda ohutustunnistuse väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest või tunnistada ohutustunnistus kehtetuks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Ohutustunnistuse väljaandmisest või kehtivuse pikendamisest keeldumine või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates ning käskkiri jõustub pärast selle ettevõtjale kättetoimetamist. Kui mõistliku aja jooksul ei õnnestu käskkirja kätte toimetada, jõustub käskkiri teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumisest või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamisest Konkurentsiametile ning esitab vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. peatükk RAUDTEE-EHITUS 

1. jagu Raudtee-ehitusega tegelevale ettevõtjale esitatavad nõuded 

§ 24. Ettevõtja tegutsemine raudtee-ehituse alal

  Ettevõtja võib tegeleda raudtee-ehitusega, kui:
 1) ta on kantud äriregistrisse ja tal on majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering;
 2) tal on vastav leping käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või füüsilisest isikust ettevõtja on ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 25. Raudtee-ehituse eest vastutav spetsialist

 (1) Raudtee-ehituse eest vastutav spetsialist on isik, kes:
 1) on pädev raudteerajatiste ehitamise, projekteerimise ja ehitusuuringute tegemise alal või omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise alal või ehitusjuhtimise ja selle kontrollimise alal;
 2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (2) Raudtee-ehituse eest vastutaval spetsialistil peab olema:
 1) ehitus- või raudteekõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud vastava raudteerajatise ehituse või käituse alal või
 2) vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses ja vähemalt kolmeaastane töökogemus käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud vastava raudteerajatise ehituse või käituse alal.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 26. Registreerimistaotlus

 (1) Ettevõtja, kes soovib tegeleda raudtee-ehitusega (edaspidi ettevõtja), esitab registripidajale registreerimistaotluse.

 (2) Registreerimistaotluses peavad olema:
 1) ettevõtja nimi, äriregistri kood, aadress ja muud kontaktandmed;
 2) käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud raudteerajatise liik, mille ehitamisega soovitakse tegeleda;
 3) andmed ettevõtja vastutava spetsialisti kohta;
 4) andmed käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud vastutuskindlustuslepingu kohta (kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustussumma suurus, lepingu kehtivuse tähtaeg);
 5) registreerimistaotlusele allakirjutanud ettevõtja volitatud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vastutava spetsialisti andmed on:
 1) nimi ja isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg;
 2) kontaktandmed;
 3) kutsetunnistuse number, kutsetunnistusele kantud eriala, kutsetunnistuse väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev ning kutsetunnistuse kehtivusaeg;
 4) andmed hariduse ja erialase töökogemuse kohta.

 (4) Enne registreerimistaotluse esitamist peab ettevõtja tasuma riigilõivu ja esitama registripidajale koos registreerimistaotlusega andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (5) Registreerimistaotluse ja registreeringuandmete muutmise taotluse vorminõuetele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduse § 20 lõiget 4.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 27. Registreerimismenetlus ja registriandmed

 (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta:
 1) vastutava spetsialisti andmed vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 3;
 2) raudteerajatise liik, mille ehitamiseks ettevõtja registreeringut taotles;
 3) käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta;
 4) muud seaduses sätestatud andmed.

 (3) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldub registripidaja registreerimisest, kui ettevõtja registreeringu on registri volitatud töötleja kustutanud eelneva 60 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alusel.

 (4) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb registripidaja registreeringu kustutamise otsuse käesoleva seaduse § 78 lõikes 5 nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel sellise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud. Kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 28–30. [Kehtetud – RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

2. jagu Raudtee-ehitusele esitatavad nõuded 

§ 31. Raudtee-ehituse ehitusprojekt ning ehitusluba ja kasutusluba

 (1) Raudteerajatise ehitamise aluseks on ehitusprojekt. Uue raudtee ehitamisel koostatakse ehitusprojekti esimese etapina raudtee eelprojekt, millega määratakse kindlaks raudtee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib raudtee omanik puudutatud isikute arvamust ja vastuväiteid, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korral arvestatakse. Raudteerajatise ehitusprojekti aluseks olev planeering või projekteerimistingimused kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toiminguid ehitusseaduse § 59 lõike 1 tähenduses teostab Tehnilise Järelevalve Amet, sealhulgas annab Tehnilise Järelevalve Amet välja raudteerajatise ehitusloa ja kasutusloa, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel raudteerajatise lammutamiseks või rekonstrueerimiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku (edaspidi kirjalik nõusolek). Tehnilise Järelevalve Amet esitab ehitusprojekti ning ehitusloa ja kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks. Ajutise raudteerajatise ehitamise korral määrab raudteerajatise kasutamise aja ehitusloas ja kasutusloas Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kirjalik nõusolek taotletakse jaamatee, depootee, oote- või laadimisplatvormi lammutamiseks ning raudtee pealisehituse rekonstrueerimiseks. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus põhjendatud juhtudel nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotlemisele ja väljastamisele, samuti muudele raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toimingutele kohaldatakse ehitusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (5) Tehnilise Järelevalve Amet saadab ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi saamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametilt ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti saamise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Tehnilise Järelevalve Amet saadab kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul kõigi kasutusloa andmiseks vajalike dokumentide saamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametilt kasutusloa taotluse saamisest arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Tehnilise Järelevalve Amet annab ehitusloa või kasutusloa või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kohalikult omavalitsuselt arvamuse saamise päevast arvates. Tehnilise Järelevalve Amet annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti (või selle ekspertiisi) esitamise päevast arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 32. Ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa andmisest keeldumise alused

 (1) Ehitusloa andmisest keeldutakse, kui:
 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele,
 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud raudteerajatisele esitatavaid nõudeid,
 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele ettenähtud nõudeid või ehitusseaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale,
 4) raudteerajatise ehitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava raudteerajatise asukoha ehitusuuringute tulemustele,
 5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele,
 6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid,
 7) ajutise raudteerajatise ehitamise korral raudteerajatise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis Tehnilise Järelevalve Ameti määratud raudteerajatise kasutamise aeg,
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 8) ei ole tasutud riigilõiv,
 9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või
 10) raudteerajatise lammutamine ei vasta avalikele huvidele.

 (2) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele,
 2) raudteerajatis ei vasta pärast selle rekonstrueerimist raudteerajatisele esitatavatele nõuetele või
 3) raudteerajatise lammutamine ei vasta avalikele huvidele.

 (3) Kasutusloa andmisest keeldutakse, kui:
 1) raudteerajatis ei vasta taotletud kasutusotstarbeks ettenähtud raudteerajatisele kehtestatud nõuetele,
 2) raudteerajatise omanik taotleb raudteerajatise kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele,
 3) raudteerajatise omanik taotleb raudteerajatisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta raudteerajatise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral,
 31) raudteerajatis on ehitatud selliselt, et ei ole tagatud ohutu raudteeliiklus;
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]
 4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele,
 5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele,
 6) kasutusloa taotlemisel esitatav raudteerajatise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele,
 7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid,
 8) raudteerajatis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele,
 9) ajutise raudteerajatise ehitamise korral raudteerajatise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis Tehnilise Järelevalve Ameti määratud raudteerajatise kasutamise aeg,
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 10) ei ole tasutud riigilõiv,
 11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente,
 12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele,
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]
 13) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]
 14) kasutusluba ei taotle raudteerajatise omanik.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (4) Kui ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab Tehnilise Järelevalve Amet võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul Tehnilise Järelevalve Ametilt vastava teate saamise päevast arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 33. Raudteerajatise ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab raudteerajatise ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks, kui:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) raudteerajatise omanik taotleb ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamist,
 2) ehitatav raudteerajatis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale,
 3) raudteerajatise omanik ei täida raudteerajatise või selle ehitamise kohta Tehnilise Järelevalve Ameti või teiste riikliku järelevalve teostajate poolt tehtud ettekirjutust,
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 4) ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid,
 5) muutuvad ehitusloale või kirjalikule nõusolekule kantud raudteerajatise olulised tehnilised andmed,
 6) ehitamise käigus muudetakse raudteerajatise kasutamise otstarvet või
 7) ajutise raudteerajatise ehitamise käigus soovitakse muuta raudteerajatise kasutamise aega.

 (2) Raudteerajatise ehitusluba või kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa või kirjaliku nõusoleku väljastamise päevast arvates.

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab kasutusloa kehtetuks, kui:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) raudteerajatise omanik taotleb kasutusloa kehtetuks tunnistamist,
 2) raudteerajatis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale,
 3) raudteerajatise omanik ei täida raudteerajatise kohta Tehnilise Järelevalve Ameti või teiste riikliku järelevalve teostajate poolt tehtud ettekirjutust,

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 4) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või
 5) raudteerajatis on lammutatud.

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks kümne päeva jooksul raudteerajatise omanikult vastava taotluse saamise päevast või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 nimetatud asjaolude Tehnilise Järelevalve Ametile teatavaks saamise päevast arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab raudteerajatise kasutusloa kehtetuks kümne päeva jooksul raudteerajatise omanikult vastava taotluse saamise päevast või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 nimetatud asjaolude Tehnilise Järelevalve Ametile teatavaks saamise päevast arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

4. peatükk RAUDTEELIIKLUS JA OHUTUS 

§ 34. Ohutuse tagamine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveo-ettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitse-eeskirju ja -nõudeid.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded, raudteeliikluse ja raudteekorrashoiu nõuded, samuti raudteevedude nõuded sätestatakse raudtee tehnokasutuseeskirjas, mille kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (3) Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kehtestab kiiruspiirangud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga ohutut liiklust või on põhjendamatud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Vedurijuhtide, vedurijuhiabide ja eriveeremi juhtide ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate töötajate – jaamakorraldajate, rongi- ja manöövridispetšerite, raudteekorraldajate, turvangu- ja sideseadmete mehhaanikute ja montööride, pöörmeseadjate, rongikoostajate, vagunijärelevaatajate, teemontööride ja -meistrite, kaubarongisaatjate, vagunipidurdajate ning signalistide (edaspidi koos nimetatud raudteetöötajad) terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuded peavad tagama taseme, mis võimaldab raudteetöötajatel ohutult oma tööülesandeid täita. Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande muu hulgas raudteeohutuse nõuete täitmise ning raudteeohutuse olukorra kohta. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande, mis sisaldab teavet raudteeohutuse nõuete täitmise ning raudteeohutuse olukorra kohta. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda raudtee-ettevõtjalt nõuetele vastavuse vahearuande esitamist, määrates raudtee-ettevõtjale selleks mõistliku tähtaja. Euroopa Liidu liikmesriigi või muu välisriigi raudtee-ettevõtja esitab selle aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavate aruannete vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (8) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud ning muude käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei täida Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustööde osas asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Asendustäitmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (10) Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele kõik abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus.

 (11) Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Tehnilise Järelevalve Ameti selleks volitatud ametnikul õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (111) Kui seda tingib oht inimesele, varale või keskkonnale, võib riiklikku järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik peatada raudteeliikluse sellises ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (12) Õigusaktides sätestatud nõudeid rikkunud raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigete 10–111 kohaldamisest tekkinud kahju ei hüvitata.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (13) Iga aasta 30. septembriks avaldab Tehnilise Järelevalve Amet oma veebilehel aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust ja ohutustunnistuste menetlemise kohta, olulistest muutustest raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate järelevalve tulemustest ja sellega seotud kogemustest. Aastaaruande koopia saadab Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Raudteeagentuurile.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 341. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem

 (1) Raudtee-ettevõtja peab oma ettevõttes kehtestama ohutusjuhtimise süsteemi ja tagama selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem kehtestatakse kirjalikult, samuti peab ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine olema dokumenteeritud kõigis selle olulistes osades.

 (2) Raudtee-ettevõtja peab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel lähtuma eesmärgist tagada raudteeohutus ning ta peab kehtestatud ohutusjuhtimise süsteemi võimalikult efektiivselt rakendama.

 (3) Ohutusjuhtimise süsteemi hulka kuuluvad:
 1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtte raudteeohutuspoliitika, sealhulgas raudteeohutuse eesmärgid;
 2) raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed;
 3) raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed;
 4) ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest;
 5) ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord;
 6) ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes;
 7) ohutuse kohta teabe dokumenteerimise ja edastamise kord ettevõttes, samuti pädevate ametiasutustega ja teiste raudtee-ettevõtjatega teabe vahetamise kord;
 8) ettevõtja organisatsioonis töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse või intsidendi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest;
 9) ettevõtte tegutsemisplaan õnnetuse või intsidendi korral, mis tagab ühtlasi vajalikus ulatuses koostöö päästeteenistuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega;
 10) ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud.

 (4) Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

 (5) Raudtee-ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 35. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskiri

 (1) Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja ja sinna tehtud muudatuse esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet informeerib tegevuseeskirjast ja sinna tehtavatest muudatustest Konkurentsiametit. Tehnilise Järelevalve Amet otsustab heakskiitmise üle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt vastava avalduse saamise päevast arvates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib tegevuseeskirja ja tegevuseeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda ja nõuda nende muutmist või tunnistada need kehtetuks, kui need on vastuolus seaduste või käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või Konkurentsiameti heakskiidetud väljaandes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tegevuseeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes tegevuseeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 36. Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad töötajad

  Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatel töötajatel peab olema vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatele töötajatele omistatakse kutsekvalifikatsioon neljaks aastaks.

§ 37. Raudtee kaitsevöönd

 (1) Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust.

 (2) Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ja ladustamine toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudtee kaitsevööndis võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Raudtee kaitsevööndis raudtee korrashoiuks või liiklusohutuse tagamiseks annab kinnisasja omanikule metsa raadamiseks nõusoleku keskkonnaminister või tema volitatud isik, arvestades võimaluse korral vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja kirjalikku põhjendatud seisukohta.

 (5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ja kinnisasja omanik keeldub metsa raadamiseks nõusoleku taotlemisest ja metsa raadamast, samuti juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal, raudtee muul omanikul või valdajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kui Tehnilise Järelevalve Amet hindab metsa raadamise või muu puittaimestiku raiumise raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda Keskkonnaameti kaudu metsa raadamiseks või muu puittaimestiku raiumiseks nõusoleku andmist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

 (6) Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks raudtee kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku raie korral on raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee muult omanikult või valdajalt nõuda üksnes otsese kahju hüvitamist.

 (7) [Kehtetu – RT I 2006, 30, 232 - jõust. 01.01.2007]

§ 38. Raudteeületuskohad

 (1) Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel sätestatud korras.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti muud raudteeinfrastruktuuri omanikud või valdajad on kohustatud tagama raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteemaal raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee talihooldustööde tegija ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.

[RT I 2007, 63, 398 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteemaal on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja. Nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteemaal raudteeohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist.

§ 39. Raudteeliikluse ajutised piirangud ja sulgemine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda seadusest tulenevatel juhtudel kuni üheks ööpäevaks. Raudteeliiklust võib avalikul raudteel kauemaks kui üheks ööpäevaks oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (2) Raudteeliikluse piiramine või sulgemine peab olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeliikluse piiramise või sulgemise kooskõlastama Tehnilise Järelevalve Ametiga. Ettenägematust raudteeliikluse piiramisest või sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeliiklust võib piirata või sulgeda, kui see on vajalik:
 1) raudteehoiutööde tegemiseks;
 2) raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi tehnilise seisundi tõttu inimesele, varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks;
 3) avariist, liiklus- või loodusõnnetusest, ilmastikuolude järsust muutumisest või muust asjaolust põhjustatud erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks;
 4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel.

 (4) Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest, vara või keskkonda, on Tehnilise Järelevalve Ameti selleks volitatud ametnikul õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse sulgemiseks või oluliseks piiramiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 40. Raudteeliiklusõnnetus, raudteeintsident ja otsasõit

 (1) Raudteeliiklusõnnetused jaotatakse esimese ja teise astme raudteeõnnetusteks ning raudteeavariideks, lisaks eristatakse raudteeintsidente ja raudteeveeremi otsasõitu raudteel viibinud inimesele, kes otsasõidu tagajärjel saab kehavigastusi või hukkub (edaspidi otsasõit).

 (2) Esimese astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
 1) ulatuslik tulekahju;
 2) oluline keskkonnareostus;
 3) varale või keskkonnale kahju tekkimine, kui pärast õnnetust hindab käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus õnnetuse tagajärjel tekkiva kahju väärtuseks vähemalt 31,3 miljonit krooni;
 4) üks või mitu inimohvrit (välja arvatud juhul, kui tegemist on raudteeveeremi otsasõiduga raudteel viibinud inimesele ja muid tagajärgi ei kaasne);
 5) viie või enama inimese tervisekahjustus;
 6) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui 12 tunniks.

 (3) Teise astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
 1) raudteeveeremi kokkupõrge teise raudteeveeremiga (välja arvatud manöövritöödel);
 2) raudteeveeremi kokkupõrge teise transpordivahendiga (mootorsõidukiga);
 3) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidis paikneva esemega, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
 4) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek rongi koosseisus;
 5) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega kaasneb teise raudteeveeremiga kokkupõrkeoht;
 6) kuni nelja inimese tervisekahjustus.

 (4) Raudteeavariiks loetakse järgmisi juhtumeid:
 1) raudteeveeremi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidi piirides paikneva eseme või manöövritöödel teise raudteeveeremiga;
 2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
 3) veeremiosade teelekukkumine, kui see tekitab tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
 4) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
 5) raudteeveeremi ratta või rattapaari telje murdumine rongi liikumisel;
 6) rööpa murd rongi all, millega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
 7) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all;
 8) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu.

 (5) Raudteeintsidendid on järgmised juhtumid:
 1) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel;
 3) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 4) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
 5) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
 6) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
 7) tsentraliseeritud või tsentraliseerimata pöörangu läbilõikamine;
 8) kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
 9) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
 10) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõuab rongi kiirpidurdust;
 11) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
 12) signalisatsiooni- või sidevahendite tehniline rike, mis kestab rohkem kui neli tundi;
 13) veoste lagunemine teeloleku ajal, kui sellega kaasneb raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
 14) veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti;
 15) rööpamurd rongi all.

 (6) Raudteeavarii, raudteeintsidendi ja otsasõidu korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tagajärjed ja taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus.

 (7) Raudteeõnnetuse korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi päästeseaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 41. Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Esimese ja teise astme raudteeõnnetusest ning otsasõidust teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata. Esmalt edastatakse teade Tehnilise Järelevalve Ameti avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande esimese või teise astme raudteeõnnetuse asjaolude kohta kolme päeva jooksul raudteeõnnetuse toimumise päevast arvates.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeavariist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast raudteeavarii põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul raudteeavarii toimumisest arvates, esitades Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Kalendrikuu jooksul toimunud raudteeintsidentidest ja otsasõitudest teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile kokkuvõttena hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Amet edastab raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude kohta saadud teabe käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alalisele struktuuriüksusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjuste väljaselgitamiseks.

 (7) Raudteeliiklusõnnetuse kohta kirjaliku teate esitamise korra, kirjaliku teate, ettekande ning raudteeintsidentide ja otsasõitude kohta esitatava kokkuvõtte vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 42. Raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi uurimine

 (1) Raudteeliiklusõnnetuste või raudteeintsidentide uurimise korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis struktuuriüksuse (edaspidi uurimisüksus), mis on oma uurimisalastes otsustes sõltumatu.

 (2) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks. Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimisüksusele, uurimiskomisjoni liikmetele või eksperdile vajalikku kaasabi.

 (3) Raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi uurimise peamine eesmärk on kindlaks teha raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjused, et edaspidi sellist õnnetust, intsidenti või otsasõitu vältida.

 (4) Uurimisüksus on kohustatud uurima esimese astme raudteeõnnetusi, samuti raudteeliiklusõnnetusi, mille tagajärjel tuleb teha muudatusi raudteeohutuse regulatsioonis või raudteeohutuse tagamises.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (5) Uurimisüksusel on õigus korraldada uurimine teise astme raudteeõnnetuse, raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu puhul, kui aset leidnud asjaolud või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida esimese astme raudteeõnnetuse, sealhulgas ka üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalituse komponendi tehnilise rikke korral. Otsustamisel peab uurimisüksus võtma arvesse õnnetuse, avarii, intsidendi või otsasõidu tõsidust, sealhulgas ka tõsidust üleeuroopalisest seisukohast lähtudes, ning teisi tähendust omavaid asjaolusid. Uurimisüksus küsib teise astme raudteeõnnetuse, raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tõsiduse hindamisel Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudtee-ettevõtjate arvamust.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Uurimisüksuse või uurimiskomisjoni liikmel või eksperdil on juurdepääsuõigus raudteeliiklusõnnetuse, raudteeintsidendi või otsasõidu toimumiskohale, õnnetuse, intsidendi või otsasõiduga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele. Samuti on tal õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet, ning õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurde pääseda kogu asjasse puutuvale teabele ja dokumentidele. Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on uurimisüksuse või uurimiskomisjoni nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe. Isikul on uurimisüksuse või uurimiskomisjoni kutsel kohustus ilmuda ning anda ütlusi talle teadaolevate asjaolude kohta.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (7) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja esitab kõigi esimese astme ja teise astme raudteeõnnetuste ning uurimisüksuse nõudmisel ka raudteeavariide, otsasõitude ja raudteeintsidentide kohta kogutud materjalid uurimisüksusele.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (8) Uurimisüksus peab alustama uurimise alustamise arutamist hiljemalt üks nädal pärast raudteeõnnetust, raudteeavariid, raudteeintsidenti või otsasõitu käsitleva teate kättesaamist. Uurimisüksus teavitab ühe nädala jooksul pärast uurimise alustamise otsust sellest Euroopa Raudteeagentuuri. Teates näidatakse surmajuhtumite või vigastuste kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ja tagajärjed ning eeldatav materiaalne kahju.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (9) Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu teise liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal toimunud raudteeliiklusõnnetuse või intsidendi uurimiseks teeb Eesti Vabariigi uurimisorgan vajaduse korral uurimise käigus koostööd teise liikmesriigi uurimisorganiga.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (10) Euroopa Liidu teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse uurimises osalema, kui õnnetusega on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudtee-ettevõtja. Kolmandate riikidega reguleeritakse uurimine eraldi lepetega.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (11) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud uurimiskomisjoni kutse peale ilmumata jätmisel rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud summa ulatuses.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 43. Uurimisaruanded

 (1) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus või uurimiskomisjoni olemasolu korral uurimiskomisjon 12 kuu jooksul pärast raudteeliiklusõnnetust või raudteeintsidenti kirjaliku uurimisaruande, mis edastatakse kõigile asjasse puutuvatele isikutele, riigiasutustele ja Euroopa Raudteeagentuurile.

 (2) Uurimisaruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ja ettepanekuid raudteeliiklusohutuse kohta.

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused, ettevõtted või organisatsioonid, kellele uurimisüksuse soovitused olid suunatud, esitavad uurimisüksusele aruande iga järgneva aasta 1. aprilliks ettepanekute põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruande koopia võib uurimisüksus esitada teistele asutustele.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Iga aasta 30. septembriks avaldab uurimisüksus aastaaruande oma veebilehel, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud raudteeliiklusõnnetustest ja raudteeintsidentidest ning ettepanekutest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia saadab uurimisüksus Euroopa Raudteeagentuurile.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

5. peatükk RAUDTEEVEEREMI JUHTIMINE 

§ 44. Raudteeveeremi juhtimise õigus

 (1) Raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Isik, kellel on Eestis väljaantud vedurijuhiluba, võib töötada vedurijuhina või vedurijuhiabina. Välisriigis välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik Eestis vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele.

[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

 (4) Vedurijuhiabidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Vedurijuhiabidele ja eriveeremi juhtidele omistatakse kutsekvalifikatsioon viieks aastaks.

 (5) Raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima vedurijuhti või eriveeremi juhti või vedurijuhiabi ülesandeid täitma isikut, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid.

