Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seadus (lühend - STS2004_2006)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ettevalmistamise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve korra.

  (2) Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2.  Struktuuritoetus

  (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) käesoleva seaduse mõistes on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuste  Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist.

  (2) Struktuuritoetuse kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoniga ning kehtestab need järgmiste õigusaktidega:
  1) Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 (edaspidi  arengukava);
  2) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite kasutamise programm;
  3) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite kasutamise programm;
  4) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris aastateks 2004–2006;
  5) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris aastateks 2004–2006.

§ 3.  Prioriteet, meede ja projekt

  (1) Prioriteet käesoleva seaduse tähenduses on arengukava kohaselt eelistatud valdkond.

  (2) Meede käesoleva seaduse tähenduses on arengukavas nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu. Vajadusel jagatakse meede osadeks.

  (3) Projekt käesoleva seaduse tähenduses on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse.

§ 4.  Toetuse taotleja ja saaja

  (1) Toetuse taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Toetuse saaja on isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
  3) esitama käesoleva seaduse alusel nõutava teabe ja aruanded tähtaegselt;
  4) viivitamata kirjalikult teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust või isikut asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;
  5) taotlema eelnevat nõusolekut projekti muutmiseks;
  6) võimaldama auditi, kontrolli või riikliku järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi;
  7) andma audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamisest;
  8) esitama andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  9) tagasi maksma toetuse, mis jääb üle projekti teostamise korral planeeritust väiksemate kuludega;
  10) pidama eraldi arvestust toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta;
  11) säilitama projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 5.  Komisjonid

  (1) Toetuse kasutamise seirekomisjon (edaspidi seirekomisjon) jälgib, kas arengukava rakendamine on tulemuslik, mõjus ja kvaliteetne.

  (2) Prioriteedi juhtkomisjon jälgib prioriteedi eesmärkide saavutamist.

  (3) Meetme juhtkomisjon jälgib meetme eesmärkide saavutamist.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide liikmetest 2/3 moodustavad spetsialistid ja 1/3 sotsiaalsete partnerite esindajad. Komisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud komisjonide moodustamise eest vastutav minister kehtestab komisjoni töökorra.

§ 6.  Auditid

  (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse tulenevalt üksikasjalikust riskide hinnangust toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

  (2) Kuludokumentide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse toetusest rahastatud kulutusi, mis enne toetuse lõpetamise deklaratsiooni väljastamist katavad struktuurifondide puhul vähemalt viis protsenti ja Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt 15 protsenti kõigist tegelikest väljamakstud abikõlblikest kogukulutustest.

§ 7.  Seire ja hindamine

  (1) Toetuse seire on pidev tegevus, millega tagatakse arengukava, prioriteedi, meetme, programmi või projekti tulemuslik rakendamine.

  (2) Toetuse kasutamise hindamise käigus analüüsitakse toetuse kasutamist ja antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe saavutamiseks.

§ 8.  Toetuse lõpetamise deklaratsioon

  Toetuse lõpetamise deklaratsioon on auditeeriva asutuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav toetuse kasutamist kinnitav dokument, mis koostatakse toetuste andmise lõppemisel, tuginedes teostatud auditeerimiste ning vajadusel läbiviidud täiendavate audititoimingute tulemustele.

§ 9.  Struktuuritoetuse register

  (1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes.

  (2) Registrisse kantakse andmed toetuse andmise, seire ja hindamise korraldamiseks ning Euroopa Komisjoniga vajaliku andmevahetuse tagamiseks.

  (3) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk TOETUSE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED 

§ 10.  Korraldusasutus

  (1) Korraldusasutuse ülesandeks on tagada arengukava eesmärkide saavutamine ning õigusaktide järgimine ja ühtsete põhimõtete rakendamine toetuse andmisel, kasutamisel ja järelevalve teostamisel. Korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (2) Rahandusminister:
  1) moodustab seirekomisjoni;
  2) kehtestab toetuse seire ja hindamise üldise korra;
  3) esitab Vabariigi Valitsusele struktuuritoetuse registri asutamise ettepaneku.

  (3) Korraldusasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks anda käskkirju.

§ 11.  Makseasutus

  (1) Makseasutus taotleb Euroopa Komisjonilt toetuse kaasrahastamise vahendeid, teeb toetuse väljamakseid ning kinnitab tehtud kulud. Makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (2) Rahandusminister kehtestab:
  1) toetuse kasutamise finantsaruannete esitamise korra;
  2) toetuse väljamaksmise korra.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.

§ 12.  Auditeeriv asutus

  (1) Auditeeriv asutus auditeerib korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tegevust. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (2) Auditeeriv asutus korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimise, toetuse kuludokumentide auditeerimise koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega ning esitab Euroopa Komisjonile toetuse lõpetamise deklaratsiooni.

  (3) Rahandusminister kehtestab:
  1) toetuse auditeerimise ja toetuse lõpetamise deklaratsiooni esitamise korra;
  2) toetuse auditeerimise strateegilise plaani ja iga-aastase auditeerimise tööplaani koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus auditeerida toetuse eraldamist ja kasutamist korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate poolt.

§ 13.  Rakendusasutused

  (1) Prioriteedi eest vastutav rakendusasutus (edaspidi prioriteedi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab prioriteedi eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldusasutuse ülesandeid.

  (2) Meetme eest vastutav rakendusasutus (edaspidi meetme rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus- või makseasutuse ülesandeid.

  (3) Meetme rakendusasutus osaleb meetme raames toetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatule.

  (4) Minister prioriteedi rakendusasutuse juhina moodustab prioriteedi juhtkomisjoni.