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus vedurijuht või eriveeremi juht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveo-ettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat.

 (7) Riiklikku järelevalvet teostaval Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui see on nõutav.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 45. Vedurijuhiloa taotlemine ja vedurijuhiloa kehtivuse pikendamine

 (1) Vedurijuhiloa annab välja ja selle kehtivust pikendab Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Tehnilise Järelevalve Ametis teooriaeksami ja tegema katsesõidu. Katsesõidu kulud tasub loa taotleja või raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveoga tegelev ettevõtja, kes isiku luba taotlema suunas. Katsesõit korraldatakse avalikul raudteel Tehnilise Järelevalve Ameti poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitatud taotluse alusel.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kui vedurijuhiloa taotleja ei soovi raudteeveeremit juhtima hakata avalikul raudteel, võib katsesõidu korraldada raudteeinfrastruktuuril, mis ei ole avalik raudtee. Sellisel juhul tehakse vedurijuhiloale märge, mille kohaselt vedurijuhiluba ei anna õigust juhtida raudteeveeremit avalikul raudteel. Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul võib käesolevas lõikes nimetatud piirangutega vedurijuhiluba omav vedurijuht sõita raudteeveeremiga avaliku raudtee lähimasse raudteejaama, alates avalikuks raudteeks määramata raudtee liitumiskohast.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (4) Vedurijuhiluba kehtib viis aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiloa kehtivust pikendada. Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks peab vedurijuht Tehnilise Järelevalve Ametis edukalt sooritama teooriaeksami.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks peab isik tasuma riigilõivu.

 (6) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) taotleja ei soorita nõutavate tulemustega teooriaeksamit või katsesõitu;
 2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid;
 3) taotleja ei ole tasunud riigilõivu;
 4) taotlejalt on raudteeveeremi juhtimise õigus seaduses sätestatud korras ära võetud ja juhtimisõigust ei ole taastatud;
 5) taotleja juhtimisõigus on seaduses sätestatud korras peatatud ja juhtimisõigust ei ole taastatud.

 (7) Vedurijuhiloa väljaandmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

§ 46. Vedurijuhi teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

 (1) Vedurijuht peab tundma:
 1) raudtee tehnokasutuseeskirja;
 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid;
 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks;
 4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid;
 5) esmaabivõtteid;
 6) vastava veduriliigi ehitust;
 7) automaatpiduri ja -siduri ehitust;
 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist;
 9) veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal;
 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja.

 (2) Vedurijuht peab tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud rakendama abinõusid nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks. Vastavad abinõud sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja tingimustes, mille alusel raudteeinfrastruktuuri antakse kasutada raudteeveo-ettevõtjatele (vedurijuhi sõidukogemuse nõuded).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest kinnipidamiseks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveo-ettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa saamiseks või ohutustunnistuse väljastamiseks.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 47. Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine

 (1) Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik või politseiametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 201 sätestatud alustel ja korras.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Kui isik ei esita raudteeveeremi juhtimise õigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil, teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada see dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule.

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 48. Raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmine või peatamine

 (1) Raudteeveeremi, sealhulgas eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus võetakse isikult ära või peatatakse arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele või tervisetõend ei ole kehtiv.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (2) Kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid, võidakse temalt raudteeveeremi juhtimise õigus ära võtta või juhtimisõigus peatada, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest, ainult seaduses sätestatud korras.

 (3) Vedurijuht, kelle juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, peab viivitamata vedurijuhiloa Tehnilise Järelevalve Ametile tagastama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine on isikul raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise keelamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ajaks.

 (5) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatatakse:
 1) käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud väärteo menetluse ajaks;
 2) isiku suhtes väärteoasjas karistamisotsuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks;
 3) vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks ettenähtud teooriaeksami sooritamata jätmisel kuni teooriaeksami või käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud juhul teooriaeksami ja katsesõidu eduka sooritamiseni;
 4) arstliku komisjoni otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
 5) kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (6) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
 3) vedurijuhi või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
 4) vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse olulised andmed;
 5) juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
 6) otsuse edasikaebamise kord;
 7) otsuse koostaja allkiri.

 (7) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse isikule kohe pärast otsuse allakirjutamist. Isik kirjutab alla otsuse teisele eksemplarile ja märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

 (8) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatub otsuse tegemisest arvates.

 (9) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise õigus on kohtul ja Tehnilise Järelevalve Ametil.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 49. Raudteeveeremi juhtimise õiguse taastamine

 (1) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami.

 (2) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami ja katsesõidu.

 (3) Kui raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 48 lõike 5 punkti 3 alusel, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami 12 kuu jooksul vedurijuhiloa kehtivuse pikendamise tähtaja möödumisest arvates. Kui pikendamise tähtajast on möödunud rohkem kui 12 kuud, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami ja katsesõidu.

 (4) Kui isikul on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami.

6. peatükk JUURDEPÄÄS AVALIKULE RAUDTEELE JA LÄBILASKEVÕIME JAOTAMINE 

§ 50. Juurdepääs avalikule raudteele

 (1) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed, et osutada raudteeveoteenust.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab läbilaskevõime jaotamisel esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate puhul, kes osutavad avalikku reisijateveoteenust rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele.

 (3) Teise eelistusena eraldatakse läbilaskevõimeosad riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitab riigisisese avaliku reisijateveoteenuse kasutamise vajadusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks sõlmitakse raudteeveo-ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimese või teise eelistuse saamiseks peavad raudteeveo-ettevõtjad olema nende taotlusel määratud avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudteeveo-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Ametiga. Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 51. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimuste avalikustamine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud igaks liiklusgraafikuperioodiks pärast raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama raudteevõrgustiku teadaande, kus kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimused. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb raudteevõrgustiku teadaande huvitatud isikutele kättesaadavaks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud aadressil hiljemalt neli kuud enne läbilaskevõime taotluste esitamise tähtaja möödumist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (11) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud juhul esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku teadaandesse tehtava paranduse kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile. Paranduse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor viivitamata.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv, mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused (raudteel kehtestatud kiirused, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed jms) ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad.

 (3) Raudteevõrgustiku teadaandes kajastatakse:
 1) raudteeinfrastruktuuri ja sellele juurdepääsu iseloomustavad tehnilised näitajad;
 2) raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise üksikasjad nii juurdepääsu tagavate põhiteenuste kui ka lisateenuste osas (vajaduse korral ka abiteenuste osas) vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõike 6 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale ja kasutustasu eeldatav suurus järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks;
 3) läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid, jaotatava läbilaskevõime üldiseloomustus, läbilaskevõime mahu arvestus ning läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused, sealhulgas kavandatud raudteehoiutööde tähtajad ja kestus, raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad ning sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade taotlemise võimalus;
 4) läbilaskevõime taotlemise ja jaotamise menetlus ning menetlemise tähtajad;
 5) koordineerimismenetluse põhimõtted;
 6) läbilaskevõime jaotamise põhimõtted läbilaskevõime ammendumise korral;
 61) raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu olulised tingimused;

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]
 7) muud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu ja läbilaskevõime jaotamise olulised tingimused.

 (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus võtta raudteevõrgustiku teadaande väljastamise eest mõistlikku tasu, mis ei või olla suurem selle trükkimise ja kättesaadavaks tegemise kuludest. Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile väljastatakse raudteevõrgustiku teadaanne tasuta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, on Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul omal kulul edastama tehtud muudatused või täiendused isikutele, kes on selleks ajaks raudteevõrgustiku teadaande välja võtnud.

§ 52. Läbilaskevõime jaotamise ajakava

 (1) Läbilaskevõime jaotamise taotlused tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitada hiljemalt 12 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

 (2) Käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimest ja teist eelistust omavatele raudteeveo-ettevõtjatele tagatakse läbilaskevõimeosad enne teiste raudteeveo-ettevõtjate taotluste läbivaatamist.

 (3) Järgneva perioodi liiklusgraafiku kavand koostatakse nelja kuu jooksul pärast läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtaja möödumist. Nimetatud tähtajast tuleb kinni pidada ka käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime ammendumise korral.

 (4) Järgneva perioodi liiklusgraafik kinnitatakse hiljemalt neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

§ 53. Läbilaskevõime taotlejad

  Läbilaskevõimet võivad taotleda raudteeveo-ettevõtjad, kellel on raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse tegevusluba ning sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime taotlemise korral ka raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 54. Liiklusgraafik ja liiklusgraafikuperiood

 (1) Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord aastas. Liiklusgraafiku kohandamist teiste riikide poolt suveaja rakendamise või rakendamata jätmise tõttu muutunud kellaaegadele ei loeta uue liiklusgraafiku kehtestamiseks.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab maikuu viimasel pühapäeval ja lõpeb järgmise aasta maikuu viimasele pühapäevale eelneval laupäeval.

 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul, kui taotleja on teinud raudteeveoteenuse osutamiseks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist või võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoteenuse osutamiseks pikaajalisi investeeringuid ning esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud ei või välistada läbilaskevõime kasutamise võimalust teiste raudteeveo-ettevõtjate poolt.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud leping tuleb enne sõlmimist esitada heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile, kes võib keelduda lepingu heakskiitmisest, kui lepingu sõlmimine kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks ei ole vastavalt lõikele 4 põhjendatud või põhjenduseks toodud investeeringud ei ole tõendatud või piisavad või lepingu sõlmimine välistaks läbilaskevõime kasutamise võimaluse teiste raudteeveo-ettevõtjate poolt. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus lepingu heakskiitmise üle otsustamiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud investeeringute tegemise kirjalikust ajakavast kinnipidamist. Kui investeeringute tegemise kirjalikust ajakavast kinni ei peeta, kuulub läbilaskevõime kasutamiseks sõlmitud leping ennetähtaegsele lõpetamisele.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 55. Läbilaskevõime jaotamine ja koordineerimismenetlus

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud rahuldama raudteeveo-ettevõtjate taotlused läbilaskevõimeosa saamiseks võimalikult suures ulatuses, sealhulgas taotlused sellistele rongiliinidele, mis läbivad rohkem kui ühte raudteevõrgustikku. Rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide eraldamine kooskõlastatakse eelnevalt asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite vahel raudteeveo-ettevõtjale võimalikult soodsatel tingimustel.

 (2) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus pöörduda rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini taotlemiseks ainult ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poole, kes sellisel juhul on kohustatud tegutsema taotleja nimel, taotledes vajaliku läbilaskevõime teistelt läbilaskevõime jaotamise organitelt.

 (3) Pärast taotluste läbivaatamist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafiku kavandi, mille teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud aadressil. Liiklusgraafiku kavandi kohta on huvitatud isikutel õigus liiklusgraafiku kavandi avalikustamise päevast alates 30 päeva jooksul esitada oma arvamus, millega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võimaluste piires arvestab.

 (4) Kui läbilaskevõime taotluste läbivaatamisel ilmneb, et üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosi soovivad korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse.

 (5) Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevus kõigi taotluste sobitamisel liiklusgraafikusse taotlejatega läbirääkimiste ja neile ettepanekute tegemise teel kõigile taotlejatele võimalikult soodsal viisil. Koordineerimismenetluse käigus konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid ning esitab neile mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku. Ettepaneku esitamisel hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja selle võimalikku mõju taotleja äritegevusele.

 (6) Kui taotlejad kokkulepet ei saavuta, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus teha taotluste rahuldamiseks ja vaidluste lahendamiseks koordineerimisotsus, milles võetakse võimaluste piires arvesse kõigi taotlejate majanduslikke huve. Koordineerimisotsuse ettevalmistamisest teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid oma veebilehel. Koordineerimisotsus tehakse kümne tööpäeva jooksul koordineerimisotsuse ettevalmistamise teate avaldamise päevast arvates.

 (7) Koordineerimismenetluse korraldamisel ja koordineerimisotsuse tegemisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud järgima raudteevõrgustiku teadaandes kajastatud koordineerimismenetluse protseduure ja põhimõtteid.

 (8) Koordineerimismenetlust korraldades arvestatakse, et käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise korral oleks võimalik see kindlaks teha vähemalt kümme kuud enne järgneva liiklusgraafikuperioodi algust.

§ 56. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumine

 (1) Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku vastava osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Läbilaskevõime jaotamisel loetakse selle ammendumise korral ühte kontserni kuuluvad raudteeveo-ettevõtjad või teised konkurentsiseaduse tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud raudteeveo-ettevõtjad üheks raudteeveo-ettevõtjaks.

 (3) Läbilaskevõime jaotamise kriteeriumid ja menetlus nähakse läbilaskevõime ammendumise juhuks ette raudteevõrgustiku teadaandes, millest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kinni pidama.

 (4) Läbilaskevõime ammendumise korral peab selle jaotamisel järgima põhimõtet, et läbilaskevõimeosi saaks võimalikult suur osa taotluse esitanud raudteeveo-ettevõtjatest. Raudteevõrgustiku teadaandes nähakse nimetatud põhimõtte järgimise tagamiseks ette turu olukorda arvestav mõistlik piirang, millest rohkem ei või ükski raudteeveo-ettevõtja jaotamisele pandud läbilaskevõimest läbilaskevõime ammendumise korral saada, sõltumata läbilaskevõime jaotamise kriteeriumist.

 (5) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus jagada läbilaskevõime juurdepääsutasu enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgema pakkumise teinud taotlejad. Juurdepääsutasu enampakkumise korraldamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

 (6) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus põhjendatud juhul kasutada läbilaskevõime jaotamiseks muid kriteeriume, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5. Valitud kriteerium peab olema eelnevalt kirjeldatud ja põhjendatud raudteevõrgustiku teadaandes ning kooskõlas lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid ning muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks. Konkurentsiametil on õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt andmeid, selgitusi ja dokumente.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei koosta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava nõutud tähtajaks või ei ole raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid asunud rakendama ühe aasta jooksul selle Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heakskiitmisest arvates või ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid või muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks, kaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õiguse saada raudteeveo-ettevõtjatelt muid tasusid peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid ei olnud võimalik rakendada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast sõltumatutel põhjustel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asjaolude ilmnemise juhuks tuleb raudteevõrgustiku teadaandes ette näha läbilaskevõime jaotamise kriteerium ja menetlus, mis võimaldavad läbilaskevõimet selle ammendumise korral jaotada selliselt, et täiendavaid tasusid raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatelt ei võeta. Nimetatud kriteerium ja menetlus peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

§ 57. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kuue kuu jooksul pärast raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamist tegema läbilaskevõime analüüsi. Analüüsi eesmärgiks on selgitada läbilaskevõime ammendumise põhjused ning finants- ja tehnilised abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks.

 (2) Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi tegemist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava. Selle koostamisel arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutajate ettepanekutega. Läbilaskevõime suurendamise kava esitatakse heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) läbilaskevõime ammendumise põhjused;
 2) raudteeliikluse eeldatav areng läbilaskevõime suurendamise kava teostamise ajal;
 3) raudteeinfrastruktuuri arendamist takistavad asjaolud;
 4) läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude eeldatavad muudatused pärast läbilaskevõime suurendamist;
 5) läbilaskevõime suurendamiseks rakendatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava.

 (4) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmisest keelduda, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks tegema mõistlikke jõupingutusi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avalikustab oma veebilehel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava pärast selle heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 58. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ja abiteenused

 (1) Käesoleva seaduse § 3 punktides 23 ja 24 nimetatud juurdepääsu tagavad põhiteenused ja lisateenused peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tagama võrdsetel alustel.

 (2) Juurdepääsu tagavate lisateenuste pakkumisest võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja loobuda üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtjal on nende asendamiseks kasutada alternatiivsed võimalused.

 (3) Käesoleva seaduse § 3 punktis 25 nimetatud juurdepääsu abiteenuseid osutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeveo-ettevõtjale vastava kokkuleppe saavutamisel.

§ 59. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ja kasutustasu

 (1) Raudteeveo-ettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad – kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ja teised tingimused. Nimetatud leping peab olema sõlmitud kirjalikult. Kasutustingimuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse teenuse iseloomu ja kestust, turu olukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti raudteeveeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust.

 (2) Kui läbilaskevõime jaotamisel eelistust omav raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei jõua liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkuleppele, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud võimaldama raudteeveo-ettevõtjal raudteeinfrastruktuuri kasutada eelnevaks liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks kokkulepitud tingimustel kuni uue kokkuleppe saavutamiseni. Kui raudteeveo-ettevõtja saab eelistuse esmakordselt ega saavuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkulepet, määrab raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused kuni kokkuleppe saavutamiseni Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, arvestades avaliku reisijateveoteenuse osutamisel seni kehtinud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimusi ja üldisi huve.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest ning mõistlikust ärikasumist.

 (4) Kui rongiliinil pakub juurdepääsu abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest.

 (5) Kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise eest vedurijuhi katsesõiduks, võib olla seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega.

 (6) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel.

§ 60. Läbilaskevõimeosa kasutamine

 (1) Raudteeveo-ettevõtjal ei ole õigust talle eraldatud läbilaskevõimeosa üle anda ega loovutada. Nimetatud nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõimeosa ära ning nõuet rikkunud raudteeveo-ettevõtja kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõimeosa saada.

 (2) Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus läbilaskevõimeosa ära võtta raudteeveo-ettevõtjalt, kes ei ole talle eraldatud läbilaskevõimeosa kasutanud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras vähemalt ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõimeosa kasutamist on takistanud asjaolud, mis ei sõltu raudteeveo-ettevõtjast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äravõetud läbilaskevõimeosa kohta avaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma veebilehel teate, milles ta määrab tähtaja äravõetud läbilaskevõimeosale taotluse esitamiseks. Nimetatud tähtaeg peab olema vähemalt kümme tööpäeva. Kui äravõetud läbilaskevõimeosa soovivad korraga mitu taotlejat, kohaldatakse selle jaotamisele käesoleva seaduse § 55 lõigetes 4–7 sätestatut. Äravõetud läbilaskevõimeosa jaotamisele läbilaskevõime ammendumise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 2, 3, 5, 6, 8 ja 9 sätestatut.

§ 61. Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamine

 (1) Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi vaatama ja sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamise kavandama viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab nimetatud taotluste rahuldamise vajadusega arvestama iga-aastase liiklusgraafiku koostamisel, selline nõue kehtib ka ammendunud läbilaskevõime korral.

§ 62. Jaotamata läbilaskevõime

  Käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel ja raudteevõrgustiku teadaandes. Nimetatud läbilaskevõimele taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada.

§ 63. Tehnilise Järelevalve Amet läbilaskevõime jaotusorgani ülesannetes
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingud üle Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ta kasutab oma raudteeinfrastruktuuri raudteeveoteenuse osutamiseks ka ise või kui ta ei ole läbilaskevõime jaotamise otsustamises erapooletu ja sõltumatu põhjusel, et läbilaskevõimet taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ühte kontserni kuuluv raudtee-ettevõtja või läbilaskevõimet taotlev raudtee-ettevõtja on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga muul viisil seotud valitseva mõju kaudu konkurentsiseaduse tähenduses.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet täidab läbilaskevõime jaotamisel järgmisi ülesandeid:
 1) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja otsustab raudteevõrgustiku teadaande kinnitamise või kinnitamata jätmise;
 2) vaatab läbi läbilaskevõime taotlused ja otsustab läbilaskevõimeosade jaotamise;
 3) korraldab koordineerimismenetluse ja teeb koordineerimisotsuse;
 4) tunnistab vajaduse korral läbilaskevõime ammendunuks;
 5) korraldab läbilaskevõime jaotamise läbilaskevõime ammendumise korral ja teeb läbilaskevõime jaotamise otsuse läbilaskevõime ammendumise korral;
 6) annab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale juhiseid liiklusgraafiku kavandi koostamiseks;
 7) vaatab läbi liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud arvamused ja teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettepanekuid nende arvestamiseks;
 8) annab hinnangu liiklusgraafikule ja otsustab liiklusgraafiku kinnitamise või kinnitamata jätmise;
 9) otsustab kehtiva metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete alusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) [Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) [Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Läbilaskevõimeosa eraldamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudtee-ettevõtjale fikseeritakse eraldatud läbilaskevõimeosa andmed ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuses.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud otsused vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Otsused ja muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale viivitamata.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Liiklusgraafiku kavandi ning kinnitamiseks esitatava liiklusgraafiku koostab vastavalt laekunud taotlustele, Tehnilise Järelevalve Ameti juhistele ja ettepanekutele, läbiviidud koordineerimismenetlusele ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsustele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on õigus liiklusgraafik kinnitamata jätta, kui see ei vasta tehtud otsustele või selles esinevad muud puudused, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade saamiseks esitatud taotlused, samuti taotlused käesoleva seaduse §-s 62 nimetud läbilaskevõimele vaatab läbi ja teeb vastava otsuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

§ 64. Kaebuste menetlemine

 (1) Kui taotleja leiab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on teda läbilaskevõime jaotamisel kohelnud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Kui taotleja leiab, et Tehnilise Järelevalve Amet on teda käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 nimetatud toimingute läbiviimisel kohelnud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Konkurentsiamet teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul kogu vajaliku teabe saamisest arvates. Otsusega jätab konkurentsiamet kaebuse rahuldamata või teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) [ Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Kui taotleja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei nõustu Konkurentsiametiotsusega, on tal õigus pöörduda kohtusse.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse läbilaskevõimeosi vastavalt vaidlustatud otsusele kuni vaidluse lahendamiseni.

 (7) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti otsuste kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveo-ettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda üksnes otsese varalise kahju hüvitamist.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

7. peatükk RAUDTEEVEONÕUDED 

§ 65. Veoeeskiri

 (1) Raudteeveo-ettevõtja võib avalikku reisijateveoteenust või teisi raudteeveoteenuseid avalikul raudteel osutada üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveo-ettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:
 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
 2) tasu muutmisest teatamise kord;
 3) reisijateveo- või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või sellesse tehtud muudatuse esitab raudteeveo-ettevõtja heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet informeerib veoeeskirjast ja sellesse tehtavatest muudatustest Konkurentsiametit. Veoeeskirja või selle muudatuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Amet 30 päeva jooksul raudteeveo-ettevõtja vastava avalduse saamise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib veoeeskirja ja veoeeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda või nõuda nende muutmist või kehtetuks tunnistamist, kui need on vastuolus seaduste, muude õigusaktide või raudteeveo heade tavadega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeveo-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või Konkurentsiameti poolt heakskiidetud väljaandes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 66. Ohtlike veoste raudteeveo ohutusnõunik

 (1) Ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.

 (2) Ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest.

71. peatükk RAUDTEESÜSTEEMIDE KOOSTALITLUS 
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 661. Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse nõuded ning tehnilised kirjeldused

 (1) Üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemiga ühendatud tava- ja kiirraudteesüsteem, selle allsüsteem ja koostalitluse komponent peavad vastama koostalitluse nõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni kinnitatud tava- ja kiiraudteesüsteemi koostalitluse tehnilistes kirjeldustes.

 (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise korra valdkonniti vastavalt Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud koostalitluse tehnilistele kirjeldustele.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 662. [Kehtetu – RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 663. Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavuse tõendamine

  Tootja või tema volitatud esindaja tõendab tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi ning koostalitluse struktuurse või ekspluatatsioonilise komponendi nõuetele vastavust kooskõlas allsüsteemile antava Euroopa Liidu vastavussertifikaadiga, koostalitluse komponendile antava Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooniga või Euroopa Liidu kasutuskõlblikkuse deklaratsiooniga, mis on sätestatud EL Nõukogu direktiivis 96/48/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivis 2001/16/EÜ.

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 664. Allsüsteemi raudteerajatise kasutusluba

 (1) Allsüsteemi raudteerajatise kasutuselevõtuks annab kasutusloa Tehnilise Järelevalve Amet. Kasutusluba väljastatakse käesoleva seaduse § 31 alusel. Tehnilise Järelevalve Ameti tuleb teavitada pärast kasutusloa väljaandmist raudteerajatise laiendamisest või rekonstrueerimisest. Kui raudteerajatist laiendatakse või rekonstrueeritakse, otsustab Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa kehtivuse enne raudteerajatise uuesti kasutusele võtmist. Vajaduse korral väljastatakse uus kasutusluba.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab kasutusloa ainult käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavale allsüsteemi raudteerajatisele. Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud kasutusluba on tähtajaline ning see võib sisaldada piiranguid ja tingimusi, millega tagatakse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmine.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 665. Teavitatud asutus

 (1) Tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavust käesoleva seaduse §-s 661 nimetatud nõuetele tõendab ja koostalitluse komponendi kasutuskõlblikkust hindab teavitatud asutus toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses.

 (2) Teavitatud asutusele tegutsemisõiguse andmisele ja selle kehtetuks tunnistamisele ning peatamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (3) Teavitatud asutus peab olema akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele ja vastama nimetatud seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele.

 (4) Teavitatud asutus peab tagama, et tema töötajad hoiavad oma tegevuse käigus saadud teavet konfidentsiaalsena.

 (5) Teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama ajakohast teavet laekunud Euroopa Liidu vastavushindamise taotluste, väljastatud vastavussertifikaatide ja vastavussertifikaatide väljastamisest keeldumiste kohta.

 (6) Teavitatud asutusel peab olema teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtiv vastutuskindlustusleping tema teavitatud asutusena töötamisel tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Teavitatud asutuse vastutuskindlustuse kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 1 miljon krooni.

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

8. peatükk RAUDTEELIIKLUSREGISTER 

§ 67. Raudteeliiklusregister

 (1) Riikliku raudteeliiklusregistri (edaspidi raudteeliiklusregister) põhiülesandeks on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kohta.

 (2) Raudteeveeremi või raudtee registreerimiseks esitab raudteeveeremi või raudtee omanik või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile koos registreerimistaotlusega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Kehtestatud nõuetele mittevastava raudteeveeremi või raudtee registreerimisest on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveeremile registreerimismärgi, mis kinnitatakse raudteeveeremile raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud korras. Registreerimismärk väljastatakse kahes eksemplaris.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Raudtee registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tehnilise Järelevalve Amet raudteele registreerimistunnistuse.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Eestis esimest korda kasutusele võetavad raudteeveeremi tüübid ja mudelid tuleb enne registrisse kandmist kontrollida ja katsetada, et tõestada nende vastavust raudteeveeremile kehtestatud nõuetele. Kui katsetatav raudteeveeremi tüüp või mudel ei vasta kehtestatud nõuetele, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus selle registreerimisest keelduda. Katsetamise tingimused, sealhulgas katsetamise piirkonna ja katsetamise teekonna pikkuse määrab Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades vastava raudteeveeremi tüübi või mudeli kasutusotstarvet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Enne raudteeveeremi või raudtee registreerimistaotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudtee omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimismärgi või registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu. Taotluses peab taotleja märkima andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (7) Raudteeliiklusregistri asutab ja raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

§ 68. Raudteeliiklusregistri andmed

 (1) Raudteeliiklusregister koosneb:
 1) raudteede andmebaasist;
 2) raudteeveeremi andmebaasist;
 3) vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasist.

 (2) Raudteede andmebaasis registreeritakse avalikud raudteed (peateed ja jaamateed) ning kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud sissesõiduks depoosse või tehnohoolduspunkti (depooteed) või neist väljasõiduks või on muul viisil vedu toetava või abistava iseloomuga (sealhulgas haruteed ja muud eriotstarbelised teed). Raudteede andmebaasi kantakse:
 1) registrikood;
 2) raudtee tähised, tehnilised andmed ja otstarve;
 3) raudtee asukoha andmed;
 4) raudtee omaniku ja muu valdaja andmed;
 5) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete andmed ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tehnilise järelevalve korras läbiviidud kontrollimiste andmed;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 6) Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 3 punktis 8 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasi kantakse:
 1) registrikood;
 2) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
 3) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmed;
 4) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete andmed ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tehnilise järelevalve korras läbiviidud kontrollimiste andmed;

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 5) Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasi kantakse:
 1) vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse andmed;
 2) juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise andmed.

 (5) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse seadusega sätestatud piiranguid.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 69. Raudteeliiklusregistri andmete esitaja

 (1) Raudteeliiklusregistrile andmete esitajad on:
 1) raudtee omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud andmete puhul;
 2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud andmete puhul;
 3) Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 5 ja 6, lõike 3 punktides 4 ja 5 ning lõikes 4 sätestatud andmete puhul, välja arvatud eriveeremi juhi või vedurijuhiabi juhtimisõiguse taastamise osas;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 4) eriveeremi juhi ja vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni omistav organ käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 2 sätestatud andmete puhul eriveeremi juhi või vedurijuhiabi juhtimisõiguse taastamise osas;
 5) kutsetunnistuse väljastaja käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse andmete puhul.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (2) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 70. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudtee ja raudteeveerem

 (1) Raudteevedu on keelatud korraldada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel.

 (2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa Liidu liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveoteenuse osutamisel kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]
 1) Eesti territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);
 2) raudteeveeremi katsetamiseks käesoleva seaduse § 67 lõikes 5 sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

1. jagu Riikliku järelevalve teostajate pädevus 

§ 71. Majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevus

 (1) Käesoleva seaduse alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel on:
 1) käesoleva seaduse § 4 lõigetes 21 ja 3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 2) –5)
[ Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 6) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele;
 7) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ülesande täitmiseks esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes on sõlminud teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega lepinguid, mis toovad kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile iga kvartali kohta selliste lepingute täitmise aruande hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri taotletud andmetele.

§ 711. Konkurentsiameti pädevus

  Käesoleva seaduse alusel Konkurentsiameti pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel on:
 1) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;
 2) käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine;
 3) vastavalt käesoleva seaduse § 64 lõigetele 1–3 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine;
 4) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 72. Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel on:

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) ohutustunnistuste väljaandmise ja ohutustunnistuste kehtivuse pikendamise otsustamine;
 2) raudteeveeremi ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete ning raudtee tehnokasutuseeskirjas ja teistes õigusaktides raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri valdajatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine;
 3) vedurijuhtide eksamineerimise korraldamine ning vedurijuhilubade väljaandmise ja vedurijuhilubade kehtivuse pikendamise otsustamine;
 4) raudteerajatiste ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kooskõlastamine ja raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamine;
 5) raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa väljaandmise ning ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsustamine;
 51) veoeeskirjade ja tegevuseeskirjade ning nende muudatuste heakskiitmise otsustamine;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 6) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute tegemine käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud juhul;
 61) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmise otsustamine;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 7) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate raudtee-alase tehnilise järelevalvega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides;
 8) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

 (2) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud ülesannete täitmisel teha raudtee-ettevõtjale või muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduril ja reisirongis tasuta.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 73. Ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamine

 (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril, Tehnilise Järelevalve Ametil ning Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutusi, millega kohustatakse isikut tegema käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis nõutavat tegu või hoiduma käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis keelatud teost.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Ettekirjutusele lisatakse hoiatus, milles määratakse:
 1) tähtpäev, milleni on aega ettekirjutus täita;
 2) sunnivahend, sealhulgas sunniraha suurus, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
 3) ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtajad.

 (21) Riiklikku järelevalvet teostaval Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikul on õigus ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks fikseerida ettekirjutuses nõutud olukord kontrollplommi või -kleebise abil.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister, Tehnilise Järelevalve Amet või Konkurentsiametvõib asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 50 000 krooni ja juriidilisele isikule kuni 500 000 krooni, välja arvatud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud juhul.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 sätestatud juhul rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras asendustäitmist.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 74. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Konkurentsiameti õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudtee-ehituse või raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud majandus- ja kommunikatsiooniministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule, Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ja järelevalveobjektiga seotud dokumentidele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministril või tema poolt selleks volitatud ametnikul ning Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 75. Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus

  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet ning Konkurentsiamet on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

2. jagu Raudtee-ehituse riiklik järelevalve 

§ 76. Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamisel
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) kontrollida ehitatavat raudteerajatist takistamatult ja ette teatamata;
 2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda originaaldokumentidega ja saada nende ärakirju;
 3) kontrollida raudteerajatise ja selle ehitusprojekti ning raudtee-ehitusega tegeleva ettevõtja vastavust nõuetele;
 4) tellida raudteerajatise või selle ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
 5) kohustada raudteerajatise omanikku tellima raudteerajatise või selle ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiise;
 6) korraldada raudteerajatistega toimunud avariide põhjuste uurimist;
 7) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele;
 8) kohustada raudteerajatise omanikku raudteerajatisega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise.

 (2) [Kehtetu – RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 77. Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisiku pädevus raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamisel
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisiku pädevuses on:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) kontrollida ehitusseaduse ja käesoleva seaduse täitmist raudteerajatise nõuetele vastavuse osas nii rajatise ehitamisel kui ka kasutamisel;
 2) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, raudteerajatise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, lähtuvalt rajatise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
 3) tutvuda raudtee-ehitust, raudteerajatise projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või raudteerajatiste ekspertiise ning rajatiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate originaaldokumentide või nende koopiatega ja saada nende ärakirju;
 4) kontrollida raudteerajatise ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ning rajatise kasutamist, lähtuvalt rajatise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
 5) nõuda põhjendatud juhtudel raudteerajatise ja selle ehitusprojekti ekspertiise ning korraldada rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimist;
 6) teha ettekirjutusi või otsuseid vastavalt oma pädevusele;
 7) kohustada raudteerajatise omanikku teavitama avalikkust rajatisega seotud ohtudest või rajatise omaniku kulul teavitama ise avalikkust rajatisega seotud ohtudest.

§ 78. Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisiku ettekirjutus
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisik teeb raudtee-ehitusega tegelevale ettevõtjale ettekirjutuse, kui ettevõtja:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) tegutseb vastutava spetsialistita,
 2) tegutseb registreeringuta,
 3) ei ole ehitanud ehitusprojektile vastavalt või
 4) ehitab raudteerajatist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba.

 (2) Raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisik teeb raudteerajatise omanikule ettekirjutuse, kui rajatis ei vasta sellele rajatisele ettenähtud nõuetele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuses raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisik:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
 2) esitab nõude raudtee-ehituse või raudteerajatise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
 3) kohustab selleks määratud tähtaja jooksul tegema raudtee-ehituse või raudteerajatise edasise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet edastab ehitisregistrile andmed ehitusprojektile mittevastava raudtee-ehituse korral tehtud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja tema volitatud Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikul on õigus ettevõtja poolt ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles täitmata jätmine fikseeritakse ning mille alusel otsustatakse ettevõtja majandustegevuse registrist kustutamine.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse sisu;
 3) otsuse alus;
 4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse tähtaja ja korra kohta.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 500 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 31.03.2004; 15.04.2004]

3. jagu Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse riiklik järelevalve 
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 781. Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse riikliku järelevalve teostamine

 (1) Järelevalvet tava- ja kiirraudteesüsteemi vastavuse üle käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele teostab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid teavitatud asutuselt, allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tootjalt, nende esindajalt, isikult, kes laseb allsüsteemi või koostalitluse komponente turule, müüb või võõrandab neid muul moel, ning isikult, kes võtab kasutusele või kasutab allsüsteemi või koostalitluse komponenti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele mittevastavus ohustab raudteeliiklust või on muul viisil oluline, peab Tehnilise Järelevalve Amet võtma tarvitusele abinõud allsüsteemi või koostalitluse komponendi kasutamise piiramiseks või keelamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida allsüsteemi või koostalitluse komponendi vastavust käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha ettevõtjale ettekirjutusi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Kui ettevõtja ei täida Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud summa ulatuses.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 79. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine

  Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise nõuete rikkumise, samuti raudtee ja raudteerajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 80. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine

 (1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja asjade ladustamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 81. Rongiliikluse takistamine

  Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 82. Registreerimata raudteeveeremi juhtimine

  Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 83. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine, seda juhtima või raudteeliikluses kasutada lubamine või raudtee või raudteerajatise omavoliline kasutamine

 (1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise, seda juhtima või raudteeliikluses kasutada lubamise või raudtee või raudteerajatise omavolilise kasutamise eest raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 84. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel

 (1) Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumise eest raudteel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 85. Kehtestatud normi ületavate käsipakkide kaasavõtmine ja tasumata pagasi vedu

  Kehtestatud normi ületavate käsipakkide reisirongi kaasavõtmise või tasumata pagasi veo eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 86. Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

  Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, samuti reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise, rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise eest või suitsetamise eest rongis selleks mitteettenähtud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 87. Rongi omavoliline peatamine ja kaubarongis omavoliline sõitmine

  Rongi omavolilise peatamise või kaubarongis omavolilise sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 88. Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

 (1) Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatuse tõttu tervisekahjustus inimesele, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 89. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

 (1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 90. Juhtimisõiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmine

 (1) Raudteeveeremi juhtimise õiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest isikule, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 91. Raudteeveeremi juhtimine joobeseisundis

  Raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 92. Vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis

  Vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 93. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

  Ilmsete joobetunnustega raudteeveeremijuhi, vedurijuhiabi ülesandeid täitva isiku, samuti raudteeveeremi juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 94. Raudteeliiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast raudteeliiklusõnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine

  Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest raudteeliiklusõnnetuses osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast raudteeliiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 95. Joobeseisundis isiku lubamine raudteeveeremit juhtima

 (1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva raudteeveeremijuhi lubamise eest raudteeveeremit juhtima – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 96. Joobeseisundis isiku lubamine vedurijuhiabi ülesandeid täitma

 (1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva isiku lubamise eest vedurijuhiabi ülesandeid täitma – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 97. Juhtimisõiguseta isiku lubamine raudteeveeremit juhtima

 (1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt raudteeveeremi juhtimise õiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 98. Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekuta

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise eest Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekuta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 99. Raamatupidamise eraldatuse nõude täitmata jätmine ning tulude ja kulude arvestuste esitamata jätmine

 (1) Raudtee-ettevõtja poolt, kes majandab avalikuks kasutamiseks määratud raudteed ja osutab raudteeveoteenust, samuti raudtee-ettevõtja poolt, kes osutab avalikku reisijateveoteenust ja teisi raudteeveoteenuseid, raamatupidamise eraldatuse nõude täitmata jätmise või tulude ja kulude arvestuste esitamata jätmise eest Konkurentsiametile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 100. Avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohustuse täitmata jätmine

 (1) Avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudteeveo-ettevõtjaks määratud raudtee-ettevõtja poolt avaliku reisijateveoteenuse osutamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 101. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee majandamine ohutustunnistuseta

 (1) Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee majandamise eest ohutustunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 102. Raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse osutamine ohutustunnistuseta

 (1) Raudteel reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise eest ohutustunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 103. Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine

 (1) Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 104. Raudteerajatiste kasutamine kasutusloata

 (1) Raudteerajatiste kasutamise eest kasutusloata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 105. Raudteerajatise omavoliline ehitamine

 (1) Raudteerajatise omavolilise ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 106. Raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumine

 (1) Raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 107. Raudteeliiklusõnnetusest või raudteeintsidendist teatamise korra rikkumine

 (1) Raudteeliiklusõnnetusest või raudteeintsidendist teatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 108. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmata jätmine

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Seaduses sätestatud juhul raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 109. Raudteeveonõuete rikkumine

 (1) Raudteeveonõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 110. Riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamine

 (1) Riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1101. Kontrollplommi või -kleebise eemaldamine

 (1) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks paigaldatud kontrollplommi või -kleebise eemaldamise või rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 111. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 79–110 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 79–81, 84–87, 89 ja 91–94 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 2) politseiasutus.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Käesoleva seaduse §-des 82, 83, 88, 90, 95–98, 101–107 ja 109–1101 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (31) Käesoleva seaduse §-des 99 ja 108 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Käesoleva seaduse §-des 99 ja 100 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 112. Raudteede määramine avalikuks kasutamiseks

  Raudteed, mida enne käesoleva seaduse jõustumist loeti avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 113. Raudteemaa kasutamise erisus

  Kuni raudteemaa kindlaksmääramiseni õigusaktides sätestatud korras määrab raudteeületuskoha piiri ning paigaldab sinna liikluskorraldusvahendid ja tagab raudteeületuskoha korrashoiu ning liiklusohutuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesolevas seaduses ja raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras.

§ 114. Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri lõpetamine

 (1) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri tegevus lõpetatakse 2004. aasta 30. märtsil.

 (2) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri andmed antakse riiklikule raudteeliiklusregistrile üle hiljemalt 2004. aasta 31. märtsiks raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri volitatud töötleja poolt.

§ 115. Seaduse rakendussätted

 (1) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2004. aasta 30. märtsini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse tegevusload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (11) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistused jäävad kehtima kuni 2008. aasta 31. detsembrini. Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse saanud ettevõtjad ei pea tegutsemise ohutustunnistuse taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud ohutustunnistus on kehtiv vähemalt 2008. aasta 31. detsembrini. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenusega tegelevad ettevõtjad peavad esitama taotlused uute ohutustunnistuste saamiseks hiljemalt 2008. aasta 1. juuliks.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudtee-ehitustegevuse ja raudteeveeremi remondi tegevusload jäävad kehtima kuni 2004. aasta 30. juunini. Raudtee-ehitusega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema alates 2004. aasta 15. aprillist vastava registreeringu majandustegevuse registris 2004. aasta 1. juuliks. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudtee-ehitustegevuse tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea majandustegevuse registris raudtee-ehituse registreeringu taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud raudtee-ehitustegevuse tegevusluba on registripidajale registreerimistaotluse esitamise kuupäeval kehtiv. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudteeveeremi remondi tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea käesoleva seaduse alusel raudteeveeremi remondi tegevusloa taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba on majandus- ja kommunikatsiooniministrile tegevusloa saamiseks avalduse esitamise kuupäeval kehtiv. Raudteeveeremi tehnohooldega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema raudteeveeremi tehnohoolde tegevusload 2004. aasta 1. juuliks.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud vedurijuhiload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate isikute kvalifikatsioonitunnistused jäävad kehtima 2004. aasta 31. detsembrini. Kutsetunnistuse peavad raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad isikud taotlema 2005. aasta 1. jaanuariks. Vedurijuhiabi ja eriveeremi juhtimise kutsetunnistus tuleb vastavatel töötajatel taotleda 2005. aasta 1. jaanuariks.

 (31) Käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 ettenähtud nõuet kohaldatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

 (32) Tavaraudteevõrgustikul võib kasutada allsüsteeme ja koostalitluse komponente, mis on ekspluatatsiooni võetud või valmistatud vastavuses kuni 2007. aasta 1. juulini kehtinud nõuetega.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (4) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud raudteeseaduse § 16 lõike 2 alusel teede- ja sideministri määrusega kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskiri jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist seni, kuni see tunnistatakse kehtetuks.

 (5) 2005. aastal algava liiklusgraafikuperioodi kohta esitatakse läbilaskevõime jaotamise taotlused hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust ning liiklusgraafik kinnitatakse üks kuu enne liiklusgraafikuperioodi algust.

 (6) Raudtee-ettevõtjale, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, võib eraldada ainult jaotamata läbilaskevõimet.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 116–118. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 119. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 31. märtsil.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 51 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 03.03.2017, 22

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Seadus reguleerib:
 1) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajate õigusi ja kohustusi raudtee ja raudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel, sealhulgas raudtee-ettevõtjate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel, reisijate ja kaupade veol;
 2) raudteeinfrastruktuuri rajatiste (edaspidi raudteerajatis) ehitamisega ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi nimetatud tegevusaladel tegutsemisel;
 21) tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitlust üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemiga;
 3) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi üle;
 4) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

 (2) [Kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee (edaspidi avalik raudtee) ja sellega ühenduses oleva raudtee rööbastee laius on 1520 mm, 1524 mm või 1435 mm. Kui avaliku raudteega ühendatava rööbastee laius erineb olemasoleva rööbastee laiusest, tuleb see enne ehitamist kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kelle majandamisel oleva avaliku raudteega ühendust soovitakse.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee ega muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses. Raudteele, mis ei ole ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas kitsarööpmelisele raudteele rööbastee laiusega 750 mm, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 2.  Raudtee-ettevõtja

  Raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või raudteeinfrastruktuuri majandamine.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 21.  Raudteeinfrastruktuur

 (1) Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud:
 1) raudteemaa;
 2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tulekaitsevööndid;
 3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks;
 4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised;
 5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed;
 6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad;
 7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud;
 8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signalisatsiooni- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid;
 9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks;
 10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad;
 11) raudteeinfrastruktuuri hooned, sealhulgas transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudtee, mis ei ole avalik raudtee või mis asub depoos või tehnohooldepunktis.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 3.  Mõisted

  Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:
 1) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 3) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
 4) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 5) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;
 6) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
 7) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu omaniku või valdaja kogu raudteeinfrastruktuur;
 8) raudteeveerem ehk raudteesõiduk on vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud veerem;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 9) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate rongisignaalidega tähistatud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 10) vedur on ühe või mitme jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manööverdamiseks;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 11) raudteeveo-ettevõtja on käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 12) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes vastutab raudteeinfrastruktuuri majandamise, liikluskorralduse, juhtkäskude ja signaliseerimise eest;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 13) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;
 14) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosad, samuti tehnoloogilised ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad);
 15) rongiliin on raudtee läbilaskevõimeosa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;
 16) raudteeinfrastruktuuri majandamine on vastutus raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemide haldamine;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 17) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 171) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või jagatud vaguniteks, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama vähemalt ühe piiri;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 172) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab vähemalt ühe liikmesriigi piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri liikmesriikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või jagatud vaguniteks, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama vähemalt ühe piiri;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 18) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;
 19) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade oluline parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;
 20) raudtee-ehitus on raudtee ja raudteerajatiste hulka kuuluvate sildade, viaduktide, estakaadide, truupide, kontaktvõrkude, turvangu- ja sideseadmete, raudteeületuskohtade, jaamade ja teiste meldepunktide ning oote- ja laadimisplatvormide ehitamine;
 21) raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine;
 22) raudteeliikluse oluline piiramine on ühe või mitme sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist;
 23) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 24) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 25) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 26) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine;
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
 261) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 27) tava- ja kiirraudteesüsteem on struktuur, mis koosneb kogu tavaraudteede ja kiirraudteede võrgustiku raudteedest ning muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tavaraudteetranspordi jaoks või liiklemiseks suurtel kiirustel, ja sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
 28) üleeuroopaline tavaraudteesüsteem on struktuur, mis koosneb üleeuroopalise transpordivõrgustiku raudteedest ja muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud tava- ja kombineeritud raudteetranspordi jaoks, ning sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]
 29) üleeuroopaline kiirraudteesüsteem on struktuur, mis koosneb üleeuroopalise transpordivõrgustiku raudteedest ja muudest rajatistest, mis on ehitatud või ümber ehitatud liiklemiseks suurtel kiirustel, ning sellel raudteeinfrastruktuuril liiklemiseks projekteeritud raudteeveeremist;
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]
 30) koostalitlus on tava- ja kiirraudteesüsteemi rongide ohutu ja katkematu liiklemise võimaldamine üleeuroopalisel tava- või kiirraudteesüsteemil seal määratud toimivuse tasemel;
 31) allsüsteem on tava- ja kiirraudteesüsteemi jaotamise tulemus. Allsüsteem jaguneb struktuuriliseks ja talitluslikuks allsüsteemiks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ lisa II kirjeldusele;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 32) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne (näiteks tarkvara) lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub;
 33) koostalitluse tehniline kirjeldus on loetelu nõuetest, mis tagavad koostalitluse ja loovad vajalikud vastastikused funktsionaalsed suhted tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi ja üleeuroopalise tava- ja kiirraudteesüsteemi allsüsteemi vahel;