  (5) Minister meetme rakendusasutuse juhina:
  1) moodustab vajadusel meetme juhtkomisjoni;
  2) kehtestab toetuse seire läbiviimise eeskirja kooskõlas käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatuga;
  3) volitab ametnikke või töötajaid läbi viima kuludokumentide auditit rakendusasutuse ja -üksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 nimetatud plaanidele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;
  4) korraldab toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamise rakendusasutuste ja -üksuste poolt vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule.

§ 14.  Rakendusüksus

  (1) Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus-, makse- või rakendusasutuse ülesandeid.

  (2) Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib minister rakendusasutuse juhina rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi  leping) halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117) sätestatud korras. Lepingu projekt kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab lepingu projekti 10 tööpäeva jooksul.

  (3) Kui rakendusüksus ei täida talle pandud ülesandeid, teavitab meetme rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesandeid täitva asutuse volituste lõpetamise rakendusüksusena ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

§ 15.  Rakendusüksuse ülesanded

  (1) Rakendusüksuse ülesanded on:
  1) toetuse taotluste menetlemine;
  2) taotluse rahuldamise otsuse alusel toetuse maksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine;
  3) toetuse seire teostamine käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korra ning § 13 lõike 5 punktis 2 nimetatud eeskirja alusel;
  4) andmete esitamine toetuse aruandluse jaoks vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatule;
  5) kuludokumentide auditi läbiviimine rakendusüksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 viidatud plaanidele ning kooskõlas § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;
  6) andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule;
  7) muud õigusaktides või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingus sätestatud ülesanded.

  (2) Minister rakendusasutuse juhina võib meetme tingimustes volitada rakendusüksust:
  1) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust;
  2) tegema toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsust.

3. peatükk TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 16.  Meetme tingimused

  (1) Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab toetuse andmise tingimused meetme või selle osade kaupa (edaspidi meetme tingimused).

  (2) Meetme tingimused peab eelnevalt kooskõlastama prioriteedi juhtkomisjoni ning Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse meetme tingimuste eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta meetme tingimusi ei kehtestata.

  (3) Meetme tingimustes sätestatakse:
  1) toetuse andmise alused – toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused;
  2) toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded;
  3) toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded;
  4) taotluse esitamise tähtaeg ja asutus või isik, kellele taotlus esitatakse;
  5) taotluse läbivaatamise tähtaeg;
  6) taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord;
  7) taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord;
  8) taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord;
  9) toetuse väljamaksete teostamise tingimused.

  (4) Taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusasutuse või rakendusüksuse juht või juhtorgan.

  (5) Meetme tingimustes sätestatud menetlustähtaegu ei ennistata.

§ 17.  Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kava

  (1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu, millele kohaldatakse käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi, kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (2) Meetme rakendusasutus koostab arengukava perioodiks riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava). Kava koosneb projektide loetelust. Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab kava koostamise korra. Kava koostamise kord kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse kava koostamise korra eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta kava koostamise korda ei kehtestata.

§ 18.  Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja vastavaks tunnistamine

  (1) Taotlejale võib muu hulgas esitada järgmisi nõudeid:
  1) piisava maksevõime tõendamine;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes likvideerimismenetluse või pankrotiotsuse puudumine;
  3) toetuse kaasrahastamiseks vajalike vahendite olemasolu;
  4) maksuvõla puudumine taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul;
  5) varem struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtaegse tasumise tõendamine;
  6) projekti teostamiseks vajalike vahendite tõendamine;
  7) projekti teostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja tegevusloa tõendamine;
  8) projekti raames teostatavateks töödeks piisava kogemuse tõendamine;
  9) viimase majandusaasta aruande kohta audiitori märkusteta järeldusotsuse esitamine.

  (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetelevastavust. Taotleja vastavaks tunnistamise korral tehakse taotleja vastavaks tunnistamise otsus. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.

§ 19.  Taotluse vastavaks tunnistamine

  (1) Taotlus sisaldub kirjalikus avalduses ja sellele lisatud dokumentides.

  (2) Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja võimaldama teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

  (3) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani.

  (4) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded.

  (5) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist (edaspidi  valeandmed);
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (6) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Taotluse menetlemist ei algatata ning taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt.

§ 20.  Taotluse hindamine

  (1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Taotluste hindamise tulemusena otsustatakse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine.

  (2) Meetme tingimustes toodud hindamiskriteeriumides sätestatakse, kas rahuldamisele kuulub:
  1) parim taotlus või
  2) parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet või
  3) kõik vastavaks tunnistatud taotlused, kui nende rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet. Kui vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa ületab vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet, eelistatakse taotluse rahuldamise otsustamisel võrdsete näitajatega taotluste korral ajaliselt varem esitatud taotlusi.

  (3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui hindamiskriteeriumide kohaldamisel selgub, et taotlus kuulub rahuldamisele. Ülejäänud taotluste kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistatakse eraldi haldusaktid. Kui taotlus kuulub rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud korras, otsustatakse taotluse rahuldamine ja vastavaks tunnistamine samas haldusaktis.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja kohustused, kui see on ette nähtud meetme tingimustes.

§ 21.  Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

  (1) Toetuse andmisega seotud asutused ja isikud ei avalda menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

  (2) Toetuse andmist korraldavad asutused ja isikud võivad töödelda menetluse käigus saadud isikuandmeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158) sätestatud korras.

4. peatükk VAIDE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE 

§ 22.  Vaidemenetluse algatamise õigus

  (1) Kui toetuse taotleja õigusi on rikutud, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (2) Vaide võib esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

  (3) Vaide rakendusüksuse ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse peale võib esitada rakendusasutusele, kes on sõlminud rakendusüksusega käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingu.