[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]
 331) hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveeremi hoolduse eest vastutav raudtee-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja, kes on hoolduse eest vastutava üksusena registreeritud Eesti riiklikus raudteeliiklusregistris või muu Euroopa Liidu liikmesriigi vastavas registris;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 34) linnaliin on olulises osas linna haldusterritooriumil asuv rongiliin, millel tehtav reisijatevedu tuleneb eelkõige vajadusest linnasisese ühistransporditeenuse järele;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 35) linnalähiliin on ühe maakonna piires asuv rongiliin, millel tehtav reisijatevedu tuleneb eelkõige vajadusest linna ja linnaga piirnevate valdade ühistransporditeenuse järele;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 36) piirkondlik liin on kahe või enama maakonna haldusterritooriumil asuv rongiliin, millel tehtav reisijatevedu tuleneb vajadusest nende maakondade ühistransporditeenuse järele;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 37) piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul nõutakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, 15.03.2001, lk 29–46) raudtee-ettevõtjatelt vähemalt kahte ohutustunnistust;
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]
 38) piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige (vedurimeeskond ja saatepersonal) ja kes töötab piiriüleses koostalitlusteenistuses üle ühe tunni päevase tööaja jooksul;
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]
 39) öövahetus on vahetus, kus ööajal töötatakse vähemalt kolm tundi;
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]
 40) puhkeaeg väljaspool elukohta on igapäevane puhkeaeg, mida liikuv töötaja ei saa veeta oma elukohas;
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]
 41) juhtimisaeg on kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal vedurijuht vastutab veduri juhtimise ees;
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]
 42) alternatiivne marsruut on teine marsruut sama lähte- ja sihtkoha vahel, kui raudteeveo-ettevõtja osutatava asjaomase kauba- või reisijateveo kaks marsruuti on vastastikku asendatavad;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 43) otstarbekas alternatiiv käesoleva seaduse tähenduses on juurdepääs teisele teenindusrajatisele, mis on raudteeveo-ettevõtjale majanduslikult vastuvõetav ja võimaldab tal teostada asjaomast kauba- või reisijatevedu.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 4.  Käesoleva seaduse kohaldamine raudtee-ettevõtjale, elektroonilise turvalisuse tagamine ja raamatupidamise eraldatus
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (1) Raudtee-ettevõtjale, kes tegeleb raudteeveoga ja majandab raudteeinfrastruktuuri, kohaldatakse raudteeveol käesolevas seaduses raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohta sätestatut.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (11) Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri või kelle kaubaveo või reisijateveo turuosa on vähemalt 20 protsenti kaubaveo või reisijateveo turuosast, peab elektroonilise turvalisuse tagamiseks täitma hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed ja tegelevad raudteeveoga, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (21) Raudtee-ettevõtjad, kes tegelevad avaliku reisijateveoga vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 3 ja teiste raudteevedudega, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade osas. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust ettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises pidama raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale raudtee-ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja raudteel avalikuks reisijateveoks antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõigete 2 ja 21 kohaselt peetavate tulude ja kulude arvestused. Konkurentsiametile esitatud tulude ja kulude arvestuste kohta antakse põhjendatud huvi korral teavet avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamisandmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 21 kohaseid tulude ja kulude arvestusi on lisaks Konkurentsiametile oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus kasutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Tehnilise Järelevalve Ametil.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (6) Raamatupidamise eraldatuse kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjalt täiendavalt nõuda asjakohaseid raamatupidamisandmeid.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 41.  Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu ja juhatuse valimine

 (1) Kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla kontserni kuuluva või valitsevat mõju omava raudteeveo-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige. Kontserni kuuluva või valitsevat mõju omava raudteeveo-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige ei tohi olla kontserni kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liige.

 (2) Konkurentsiametil on õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõukogu või juhatuse liikme tagasikutsumist, kui isik ei vasta käesolevas paragrahvis loetletud nõuetele.

 (3) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust, on Konkurentsiametil õigus nõuda kohtu korras raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte juhi tagasikutsumist.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 5.  Raudteeinfrastruktuuri majandamise üleandmine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib raudteeinfrastruktuuri majandamise anda lepingu alusel täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale. Kui raudteeinfrastruktuuri majandamisest tulenevaid kohustusi rikutakse, vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja solidaarselt ettevõtjaga, kellele ta on raudteeinfrastruktuuri majandamise üle andnud. Sellega vastuolus olev kokkulepe on kolmandate isikute suhtes tühine.

 (11) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kuid kelle raudteerajatise seisukorrast sõltub avaliku raudtee ohutuse tagamine ja raudteeliikluse korraldamine, võib anda lepingu alusel raudteerajatise korrashoiu ja ohutuse tagamise üle avalikku raudteed majandavale raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Avaliku raudtee majandamise võib täielikult või osaliselt üle anda ettevõtjale, kes on taotlenud raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa.

§ 6.  Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine

 (1) Kinnisasja, mille oluliseks osaks on avaliku raudtee raudteeinfrastruktuur, võõrandada ja kinnisasja koosseisu kuuluvat raudteemaad hoonestusõigusega koormata võib omanik Tehnilise Järelevalve Ameti eelneval nõusolekul. Tehnilise Järelevalve Amet annab nõusoleku, kui avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine on raudtee toimimise seisukohalt ohutu ja põhjendatud. Nimetatud nõue kehtib ka raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike hoonete ja rajatiste kohta, mis on avaliku raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud, kuid ei kuulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Sellisel juhul taotleb Tehnilise Järelevalve Ametilt nõusolekut sellise hoone või rajatise omanik.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise korral ei tagata raudteeinfrastruktuuri sihtotstarbelise kasutamise jätkamist, mistõttu avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri edasine kasutamine raudteeveoks on oluliselt takistatud või oluliselt halveneb raudteeveo kvaliteet või väheneb ohutus.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 7.  Avaliku raudtee kasutamine

 (1) Avalik raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist raudtee läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveo-ettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. Sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa on õigus saada ka raudteeveeremi valdajal, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveo-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel.

§ 8.  Ühendus teiste raudteedega

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühendust taotleva isiku ja raudtee omaniku või valdaja vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

§ 9.  Avalik raudtee ja avalik reisijatevedu
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks valdkonna eest vastutav minister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Avalike raudteede hulgast arvab raudteeinfrastruktuuri välja Vabariigi Valitsus raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Avaliku reisijateveoga tegeleva raudtee-ettevõtja määrab või arvab nende hulgast välja raudtee-ettevõtja taotluse alusel valdkonna eest vastutav minister. Raudtee-ettevõtja avaliku reisijateveoga tegelevaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Raudtee-ettevõtja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud avaliku reisijateveoga tegelejaks, on vastavalt avalikustatud veoeeskirjale seaduses sätestatud alustel ja korras kohustatud korraldama avalikul raudteel reisijatevedu igaühele (avalik reisijatevedu).
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramist ning raudtee-ettevõtja avaliku reisijateveoga tegelevaks raudtee-ettevõtjaks määramist või avaliku reisijateveoga tegelevate raudtee-ettevõtjate hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Avalikku raudteed majandava või avaliku reisijateveoga tegeleva äriühingu ühinemisest või jagunemisest peab eelnevalt teavitama valdkonna eest vastutavat ministrit.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Vabariigi Valitsusel on õigus iseseisvalt määrata raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks õiglase tasu eest, kui raudteeinfrastruktuuri kasutamine on vajalik üldistes huvides avalikuks reisijateveoks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) Vabariigi Valitsusel on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avalike raudteede hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides avalikuks reisijateveoks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 91.  Mitteavalik raudtee
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei kuulu avalike raudteede hulka.

 (2) Erakorraliseks reisijateveoks mitteavalikul raudteel peavad raudteerajatised tagama reisijateveo ohutuse. Ohutuse tagamise tingimuste täitmist kontrollib raudtee valdaja ning enne reisijateveoga alustamist erakorralist reisijatevedu kavandav raudtee-ettevõtja.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 92.  Reisijate õigused ja kohustused raudteel

 (1) Raudteel reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41) kehtestatud nõuded.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (11) Riigisisese reisijateveo korral, sealhulgas linna-, linnalähi- ja piirkondlikel liinidel, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõigete 4 ja 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2019. aasta 3. detsembrini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklit 10, artikli 13 lõiget 2, artiklit 15, artikli 18 lõikeid 2, 4 ja 5 ning artiklit 22.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (12) Rahvusvahelise reisijateveo korral, kui rongiliin väljub Euroopa Liidu piiridest, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 2 lõike 6 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2019. aasta 3. detsembrini Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklit 10, artikli 13 lõiget 2 ning artikleid 15–17 ja 22.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (2) Raudtee reisijatevedu sätestatakse käesoleva seaduse § 3 punktide 34–36 mõistete kohaselt avaliku teenindamise lepingus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta artikli 2 punkti 5.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveo-ettevõtja käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud veoeeskirjas.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

2. peatükk TEGEVUSLUBA, VASTUTUSKINDLUSTUSLEPING, OHUTUSLUBA, OHUTUSTUNNISTUS JA TEGUTSEMISE OHUTUSTUNNISTUS 
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

1. jagu Tegevusload 

§ 10.  Tegevusluba

 (1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine;
 2) raudtee reisijatevedu;
 3) raudtee kaubavedu;
 4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont;
 5) raudteeveeremi ehitus.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala siis, kui tegu on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (31) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (4) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (51) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (6) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (7) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (8) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (9) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (10) [Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (11) Välisriigi raudteeveo-ettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemiseks vaja tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eesti raudtee-ettevõtja piire ületavas raudteeveos kokku leppinud.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (12) Eestis raudteeveoga tegelemiseks ei ole välisriigi raudtee-ettevõtjal ega raudtee-ettevõtjate ühendusel vaja tegevusluba taotleda, kui see on antud välisriigis ning tegevuslubade vastastikuses tunnustamises on riigid kokku leppinud. Euroopa Liidu teises liikmesriigis väljastatud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks. Välisriigi, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigi raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjate ühendus, peab Eestis raudteeveoga tegelemiseks taotlema Tehnilise Järelevalve Ametilt ohutustunnistuse B osa, kui talle on teise liikmesriigi ohutusasutuse poolt antud ohutustunnistuse A osa.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (13) Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtja ei vasta käesoleva jao nõuetele, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata loa väljastanud pädevat asutust.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 11.  Raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese

 (1) Raudtee-ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
 2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo või kaubaveo eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
 4) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ja tal ei ole suuri või korduvaid maksuvõlgnevusi, mis seavad tema finantsmajandusliku võimekuse kahtluse alla;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 5) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele;
 6) ettevõtja raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul on kutsetunnistus;
 7) tegevusloa taotleja või tema juhatuse liige ei ole pankrotivõlgnik pankrotiseaduse § 8 mõistes.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Ettevõtjale antakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusluba, kui ettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
 2) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;
 3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
 4) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele;
 5) ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused;
 6) ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 12.  Tegevusloa taotlemine

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveo ja raudtee kaubaveo tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet. Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

 (2) Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
 1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
 2) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.

 (3) Tegevusloa taotluses esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
 1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
 2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused.

 (4) Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Raudteeagentuuri raudteeveo tegevusloa andmisest ja muutmisest ning tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 13.  Raudtee-ettevõtja tegevusloa kõrvaltingimused

  Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
 1) raudteeveeremi hooldamise ja remondi korral lubatud tehnohoolde või remondi liik (kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont);
 2) raudteeveeremi ehituse korral lubatud raudteeveeremi liik.

[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 14.  Vastutuskindlustusleping

 (1) Ettevõtja, kes soovib taotleda käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba või tegutsemise ohutustunnistust, mille saamise eeltingimus on kindlustuslepingu olemasolu, sõlmib tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
 1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveo, raudteerajatise ehitamise või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele ja reisijate pagasile, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele ning kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastustest tuleneva kahju tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatule ja rahvusvahelise raudteeveo korral 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 1999. aasta 3. juuni muutmisprotokolli redaktsioonis, rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppes (SMGS) või rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkuleppes (SMPS) sätestatule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir;
 3) vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka ootamatust või ettenägematust sündmusest põhjustatud keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid. Hüvitamisele kuuluvad keskkonnakahju tõttu tekkinud otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulud. Keskkonnakahjude hüvitamise alampiir peab olema 10 protsenti kindlustussummast;
 4) kahe või enama raudtee-ettevõtja tegevust hõlmavas vastutuskindlustuslepingus peab olema eraldi välja toodud iga käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud tegevusloas loetletud tegevus koos kindlustussummaga;
 5) raudtee-ettevõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled lepingus kokku leppida raudtee-ettevõtjale omavastutuse kohaldamises. Raudtee-ettevõtjale omavastutuse kohaldamise korral peab kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekkinud kahjud täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa. Omavastutuse summa ei tohi ületada 30 protsenti kogu kindlustussummast.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Raudtee valdaja kindlustussumma üheaastase kindlustusperioodi kohta määratakse, arvestades raudtee kasutatavuse tihedust, raudteel veetava kauba iseloomu, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahju ning muid olulisi tegureid. Kindlustussumma alampiirid on raudtee kogupikkust arvesse võttes järgmised:
 1) raudtee kogupikkus kuni 5000 meetrit – kindlustussumma suurus ei ole määratletud ning kujuneb kindlustusandja ja raudtee valdaja vahelisel kokkuleppel;
 2) raudtee kogupikkus 5001 kuni 10 000 meetrit – 191 734 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 3) raudtee kogupikkus 10 001 kuni 50 000 meetrit – 639 116 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
 4) raudtee kogupikkus 50 001 ja enam meetrit – 3 195 582 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Ettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta:

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) raudtee-ettevõtjal, kes tegeleb raudteeveoga – 1 917 349 eurot;

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 11) ettevõtjal, kes tegeleb reisijateveoga mitteavalikul raudteel, mis ei ole avaliku raudtee võrgustikuga ühenduses – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja ettevõtja vahelise kokkuleppe järgi;

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 2) raudtee-ettevõtjal, kes teeb raudteerajatiste ehitustöid – 639 116 eurot;
 3) ettevõtjal, kes teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet – 639 116 eurot;

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 4) ettevõtjal, kes remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoks kasutatavat raudteeveeremit – 639 116 eurot;

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 5) ettevõtjal, kes ehitab raudteeveeremit – 639 116 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Raudteeveo-ettevõtja, kes tegeleb reisijateveoga, peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu tingimustel, mille kohaselt tagatakse kindlustussummast vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutuskindlustusleping ei hõlma kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kehtiv vastutuskindlustusleping, mis esitatakse Konkurentsiametile, peab ettevõtjal olema tegevusloa kogu kehtivusaja jooksul. Mitteavalikku raudteed majandaval raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping, mis esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile, käesoleva seaduse § 20 lõigetes 3–5 nimetatud tegutsemise ohutustunnistuse kogu kehtivusaja jooksul.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 15.  Tegevusloa andmine ja andmisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 16.  Tegevusloa kehtivuse tingimused
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 17.  Raudtee-ettevõtja tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (1) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui:
 1) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 3) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 4) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 5) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates;
 6) ettevõtja rikub rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveo katkemise.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Teenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu. Ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (21) Konkurentsiamet võib tegevusloa peatada või nõuda ettevõtjalt uuesti käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või ei ole alustanud tegevusloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul arvates tegevusloa saamisest.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (22) Ettevõtja võib Konkurentsiametilt taotleda tegevuse alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tähtajast pikemat ajavahemikku, kui tema osutatavate teenuste eripära tõttu ei ole võimalik tegevust varem alustada.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Tegevusloa kehtivuse peatamise teadaande esitab Konkurentsiamet või Tehnilise Järelevalve Amet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 18.  Tegevusloa kehtivuse lõppemine

 (1) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

 (2) Tegevusloa kehtivuse lõppemise teadaande esitab Konkurentsiamet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Tegevusloa kehtivuse lõpetamine ettevõtja taotlusel

 (1) Raudtee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelev ettevõtja esitab Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva.

[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

2. jagu Ohutusluba, ohutustunnistus ja tegutsemise ohutustunnistus 

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 20.  Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on kehtivad ohutusloa A ja B osad.

 (2) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad.

 (3) Mitteavaliku raudtee valdaja võib korraldada raudteeliiklust mitteavalikul raudteel, kui tal on lisaks kehtivale vastutuskindlustuslepingule ka kehtiv tegutsemise ohutustunnistus.

 (4) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on kehtiv tegutsemise ohutustunnistus või tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osa.

 (5) Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, kui tal on peale kehtiva vastutuskindlustuslepingu ka kehtiv tegutsemise ohutustunnistus.

 (6) Ohutustunnistuse ja ohutusloa A osa väljastatakse ettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem.

 (7) Ohutustunnistuse ja ohutusloa B osa ning tegutsemise ohutustunnistus väljastatakse ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.

 (8) Ohutustunnistuse B osa väljastatakse üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutustunnistuse A osa. Ohutusloa B osa väljastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale üksnes juhul, kui ettevõtjal on kehtiv ohutusloa A osa.

 (9) Ohutustunnistuse A ja B osa, ohutusloa A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet.

 (10) Ohutustunnistuse A ja B osad, ohutusloa A ja B osad ning tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat.

 (11) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ettevõtjale selle liikmesriigi väljastatud ohutustunnistuse A osa kehtib Eestis sellele ohutustunnistuse A osale märgitud veo ulatuses vastavalt kas reisijateveoga või kaubaveoga tegelemiseks. Käesoleva seaduse kohaselt on käesolevas lõikes nimetatud ohutustunnistuse A osa olemasolu eeldus, et väljastada Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjale ohutustunnistuse B osa.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 21.  Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ohutusloa A osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile vormikohase avalduse, andmed tegevusloa kohta ja käesoleva seaduse § 341 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.

 (2) Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab ohutusloa B osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) avaldus;
 2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;
 3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;
 4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
 5) andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Ohutusloa A või B osa uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne asjaomase ohutusloa osa kehtivuse lõppemist. Kui ohutusloa A või B osa uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet taotluse menetlemise ajal vastava ohutusloa osa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

 (4) Kui ohutusloa A või B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, sealhulgas signalisatsiooniseadmete ja elektrivarustusseadmete töö- või hoolduspõhimõtted ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja need muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid ohutusloa asjaomase osa muutmiseks.

 (5) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik muutub oluliselt, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt asjakohase ohutusloa osa läbivaatamist ning muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ohutusloa vastava osa muutmiseks.

 (6) Ohutusloa A ja B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 211.  Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

 (1) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse A osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile avalduse komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.06.2007, lk 9–24) lisas 3 esitatud vormil, andmed tegevusloa kohta ja käesoleva seaduse § 341 nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsiooni.

 (2) Raudteel reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse B osa saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) avaldus komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 lisas 3 esitatud vormil;
 2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
 3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;
 4) andmed raudteeveeremi kohta, mida ettevõtja kavatseb kasutada raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveoga tegelemiseks, sealhulgas raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
 5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne, kui seda ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
 6) ohutustunnistuse A osa koopia, kui see on väljastatud mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
 7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Euroopa Liidu liikmesriigi või välisriigi ettevõtja esitab ohutustunnistuse B osa saamiseks või selle uuendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

 (4) Ohutustunnistuse A või B osa uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutustunnistuse A või B osa kehtivuse lõppemist. Kui ohutustunnistuse uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet ohutustunnistuse uuendamise taotluse menetlemise ajal ohutustunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

 (5) Kui ohutustunnistuse A või B osa väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutuvad, sealhulgas ettevõtja tegevuse ulatus ja eelkõige tehtava raudteeveo maht, või võtab ettevõtja kasutusele tema poolt seni kasutamata töötajakategooria või raudteeveeremi tüübi, siis teeb ettevõtja need muudatused viivitamata teatavaks Tehnilise Järelevalve Ametile ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

 (6) Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik oluliselt muutub, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda ettevõtjalt asjakohase ohutustunnistuse osa läbivaatamist ning muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

 (7) Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 212.  Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine

 (1) Mitteavalikul raudteel raudteeliiklust korraldada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number;
 3) nende raudteerajatiste nimekiri, mis raudteeliiklusregistris ei kajastu;
 4) andmed raudteeinfrastruktuuri korrashoiu nõuete tagamise kohta;
 5) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 5 kohaselt esitatud;
 6) vastutuskindlustuslepingu koopia;
 7) andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (2) Mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole kehtivat ohutustunnistuse A ega B osa, või mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks või selle uuendamiseks esitama Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed ja dokumendid:
 1) avaldus;
 2) mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviva ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
 3) mitteavalikul raudteel kaubaveoga tegeleda sooviva ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number;
 4) andmed raudteeveeremi kohta, mida ettevõtja kavatseb kasutada raudtee reisijateveo või raudtee kaubaveoga tegelemiseks, sealhulgas raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
 5) andmed raudteeveeremi korrashoiu nõuete tagamise kohta;
 6) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne, kui seda ei ole käesoleva seaduse § 34 lõike 52 kohaselt esitatud;
 7) mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegelemiseks vastutuskindlustuslepingu koopia;
 8) andmed riigilõivu tasumise kohta.

 (3) Tegutsemise ohutustunnistusele kantakse tegevusvaldkond, mille jaoks tegutsemise ohutustunnistust taotleti.

 (4) Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise avaldus koos kõigi nõuetekohaste dokumentidega tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist. Kui tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus on esitatud tähtajaks, võib Tehnilise Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotluse menetlemise ajal selle kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.

 (5) Ettevõtja teeb Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata teatavaks, kui muutuvad tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise aluseks olnud asjaolud, nagu ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted või raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, ning esitab muutunud asjaolusid kajastavad dokumendid tegutsemise ohutustunnistuse vastava osa muutmiseks.

 (6) Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 22.  Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja uuendamine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Enne ohutusloa või ohutustunnistuse A osa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust.

 (2) Enne raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ohutusloa B osa või mitteavalikul raudteel raudteeliiklust korraldada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 212 lõike 1 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

 (3) Enne raudteel kaubaveoga tegeleda soovivale ettevõtjale ohutustunnistuse B osa või tegutsemise ohutustunnistuse või mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist või uuendamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt käesoleva seaduse § 211 lõike 2 ja § 212 lõike 2 alusel esitatud andmete õigsust, seejuures on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistuse välja või uuendab neid 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhtudel pikendada menetlustähtaega käesoleva paragrahvi lõike 1, 2 või 3 alusel esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kuni 30 päeva võrra ja teavitab menetlustähtaja pikendamisest taotlejat. Vajaduse korral peab taotleja esitama täiendava teabe viivitamata, kuid hiljemalt Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtajaks. Tehnilise Järelevalve Amet muudab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistust 30 päeva jooksul sellekohase avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

 (5) Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ning uuendamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistus ning nende muutmine ja uuendamine jõustuvad käskkirjas nimetatud kuupäeval. Käskkirja ärakiri ja ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ning tegutsemise ohutustunnistus toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule. Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ning uuendamisest Konkurentsiametile viivitamata.

 (6) Ohutustunnistuse taotlemise vorm, ohutustunnistuse B osa vorm ja ohutustunnistuse vormistamise nõuded on kehtestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 653/2007. Ohutustunnistuse A osa vorm on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 445/2011 lisas VI.

 (7) Ohutusloa A ja B osal ning tegutsemise ohutustunnistusel esitatakse:
 1) ettevõtja nimi ja äriregistrikood;
 2) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandja nimetus;
 3) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise kuupäev;
 4) viide käskkirjale, millega vormistati ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise otsus;
 5) ohutusloa A või B osa või tegutsemise ohutustunnistuse kehtivusaeg;
 6) tegevusvaldkond, mille jaoks tegutsemise ohutustunnistus on välja antud.

 (8) Ohutusloa A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse muutmisel ja uuendamisel antakse need ettevõtjale välja uuesti vormistatuna.

 (9) Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 23.  Ohutusloa, ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa A osa ja ohutustunnistuse A osa väljaandmisest või uuendamisest, kui ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa B osa väljaandmisest või selle uuendamisest, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutusloa A osa, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutustunnistuse B osa väljaandmisest või selle uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba või kehtivat ohutustunnistuse A osa, kui ettevõtja raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat vastutuskindlustuslepingut, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja ei ole muul põhjusel võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid või ettevõtja on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele, ettevõtja on korduvalt või oluliselt rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud määruse nõudeid või ettevõtja ei ole ühe aasta jooksul pärast ohutustunnistuse väljastamist tegutsenud tegevusvaldkonnas, mille jaoks ohutustunnistus väljastati.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Tehnilise Järelevalve Amet määrab enne ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest või selle uuendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamist ettevõtjale mõistliku tähtaja uuendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, uuendamisest või kehtetuks tunnistamisest.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) Ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine vormistatakse Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjastamisest arvates ning käskkiri jõustub pärast selle ettevõtjale kättetoimetamist. Kui käskkirja ei õnnestu mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jõustub käskkiri teadaande avaldamisel Ametlikes Teadaannetes.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (8) Tehnilise Järelevalve Amet teatab ohutusloa A ja B osa, ohutustunnistuse A ja B osa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumisest ning kehtetuks tunnistamisest Konkurentsiametile ning esitab vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (9) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutustunnistuse A osa väljaandmisest, uuendamisest, kehtetuks tunnistamisest ja väljaandmisest keeldumisest ühe kuu jooksul Euroopa Raudteeagentuuri, märkides ettevõtja nime ja aadressi, otsuse tegemise kuupäeva, ohutustunnistuse A osa kehtivusaja, tegevusvaldkonna, mille jaoks ohutustunnistuse A osa antakse, ning kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjuse. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutustunnistuse A osa välja andnud ohutusasutust viivitamata, kui ta tunnistab kehtetuks selle ohutustunnistuse B osa.

[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

3. peatükk RAUDTEE-EHITUS 

1. jagu Raudtee-ehitusega tegelevale ettevõtjale esitatavad nõuded 

§ 24. – § 27. [Kehtetud - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 271.  Raudtee-ehituse tegevusloa kõrvaltingimused
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 28. – § 30. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

2. jagu Raudtee-ehitusele esitatavad nõuded 

§ 31. – § 33. [Kehtetud - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

4. peatükk RAUDTEELIIKLUS JA OHUTUS 

§ 34.  Ohutuse tagamine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveo-ettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitse-eeskirju ja -nõudeid.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (2) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded, raudteeliikluse ja raudteekorrashoiu nõuded, samuti raudteevedude nõuded sätestatakse raudtee tehnokasutuseeskirjas, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (3) Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kehtestab kiiruspiirangud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga ohutut liiklust või on põhjendamatud.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Vedurijuhtide, vedurijuhiabide, eriveeremi juhtide ja reisirongi klienditeenindajate, raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate töötajate, sealhulgas rongikoostajate, vagunijärelevaatajate, vagunipidurdajate, rongi- ja manöövridispetšerite, jaamakorraldajate, raudteeliikluse korraldajate, turvangu- ja sideseadmete mehaanikute, montööride, pöörmeseadjate, teemontööride ja -meistrite, kaubarongisaatjate ning signalistide (edaspidi koos raudteetöötajad) terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuded peavad tagama taseme, mis võimaldab raudteetöötajatel ohutult oma tööülesandeid täita. Raudteetöötajate tervisenõuded, tööleasumisele eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil nõutavad terviseuuringud, tervisekontrolli sageduse ning tööleasumisele eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Euroopa Liidu liikmesriigi või muu välisriigi raudtee-ettevõtja esitab selle aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (7) Nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (71) Tehnilise Järelevalve Amet edastab ohutustaseme võimaliku või tõenäolise halvenemise puhul teabe Euroopa Komisjonile, võttes aluseks nõuded, mis on kehtestatud komisjoni otsuses 2009/460/EÜ, milles käsitletakse ohutuseesmärkide saavutamise hindamiseks ettenähtud ühise ohutusmeetodi vastuvõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 6 (ELT L 150, 13.06.2009, lk 11–19).
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (8) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud ning muude käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei täida Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustööde osas asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Asendustäitmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus rakendada ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (10) Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele kõik abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus.

 (11) Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Tehnilise Järelevalve Ameti selleks volitatud ametnikul õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (111) Kui seda tingib oht inimesele, varale või keskkonnale, võib riiklikku järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik peatada raudteeliikluse sellises ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (12) Õigusaktides sätestatud nõudeid rikkunud raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigete 10–111 kohaldamisest tekkinud kahju ei hüvitata.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (13) Iga aasta 30. septembriks avaldab Tehnilise Järelevalve Amet oma veebilehel aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust, ohutustunnistuste menetlemise ja raudteeveeremi hoolduse sertifitseerimise korra kohta, olulistest muutustest raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate järelevalve tulemustest ja sellega seotud kogemustest. Aastaaruande koopia saadab Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Raudteeagentuurile.

[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (14) Tehnilise Järelevalve Amet peab ohutusasutusena tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ohutusasutustega ja vahetama nendega oma tööpraktikast tulenevaid seisukohti ning kogemusi. Eelkõige peab koostöö hõlmama ohutustunnistusi puudutavat menetlust ning rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamist ja koordineerimist.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 341.  Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem

 (1) Raudtee-ettevõtja peab oma ettevõttes kehtestama ohutusjuhtimise süsteemi ja tagama selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem kehtestatakse kirjalikult, samuti peab ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine olema dokumenteeritud kõigis selle olulistes osades.

 (2) Raudtee-ettevõtja peab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel lähtuma eesmärgist tagada oma raudteealase tegevusega seotud kõikide riskide juhtimine, arvestades sealhulgas hoolduse, materjali tarne ja alltöövõtja kasutamisega seotud riske, ning asjakohaste riigisiseste või rahvusvaheliste regulatsioonide puudumisel ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske, kui neid on võimalik ja mõistlik arvestada. Raudtee-ettevõtja peab rakendama ohutusjuhtimise süsteemi võimalikult efektiivselt.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Ohutusjuhtimise süsteemi hulka kuuluvad:
 1) raudtee-ettevõtja juhtorgani kehtestatud ettevõtte raudteeohutuspoliitika, sealhulgas raudteeohutuse eesmärgid;
 2) raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed, sealhulgas organisatsiooni kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ohutuse järjepidevaks tagamiseks ja täiustamiseks, samuti kavad ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 3) raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed;
 4) ettevõtja organisatsioonisisene vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest;
 5) ettevõtte ohutuse tagamisega seotud riskide hindamise kord, mis muu hulgas arvestab tegutsemise tingimuste muutumisega ja uuest tehnoloogiast või materjalist tulenevate riskidega;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 6) ohutuse tagamise väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes;
 7) ohutuse kohta teabe dokumenteerimise ja edastamise kord ettevõttes, samuti pädevate ametiasutustega ja teiste raudtee-ettevõtjatega teabe vahetamise kord;
 8) ettevõtja organisatsioonis töökohtade määramine, millel töötavad isikud vastutavad raudteeõnnetuse või intsidendi toimumise korral pädevate ametiasutuste viivitamatu teavitamise eest;
 9) ettevõtte tegutsemisplaan õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral, mis tagab ühtlasi vajalikus ulatuses koostöö päästeasutuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 10) ohutusjuhtimise süsteemi ja selle rakendamise hindamise meetodid, sealhulgas kord aastas sisemise ohutusauditi korraldamine, ning hindamisest tuleneva täiustamise abinõud.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

 (5) Raudtee-ettevõtja esitab ohutusjuhtimise süsteemi, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja esitavad iga aasta 1. juuniks Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta kohta ohutusaruande alljärgneva kohta:
 1) ülevaade ettevõtja raudteeohutuse eesmärkide saavutamise ja tulemuste kohta;
 2) riigisiseste ohutusnäitajate ja ühiste ohutusnäitajate areng, kui see on ettevõtja hinnangul vajalik ohutusaruandes esitada;
 3) sisemise ohutusauditi tulemused;
 4) tähelepanekud raudteeinfrastruktuuri või raudteeveo toimimise kitsaskohtadest või häiretest, millest Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine on ettevõtja hinnangul vajalik.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 35.  Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskiri

 (1) Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja ja sinna tehtud muudatuse esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet informeerib tegevuseeskirjast ja sinna tehtavatest muudatustest Konkurentsiametit. Tehnilise Järelevalve Amet otsustab heakskiitmise üle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt vastava avalduse saamise päevast arvates 30 päeva jooksul.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib tegevuseeskirja ja tegevuseeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda ja nõuda nende muutmist või tunnistada need kehtetuks, kui need on vastuolus seaduste või käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või Konkurentsiameti heakskiidetud väljaandes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tegevuseeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes tegevuseeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 36.  Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad töötajad

 (1) Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal peab olema tehtavate tööde tegemiseks asjakohane pädevus. Isiku pädevust tõendab asjakohane kutse kutseseaduse tähenduses. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavale töötajale omistatakse kutse viieks aastaks.

 (11) Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

 (2) Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, peab määrama pädeva isiku, kellel on raudteeinseneri, raudtee ehitusjuhi, raudtee teemehaaniku, raudtee turvanguseadmete mehaaniku või raudtee turvanguseadmete ehitusjuhi kutse ja kes vastutab raudteeohutuse eest. Raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku võib määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette raudteerajatise raudteeohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 37.  Raudtee kaitsevöönd

[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 38.  Raudteeületuskohad

 (1) Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse alusel sätestatud korras.

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti muud raudteeinfrastruktuuri omanikud või valdajad on kohustatud tagama raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse nende valduses oleva kinnisasja ulatuses raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteerajatise alusel maal on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja. Nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteerajatise alusel maal raudteeohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 39.  Raudteeliikluse ajutised piirangud ja sulgemine

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda seadusest tulenevatel juhtudel kuni üheks ööpäevaks. Raudteeliiklust võib avalikul raudteel kauemaks kui üheks ööpäevaks oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (2) Raudteeliikluse piiramine või sulgemine peab olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeliikluse piiramise või sulgemise kooskõlastama Tehnilise Järelevalve Ametiga. Ettenägematust raudteeliikluse piiramisest või sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeliiklust võib piirata või sulgeda, kui see on vajalik:
 1) raudteehoiutööde tegemiseks;
 2) raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi tehnilise seisundi tõttu inimesele, varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks;
 3) avariist, liiklus- või loodusõnnetusest, ilmastikuolude järsust muutumisest või muust asjaolust põhjustatud erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks;
 4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel.

 (4) Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest, vara või keskkonda, on Tehnilise Järelevalve Ameti selleks volitatud ametnikul õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse sulgemiseks või oluliseks piiramiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 40.  Raudteeohutust mõjutav juhtum
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju, nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistusega, rongi rööbastelt mahaminek, raudteeületuskohal toimunud õnnetus, raudteeveeremi otsasõit inimesele, raudteeveeremi põleng, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, mille tagajärjel tekib kahju.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma, vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust, näiteks rööpamurd, rööbastee deformatsioon, valemärguannetest tingitud tõrked, signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (51) Ohutusnäitajad ja ohutusnäitajatest Tehnilise Järelevalve Ameti ja Euroopa Raudteeagentuuri teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) Õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (8) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike täiendavate meetmete kohta.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 41.  Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Õnnetusjuhtumist ja tõsisest õnnetusjuhtumist teatab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile. Esmalt edastatakse teade avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (3) Vahejuhtumist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) [Kehtetu - RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (6) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjuste väljaselgitamiseks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (61) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate andmed 1. juuniks.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (7) Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 42.  Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all. Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi.
[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha juhtumi põhjused ja esitada soovitused, et edaspidi sellist õnnetusjuhtumit, tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit vältida ning parandada raudteeohutust, mitte aga osutada süüle või vastutusele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (31) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveo-ettevõtja ning järelevalvetoimingute käigus teatavaks saanud juhul Tehnilise Järelevalve Amet teavitavad õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi toimumisest viivitamata Ohutusjuurdluse Keskust avalikustatud sidevahendi kaudu. Täiendatud teavet õnnetusjuhtumi või tõsise õnnetusjuhtumi kohta tuleb Ohutusjuurdluse Keskusele esitada kirjaliku teate vormis kolme tööpäeva jooksul pärast juhtumi toimumist. Täiendatud teave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (4) Ohutusjuurdluse Keskus on kohustatud korraldama ohutusjuurdluse tõsise õnnetusjuhtumi puhul.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus korraldada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul, kui aset leidnud asjaolud tingisid või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida tõsise õnnetusjuhtumi, sealhulgas vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse, vähemalt ühele inimesele surmajuhtumi, samuti üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral. Otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust Eesti ja üleeuroopalisest seisukohast lähtudes ning teisi tähendust omavaid asjaolusid. Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi hindamisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdluse asutuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate esitatud taotlusi.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) viivitamata juurde pääseda õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 2) nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine;
 3) tagada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ja rusude, raudteeveeremi, infrastruktuuriseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks;
 4) viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimise ja muude seadmete salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta;
 5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused;
 6) küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist;
 7) iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele;
 8) viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud inimeste ütlustele ja sellistelt inimestelt võetud proovide analüüsi tulemustele.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (61) Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe. Isikul on kohustus ilmuda Ohutusjuurdluse Keskuse kutsel ning anda ütlusi talle teadaolevate asjaolude kohta.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (7) Raudtee-ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (8) Ohutusjuurdluse Keskus peab otsustama ohutusjuurdluse alustamise hiljemalt üks nädal pärast õnnetusjuhtumit, tõsist õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit käsitleva teate kättesaamist. Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse alustamise otsust sellest Euroopa Raudteeagentuuri. Teates näidatakse surmajuhtumite või vigastuste kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ja tagajärjed ning eeldatav materiaalne kahju.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (9) Kui õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, teeb Eesti ohutusjuurdlusasutus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega, et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (10) Euroopa Liidu teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse ohutusjuurdluses osalema, kui õnnetusega on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudtee-ettevõtja. Kolmandate riikidega reguleeritakse ohutusjuurdluse läbiviija määramine eraldi lepetega.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (101) Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral paluda teiste riikide ohutusjuurdlusasutuse ja Euroopa Raudteeagentuuri abi eriteadmiste osas, tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ja hinnangute andmiseks.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (11) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
 5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (112) Ohutusjuurdluse Keskus võib teha ohutusjuurdluse käigus ohuhoiatuse, kui on ilmnenud faktid ja asjaolud, mis tulenevad juhtumi uurimisest ja millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja või ühe või rohkema Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks. Ohuhoiatuse tegemisel hindab Ohutusjuurdluse Keskus avastatud ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õiguslikes normides. Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi. Ohuhoiatus ei sisalda soovitusi ega hinnanguid. Ohuhoiatuse edastab Ohutusjuurdluse Keskus asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (113) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (12) Õnnetusjuhtumite, tõsiste õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (13) Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 43.  Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded

[RT I, 20.12.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

 (1) Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus võimalikult lühikese aja jooksul, kuid hiljemalt 12 kuud pärast juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata. Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele, Euroopa Liidu teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele ja tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Euroopa Raudteeagentuurile.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimiste ja käsitluste andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet ja asutused, ettevõtted ning organisatsioonid, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse soovitused on suunatud, esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele aruande iga aasta 1. aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatavatest meetmetest. Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Iga aasta 30. septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus aastaaruande oma veebilehel, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest, soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia saadab Ohutusjuurdluse Keskus Euroopa Raudteeagentuurile.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

5. peatükk RAUDTEEVEEREMI JUHTIMINE 

§ 44.  Raudteeveeremi juhtimise õigus

 (1) Raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga sõitmisel ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (21) Vedurijuhina võib töötada isik, kellel on Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba) ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud lisasertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist veeremit on tal lubatud juhtida.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (31) Raudteeveo-ettevõtja võib nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada, teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat, juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel, et teda juhendab teine vedurijuht, kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat, järgmistel erijuhtudel:
 1) kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vajalik kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid;
 2) sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel raudteeveoks ajaloolise väärtusega veeremil;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 3) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime kasutamisel kaubaveoks;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 4) uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel;
 5) vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel;
 6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (32) Vedurijuhiloa eksamile lubatakse isik, kes on läbinud vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (33) Esmakordselt veduriliigi juhtimisõigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning veduriliigi juhtimisõiguse taotlemisele eelnevat vedurijuhiabi tööstaaži veduriliigil, mille juhtimisõigust ta taotleb, vähemalt neli kuud.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (34) Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust, peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaaži vähemalt kaks kuud ning eelnevat vedurijuhi tööstaaži vähemalt kuus kuud.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (35) Veduriliigi juhtimisõiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab väljaõppe käigus sertifikaadi saamiseks tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu, soovitavalt ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (36) Raudteeveeremi juhtimiseks, mis on kohaldatud käitamiseks vedurijuhiabita, peab isikul sellise raudteeveeremi jaoks veduriliigi juhtimisõiguse esmakordsel taotlemisel olema raudteeveeremi juhtimiskogemus stažöörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Vedurijuhiabidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Vedurijuhiabidele ja eriveeremi juhtidele omistatakse kutsekvalifikatsioon viieks aastaks.

 (41) Vedurijuhiabina või eriveeremi juhina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

 (5) Raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima vedurijuhti või eriveeremi juhti või vedurijuhiabi ülesandeid täitma isikut, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid.

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus vedurijuht või eriveeremi juht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveo-ettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat.

 (7) Riiklikku järelevalvet teostaval Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui see on nõutav.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 45.  Vedurijuhiloa taotlemine ja vedurijuhiloa uuendamine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Vedurijuhiloa väljastamise ja selle uuendamise üle otsustab Tehnilise Järelevalve Amet. Vedurijuhiloa vormistab ja väljastab isikule Maanteeamet Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (11) Vedurijuhiluba väljastatakse isikule, kes on:
 1) vähemalt 20-aastane;
 2) omandanud põhihariduse ja läbinud nõukogu otsuses 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 56–59) nimetatud 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse;

[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]
 3) esitanud tõendi käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta;
 4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami.

[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Maanteeametis vedurijuhtimise teooriaeksami (edaspidi vedurijuhieksam).

[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (3) [Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada. Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks peab vedurijuht Maanteeametis edukalt sooritama vedurijuhieksami.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks, selle uuendamiseks või duplikaadi saamiseks peab isik tasuma riigilõivu.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle uuendamisest järgmistel juhtudel:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit;
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]
 2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid;
 21) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli;
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]
 3) taotleja ei ole tasunud riigilõivu;
 4) taotlejalt on raudteeveeremi juhtimise õigus seaduses sätestatud korras ära võetud ja juhtimisõigust ei ole taastatud;
 5) taotleja juhtimisõigus on seaduses sätestatud korras peatatud ja juhtimisõigust ei ole taastatud.

 (7) Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 451.  Sertifikaadi taotlemine ja selle uuendamine
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Sertifikaadi annab välja ja seda uuendab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja. Sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni määruses nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27).
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuht olema läbinud selleks vajaliku väljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami. Vedurijuhile sertifikaadi väljastamisel peab raudtee-ettevõtja võtma arvesse vedurijuhi varasema sertifikaadi andmeid. Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigile ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema:
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]
 1) vedurijuhiluba;
 2) läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus;
 3) selle veduriliigi juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse;
 4) põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse;
 5) raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus.

 (3) Vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad kategooriad:
 1) kategooria A – manöövervedur, töörong, raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks;
 2) kategooria B – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem.

 (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omaniku kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud või temaga lepingu sõlminud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita.

 (5) Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli raudtee-ettevõtja poolt raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhile kehtestatud kutsealaste teadmiste ja nõuetega.

 (6) Raudtee-ettevõtja sisestab viivitamata sertifikaadi väljastamisel või muutmisel sertifikaadis sisalduvad andmed raudteeliiklusregistrisse ja sertifikaadi peatamisel või kehtetuks tunnistamisel teeb raudteeliiklusregistrisse sellekohase märkme.

 (7) Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui:
 1) vedurijuht ei ilmu mõjuva põhjuseta täiendusõppele;
 2) vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse § 452 lõikes 5 nimetatud vahekontrolli;
 3) vedurijuht on olnud tööst eemal kauem kui kolm kuud;
 4) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping.

 (8) Sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

§ 452.  Vedurijuhi koolitus ja teadmiste hindamine

 (1) Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest. Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks. Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (2) Vedurijuhi koolitust võib läbi viia ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium kolme kuu jooksul. Käesolevas lõikes nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. Taotleja esitab tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid:
 1) kinnitus, et läbiviidav vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele;
 2) andmed ja dokumendid, mis tõendavad komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastamist.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]

 (3) Vedurijuhi täiendusõpe peab toimuma vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks.

 (4) Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse pärast vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhiloa eksamil, pärast väljaõppe läbimist sertifikaadi saamiseks sertifikaadieksamil ning sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vahekontrollil. Sertifikaadieksami ja vahekontrolli viib läbi Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (5) Perioodiline vahekontroll peab toimuma kord kolme aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks kindlaksmääratud keel ei ole isiku emakeel. Hindamist võib korraldada mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutav vahekontroll peab toimuma ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem ja soovib tööle naasta.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (6) Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust.

 (7) Eksamineerija peab teatama teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (8) Koolituse läbimist tõendab koolitaja ja teadmiste hindamist eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend.

 (9) Teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis. Kui vedurijuht ei ole pärast teadmiste kontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (10) Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule ning nõuded vedurijuhi teadmistele ja oskustele sertifikaadi saamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (11) Vähemalt iga viie aasta järel korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhilubade ja sertifikaatide väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamise. Hindamise tulemused edastatakse asjaomastele asutustele ning vajaduse korral võetakse meetmed, et hindamise käigus ilmnenud puudused likvideerida.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 46.  Vedurijuhi teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

 (1) Vedurijuht peab tundma:
 1) raudtee tehnokasutuseeskirja;
 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid;
 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks;
 4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid;
 5) esmaabivõtteid;
 6) vastava veduriliigi ehitust;
 7) automaatpiduri ja -siduri ehitust;
 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist;
 9) veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal;
 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja.

 (2) Vedurijuht peab tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud rakendama abinõusid nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks. Vastavad abinõud sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja tingimustes, mille alusel raudteeinfrastruktuuri antakse kasutada raudteeveo-ettevõtjatele (vedurijuhi sõidukogemuse nõuded).

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest kinnipidamiseks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveo-ettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa saamiseks või ohutustunnistuse väljastamiseks.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 461.  Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine

 (1) Eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba, eksami läbiviimise kord ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud eksamineerija tunnistus. Eksamineerijal peab olema vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjakohasel raudteeveeremil.

 (2) Eksamineerija tunnustamise korra ja nõuded eksamineerimise korrale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

§ 47.  Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine

 (1) Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Kui isik ei esita raudteeveeremi juhtimise õigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil, teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada see dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule.

 (3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 48.  Raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmine või peatamine

 (1) Raudteeveeremi, sealhulgas eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus võetakse isikult ära või peatatakse arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele või tervisetõend ei ole kehtiv.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (2) Kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid, võidakse temalt raudteeveeremi juhtimise õigus ära võtta või juhtimisõigus peatada, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest, ainult seaduses sätestatud korras.