  (4) Riigiasutus toetuse taotlejana võib rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse tegevuse peale esitada vaide Rahandusministeeriumile.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 23.  Riiklik järelevalve

  (1) Riikliku järelevalve eesmärk on tagada eraldatud toetuse kasutamise eesmärgipärasus ja õigusaktidele vastavus.

  (2) Riikliku järelevalve subjektiks on toetuse saaja.

§ 24.  Riikliku järelevalve teostajad

  (1) Riikliku järelevalve asutuseks on rakendusüksus, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab riigiasutus.

  (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.

  (3) Kui toetuse saajaks on rakendusüksuse ülesandeid täitev riigiasutus, siis on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.

  (4) Euroopa Ühenduse algatuse Equal puhul on riikliku järelevalve asutuseks vastava programmi rakendusüksus.

  (5) Riiklikku järelevalvet teostatakse rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse juhi või meetme rakendusasutuse juhi poolt volitatud järelevalveametniku kaudu (edaspidi järelevalveametnik).

  (6) Meetme rakendusasutuse kui riikliku järelevalve asutuse juht võib järelevalve toimingute teostamisele kaasata rakendusüksuse ametniku või töötaja.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud järelevalveasutustele võivad riiklikku järelevalvet teostada ka muud järelevalveasutused teistes riiklikku järelevalvet reguleerivates seadustes sätestatud korras.

§ 25.  Järelevalveametniku pädevus

  (1) Järelevalveametnikul on õigus:
  1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) tutvuda toetuse abil loodud objektidega;
  3) saada kirjalikke ja suulisi seletusi;
  4) siseneda toetuse saaja nõusolekul järelevalve teostamiseks toetuse saaja või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on rajatud toetuse abil või mis on seotud toetuse kasutamisega;
  5) teha ettekirjutus toetuse ebaõige kasutamise rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

  (2) Kui järelevalveametnik avastab järelevalve käigus käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamatult järelevalveasutuse juhile või taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule.

6. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA TAGASIMAKSMINE 

§ 26.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik nõuab toetuse tagasi, kui:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt;
  3) käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda, kui:
  1) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankroti otsus;
  2) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti või selle vahe-etappide tähtaegu ei järgita;
  3) toetuse saaja ei ole täitnud oma käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 ja meetme tingimustes sätestatud kohustusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.

  (3) Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.

  (4) Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab rahandusminister.

§ 27.  Toetuse tagasinõudmise otsus

  (1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul teeb taotluse rahuldamise otsuse teinud isik toetuse tagasinõudmise otsuse (edaspidi  otsus).

  (2) Kui toetust ei tagastata ettenähtud tähtajaks, edastab otsuse teinud isik otsuse ja sellega seotud materjalid Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium esindab riiki toetuse tagasinõudmisel.

  (3) Otsuse võib teha viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase makse tegemist.

§ 28.  Intress ja viivis

  (1) Toetuse tagasinõudmise korral nõutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 1 või 2 alusel tagastatava toetuse summalt intressi vastavalt toetuse väljamaksmise valuutale kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt eurodes on kuue kuu Euribor + 5% aastas või toetuse summalt Eesti kroonides kuue kuu Talibor + 5% aastas. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud toetuse tagastamise tähtpäevani. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus.

  (2) Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtajaks, võib nõuda toetuse saajalt viivist kuni 0,1% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

7. peatükk ÜHTEKUULUVUSFONDI NING EUROOPA ÜHENDUSE ALGATUSTE  EQUAL JA INTERREG VAHENDITE ERALDAMINE 

§ 29.  Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamine

  (1) Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4, § 5 lõikes 1, §-des 6–12, 14 ja 22–28 sätestatut.

  (2) Ühtekuuluvusfondi korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (3) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (4) Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 30.  Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamine

  (1) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4; § 5 lõikes 1; §-des 6–9, 11 ja 12 ning 21–28 sätestatut.

  (2) Euroopa Ühenduse algatuse Equal korraldusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.

  (3) Euroopa Ühenduse algatuse Equal makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (4) Sotsiaalministeerium moodustab Euroopa Ühenduse algatuse  Equal seirekomisjoni.

  (5) Euroopa Ühenduse algatuse Equal rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (6) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 31.  Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite eraldamine

  (1) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide väljatöötamise, elluviimise ja seirega seotud ülesandeid täidab Siseministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesannete täitmiseks peab Siseministeerium läbirääkimisi vastavate Euroopa Liidu liikmesriikide ning programmide korraldus- ja makseasutustega ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.

  (3) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 32.  Halduskoostöö seaduse muutmine

  Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117) § 13 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

  « (1¹) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingute suhtes.»

§ 33.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ettevalmistamise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning riikliku ja haldusjärelevalve korra.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ (EÜT L 161, 26.02.1999, lk 1–42) artikli 15 lõike 5 kohaselt Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud arengukava alusel eraldatavate vahendite andmisel ja kasutamisel.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

§ 2.  Struktuuritoetus ja selle kasutamise aluseks olevad dokumendid

  (1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) käesoleva seaduse tähenduses on rahaline abi, mida antakse EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 2 lõikes 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 20 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuste «Interreg» (edaspidi «Interreg»), «Urban» (edaspidi «Urban») ja «Equal» (edaspidi «Equal») vahenditest, EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ (EÜT L 130, 25.05.1994, lk 1–13) alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Toetuse kasutamise üldised tingimused kehtestatakse alljärgnevates dokumentides:
  1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile b ja artiklile 16 vastav arengukava (edaspidi arengukava);
  2) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktile m ja artikli 18 lõikele 3 vastav programmitäiend;
  3) «Equali» vahendite kasutamise programmdokument;
  4) «Equali» vahendite kasutamise programmitäiend;
  5) «Interregi» ja «Urbani» programmi «Urbact» programmdokumendid;
  6) «Interregi» ja «Urbani» programmi «Urbact» programmitäiendid;
  7) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris;
  8) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud dokumentide kavandid kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja dokumendid kinnitab Euroopa Komisjon.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud dokumendi ja arengukava seirekomisjoni või «Equali» seirekomisjoni heakskiidetud dokumendi kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud dokumentide kavandid kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja dokumendid kinnitab «Interregi» vastava programmi seirekomisjon.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud dokumendid kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 3.  Prioriteet, meede ja projekt

  (1) Prioriteet käesoleva seaduse tähenduses on prioriteet EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punkti h mõistes.