 (21) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht, kellele on vedurijuhiloa väljastanud teise liikmesriigi pädev asutus, ei vasta enam vedurijuhile esitatavatele nõuetele, esitab ta loa väljastanud asutusele põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (22) Kui teise liikmesriigi pädev asutus esitab Tehnilise Järelevalve Ametile tema väljastatud vedurijuhiloa kohta põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks, tuleb taotlus läbi vaadata nelja nädala jooksul selle saamisest arvates ning teavitada oma otsusest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (23) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ei täida talle väljastatud sertifikaadi tingimusi, esitab ta sertifikaadi väljaandjale põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või sertifikaadi peatamiseks. Sertifikaadi väljaandja võtab kohased meetmed ja esitab selle kohta Tehnilise Järelevalve Ametile aruande nelja nädala jooksul taotluse saamisest arvates.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (24) Tehnilise Järelevalve Amet võib vedurijuhil keelata Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise kuni vedurijuhi loa kohta otsuse tegemiseni või sertifikaadi kohta aruande esitamiseni. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (25) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ohustab raudteeliiklust, palub ta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal rongi peatada ja keelab vedurijuhil Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise nii kauaks, kuni leiab, et vedurijuht ei ohusta enam raudteeliiklust. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (26) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et teise riigi pädeva asutuse tehtud otsus käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud asjas ei vasta asjaomastele nõuetele, pöördub ta selles asjas Euroopa Komisjoni poole, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul pöördumise saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõigetes 24 ja 25 sätestatud keeldu võib pikendada, kuni küsimus on koostöös Euroopa Komisjoniga lahendatud.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Vedurijuht, kelle juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, peab viivitamata vedurijuhiloa Tehnilise Järelevalve Ametile tagastama.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine on isikul raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise keelamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ajaks.

 (5) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatatakse:
 1) käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud väärteo menetluse ajaks;
 2) isiku suhtes väärteoasjas karistamisotsuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks;
 3) vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami või käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud juhul vedurijuhiksami ja katsesõidu eduka sooritamiseni;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 4) arstliku komisjoni otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
 5) kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (6) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
 3) vedurijuhi või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
 4) vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse olulised andmed;
 5) juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
 6) otsuse edasikaebamise kord;
 7) otsuse koostaja allkiri.

 (7) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse isikule kohe pärast otsuse allakirjutamist. Isik kirjutab alla otsuse teisele eksemplarile ja märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

 (8) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatub otsuse tegemisest arvates.

 (9) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise õigus on kohtul ja Tehnilise Järelevalve Ametil.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 49.  Raudteeveeremi juhtimise õiguse taastamine

 (1) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (2) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami ja katsesõidu.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (3) Kui raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 48 lõike 5 punkti 3 alusel, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami 12 kuu jooksul vedurijuhiloa uuendamise tähtaja möödumisest arvates. Kui uuendamise tähtajast on möödunud rohkem kui 12 kuud, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami ja katsesõidu.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (4) Kui isikul on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami.

51. peatükk RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA 
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 491.  Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatus põhiülesannete täitmisel

 (1) Avaliku raudtee raudteeinfrastruktuurile võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu seisukohalt määrava tähtsusega põhiülesandeid täidab isik, kes ise ei teosta raudteevedu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesanneteks on otsuse tegemine:
 1) rongiliinide jaotamise kohta;
 2) infrastruktuuri kasutustasude kohta, mis hõlmab kasutustasude kindlaksmääramist ja kogumist.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 492.  Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahastamine

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava, mille eesmärk on tulevaste liikumisvajaduste rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine.

 (2) Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava, mis hõlmab vähemalt viieaastast perioodi.

 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskava, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuskava ja riigipoolset rahastamist. Äriplaan peab tagama infrastruktuuri optimaalse ja tõhusa kasutamise, kättesaadavaks tegemise ja arendamise ning nägema ette kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid. Äriplaan peab olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 501 nimetatud lepinguga, kui selline leping on sõlmitud.

 (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab enne äriplaani kinnitamist teadaolevatele ning selleks soovi avaldanud võimalikele läbilaskevõime taotlejatele juurdepääsu asjakohasele teabele ja võimaluse väljendada oma seisukohti äriplaani kohta infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimuste ning infrastruktuuri olemuse, kättesaadavaks tegemise ja arendamise osas.

 (5) Riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

6. peatükk JUURDEPÄÄS AVALIKULE RAUDTEELE JA LÄBILASKEVÕIME JAOTAMINE 

§ 50.  Juurdepääs avalikule raudteele

 (1) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus hõlmab juurdepääsu ka mere- ja siseveesadamaid ja käesoleva seaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatisi ühendavale infrastruktuurile ning rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavale või teenindada võivale infrastruktuurile.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kannab liiklusgraafikusse esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate puhul, kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Teise eelistusena kantakse liiklusgraafikusse rongiliinid riigisiseseks avalikuks reisijateveoks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat riigisisese avaliku reisijateveo kasutamise vajadusest käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisiseseks avalikuks reisijateveoks sõlmitakse raudteeveo-ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimese või teise eelistuse saamiseks peavad raudteeveo-ettevõtjad olema nende taotlusel määratud avaliku reisijateveoga tegelevaks raudteeveo-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Ametiga. Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 501.  Pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vaheline leping

 (1) Pädev asutus ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad vajaduse korral vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepingu, mille eesmärk on vähendada raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulusid ja juurdepääsutasusid, pidades seejuures silmas ohutust ja teenuse kvaliteedi parandamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping tuleb sõlmida, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale eraldatakse riigieelarvest vahendeid käesoleva seaduse § 492 lõikes 5 nimetatud tasakaalu tagamiseks.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisel tagavad pädev asutus ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime taotlejatele ja võimalikele taotlejatele, kui nad selleks soovi avaldavad, võimaluse esitada lepingu sisu kohta seisukohti enne selle allkirjastamist. Leping avaldatakse pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja veebilehel ühe kuu jooksul selle sõlmimisest arvates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus sisalduvad vähemalt:
 1) lepingu reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis hõlmab infrastruktuuri majandamise kõiki aspekte, kasutuses oleva infrastruktuuri hooldust ja uuendamist ning vajaduse korral ka uue infrastruktuuri ehitamist;
 2) infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja uuendamise ning tegemata hooldustööde ja uuendamise eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur, mis vajaduse korral hõlmab ka uue infrastruktuuri jaoks eraldatavate vahendite struktuuri;
 3) kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid, milleks on rongiliikluse tulemuslikkus, rongiliini kiirus ja töökindlus, tarbijate rahulolu, võrgustiku läbilaskevõime, varahaldus, tegevuse maht, ohutustase ja keskkonnakaitse;
 4) võimalike tegemata hooldustööde maksumus ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;
 5) stiimulid infrastruktuuri käigushoidmise kulude ja juurdepääsutasude vähendamiseks;
 6) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja minimaalse lepingulise aruandekohustuse sisu ja sagedus, sealhulgas igal aastal avaldatav teave;
 7) lepingu kokkuleppeline kestus, mis on ajaliselt ühtlustatud ja kooskõlas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja äriplaani, kontsessiooni või tegevusloa kestusega ning käesoleva seaduse § 59 lõike 8 alusel kehtestatud kasutustasude määramise metoodikaga;
 8) eeskirjad oluliste tegevushäirete ja avariiolukordade kõrvaldamiseks, mis hõlmavad ka käesoleva seaduse § 341 lõike 3 punkti 9 kohast tegutsemisplaani raudteeohutust mõjutava juhtumi lahendamiseks, tingimusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks tulenevalt häiretest ja avariiolukordadest ning asjaomase raudteeinfrastruktuuri kasutajate teavitamist;
 9) parandusmeetmed, mida võetakse riiklike vahendite kättesaadavust mõjutavate eriolukordade puhul ja juhul, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi;
 10) uute läbirääkimiste ja lepingu lõpetamise tingimusi ja menetlust.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 502.  Piiriülene leping

 (1) Piiriülene leping on kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel piiriülese raudteeveo hõlbustamiseks sõlmitud leping.

 (2) Piiriüleses lepingus sisalduvad sätted ei tohi olla raudtee-ettevõtjaid diskrimineerivad ega piirata ettevõtja vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.

 (3) Enne liikmesriikidevahelise piiriülese lepingu sõlmimist ja lepingu muutmist teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni.

 (4) Kolmandate riikidega piiriülese lepingu sõlmimise või muutmise eesmärgil läbirääkimiste alustamise kavatsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni. Läbirääkimiste käigust informeeritakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni ning vajaduse korral kutsutakse nende esindaja vaatlejana läbirääkimistel osalema.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 51.  Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimuste avalikustamine

 (1) Igaks liiklusgraafikuperioodiks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud pärast raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles käesoleva seaduse § 511 kohase raudteevõrgustiku teadaande. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb raudteevõrgustiku teadaande huvitatud isikutele kättesaadavaks paberkandjal Konkurentsiameti poolt heakskiidetud aadressil ja tasuta oma veebiportaalis hiljemalt neli kuud enne käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esitab raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisega seotud ja käesoleva seaduse § 63 lõikes 11 sätestatud juhul kõik raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavad parandused kinnitamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile. Paranduse kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik viivitamata.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv, mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused (raudteel kehtestatud kiirused, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed jms) ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad.

 (3) [Kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus võtta raudteevõrgustiku teadaande väljastamise eest mõistlikku tasu, mis ei või olla suurem selle trükkimise ja kättesaadavaks tegemise kuludest. Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile väljastatakse raudteevõrgustiku teadaanne tasuta.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, on Tehnilise Järelevalve Ametil ja Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul omal kulul edastama tehtud muudatused või täiendused isikutele, kes on selleks ajaks raudteevõrgustiku teadaande välja võtnud.

§ 511.  Raudteevõrgustiku teadaanne

 (1) Raudteevõrgustiku teadaanne koosneb kuuest jaost, mille sisu on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7, ning läbilaskevõime taotluse vormist. Raudteevõrgustiku teadaandele lisatakse käesoleva seaduse § 54 lõigete 3 ja 4 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ning läbilaskevõime taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.

 (2) Esimene jagu sisaldab raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi.

 (3) Teine jagu hõlmab nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning ka muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga käesoleva seaduse §-s 58 ja § 581 lõikes 1 nimetatud teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida pakub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Lisaks esitatakse üksikasjalik teave otseste kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuse kava, reserveerimistasude kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude puhul. Jagu sisaldab teavet kasutustasude muutmise kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal, kui see on teada.

 (4) Kolmas jagu sisaldab läbilaskevõime jaotamise põhimõtteid ja kriteeriume, milles sätestatakse raudteeveo-ettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute põhinäitajad ja eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Lisaks sätestatakse ka läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtajad. Jagu sisaldab vähemalt järgmist läbilaskevõime jaotamismenetluses kasutatavat teavet:
 1) läbilaskevõime taotlemise protseduure;
 2) läbilaskevõime taotlejate kohta kehtivaid nõudeid;
 3) taotlemise ja jaotamise ajakava ning menetlust, mida järgitakse ajakava kohta teabe taotlemisel, ning kavandatud ja erakorraliste hooldustööde ajakava koostamise menetlust;
 4) koordineerimismenetlust reguleerivaid põhimõtteid ja selle menetluse raames kättesaadavaks tehtavat vaidluste lahendamise süsteemi;
 5) läbilaskevõime ammendumise korral kasutatavat menetlust ja läbilaskevõime eraldamise prioriteetsuskriteeriume, mis arvestavad teenuse olulisust ühiskonna jaoks võrreldes teise teenusega, mis kõrvale jäetakse;
 6) üksikasjalikke andmeid infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta;
 7) tingimusi, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määratlemiseks arvesse varasemat läbilaskevõime kasutamise määra;
 8) andmeid meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning ühekordse läbilaskevõime taotluse nõuetekohaseks käsitlemiseks.

 (5) Neljas jagu sisaldab teavet käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud tegevusloa taotlemise ja §-s 211 nimetatud ohutustunnistuse taotlemise protseduuri kohta või viidet veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

 (6) Viies jagu sisaldab teavet raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning käesoleva seaduse § 59 lõike 11 kohase tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste lahendamise menetluse ja kaebuste esitamise korra kohta.

 (7) Kuues jagu sisaldab teavet käesoleva seaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase kasutustasu määramise kohta, kui teenindusrajatise käitajaks ei ole raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei kontrolli, esitavad teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstavate kasutustasude kohta ning raudteevõrgustiku teadaandesse lisamiseks teabe juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta või viite veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

 (8) Raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab ka teavet rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetluse kohta.

 (9) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaandes ja vaatab vähemalt iga viie aasta tagant üle loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele kehtestatakse käesoleva seaduse § 59 lõike 31 kohane lisatasu.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 52.  Läbilaskevõime jaotamise ajakava

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määrab ja avalikustab raudteevõrgustiku teadaandes igaks liiklusgraafikuperioodiks läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtpäeva, mis ei ole varasem kui 12 kuud enne vastava liiklusgraafikuperioodi algust.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tagab, et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust on koostöös teiste asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid ning edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (2) [Kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (21) Liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõimeosade jaotamise kohta tehakse otsus hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt neli kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (31) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pärast liiklusgraafiku kavandi avalikustamist huvitatud isikutega konsultatsioone kavandi üle ning annab neile oma seisukohtade esitamiseks aega vähemalt ühe kuu.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Liiklusgraafik kinnitatakse hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (5) Konkurentsiametil on õigus liiklusgraafiku kavandis ja kinnitatud liiklusgraafikus esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Kui liiklusgraafiku kavandis või kinnitatud liiklusgraafikus esineb puudulikke või valeandmeid või kui need ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetega, on Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud liiklusgraafikusse sisse viima hiljemalt viis päeva pärast ettekirjutuse saamist ning sama tähtaja jooksul oma kulul edastama tehtud muudatused või täiendused läbilaskevõimet taotlenud isikutele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 53.  Läbilaskevõime taotlejad

 (1) Läbilaskevõimet võib taotleda raudteeveo-ettevõtja, kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ohutustunnistus, rahvusvaheline raudteeveo-ettevõtjate ühendus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), vastav pädev asutus ning vedaja, kaubasaatja ja kombineeritud veoteenuseid osutav ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamisega seonduv huvi või ärihuvi infrastruktuuri läbilaskevõime omandamiseks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud juhul.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Kui taotluse vaatab käesolevas seaduses sätestatud korras läbi Tehnilise Järelevalve Amet, peab läbilaskevõime taotleja tasuma riigilõivu läbilaskevõime taotluse esitamise eest.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 54.  Liiklusgraafik ja liiklusgraafikuperiood

 (1) Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord kalendriaastas.

[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (11) Kehtestatud liiklusgraafikut tohib muuta ainult selle isiku nõusolekul, kellele on eraldatud asjaomane läbilaskevõimeosa. Kehtestatud liiklusgraafikut võib muuta ühepoolselt osas, mis puudutab jaotamata läbilaskevõime eraldamist või läbilaskevõimeosast loobumist, kui see on põhjendatud ja vältimatu.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab detsembrikuu teisel pühapäeval. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad kokku leppida muid liiklusgraafikuperioodi algus- ja lõpukuupäevi, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, kui see mõjutab rahvusvahelist rongiliiklust.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks raamkokkuleppe, milles määratakse kindlaks poolte kohustused ja õigused seoses läbilaskevõimega ning tasudega pikemaks ajaks kui üks liiklusgraafikuperiood, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi vastavalt raamkokkuleppes sätestatule. Raamkokkulepet võib pikendada selle algse kestusega võrdse pikkusega ajavahemike kaupa. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb iga raamkokkuleppe sisu kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides läbilaskevõime taotleja ärisaladust.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib nõustuda raamkokkuleppe sõlmimisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast lühemate või pikemate ajavahemikega. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul, kui läbilaskevõime taotleja esitab kogu raamkokkuleppe perioodiks sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või vastava lepingu veetava kauba omanikuga või on teinud raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist või võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ning esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud raamkokkuleppeid peab olema võimalik vajaduse korral muuta ja need ei või välistada läbilaskevõime kasutamise võimalust teiste läbilaskevõime taotlejate poolt.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud raamkokkulepped tuleb enne sõlmimist esitada heakskiitmiseks Konkurentsiametile, kes võib keelduda raamkokkuleppe heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele või raamkokkuleppe sõlmimine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 põhjendatud või põhjenduseks toodud investeeringud ei ole tõendatud või piisavad. Konkurentsiametil on õigus raamkokkuleppe heakskiitmise üle otsustamiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (7) [Kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 55.  Läbilaskevõime jaotamine ja koordineerimismenetlus

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud rahuldama raudteeveo-ettevõtjate taotlused läbilaskevõimeosa saamiseks võimalikult suures ulatuses, sealhulgas taotlused sellistele rongiliinidele, mis läbivad rohkem kui ühte raudteevõrgustikku. Rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide eraldamine kooskõlastatakse eelnevalt asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite vahel raudteeveo-ettevõtjale võimalikult soodsatel tingimustel.

 (2) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus pöörduda rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini taotlemiseks ainult ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poole, kes sellisel juhul on kohustatud tegutsema taotleja nimel, taotledes vajaliku läbilaskevõime teistelt läbilaskevõime jaotamise organitelt.

 (21) Läbilaskevõimeosa ei ole vaja eraldi taotleda:
 1) päästerongi või abiveduri liiklemiseks;
 2) veduri või mootorrongi liiklemiseks õnnetusjuhtumi korral või tehnilise rikkega rongikoosseisu vedava veduri või mootorrongi väljavahetamiseks, et oleks võimalik jätkata kauba- või reisijatevedu;
 3) raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi liiklemisel tööobjektile ja tagasi.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Pärast taotluste läbivaatamist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafiku kavandi, mille teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud aadressil. Liiklusgraafiku kavandi kohta on huvitatud isikutel õigus liiklusgraafiku kavandi avalikustamise päevast alates 30 päeva jooksul esitada oma arvamus, millega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võimaluste piires arvestab.

 (4) Kui läbilaskevõime taotluste läbivaatamisel ilmneb, et läbilaskevõime taotlusi raudteeinfrastruktuuri mingile osale on esitatud rohkem, kui on selle raudteeinfrastruktuuri osa maksimaalne arvestuslik läbilaskevõime või üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosasid soovib korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (5) Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevus kõigi taotluste sobitamisel liiklusgraafikusse taotlejatega läbirääkimiste ja neile ettepanekute tegemise teel kõigile taotlejatele võimalikult soodsal viisil. Koordineerimismenetluse käigus konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid ning esitab neile mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku. Ettepaneku esitamisel hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja selle võimalikku mõju taotleja äritegevusele.

 (51) Koordineerimismenetlus viiakse läbi järgmise teabe alusel, mis tehakse asjast huvitatud läbilaskevõime taotlejatele teatavaks mõistliku aja jooksul alates käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase teabe saamisest:
 1) rongiliinid, mida kõik teised läbilaskevõime taotlejad on samadel marsruutidel taotlenud;
 2) samadel marsruutidel kõigile teistele läbilaskevõime taotlejatele esialgselt jaotatud rongiliinid;
 3) kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 5 asjakohastel marsruutidel väljapakutud alternatiivsed rongiliinid;
 4) läbilaskevõime jaotamise käigus arvesse võetavate kriteeriumide kõik üksikasjad.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud teabe teatavaks tegemisel ei avalikustata läbilaskevõime taotlejaid, kui nad ei ole selleks luba andnud.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (6) Kui taotlejad kokkulepet ei saavuta, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus teha taotluste rahuldamiseks ja vaidluste lahendamiseks koordineerimisotsus, milles võetakse võimaluste piires arvesse kõigi taotlejate majanduslikke huve. Koordineerimisotsuse ettevalmistamisest teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid oma veebilehel. Koordineerimisotsus tehakse kümne tööpäeva jooksul koordineerimisotsuse ettevalmistamise teate avaldamise päevast arvates.

 (7) Koordineerimismenetluse korraldamisel ja koordineerimisotsuse tegemisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud järgima raudteevõrgustiku teadaandes kajastatud koordineerimismenetluse protseduure ja põhimõtteid.

 (8) Koordineerimismenetlust korraldades arvestatakse, et käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise korral oleks võimalik see kindlaks teha vähemalt kümme kuud enne järgneva liiklusgraafikuperioodi algust.

§ 56.  Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumine

 (1) Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud põhjendatud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku selle osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamatult Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamine peab põhinema raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tegeliku kasutamise analüüsil, sealhulgas sellel veetud ja tulevikus veetava kaubamahu ja pakutava raudteeveo nõudluse kasvu hindamisel.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Läbilaskevõime jaotamisel loetakse selle ammendumise korral ühte kontserni kuuluvad raudteeveo-ettevõtjad või teised konkurentsiseaduse tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud raudteeveo-ettevõtjad üheks raudteeveo-ettevõtjaks.

 (3) Läbilaskevõime jaotamise kriteeriumid ja menetlus nähakse läbilaskevõime ammendumise juhuks ette raudteevõrgustiku teadaandes, millest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kinni pidama.

 (4) Läbilaskevõime ammendumise korral peab selle jaotamisel järgima põhimõtet, et läbilaskevõimeosi saaks võimalikult suur osa taotluse esitanud raudteeveo-ettevõtjatest. Raudteevõrgustiku teadaandes nähakse nimetatud põhimõtte järgimise tagamiseks ette turu olukorda arvestav mõistlik piirang, millest rohkem ei või ükski raudteeveo-ettevõtja jaotamisele pandud läbilaskevõimest läbilaskevõime ammendumise korral saada, sõltumata läbilaskevõime jaotamise kriteeriumist.

 (5) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus jagada läbilaskevõime juurdepääsutasu enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgema pakkumise teinud taotlejad. Juurdepääsutasu enampakkumise korraldamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

 (6) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus põhjendatud juhul kasutada läbilaskevõime jaotamiseks muid kriteeriume, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5. Valitud kriteerium peab olema eelnevalt kirjeldatud ja põhjendatud raudteevõrgustiku teadaandes ning kooskõlas lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid ning muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks. Konkurentsiametil on õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt andmeid, selgitusi ja dokumente.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei koosta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava nõutud tähtajaks või ei ole raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid asunud rakendama ühe aasta jooksul selle Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heakskiitmisest arvates või ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid või muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks, kaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õiguse saada raudteeveo-ettevõtjatelt muid tasusid peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid ei olnud võimalik rakendada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast sõltumatutel põhjustel.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asjaolude ilmnemise juhuks tuleb raudteevõrgustiku teadaandes ette näha läbilaskevõime jaotamise kriteerium ja menetlus, mis võimaldavad läbilaskevõimet selle ammendumise korral jaotada selliselt, et täiendavaid tasusid raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatelt ei võeta. Nimetatud kriteerium ja menetlus peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

§ 57.  Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kuue kuu jooksul pärast raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamist tegema läbilaskevõime analüüsi. Analüüsi eesmärgiks on selgitada läbilaskevõime ammendumise põhjused ning finants- ja tehnilised abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks.

 (2) Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi tegemist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava. Selle koostamisel arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutajate ettepanekutega. Läbilaskevõime suurendamise kava esitatakse heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) läbilaskevõime ammendumise põhjused;
 2) raudteeliikluse eeldatav areng läbilaskevõime suurendamise kava teostamise ajal;
 3) raudteeinfrastruktuuri arendamist takistavad asjaolud;
 4) läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude eeldatavad muudatused pärast läbilaskevõime suurendamist;
 5) läbilaskevõime suurendamiseks rakendatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava.