  (2) Meede käesoleva seaduse tähenduses on meede EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punkti j mõistes.

  (3) Projekt käesoleva seaduse tähenduses on ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 4.  Toetuse taotleja ja tema kohustused

  (1) Toetuse taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks.

  (2) Toetuse taotleja on kohustatud:
  1) esitama taotluse adressaadiks oleva isiku või asutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes või § 29 lõike 2 alusel antud õigusaktis sätestatud vormis, viisil ja tähtajaks;
  2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama taotluse adressaadiks oleva isiku või asutuse nõudmisel teda toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama taotluse adressaadiks oleva isiku või asutuse nõudmisel käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes või § 29 lõike 2 alusel antud õigusaktis ettenähtud omafinantseeringu olemasolu.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 4¹.  Toetuse saaja ja tema kohustused

  (1) Toetuse saaja on isik või asutus, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

  (2) Taotlust esitamata võib toetuse saajaks olla rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik, kui nii on kokku lepitud käesoleva seaduse § 14 lõike 3 alusel sõlmitud halduslepingus või sätestatud §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama omafinantseeringu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määras;
  2) kasutama toetust ja toetuse abil soetatavat, ehitatavat või renoveeritavat vara ettenähtud tingimustel;
  3) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta teabe ja aruanded tähtajaks;
  4) viivitamata kirjalikult teavitama toetuse taotluse rahuldamise otsuse teinud isikut või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutust toetuse taotluses esitatud ja projekti teostamisega seotud andmete muutumisest;
  5) taotlema toetuse taotluse rahuldamise otsuse teinud isiku või käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  6) võimaldama auditi või riikliku ja haldusjärelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osalevate isikute toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  7) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid volitatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  8) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulusid ning neid kajastavaid kulu- ja maksedokumente muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  9) järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes;
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]
  10) järgima projektiga seotud hangete tegemisel käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei ole kohaldatav riigihangete seaduses sätestatu;
  11) tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise toetuse taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 30 lõikes 4 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  12) tagama Ühtekuuluvusfondi vahenditest soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise toetuse taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kui käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel antud õigusaktis sätestatu kohaselt ei ole rakendusasutus ette näinud pikemat tähtaega;
  13) säilitama projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini;
  14) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi kooskõlas Euroopa Komisjoni määruses 1159/2000/EÜ (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36), Euroopa Komisjoni määruses 621/2004/EÜ (ELT L 98, 02.04.2004, lk 22–24) ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatuga.

  (4) Kui toetuse saajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik, peab toetuse saaja tegutsema käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes sätestatu kohaselt või kasutama toetust vastavalt halduslepingus kokkulepitule ja täitma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6–14 sätestatut.

§ 4².  Omafinantseering ja abikõlblik kulu

  (1) Omafinantseering käesoleva seaduse tähenduses on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata.

  (2) Abikõlblik kulu käesoleva seaduse tähenduses on kulu, mis on tehtud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes, EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklis 30, Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ (ELT L 072, 11.03.2004, lk 66–77), Euroopa Komisjoni määruses 16/2003/EÜ (EÜT L 002, 07.01.2003, lk 7–13) või muudes õigusaktides sätestatud nõuetega.

  (3) Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja korra kooskõlas Euroopa Komisjoni määruses 448/2004/EÜ ja Euroopa Komisjoni määruses 16/2003/EÜ sätestatuga kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 5.  Komisjonid

  (1) Arengukava seirekomisjon (edaspidi seirekomisjon) täidab EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklis 35 ja arengukavas sätestatud seirekomisjoni ülesandeid. Seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Ühtekuuluvusfondi riiklik seirekomisjon teostab Ühtekuuluvusfondi projektide tulemuslikkuse seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Ühtekuuluvusfondi seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister.

  (3) «Equali» seirekomisjon teostab «Equali» elluviimise seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. «Equali» seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Prioriteedi juhtkomisjon teostab prioriteedi eesmärkide saavutamise seiret ja täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Prioriteedi juhtkomisjoni moodustab prioriteedi rakendusasutuse juht.

  (5) Meetme juhtkomisjon teostab meetme eesmärkide saavutamise seiret ja täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. Meetme juhtkomisjoni moodustab vajaduse korral meetme rakendusasutuse juht.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud komisjonide liikmetest moodustavad Euroopa Komisjoni määruse 1260/1999/EÜ artikli 8 lõikes 1 nimetatud partnerite esindajad vähemalt ühe kolmandiku.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud komisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 6.  Audit ja akrediteerimine

  (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse üksikasjalikust riskide hinnangust tulenevalt toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ (EÜT L 155, 12.06.2001, lk 9–10) artikli 10 lõike 1 punktile a ja artiklile 12 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 5–23) artikli 9 lõike 1 punktile a ja artiklile 11.

  (2) Kuludokumentide audit on Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ artikli 10 lõike 1 punktis b ja artiklis 12 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud tegevus.

  (3) Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001 artikli 10 lõikele 2 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 9 lõikele 2 peavad enne toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni väljastamist kuludokumentide auditi raames auditeeritud kulud hõlmama struktuurifondide puhul vähemalt 5% ja Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt 15% kõigist tegelikult väljamakstud abikõlblikest kuludest.

  (4) Toetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Akrediteerimine käesoleva seaduse tähenduses on programmitäiendis või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rakendusasutusena või -üksusena nimetatud asutuse või isiku juhtimis- ja kontrollisüsteemide EL Nõukogu määruses 1260/1999/EÜ, Euroopa Komisjoni määruses 438/2001/EÜ või Euroopa Komisjoni määruses 1386/2002/EÜ sätestatud nõuetele vastavaks tunnistamine.

  (6) Akrediteerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 7.  Seire ja hindamine

  (1) Toetuse kasutamise seire on pidev tegevus, mille abil jälgitakse arengukava, prioriteedi, meetme, projekti või programmi rakendamise tulemuslikkust ja kvaliteeti.

  (2) Toetuse kasutamise hindamise käigus analüüsitakse vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artiklitele 40–43 ja EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ artiklile 13 toetuse kasutamist ning antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe suurendamiseks.

  (3) Toetuse kasutamise seire ja hindamise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 8.  Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsioon

  (1) Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 438/2001/EÜ artiklitele 15–17 ning Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artiklitele 13–15 on auditeeriva asutuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav toetuse kasutamist kinnitav dokument, mis auditeerimiste ning vajaduse korral tehtud täiendavate audititoimingute tulemustele tuginedes koostatakse toetuse andmise lõppemisel.

  (2) Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 9.  Struktuuritoetuse register

  (1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (2) Registrile tuginedes kogutakse statistilist ja finantsinformatsiooni, peetakse arvestust toetuse andmise ja kasutamise üle Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamiseks ning toetuse andmise ja kasutamise juhtimiseks vastavalt EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 34 lõike 1 punktile a ning tehakse toetuse väljamakseid.

  (3) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist võidakse registrisse kantud andmetest kolmandatele isikutele avalikustada ainult statistilisi ülevaateid. Toetuse taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada kõiki tema enda, tema taotluse ja tema projekti kohta registrisse kantud andmeid.

  (4) Pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist on registrisse kantud toetuse taotluse rahuldamise otsuses sisalduva projekti andmed avalikud, välja arvatud andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ja muud andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Andmed projekti omafinantseeringu kohta ei ole avalikud, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest vahenditest;

  (5) Taotleja, kelle toetuse taotlust ei rahuldatud, ja tema toetuse taotluses sisalduva projekti kohta registrisse kantud andmed avalikustamisele ei kuulu.

  (6) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
  1) nõuded registri arendamisele ja registri arendamise korra;
  2) registri kasutamise tingimused ja korra.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

2. peatükk TOETUSE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED 

§ 10.  Korraldusasutus

  (1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktis n ja EL Nõukogu määruse 1386/2002/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, välja arvatud ülesannete osas, mida täidab rakendusasutus või rakendusüksus. Korraldusasutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister:
  1) kehtestab toetuse andmise ja kasutamise üldise eeskirja;
  2) kehtestab toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja korra;
  3) teeb käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud auditi tulemuste põhjal Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada isiku või asutuse akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsus ning määrata isik või asutus täitma rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid;
  4) korraldab arengukava ja programmitäiendi muutmist koostöös rakendusasutustega.

  (3) Korraldusasutuse ülesannete täitmiseks on valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste poolt toetuse andmise ja kasutamisega ning toetuse saajatele antud toetuse kasutamisega seotud dokumente.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 11.  Makseasutus

  (1) EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 9 punktis o ja Euroopa Komisjoni määruse 1386/2002/EÜ artikli 2 lõike 1 alapunktis b nimetatud makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, välja arvatud ülesannete osas, mida täidab rakendusasutus või rakendusüksus. Makseasutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
  1) toetuse väljamaksmise ja kasutamise finantsaruannete esitamise korra ja aruannete vormid;
  2) toetuse väljamaksmise üldised tingimused ja korra.

  (3) Makseasutuse ülesannete täitmiseks on valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 12.  Auditeeriv asutus

  (1) Auditeeriv asutus korraldab korraldus- ja makseasutuste, toetuse saajate ning koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega rakendusasutuste ja -üksuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimist ning toetuse kuludokumentide auditeerimist ja esitab Euroopa Komisjonile toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Auditeeriv asutus on oma ülesannete täitmisel vastutav Vabariigi Valitsuse ees.

  (2) Auditeeriv asutus koostab koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega toetuse auditeerimise strateegilise plaani ja aasta tööplaani ning kinnitab need.

  (3) Valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikul on õigus auditeerida toetuse andmist korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste poolt ning toetuse kasutamist toetuse saajate poolt.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 13.  Rakendusasutused

  (1) Rakendusasutus täidab vastavalt prioriteedi, meetme või Ühtekuuluvusfondi projekti väljatöötamise ja rakendamisega seotud ülesandeid. Rakendusasutus on oma ülesannete täitmisel vastutav korraldusasutuse, makseasutuse, auditeeriva asutuse ja Vabariigi Valitsuse ees.

  (2) Prioriteedi eest vastutava rakendusasutuse (edaspidi prioriteedi rakendusasutus) ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud ministeerium.

  (3) Meetme eest vastutava rakendusasutuse (edaspidi meetme rakendusasutus) ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud ministeerium või Riigikantselei. Meetme rakendusasutuse juht käesoleva seaduse mõistes on valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär (edaspidi meetme rakendusasutuse juht).

  (4) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud ministeerium.

  (5) Kui rakendusasutus ei täida talle pandud ülesandeid, otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul asutuse volituste jätkamise, peatamise või lõpetamise ning korraldab rakendusasutuse ülesannete edasise täitmise.