 (4) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmisest keelduda, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks tegema mõistlikke jõupingutusi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avalikustab oma veebilehel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava pärast selle heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei ole tähtajaks teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime analüüsi või ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamiseks läbilaskevõime analüüsi tulemuste põhjal, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 58.  Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ja abiteenused

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab tagama kõigile ettevõtjatele alljärgnevalt kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) läbilaskevõime taotluse läbivaatamine on esitatud taotluste alusel liiklusgraafiku kavandi koostamine raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotaja poolt, arvestades jaotamisele pandud läbilaskevõime mahtu ja käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 kehtestatud eelistusi, samuti liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud ettepanekute läbivaatamine, nendega võimaluste piires arvestamine, koordineerimismenetluse korraldamine, menetlemine läbilaskevõime ammendumise korral ning liiklusgraafiku kinnitamine;
 2) jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine on raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine saadud läbilaskevõimeosa ulatuses ja läbilaskevõimeosa kasutamise võimaldamine raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse sätteid;
 3) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 4) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 5) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 6) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 7) tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine on raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavate seadmete, millega tagatakse ohutu rongiliiklus, manöövritööde tegemine ning distantsjuhtimine raudteeliikluse operatiivseks ja ohutuks teostamiseks, sealhulgas elektrooniline, kaabel- ning raadioside, raudtee-ettevõtjale kasutusse andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine;
 8) raudteeliikluse korraldamine on raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele vastav rongiliikluse juhtimine raudteelõikudel ning manöövritööde korraldamine jaamades, jaamavahedel, manöövripiirkondades ning haruteedel;
 9) raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolne raudteeveo-ettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses;
 10) raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörangute ja haruteede kasutamine;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 11) veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise tagamine kohtades, kus see on võimalik.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik kasutada teisi variante. Juurdepääsu tagavad lisateenused on muu hulgas:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) veoelektri edastamine, mille eest makstav tasu näidatakse eraldi kontaktvõrgu kasutustasust;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 3) reisirongide eelsoojendus, mis on reisirongi vaguni reisijatesalongi soojendamine kehtestatud temperatuurini enne rongi liinile saatmist;
 4) ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, mis on ohutusnõunikuta raudteeveo-ettevõtja ja ohutusnõunikuga raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel raudteeveo-ettevõtja teostatav ohtliku veose vedu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ohutusnõuniku järelevalve all;
 5) erilepingu alusel abi osutamine erirongide liiklemisel.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib kokkuleppe saavutamisel osutada ettevõtjale ka juurdepääsu abiteenuseid. Juurdepääsu abiteenused on muu hulgas:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil on jaama piirides oleval või jaama piirest hargneval teedevõrgustikul raudteeveeremiga juurdepääsu võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni, nagu kaubalaadimisplatvorm, estakaad ja muu, kütuselattu ja teistesse raudteeveoks vajalikesse kohtadesse;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 3) translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine on reisijatele reisiliikluse teavitamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu;
 4) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 5) raudteeveeremi tehnoülevaatus on raudteeveeremi tehnilise seisundi kontrollimine plaaniliste remontide vahelisel perioodil eesmärgiga ennetada võimalikke rikkeid ning teha kindlaks raudteeveeremi remondivajadus;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 6) piletimüügiteenused jaamahoones;
 7) hooldusteenus, mida osutatakse kiirrongide või muude erirajatisi vajavate raudteeveeremi liikide jaoks mõeldud hooldusrajatises;
 8) juurdepääs sidevõrgule;
 9) täiendava teabe andmine.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 581.  Teenindusrajatis ja teenindusrajatise käitaja

 (1) Teenindusrajatis käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rajatis, selle alune maa, hoone ja seadmed, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse asjakohaste teenuste ning käesoleva seaduse § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks.

 (2) Teenindusrajatise käitaja on ettevõtja, kes majandab ühte või mitut teenindusrajatist või osutab ühes või mitmes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenindusrajatises asjakohast teenust või käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 või 3 nimetatud teenust raudteeveo-ettevõtjale.

 (3) Teenindusrajatisteks on järgmised ehitised:
 1) reisijaamad, nende hooned ja muud teenindusrajatised reisijate jaoks, reisiteabe tablood ja piletikassad;
 2) kaubaterminalid;
 3) sorteerimisjaamad, rajatised rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks;
 4) seisuteed, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal;
 5) tehnohooldepunktid, välja arvatud need, milles tehakse kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele raudteeveeremi liikidele sellist hooldust, mida ei tehta igapäevaselt ja mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada;
 6) muud tehnorajatised, puhastus- ja pesuhooned;
 7) raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatised;
 8) hädaabi osutamise rajatised;
 9) kütuse tankimise rajatised ja neis hoitava kütuse tarnimine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4, 7 ja 9 nimetatud teenindusrajatise käitaja on sellise ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, kes omab turgu valitsevat seisundit raudteeveo turul, peab teenindusrajatise käitaja töö olema korraldatud nii, et ta on organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest ettevõtjast sõltumatu. Sõltumatuse nõue loetakse täidetuks, kui ettevõttesiseselt on loodud nendeks tegevusteks eraldiseisvad struktuuriüksused ja neil on eraldi raamatupidamine.

 (5) Kui teenindusrajatise käitamise tagab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või kui käitaja on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, loetakse sõltumatuse nõue täidetuks, kui vastav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ise on oma õigusliku vormi, organisatsiooni ja otsuste tegemise poolest kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 582.  Juurdepääs teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele

 (1) Teenindusrajatise käitaja tagab kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele mittediskrimineerival viisil juurdepääsu raudteele ning käesoleva seaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele.

 (2) Raudteeveo-ettevõtja esitatud teenindusrajatisele ja selles osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlusele vastab teenindusrajatise käitaja 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhtudel ja vastava taotluse saamisel võib Konkurentsiamet määrata üldisest erineva vastamise tähtaja.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muu otstarbekas alternatiiv, kuidas asjaomaseid veoteenuseid samal või alternatiivsel marsruudil majanduslikult mõistlikel tingimustel osutada. Juurdepääsu taotluse esitamine ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima selleks, et täita kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi.

 (4) Kui teenindusrajatise käitajaks on käesoleva seaduse § 581 lõigetes 4 ja 5 nimetatud raudtee-ettevõtja, põhjendab teenindusrajatise käitaja oma tagasilükkavat otsust kirjalikult ja näitab, millised muud otstarbekad alternatiivid on olemas teistes rajatistes.

 (5) Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et erinevad taotlused kattuvad, püüab ta rahuldada kõik taotlused võimalikult suures ulatuses. Kui otstarbekat alternatiivi ei leita ja esitatud taotluste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki asjaomase rajatisega seotud taotlusi, võib taotleja esitada kaebuse Konkurentsiametile, kes vaatab kaebuse läbi ja võtab vajaduse korral meetmed, et tagada taotlejale asjakohane teenidusrajatise kasutamise maht.

 (6) Kui käesoleva seaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatist ei ole kahel järjestikusel aastal kasutatud ja raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud teenindusrajatise käitajale või teenindusrajatise omanikule soovi saada rajatisele juurdepääs ja juurdepääsuvajadust tõendanud, peab teenindusrajatise omanik viivitamata huvitatud isikutele teada andma, et rajatist on võimalik käitada teenindusrajatisena kas osaliselt või tervikuna kasutuslepingu alusel.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate avaldamise kohustust ei ole, kui teenindusrajatise käitaja tõendab, et käimasolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtjal seda võimalik kasutada.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 59.  Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ja kasutustasu

 (1) Raudteeveo-ettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad liiklusgraafikuperioodi alguseks raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad, nagu kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ning teised raudteeinfrastruktuuri kasutamist puudutavad tingimused. Nimetatud leping peab olema sõlmitud kirjalikult. Kasutustingimuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse teenuse iseloomu ja kestust, turu olukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti raudteeveeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust.

[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisaks on tulemuslikkuse kava, mis kehtib kogu võrgustiku ulatuses ja mille eesmärk on stimuleerida lepingupooli minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgustiku toimivust. Kava võib hõlmata sanktsioone võrgustiku toimivust häirivate tegude eest, hüvitist ettevõtjatele, kes häiretest kahju saavad, ning preemiaid kavandatust parema tulemuslikkuse eest.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tulemuslikkuse kava aluspõhimõtted on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), VI lisa punktis 2.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Kui läbilaskevõime jaotamisel eelistust omav raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei jõua liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkuleppele, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud võimaldama raudteeveo-ettevõtjal raudteeinfrastruktuuri kasutada eelnevaks liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks kokkulepitud tingimustel kuni uue kokkuleppe saavutamiseni. Kui raudteeveo-ettevõtja saab eelistuse esmakordselt ega saavuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkulepet, määrab raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused kuni kokkuleppe saavutamiseni Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, arvestades avalikul reisijateveol seni kehtinud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimusi ja üldisi huve.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohaste teenuste otsestest kuludest. Otseste kulude arvestamise metoodika on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (ELT L 148, 13.06.2015, lk 17–22).
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (31) Lisaks kasutustasule juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võib kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. Lisatasud, mille määramisel peab arvesse võtma raudteeveo-ettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga. Lisatasu määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikas.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud lisatasude määramise põhimõtete muutmisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja need muudatused teatavaks tegema vähemalt kolm kuud enne raudteevõrgustiku teadaande avaldamist.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (33) Kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestada oma kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (34) Kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurepääsu eest käesoleva seaduse § 581 lõikes 3 nimetatud teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse riski tulude osas, mis teenindusrajatise käitajale kaasneb, või selle puudumist, ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Juurdepääsu tagavaid põhiteenuseid saab tellida ainult käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 loetletud teenuste liikide kogumina. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest hõlmab kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 loetletud teenuste osutamist.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Kui rongiliinil pakub käesoleva seaduse § 58 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juurdepääsu lisa- ja abiteenuseid ainult üks pakkuja, ei ületa kasutustasu juurdepääsu lisa- ja abiteenuste eest selle osutamise kogukulusid. Lisa- ja abiteenuste kogukulud käesoleva seaduse tähenduses on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (6) Käesoleva seaduse § 58 lõigetes 2 ja 3 juurdepääsu tagavate lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste liike on raudteeveo-ettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele. Iga juurdepääsu tagava lisateenuse ja juurdepääsu abiteenuse liigi kohta arvestatakse eraldi kasutustasu. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 sätestatud juhul konkreetse juurdepääsu tagava lisateenuse osutamisest loobub või kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja ei saavuta konkreetse juurdepääsu abiteenuse osutamise osas kokkulepet, siis sellise juurdepääsu tagava lisateenuse või juurdepääsu abiteenuse eest tasu ei arvestata.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest, millele võib määrata käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud lisatasusid. Kui raudteevedu teostatakse muul kui kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas antakse raudteeinfrastruktuur kasutada vedurijuhi katsesõiduks, peab kasutustasu olema seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega ja neile lisatasusid ei määrata.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (8) Juhindudes käesolevas seaduses sätestatust, määratakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest ning juurdepääsu tagavatele põhiteenustele lisatasu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel. Käesolevas lõikes nimetatud tasude arvelt rahastavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja oma majandustegevust.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (9) Rohkem kui ühte Euroopa Liidu raudteesüsteemi raudteevõrgustikku hõlmava rongiliikluse puhul teevad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostööd eesmärgiga võimaldada tõhusate kasutustasude määramise süsteemi kohaldamist, koordineerida kasutustasude määramist ja rakendada käesoleva seaduse § 59 lõikes 11 nimetatud tulemuslikkuse kava.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (10) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja peavad Konkurentsiametile esitama kehtestatud kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed, et Konkurentsiamet saaks täita käesoleva seaduse § 641 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja läbilaskevõime taotleja vahelised läbirääkimised kasutustasu suuruse üle on lubatud ainult Konkurentsiameti järelevalve all.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 591.  Reserveerimistasu

 (1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib võtta läbilaskevõime taotlejalt reserveerimistasu kasutamata jäänud jaotatud läbilaskevõime eest, mille eesmärgiks on ergutada läbilaskevõimet tõhusamalt kasutama.

 (2) Kui raudteeveo-ettevõtja on regulaarselt jätnud kasutamata talle jaotatud läbilaskevõimeosal rongiliini või selle osa, nõuab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu.

 (3) Jaotatud läbilaskevõime kasutamata jätmise põhimõtted avaldatakse käesoleva seaduse §-s 511 nimetatud raudteevõrgustiku teadaandes.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 60.  Läbilaskevõimeosa kasutamine

 (1) Raudteeveo-ettevõtjal ei ole õigust talle eraldatud läbilaskevõimeosa üle anda ega loovutada. Nimetatud nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõimeosa ära ning nõuet rikkunud raudteeveo-ettevõtja kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõimeosa saada.

 (11) Käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejale, kes ise ei ole raudteeveo-ettevõtja, eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamist selle taotleja huvides ja ülesandel raudteeveo-ettevõtja poolt ei loeta läbilaskevõimeosa üleandmiseks ega loovutamiseks.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus läbilaskevõimeosa ära võtta raudteeveo-ettevõtjalt, kes ei ole talle eraldatud läbilaskevõimeosa kasutanud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras vähemalt ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõimeosa kasutamist on takistanud asjaolud, mis ei sõltu raudteeveo-ettevõtjast.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äravõetud läbilaskevõimeosa kohta avaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma veebilehel teate, milles ta määrab tähtaja äravõetud läbilaskevõimeosale taotluse esitamiseks. Nimetatud tähtaeg peab olema vähemalt kümme tööpäeva. Kui äravõetud läbilaskevõimeosa soovivad korraga mitu taotlejat, kohaldatakse selle jaotamisele käesoleva seaduse § 55 lõigetes 4–7 sätestatut. Äravõetud läbilaskevõimeosa jaotamisele läbilaskevõime ammendumise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 2, 3, 5, 6, 8 ja 9 sätestatut.

§ 61.  Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamine

 (1) Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks. Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on läbilaskevõime varu raudteelõigu kogu läbilaskevõime mahust, mis eraldatakse raudtee-ettevõtjale, kas:
 1) tehnoloogilisest vajadusest tingitud ühekordseks raudteeveoks, näiteks raudteeveeremi katsesõit, raudteeveeremi transportimine remonti, vedurijuhi katsesõidu korraldamine, või
 2) liiklusgraafikuperioodiks kinnitatud liiklusgraafiku väliseks raudteeveoks, näiteks turismirongi sõit, tellimusvedu või vahejaamas pikemaajalisele edasisõidu ootele jäetud kaubarongi koosseisu edasisõit.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi vaatama ja sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamise kavandama viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab nimetatud taotluste rahuldamise vajadusega arvestama iga-aastase liiklusgraafiku koostamisel, selline nõue kehtib ka ammendunud läbilaskevõime korral.

 (3) Taotluse objektiivset kiireloomulisust põhistava selgituse esitamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldama läbilaskevõime olemasolu korral sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kahe ööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teavitama sellest viivitamata läbilaskevõimeosa taotlejat.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 62.  Jaotamata läbilaskevõime

  Käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu või muul põhjusel jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel. Nimetatud läbilaskevõimeosale taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 63.  Tehnilise Järelevalve Amet läbilaskevõime jaotusorgani ülesannetes
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab käesoleva seaduse § 59 lõike 8 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja lisatasu määramise ning kogub kasutustasusid. Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, kogub ta kasutustasusid ise.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (11) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingud üle Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ta ei ole raudteeveo-ettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni osas sõltumatu.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Tehnilise Järelevalve Amet täidab läbilaskevõime jaotamisel järgmisi ülesandeid:
 1) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja otsustab raudteevõrgustiku teadaande kinnitamise või kinnitamata jätmise;
 11) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande kavandi ja teeb vajaduse korral parandusi õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt;
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 2) vaatab läbi läbilaskevõime taotlused ja otsustab läbilaskevõimeosade jaotamise;
 3) korraldab koordineerimismenetluse ja teeb koordineerimisotsuse;
 4) tunnistab vajaduse korral läbilaskevõime ammendunuks;
 5) korraldab läbilaskevõime jaotamise läbilaskevõime ammendumise korral ja teeb läbilaskevõime jaotamise otsuse läbilaskevõime ammendumise korral;
 6) annab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale juhiseid liiklusgraafiku kavandi koostamiseks;
 7) vaatab läbi liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud arvamused ja teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettepanekuid nende arvestamiseks;
 8) annab hinnangu liiklusgraafikule ja otsustab liiklusgraafiku kinnitamise või kinnitamata jätmise;
 9) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 10) vaatab läbi sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade saamiseks esitatud taotlused ja otsustab sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamise;

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]
 11) vaatab läbi käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluse puudumise tõttu jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa saamiseks esitatud taotlused ja otsustab nimetatud jaotamata läbilaskevõimeosa jaotamise.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (3) [Kehtetu - RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) [Kehtetu - RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Läbilaskevõimeosa eraldamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudtee-ettevõtjale fikseeritakse eraldatud läbilaskevõimeosa andmed ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsuses.

[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 5 alusel tehtud otsused ning muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale viivitamata

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (61) Raudteevõrgustiku teadaande kavandi esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile läbivaatamiseks aasta enne liiklusgraafikuperioodi algust. Kui raudteevõrgustiku teadaande kavand ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele ja vajab vahetut täpsustamist, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kinnitada raudteevõrgustiku teadaanne koos märkustega.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (7) Liiklusgraafiku kavandi ning kinnitamiseks esitatava liiklusgraafiku koostab vastavalt laekunud taotlustele, Tehnilise Järelevalve Ameti juhistele ja ettepanekutele, läbiviidud koordineerimismenetlusele ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsustele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus liiklusgraafik kinnitamata jätta, kui see ei vasta tehtud otsustele või selles esinevad muud puudused, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 14.07.2011]

 (8) [Kehtetu - RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

61. peatükk KONKURENTSIOLUKORRA JÄLGIMINE RAUDTEETEENUSTE TURUL JA KAEBUSTE MENETLEMINE 
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

§ 64.  Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul

 (1) Konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib Konkurentsiamet, kes rakendab seaduslikke meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks raudteeteenuste turul. Konkurentsiamet teeb õiglase konkurentsiolukorra tagamiseks raudteeteenuste turul koostööd teiste liikmesriikide asjakohaste järelevalveorganitega.

 (2) Konkurentsiamet, kes on ka reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL mõistes, kontrollib omal algatusel käesoleva seaduse § 641 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, et ära hoida läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimist, ja kontrollib, kas raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimiseks.

 (3) Konkurentsiamet ja Tehnilise Järelevalve Amet teevad omavahel koostööd ning jagavad asjakohast teavet eesmärgiga ära hoida kahjulik mõju konkurentsile või ohutusele raudteeturul. Selle koostöö raames annab Konkurentsiamet soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada konkurentsiolukorda raudteeturul, ning Tehnilise Järelevalve Amet annab soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ohutust.

 (4) Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutuste sõltumatust oma ülesannete täitmisel, kaaluvad nad enne vastava otsuse vastuvõtmist teise asutuse antud soovitust. Soovitusest kõrvalekaldumisel põhjendatakse seda oma otsuses.

 (5) Konkurentsiamet konsulteerib korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel raudteeveo kasutajate esindajatega, et võtta arvesse nende arvamusi raudteeturu kohta.

 (6) Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus nõuda asjakohast teavet raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejalt ja asjassepuutuvalt kolmandalt isikult. Teave esitatakse Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul, mis ei ületa ühte kuud ja mida võib põhjendatud juhul pikendada kahe nädala võrra.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 641.  Kaebuste menetlemine

 (1) Raudtee-ettevõtja esitab kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile, kui leiab, et:
 1) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteevõrgustiku teadaande kinnitamisel, läbilaskevõime jaotamisel, koordineerimismenetluse korraldamisel, läbilaskevõime ammendunuks tunnistamisel, liiklusgraafiku koostamisel või kasutustasu määramisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt;
 2) Tehnilise Järelevalve Amet on käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 nimetatud toimingute läbiviimisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt;
 3) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 4) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsu võimaldamisel või teenindusrajatise käitaja on teenindusrajatisele juurdepääsu võimaldamisel või kasutustasu määramisel kohelnud teda diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt;
 5) Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tasud ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (2) Konkurentsiamet vaatab kaebuse läbi, palub vajaduse korral täiendavat asjakohast teavet ja alustab pooltega konsultatsioone ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates ning kuue nädala jooksul kogu asjakohase teabe saamisest arvates teeb kaebuse kohta otsuse ja avaldab selle. Otsusega jätab Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (21) Kui kaebus on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, konsulteerib Konkurentsiamet nende liikmesriikide, mida asjassepuutuv rongiliin läbib, reguleerivate asutustega ja vajaduse korral Euroopa Komisjoniga ning taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (3) Kui Konkurentsiametile kaebuse esitanud isik ei ole Konkurentsiameti otsusega nõus, on tal õigus pöörduda halduskohtusse.

 (4) Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse kuni vaidluse lahendamiseni läbilaskevõimeosi vaidlustatud otsuse kohaselt.

 (5) Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 1–9 sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveo-ettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda üksnes otsese varalise kahju hüvitamist.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

7. peatükk RAUDTEEVEONÕUDED 

§ 65.  Veoeeskiri

 (1) Raudteeveo-ettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveo-ettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
 2) tasu muutmisest teatamise kord;
 3) reisijateveo või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või sellesse tehtud muudatuse esitab raudteeveo-ettevõtja heakskiitmiseks Tehnilise Järelevalve Ametile. Tehnilise Järelevalve Amet informeerib veoeeskirjast ja sellesse tehtavatest muudatustest Konkurentsiametit. Veoeeskirja või selle muudatuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsustab Tehnilise Järelevalve Amet 30 päeva jooksul raudteeveo-ettevõtja vastava avalduse saamise päevast arvates.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib veoeeskirja ja veoeeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda või nõuda nende muutmist või kehtetuks tunnistamist, kui need on vastuolus seaduste, muude õigusaktide või raudteeveo heade tavadega.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeveo-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või Konkurentsiameti poolt heakskiidetud väljaandes.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (5) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 66.  Ohtlike veoste raudteeveo ohutusnõunik

 (1) Ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.

 (2) Ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest.

71. peatükk RAUDTEESÜSTEEMIDE KOOSTALITLUS 
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]

§ 661.  Allsüsteemi kasutuselevõtmise menetlus ja tüübikinnitus

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Allsüsteemi kasutuselevõtmine on menetlus, mille tulemusena Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab, et konkreetne raudteerajatis või raudteeveerem tagab tava- ja kiirraudtee koostalitluse ning vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, mille kinnituseks annab Tehnilise Järelevalve Amet raudteerajatisele kasutusloa ja raudteeveeremile esmase kasutuselevõtmise loa ning täiendava kasutuselevõtmise loa.

 (2) Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab, et raudteeveeremi tüüp või vedurile, mootorvagunile ning eriveeremile paigaldatava mootori tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, ja annab välja raudteeveeremi tüübikinnituse ning vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse.

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet ei tohi takistada ega piirata nõuetele vastava struktuurilise allsüsteemi kasutusele võtmist, sealhulgas nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrollimist, mis on juba tehtud:
 1) vastavushindamise menetluse raames või
 2) teise liikmesriigi pädeva asutuse nõutud samadele nõuetele samades käitamistingimustes vastavuse kontrollimise raames.

 (4) Raudteeveeremi tüübikinnituse või vedurile, mootorvagunile ning eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse läbiviimiseks vajalike tehniliste ekspertiiside ja katsetuste tegemiseks võib Tehnilise Järelevalve Amet nõuda taotlejalt nende toimingute tellimist pädevalt ekspertiisiasutuselt. Tüübikinnitus ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse raudteeveeremi või mootori valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.

 (5) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised kirjeldused ja nõuded ning kasutusele võtmise, samuti raudteeveeremi tüübikinnituse ning vedurile, mootorvagunile ja eriveeremile paigaldatava mootori tüübikinnituse korra, tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (6) Raudteeveeremi esmase kasutusele võtmise ja täiendava kasutusele võtmise loa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 662.  [Kehtetu - RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 663.  Raudteeveeremi kasutusele võtmine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteeveeremi esmakordsel kasutusele võtmisel väljastatakse esmane kasutusele võtmise luba. Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse korral tuleb lisaks olemasolevale kasutusele võtmise loale taotleda täiendavat kasutusele võtmise luba, eelkõige kui koostalitluse tehnilise kirjelduse osalise kehtivuse või erandite olemasolu tõttu ei ole samadele kehtivatele nõuetele vastavust veel kontrollitud, sealhulgas kui:
 1) võetakse kasutusele raudteeveerem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba riigisiseste tehniliste nõuete alusel, mis erinevad Eestis kehtivatest nõuetest;
 2) võetakse kasutusele raudteeveerem, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud kasutusluba koostalitluse tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuete alusel, mille kohta kehtib Eestis erand;
 3) uuendatakse või ehitatakse ümber olemasolev raudteeveerem ja tuleb kontrollida raudteeveeremi muudetud osa nõuetele vastavust;
 4) raudteeveeremi kasutusele võtmisega muutub raudteeliikluse üldine ohutustase.