  (6) Vajaduse korral täidab prioriteedi või meetme rakendusasutuse ülesandeid korraldusasutus, kui nii on ette nähtud programmitäiendis.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 13¹.  Rakendusasutuse ülesanded

  (1) Prioriteedi rakendusasutuse ülesanded on:
  1) prioriteedi eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises ja prioriteedi raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusasutuste ja -üksuste nõustamine meetmete rakendamisel;
  2) prioriteedi seire;
  3) arengukava ja programmitäiendi koostamisel osalemine;
  4) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded.

  (2) Prioriteedi rakendusasutuse juht kehtestab vajaduse korral meetme seirearuannete vormid ja esitamise tähtajad.

  (3) Meetme rakendusasutuse ülesanded on:
  1) meetme eesmärkide saavutamise tagamine, sealhulgas osalemine õigusaktide väljatöötamises, toetuse andmisel ja meetme raames riigieelarve planeerimises, ning meetme rakendusüksuste nõustamine meetmete rakendamisel;
  2) meetme seire;
  3) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste tasandil ning kuludokumentide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tasandil;
  4) toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamine;
  5) arengukava ja programmitäiendi koostamisel osalemine;
  6) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded.

  (4) Meetme rakendusasutuse juht:
  1) kehtestab vajaduse korral toetuse kasutamise seire eeskirja ja seirearuannete vormid;
  2) kehtestab vajaduse korral meetme raames abikõlblike kulude määramise tingimused ja korra;
  3) volitab ametnikke ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud auditeid;
  4) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (5) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse ülesanded on:
  1) käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 7 ja 8 nimetatud kavade koostamine ja muutmine;
  2) Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatavate projektide elluviimise korraldamine;
  3) toetuse taotluse menetlemine;
  4) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste tasandil ning kuludokumentide auditi tegemine rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tasandil;
  5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamine;
  6) muud talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesanded.

  (6) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse juht:
  1) volitab ametnikke ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud auditeid;
  2) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 14.  Rakendusüksus

  (1) Rakendusüksus täidab meetme või Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatava projekti rakendamisega seotud ülesandeid. Rakendusüksus on oma ülesannete täitmisel vastutav meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse, korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ees.

  (2) Rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik.

  (3) Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib meetme rakendusasutuse või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuse juht rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi haldusleping) halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Halduslepingu kavand kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab halduslepingu kavandi 10 tööpäeva jooksul, arvates kavandi Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest.

  (4) Kui rakendusüksus ei täida talle pandud ülesandeid, teavitab meetme rakendusasutus või Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rakendusüksuse ülesandeid täitva isiku või asutuse volituste jätkamise, peatamise või lõpetamise ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

  (6) Vajaduse korral täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutus või meetme rakendusasutus, kui nii on ette nähtud programmitäiendis.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 15.  Rakendusüksuse ülesanded

  (1) Rakendusüksuse ülesanded on:
  1) toetuse taotluste menetlemine;
  2) toetuse maksmiseks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine;
  3) toetusest ja omafinantseeringust tehtavate kulude abikõlblikkuse kontrollimine;
  4) toetuse kasutamise seire;
  5) andmete esitamine toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks;
  6) juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimine rakendusüksuse tasandil ning kuludokumentide auditeerimine rakendusüksuse ja toetuse saajate tasandil;
  7) andmete esitamine toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  8) toetuse saamise võimaluste ning toetuse kasutamise statistiliste ülevaadete avalikustamine;
  9) muud talle käesoleva seaduse, teiste õigusaktide või halduslepinguga pandud ülesanded.

  (2) Rakendusüksusel on meetme rakendusasutusega ja korraldusasutusega enne kooskõlastatult õigus delegeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine kolmandatele isikutele.

  (3) Rakendusüksuse juhtorgan:
  1) volitab ametnikke või töötajaid ja vajaduse korral teisi isikuid tegema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud auditeid;
  2) täidab muid talle käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (4) Meetme rakendusasutuse juht võib käesoleva seaduse §-s 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes sätestatu kohaselt volitada rakendusüksuse juhtorganit tegema toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsust (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või rahuldamata jätmise otsust.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

3. peatükk TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 16.  Meetme tingimused

  (1) Meetme rakendusasutuse juht kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa (edaspidi meetme tingimused). Kui meetme rakendusasutuse juht on riigisekretär, kehtestatakse meetme tingimused Vabariigi Valitsuse määrusega. Meetme tingimustes võib programmitäiendis sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada.

  (2) Meetme tingimustes sätestatakse:
  1) toetuse andmise alused – toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud ja toetuse määr;
  2) toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded;
  3) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord, vajaduse korral taotluste vastuvõtmine konkreetse tegevuse, piirkonna või meetme eelarve osa kohta;
  4) toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord;
  5) toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
  6) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord ning aruannete vormid;
  7) toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning kehtetuks tunnistamise alused ja kord;
  8) elektroonilise andmeside kaudu esitatavatele dokumentidele vajaduse korral esitatavad lisanõuded.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Meetme tingimustes sätestatakse, millist taotluse menetlemise korda käesoleva seaduse § 20 lõigetes 1–4 nimetatutest taotluse rahuldamisel kohaldatakse.

  (4) Kui toetuse saajaks on käesoleva seaduse § 4¹ lõike 2 kohaselt rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik, kohaldatakse meetme tingimustes tema suhtes vaid lõike 2 punktides 1 ja 5 sätestatut.

  (5) Meetme tingimuste eelnõu tuleb saata arvamuse avaldamiseks prioriteedi juhtkomisjonile ning kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab meetme tingimuste eelnõu või annab arvamuse selle kohta 10 tööpäeva jooksul, arvates eelnõu Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest. Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta meetme tingimusi ei kehtestata.

§ 17.  Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmed

  (1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete, mille rakendamisel kohaldatakse käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi, loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelus nimetatud meetme rakendusasutuse juht kehtestab meetme tingimused, milles lisaks käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 nimetatule sätestatakse kooskõlas programmitäiendis tooduga riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava) koostamise tingimused ja kord.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetme tingimuste eelnõu tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab meetme tingimuste eelnõu või annab selle kohta arvamuse 10 tööpäeva jooksul, arvates eelnõu Rahandusministeeriumile kättesaadavaks muutumisest. Rahandusministeeriumi kooskõlastuseta meetme tingimusi ei kehtestata.

  (4) Meetme rakendusasutus koostab kava eelnõu, mis koosneb vähemalt eelistusnimekirjana esitatud investeeringute loetelust, investeeringute hinnangulisest maksumusest ja investeeringutele antavate toetuste maksimaalsetest määradest. Kava eelnõu esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelus nimetatud meetmete puhul võib toetust taotleda ainult kavas nimetatud investeeringutele.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 18.  Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja tunnistamine nõuetele vastavaks

  (1) Taotlejale võib esitada järgmisi nõudeid:
  1) taotleja on maksevõimeline;
  2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;
  3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;
  4) taotlejal ei ole olnud maksuvõlga taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul;
  5) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks tagasi maksnud;
  6) taotleja ei ole varem projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust saanud;
  7) taotleja ei taotle projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samaaegselt mitmest meetmest või meetme osast;
  8) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
  9) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ja tegevusluba;
  10) taotleja täidab keskkonna-, töö-, ohutus- ja hügieeninõudeid;
  11) taotleja juriidiline vorm ja osalust omavad isikud on nõuetekohased;
  12) taotleja vastaval alal tegutsemise aeg on nõuetekohane;
  13) taotleja vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavad nõuded.

  (3) Kui taotleja nõuetele ei vasta, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust hindamata.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 19.  Taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse tunnistamine nõuetele vastavaks

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on vormistatud meetme tingimustes sätestatud vormis ja sellele on lisatud meetme tingimustes nõutud dokumendid;
  2) toetust on taotletud meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele;
  3) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas meetme tingimustes nimetatud arendusdokumentidega;
  4) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra;
  5) projekt, mille rahastamiseks toetust taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2009. aasta 30. juuniks, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi saavate projektide puhul hiljemalt 2009. aasta 31. maiks; – rakendatakse alates 1.01.2009
[RT I 2009, 17, 100 - jõust. 11.03.2009]
  6) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
  7) taotluses esitatud andmed on piisavad ja õiged;
  8) taotluse on allkirjastanud taotleja või teda esindav esindusõiguslik isik. Kui taotluse esitamisel on kasutatud elektroonilist andmesidet, peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab tuvastada taotluse esitanud isikut ja allkirja andmise aega. Elektrooniline allkiri antakse kas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud või meetme tingimustes ettenähtud viisil;
[RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]
  9) taotlus vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele.

  (2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatavad nõuded.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
  4) taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

  (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (6) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus läbi vaatamata.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 20.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Kui rahuldamisele kuuluvad kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, rahuldatakse taotlus tingimusel, et taotluse rahuldamisel ei ületata taotluste rahastamise eelarvet. Kui nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa taotluste rahastamise eelarvet, eelistatakse taotluse rahuldamise otsustamisel võrdsete näitajatega taotluste korral varem esitatud taotlust.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (2) Kui rahuldamisele kuulub parim taotlus, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste alusel koostatakse taotluste paremusjärjestus ning paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotluse kohta tehakse taotluse rahuldamise otsus. Ülejäänud taotluste kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata taotluste rahastamise eelarvet. Kui rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (4) Kui toetust taotletakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kava alusel kinnitatud investeeringutele, kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused kavaga kinnitatud eelistusnimekirja alusel. Kui rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (5) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse järgmiste aastate eelarvete vahendite arvel, võib taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena ette näha otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise, kui toetuse väljamaksmise aasta eelarves vahendid toetuse maksmiseks puuduvad. Kui taotluse rahastamiseks ettenähtud eelarves ei ole piisavalt vahendeid toetuse väljamaksmiseks, võib toetuse saaja nõusolekul toetuse summat ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse projekti eesmärgid. Kui toetuse saaja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (6) Meetme tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Kui nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus ei vasta meetme tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusasutuse juht või rakendusüksuse juhtorgan vastavalt meetme tingimustes sätestatule.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 20¹.  Taotluse rahuldamise otsuse ja kinnituskirja saatmine toetuse saajale

  (1) Toetuse taotlejale või toetuse saajale saadetakse taotluse rahuldamise otsus, otsuse koopia või eelnõu.

  (2) Koos taotluse rahuldamise otsuse, otsuse koopia või eelnõuga saadetakse toetuse taotlejale või saajale kinnituskiri, mille allkirjastamisega toetuse taotleja või saaja kinnitab oma valmisolekut kasutada toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule (edaspidi kinnituskiri), kui nii on ette nähtud meetme tingimustes.

  (3) Kui toetuse taotleja või saaja on nõus taotluse rahuldamise otsuses või otsuse eelnõus sätestatud tingimustega, tagastab ta allkirjastatud kinnituskirja taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 20².  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse või isiku algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
  2) muutub projekti elluviimise algus- või lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev;
  3) muutub projekti eelarve;
  4) meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu.

  (3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui:
  1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
  2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
  3) otsuse muutmist ei võimalda meetme või meetme osa rahastamise eelarve;
  4) esinevad muud meetme tingimustes nimetatud asjaolud.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul;
  3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
  6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
  7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 21.  Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

  (1) Toetuse andmisega seotud asutused ja isikud ei avalda taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni või dokumente.