 (2) Kui Tehnilise Järelevalve Amet lubab raudteeveeremi kasutusele võtta, siis loetakse lubatuks ka sellise raudteeveeremi tüübi kasutamine Eestis. Eestis juba kasutusel oleva raudteeveeremi tüübile vastava raudteeveeremi kasutusele võtmisel lubab Tehnilise Järelevalve Amet võtta raudteeveeremi kasutusele taotleja esitatud vastavussertifikaadi alusel ilma täiendava tehnilise ekspertiisita. Kui tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud, otsustab Tehnilise Järelevalve Amet, kas kasutusele võtmise taotleja peab tellima pädevalt ekspertiisiasutuselt muutunud nõuete kohta raudteeveeremi tüübile täiendava tehnilise ekspertiisi või mitte. Täiendava tehnilise ekspertiisi tulemusi arvestatakse üksnes Eestis edaspidi sellise raudteeveeremi tüübiga raudteeveeremi kasutusele võtmise korral.

 (3) Raudteeveeremi esmase kasutusele võtmise loa ja täiendava kasutusele võtmise loa väljastamiseks tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada avaldus ja käesoleva seaduse § 661 lõike 5 alusel kehtestatud määruses nimetatud dokumendid.

 (4) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastava raudteeveeremi kohta teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamisest arvates või vajaduse korral pikendab otsuse tegemist ühe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe või tehnilise ekspertiisi tulemuste kättesaamist.

 (5) Koostalitluse tehnilisele kirjeldusele mittevastava raudteeveeremi kohta teeb Tehnilise Järelevalve Amet otsuse nelja kuu jooksul avalduse saamisest arvates. Täiendava kasutusele võtmise loa menetlemisel võib Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral pikendada otsuse tegemist kahe kuu võrra pärast taotlejalt küsitud lisateabe, riskianalüüsi või tehnilise ekspertiisi tulemuste kättesaamist.

 (6) Kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 määratud tähtaegadeks otsustanud raudteeveeremi kasutuselevõtmise lubamist või mittelubamist ning menetlustähtajast on möödunud kolm kuud, loetakse raudteeveeremi kasutusluba antuks. Sel juhul peab huvitatud osapool enne raudteeveeremi kasutusele võtmist teavitama sellest Euroopa Raudteeagentuuri.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusmenetlusest tulenevalt esitatud vaide lahendamise tähtaeg on kaks kuud arvates vaide edastamisest Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 664.  Vastavushindamisasutus

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse tõendamise korraldab vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses.

 (2) Vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmisele, selle peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 665.  Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi vastavuse hindamine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Allsüsteemi nõuetele vastavust tõendab vastavushindamisasutus allsüsteemile antava vastavussertifikaadiga.

 (2) Koostalitluse komponendi nõuetele vastavust tõendab tootja või tema volitatud esindaja või Euroopa Liidu turule tooja koostalitluse komponendile antava vastavusdeklaratsiooniga või vastavushindamisasutus koostalitluse komponendile antava vastavussertifikaadiga.

 (3) Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehnilised nõuded ja nendele vastamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

72. peatükk EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE PIIRES PIIRIÜLESEID KOOSTALITLUSTEENUSEID OSUTAVA LIIKUVA TÖÖTAJA TÖÖ- JA PUHKEAJA TINGIMUSED 
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 666.  Kohaldamisala

 (1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Euroopa Liidu piires liikuvate raudteetöötajate suhtes, kes töötavad raudtee-ettevõtjate hallatavates piiriülestes koostalitlusteenistustes.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu piirist kaugemale kui 15 kilomeetrit.

 (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata rongide osas sellistel piiriülestel marsruutidel, mille algus- ja lõpp-punkt asub sama liikmesriigi infrastruktuuris ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 667.  Vedurimeeskonna tööpäevasisene vaheaeg

 (1) Vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg ületab 8 tundi või 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tema tööaeg kestab 6–8 tundi.

 (2) Tööpäevasisene vaheaeg peab olema väljapuhkamiseks piisav. Rongide hilinemise korral võib vaheaegu tööpäeva jooksul kohandada.

 (3) Tööpäevasisene vaheaeg tuleb anda kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal.

 (4) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui on olemas teine vedurimeeskond.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 668.  Igapäevane puhkeaeg elukohas

 (1) Igapäevase elukohas veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib lühendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra lühendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale elukohas.

 (3) Lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool elukohta veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 669.  Igapäevane puhkeaeg väljaspool elukohta

 (1) Igapäevase väljaspool elukohta veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

 (2) Igapäevasele puhkeajale väljaspool elukohta peab järgnema igapäevane puhkeaeg elukohas.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 6610.  Iganädalane puhkeaeg

 (1) Iganädalase puhkeaja kestus peab olema vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.

 (2) Igal aastal on liikuval töötajal 104 24-tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24-tunnist puhkeaega, mis hõlmavad:
 1) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva ning
 2) 12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 6611.  Juhtimisaeg

 (1) Juhtimisaeg ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses.

 (2) Juhtimisaja maksimaalne kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

§ 6612.  Tööaja arvestus

  Tööandja peab tööaja arvestust, milles on märgitud igapäevased töö- ja puhketunnid. Tööaja arvestust tuleb säilitada vähemalt üks aasta.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

8. peatükk RAUDTEELIIKLUSREGISTER 

§ 67.  Raudteeliiklusregister

 (1) Raudteeliiklusregistri põhiülesanne on pidada arvestust raudteerajatiste ja raudteeveeremi, vedurijuhilubade ning sertifikaatide, ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade kohta. Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Raudteeveeremi registreerimiseks, registreeringu muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteeveeremi omanik või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse komisjoni otsuse 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/765/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.02.2011, lk 33–54), lisa 4. liites kehtestatud vormil.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (21) Raudteerajatise registreerimiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–7 sätestatud andmetega.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (22) Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (23) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub kehtestatud nõuetele mittevastava raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimisest.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (24) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:
 1) raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja esitab kehtetuks tunnistamise taotluse;
 2) raudteerajatisele väljastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel ei ole alustatud raudteerajatise ehitamist kahe aasta jooksul;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud uuesti kasutusele võetav raudteerajatis ei vasta nõuetele.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (4) Raudteerajatise või raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Tehnilise Järelevalve Amet omaniku või valdaja nõudmisel raudteerajatise või raudteeveeremi kohta registreerimistunnistuse.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (41) Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri. Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ette nähtud 1520 mm või 1524 mm laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number „SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe” ning „Endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe” nõuete alusel.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Eestis esimest korda kasutusele võetavad raudteeveeremi tüübid ja mudelid tuleb enne registrisse kandmist kontrollida ja katsetada, et tõestada nende vastavust raudteeveeremile kehtestatud nõuetele. Kui katsetatav raudteeveeremi tüüp või mudel ei vasta kehtestatud nõuetele, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus selle registreerimisest keelduda. Katsetamise tingimused, sealhulgas katsetamise piirkonna ja katsetamise teekonna pikkuse määrab Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades vastava raudteeveeremi tüübi või mudeli kasutusotstarvet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (6) Enne raudteeveeremi või raudteerajatise registreerimistaotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu. Taotluses peab taotleja märkima andmed riigilõivu tasumise kohta.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (7) Raudteeliiklusregistri asutab ja raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

 (8) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (9) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

§ 68.  Raudteeliiklusregistri andmed

 (1) Raudteeliiklusregister koosneb:
 1) raudteerajatiste andmebaasist;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 2) raudteeveeremi andmebaasist;
 3) vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 4) ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud.
Raudteerajatiste andmebaasi kantakse:
 1) registrikood;
 2) raudteerajatise nimetus;
 3) raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve;
 4) raudteerajatise asukoha andmed;
 5) raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed;
 6) raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed;
 7) raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed;
 8) Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 3 punktis 8 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasi kantakse:
 1) raudteeveeremi number;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 11) raudteeveeremi tähtmärgistus;
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 2) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
 3) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmed;
 31) hoolduse eest vastutava üksuse andmed;

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 4) [kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 5) Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (4) Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:
 1) vedurijuhiloa andmed;
 2) juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise andmed;
 3) sertifikaadi andmed;
 4) vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (41) Ohutustunnistuste, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljastatud ohutustunnistuse ja ohutusloa andmed.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (5) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse seadusega sätestatud piiranguid.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

§ 69.  Raudteeliiklusregistri andmete esitaja

 (1) Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:
 1) raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–7 sätestatud andmete puhul;
 2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 3 punktides 2–31 sätestatud andmete puhul;
 3) raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 3 sätestatud andmete puhul;
 4) koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 4 sätestatud andmete puhul;
 5) Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktis 8, lõike 3 punktides 1, 11 ja 5, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõikes 41 sätestatud andmete puhul.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 691.  Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

  Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised:
 1) raudteerajatise või raudteeveeremi andmete muutumisel esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist;
 2) Euroopa Liidus registreerimata raudteeveeremi andmed esitatakse enne raudteeveeremi kasutuselevõttu Eesti territooriumil.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 70.  Raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatis ja raudteeveerem

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteeliikluse korraldamisel on keelatud kasutada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteerajatist.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa Liidu liikmesriigis registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]
 1) Eesti territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);
 2) raudteeveeremi katsetamiseks käesoleva seaduse § 67 lõikes 5 sätestatud juhul Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

9. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

1. jagu  
[Pealkiri välja jäetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 71.  Riiklik järelevalve

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad järgmised korrakaitseorganid:
 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
 2) Konkurentsiamet;
 3) Tehnilise Järelevalve Amet;
 4) Maanteeamet;
 5) Tarbijakaitseamet;
 6) Tööinspektsioon;
 7) Riigi Infosüsteemi Amet.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses on:
 1) [kehtetu - RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

 (3) Konkurentsiameti pädevuses on:
 1) käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2–3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine ja lõpetamine ning tegevuslubade kehtetuks tunnistamine;
 3) vastavalt käesoleva seaduse § 641 lõigetele 1–4 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine.

[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

 (4) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on:
 1) raudteerajatiste ja raudteeveeremi korrashoiu ning raudteeliikluse korraldamise nõuete täitmise kontrollimine;
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]
 2) raudteerajatiste ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste kooskõlastamine ning raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamine;
 3) tava- ja kiirraudteesüsteemi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimine.

 (5) Tehnilise Järelevalve Ametil on tava- ja kiirraudteesüsteemi üle järelevalvet tehes toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused.

 (6) Tarbijakaitseameti pädevuses on raudtee-ettevõtjatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine, arvestades käesoleva seaduse §-s 92 sätestatut.

 (7) Tööinspektsiooni pädevuses on teostada riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 667–6612 kehtestatud tingimuste üle töötervishoiu ja tööohutusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (71) Riigi Infosüsteemi Ameti pädevuses on käesoleva seaduse § 4 lõikes 11 nimetatud raudtee-ettevõtja poolt hädaolukorra seaduse § 41 lõigetes 1 ja 2 ning § 41 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes soovib sõlmida teise riigi raudtee-ettevõtja või raudteeorganisatsiooniga lepingu, mis toob kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks lepingu kavandi.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 711.  Konkurentsiameti pädevus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 72.  Riikliku järelevalve erimeetmed

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (2) Riigi Infosüsteemi Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ning 49–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 721.  Maanteeameti pädevus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 722.  Tarbijakaitseameti pädevus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 723.  Tööinspektsiooni pädevus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 724.  Riikliku järelevalve erisused

 (1) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus teha raudtee-ettevõtjale ja muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.

 (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.

 (3) Kui allsüsteemi või koostalitluse komponendi käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 nimetatud nõuetele mittevastavus ohustab raudteeliiklust või on muul viisil oluline, peab Tehnilise Järelevalve Amet võtma tarvitusele abinõud allsüsteemi või koostalitluse komponendi kasutamise piiramiseks või keelamiseks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 73.  Sunniraha määr

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Valdkonna eest vastutav minister, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet ning Tarbijakaitseamet võivad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilisele isikule kuni 3200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, välja arvatud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud juhul.

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 sätestatud juhul rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) Riigi Infosüsteemi Ameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 2000 eurot.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 74.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Konkurentsiameti õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudtee-ehituse või raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud valdkonna eest vastutavale ministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule, Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ning Tarbijakaitseametile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (2) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ja järelevalveobjektiga seotud dokumentidele.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

 (3) Valdkonna eest vastutaval ministril või tema poolt selleks volitatud ametnikul ning Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 75.  Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus

  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet ning Tarbijakaitseamet on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

2. jagu Raudtee-ehituse riiklik järelevalve 

[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 76. – § 78. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

3. jagu Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse riiklik järelevalve 
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 781.  [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

10. peatükk VASTUTUS 

§ 79.  Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine

 (1) Raudtee või raudteerajatise omaniku või valdaja poolt raudtee või raudteerajatise kahjustamise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või oluline varaline kahju või kui sellega ohustati raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 791.  Elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 11 nimetatud elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 80.  Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine

 (1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja esemete paigutamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest, kui see seadis ohtu raudteeveeremil ja selle lähedal asuvate inimeste elu, tervise või vara, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 81.  Rongiliikluse takistamine

  Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 82.  Registreerimata raudteeveeremi juhtimine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 821.  Kaitsevööndis nähtavuse piiramine ja tulekahju tekitamine

 (1) Kaitsevööndis nähtavuse piiramise või tulekahju tekitamise eest, kui see takistas raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 83.  Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 84.  Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel

 (1) Ohtlike ainete või esemete veo nõuete rikkumise eest raudteel, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 85.  Kehtestatud normi ületavate käsipakkide kaasavõtmine ja tasumata pagasi vedu
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 86.  Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

  Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, rongi omavolilise peatamise või kaubarongis omavolilise sõitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 87.  Rongi omavoliline peatamine ja kaubarongis omavoliline sõitmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 88.  Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Raudteeveeremi juhi, vedurijuhiabi ning raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatuse tõttu tervisekahjustus inimesele, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 89.  Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

 (1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 90.  Juhtimisõiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 91.  Raudteeveeremi juhtimine ja vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  Raudteeveeremi juhtimise või vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 92.  Vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 93.  Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

  Ilmsete joobetunnustega raudteeveeremijuhi, vedurijuhiabi ülesandeid täitva isiku, samuti raudteeveeremi juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 94.  Õnnetusjuhtumis või tõsises õnnetusjuhtumis osalenud juhi poolt pärast õnnetusjuhtumit või tõsist õnnetusjuhtumit alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

  Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest õnnetusjuhtumis või tõsises õnnetusjuhtumis osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast õnnetusjuhtumit või tõsist õnnetusjuhtumit enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 95.  Joobeseisundis või juhtimisõiguseta isiku lubamine vedurit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma, samuti juhtimisõiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 96. – § 99. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 991.  Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse aruande, raudteeveeremi nõuetele vastavuse aruande või vahearuande esitamata jätmine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

§ 100.  Avaliku reisijateveo kohustuse täitmata jätmine
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Avaliku reisijateveoga tegelevaks raudteeveo-ettevõtjaks määratud raudtee-ettevõtja poolt avaliku reisijateveoga tegelemata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1001.  Rongireisijate õiguste ja kohustuste osas Eesti territooriumil kehtivate nõuete täitmata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 1002.  Reisijale teabe andmata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 8 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

§ 1003.  Ettemakse tegemata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 13 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

§ 1004.  Reisijale rongi hilinemise korral abi andmata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 16 või 18 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

§ 1005.  Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale teabe või abi andmata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007 artiklis 20 või 23 sätestatud nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

§ 101.  Raudteeliikluse ja raudteeveoteenuse korra rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (1) Raudteel reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse või raudteeinfrastruktuuril liikluse korraldamise eest ohutustunnistuseta, samuti raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 102.  Raudteel reisijateveo või kaubaveoga tegelemine ohutustunnistuse või tegutsemise ohutustunnistuseta
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 103.  Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine

 (1) Raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud infrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht varale või ohustati raudteeliiklust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 104.  Raudteerajatiste kasutamine kasutusloata
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 105.  Raudteerajatise omavoliline ehitamine
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 106.  Raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 107.  Raudteel toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist teatamise korra rikkumine

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (1) Raudteel toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist teatamise korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 108.  Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmata jätmine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 109.  Raudteeveonõuete rikkumine

 (1) Raudteeveoste paigaldamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht raudteeliiklusele või inimese elule, tervisele või varale, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1091.  Tööandjapoolne töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 09.12.2010]

  Käesoleva seaduse §-des 667–6612 sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide piires piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimuste rikkumist tööandja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
[RT I, 29.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

§ 110.  Riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamine

 (1) Riiklikus registris registreerimata raudteel omaniku või valdaja poolt raudteeveo korraldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1101.  Kontrollplommi või -kleebise eemaldamine

 (1) Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku paigaldatud kontrollplommi või -kleebise eemaldamise või rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1102.  Raudtee-ettevõtjapoolne sertifikaadi tingimuste rikkumine

  Käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud sertifikaadi väljastamise ja kehtivuse tagamise tingimuste rikkumise eest raudtee-ettevõtja poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

§ 111.  Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 81, 86, 89, 91 ja 93–95 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 80 ja 84 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Tehnilise Järelevalve Amet.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet.

 (4) Käesoleva seaduse §-des 79, 83, 88, 101, 103, 107, 109 ja 110–1102 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

 (41) Käesoleva seaduse §-s 791 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi Amet.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (5) Käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (6) Käesoleva seaduse §-s 1091 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

 (7) Käesoleva seaduse §-des 1002–1005 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
[RT I, 27.02.2015, 1 - jõust. 09.03.2015]

11. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 112.  Raudteede määramine avalikuks kasutamiseks

  Raudteed, mida enne käesoleva seaduse jõustumist loeti avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 113.  Raudteemaa kasutamise erisus

  Kuni raudteemaa kindlaksmääramiseni õigusaktides sätestatud korras määrab raudteeületuskoha piiri ning paigaldab sinna liikluskorraldusvahendid ja tagab raudteeületuskoha korrashoiu ning liiklusohutuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesolevas seaduses ja raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras.

§ 114.  Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri lõpetamine

 (1) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri tegevus lõpetatakse 2004. aasta 30. märtsil.

 (2) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri andmed antakse riiklikule raudteeliiklusregistrile üle hiljemalt 2004. aasta 31. märtsiks raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri volitatud töötleja poolt.

§ 115.  Seaduse rakendussätted

 (1) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2004. aasta 30. märtsini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse tegevusload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (11) Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistused jäävad kehtima kuni 2008. aasta 31. detsembrini. Alates 1999. aasta 1. maist kuni 2007. aasta 31. detsembrini väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse saanud ettevõtjad ei pea tegutsemise ohutustunnistuse taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud ohutustunnistus on kehtiv vähemalt 2008. aasta 31. detsembrini. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenusega tegelevad ettevõtjad peavad esitama taotlused uute ohutustunnistuste saamiseks hiljemalt 2008. aasta 1. juuliks.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (12) Raudtee-ettevõtja kehtiv vastutuskindlustusleping tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetega 2010. aasta 1. juuniks. Raudtee-ettevõtja, kes majandab mitteavalikku raudteed, võib tegutseda ohutustunnistuseta ja vastutuskindlustuslepinguta kuni 2010. aasta 1. juunini.
[RT I 2010, 8, 38 - jõust. 27.02.2010]

 (13) Enne 2014. aasta 1. aprilli välja antud raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse tegevusload kehtivad loal märgitud tähtajani ning neid uuendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (14) Alates 2008. aasta 1. juulist kuni 2014. aasta 1. aprillini välja antud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistused kehtivad ohutustunnistusel märgitud tähtajani ning neid uuendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (15) Mitteavalikul raudteel, mis ei ole ühenduses avaliku raudtee võrgustikuga, reisijateveoga või kaubaveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole kehtivat ohutustunnistuse A ega B osa, peab esitama taotluse tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks hiljemalt 2014. aasta 1. juuliks.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudtee-ehitustegevuse ja raudteeveeremi remondi tegevusload jäävad kehtima kuni 2004. aasta 30. juunini. Raudtee-ehitusega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema alates 2004. aasta 15. aprillist vastava registreeringu majandustegevuse registris 2004. aasta 1. juuliks. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudtee-ehitustegevuse tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea majandustegevuse registris raudtee-ehituse registreeringu taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud raudtee-ehitustegevuse tegevusluba on registripidajale registreerimistaotluse esitamise kuupäeval kehtiv. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudteeveeremi remondi tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea käesoleva seaduse alusel raudteeveeremi remondi tegevusloa taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba on majandus- ja kommunikatsiooniministrile tegevusloa saamiseks avalduse esitamise kuupäeval kehtiv. Raudteeveeremi tehnohooldega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema raudteeveeremi tehnohoolde tegevusload 2004. aasta 1. juuliks.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud vedurijuhiload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate isikute kvalifikatsioonitunnistused jäävad kehtima 2004. aasta 31. detsembrini. Kutsetunnistuse peavad raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad isikud taotlema 2005. aasta 1. jaanuariks. Vedurijuhiabi ja eriveeremi juhtimise kutsetunnistus tuleb vastavatel töötajatel taotleda 2005. aasta 1. jaanuariks.

 (31) Käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 ettenähtud nõuet kohaldatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

 (32) Tavaraudteevõrgustikul võib kasutada allsüsteeme ja koostalitluse komponente, mis on ekspluatatsiooni võetud või valmistatud vastavuses kuni 2007. aasta 1. juulini kehtinud nõuetega.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (33) Enne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiluba jääb kehtima vedurijuhiloale märgitud kuupäevani ja vedurijuhiloa kehtivust pikendatakse uue vedurijuhiloa väljastamisega käesoleva seaduse §-s 45 ja sertifikaadi väljastamisega käesoleva seaduse §-s 451 sätestatud korras. Enne 2013. aasta 1. juulit vedurijuhile väljastatud vedurijuhiloal märgitud veduriliigi juhtimisõigus kantakse uue vedurijuhiloa saamisel vahetult sertifikaadile üle.
[RT I, 04.07.2011, 3 - jõust. 01.07.2013]

 (4) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud raudteeseaduse § 16 lõike 2 alusel teede- ja sideministri määrusega kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskiri jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist seni, kuni see tunnistatakse kehtetuks.

 (5) 2005. aastal algava liiklusgraafikuperioodi kohta esitatakse läbilaskevõime jaotamise taotlused hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust ning liiklusgraafik kinnitatakse üks kuu enne liiklusgraafikuperioodi algust.

 (6) Raudtee-ettevõtjale, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, võib eraldada ainult jaotamata läbilaskevõimet.
[RT I 2007, 14, 70 - jõust. 02.03.2007]

 (7) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab enne esimest sõltumatut läbilaskevõime jaotamise korraldamist esitama Konkurentsiametile vastavasisulise ühekordse taotluse ja võimaldama Konkurentsiametile juurdepääsu sõltumatuse hindamiseks vajalikele dokumentidele ja tööruumidele. Konkurentsiamet teeb otsuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõltumatuse kohta 60 päeva jooksul.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (8) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle sõltumatust on Konkurentsiamet kinnitanud, võib jaotada läbilaskevõimet sellisest liiklusgraafikuperioodist, mille läbilaskevõime taotlused esitatakse käesoleva seaduse § 52 lõike 1 alusel otse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale.
[RT I, 13.03.2014, 1 - jõust. 01.04.2014]

 (9) Kuni 2016. aastal algava liiklusgraafikuperioodini ja nimetatud liiklusgraafikuperioodi kohta määratakse kasutustasud käesoleva seaduse kuni 2016. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni kohaselt.
[RT I, 24.03.2016, 1 - jõust. 01.04.2016]

§ 116. – § 118. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 119.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 31. märtsil.

 (2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 51 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2005, 38, 298 - jõust. 17.07.2005]