  (2) Toetuse andmist korraldavad asutused ja isikud võivad töödelda taotlejate, toetuse saajate ja taotluse kohta menetluse käigus saadud informatsiooni või dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

4. peatükk VAIDE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE 

§ 22.  Vaidemenetlus

  (1) Kui toetuse taotleja või saaja leiab, et tema õigusi on rikutud, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Kaebuse isiku või asutuse otsuse või toimingu peale võib esitada halduskohtusse pärast samas asjas vaideotsuse tegemist.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitva asutuse või isiku, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, otsuse või toimingu peale, lahendab vaide otsuse teinud või toimingu teostanud rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitev asutus või isik, tagades, et vaide lahendamine toimub sõltumatult rakendusasutuse või -üksuse ülesannete täitmisest.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide meetme rakendusasutus või tema volitusel otsuse või toimingu teinud eraõiguslik juriidiline isik.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (4) Riigiasutus toetuse taotlejana või saajana võib rakendusasutuse või -üksuse ülesandeid täitva riigiasutuse otsuse või toimingu peale esitada vaide korraldusasutusele.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (5) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide vastuvõtmisest.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

5. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 23.  Järelevalve eesmärk, ulatus ja subjektid

  (1) Järelevalve eesmärk on kontrollida toetuse andmise ja kasutamise eesmärgipärasust ja vastavust õigusaktidele.

  (2) Järelevalve subjektideks on rakendusüksuse ülesandeid täitev asutus või isik ja toetuse saaja.

  (3) Järelevalve käigus kontrollitakse rakendusüksuse tegevust temale käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning halduslepinguga pandud ülesannete täitmisel või toetuse saaja tegevust kooskõlas taotluse rahuldamise otsuses ja õigusaktides sätestatuga.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 24.  Riikliku ja haldusjärelevalve teostajad
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Rakendusüksuse ülesandeid täitva asutuse või isiku tegevuse üle teostab haldusjärelevalvet meetme rakendusasutus.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Toetuse saaja tegevuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet rakendusüksuse ülesandeid täitev riigiasutus. Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet toetuse saaja üle rakendusüksus või rakendusasutus vastavalt halduslepingus kokkulepitule.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui toetuse saajaks on rakendusüksuse ülesandeid täitev isik või asutus, teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet tema tegevuse üle meetme rakendusasutus.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) «Equali» puhul teostab riiklikku või haldusjärelevalvet vastava programmi rakendusüksus.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (5) Rakendusasutuse juht või rakendusüksuse juhtorgan teostab järelevalvet selleks volitatud ametniku või töötaja kaudu.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (6) Riikliku või haldusjärelevalve korra kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud järelevalvet teostava asutuse juhtorgan.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 24¹.  Riikliku järelevalve erimeetmed

  Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 24².  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär ühel korral 2000 eurot ning kokku 6400 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 25.  Haldusjärelevalve teostamiseks lubatud meetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Rakendusüksuse üle haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  1) kontrollida toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) saada rakendusüksuse esindajatelt kirjalikke ja suulisi seletusi;
  3) viibida järelevalve teostamiseks rakendusüksuse ruumides ja territooriumil ning teostada kohapealset kontrolli;
  4) kontrollida toetuse saaja tegevuse üle järelevalve teostamisel rakendusüksuse tegevust;
  5) teha ettekirjutus toetuse andmisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kui riiklikku või haldusjärelevalvet teostav ametiisik avastab käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamatult teda volitanud isikule või taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

6. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA TAGASIMAKSMINE 

§ 26.  Toetuse tagasinõudmine
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud või eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu sõlminud isik või asutus võib teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta (edaspidi toetuse tagasinõudmise otsus) toetuse saajalt, kui:
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  1) ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  3) toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  4) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  5) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti elluviimise tähtaegu ei ole järgitud;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  6) taotluse rahuldamise otsus on vastavalt käesoleva seaduse § 20² lõikele 4 tunnistatud kehtetuks;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  7) käesoleva seaduse §25 lõike 2 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata;
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  8) toetuse saaja ei ole täitnud talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (1¹) Kui ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise aluseks olev asjaolu, mille tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, võib toetuse tagasi nõuda käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud protsendi ulatuses.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- või pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Ühtekuuluvusfondist antud toetuse tagasinõudmise otsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud juhtudel teha Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus või kui toetuse saaja on Ühtekuuluvusfondi rakendusasutus, siis korraldusasutus.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse täitmata jätmise korral annab toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (5) Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Toetuse võib tagasi nõuda viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

§ 27.  Toetuse tagasimaksmine

  (1) Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tähtaeg toetuse tagasimaksmiseks on 90 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus võib põhjendatud juhul toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.

  (3) Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

  (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus võib peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

§ 28.  Intress ja viivis

  (1) Käesoleva seaduse § 26 lõike 1 alusel tagastatava toetuse summa jäägilt nõutakse intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summalt eurodes on kuue kuu Euribor + 5 protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Intressi arvestatakse toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates, võttes aluseks otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära. Kui toetuse taotlemisel või kasutamisel on toime pandud kuritegu, arvestatakse intressi toetuse väljamaksmise päevast arvates, võttes aluseks sellel päeval kehtinud intressimäära.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (3) Intressi arvestatakse kuni toetuse tagasimaksmise päevani, kuid mitte kauem kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani, ajatamise korral lõpliku tagasimaksmise tähtpäevani.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Intressiarvestus peatub toetuse saaja pankroti väljakuulutamisel.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Riigiasutus ei pea intressi ega viivist tasuma. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, peab riigiasutus tasuma viivist riigi poolt Euroopa Komisjonile tasutud summa ulatuses.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (7) Toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik või asutus võib loobuda tagasinõutava toetuse, intressi ja viivise kogusumma jäägi nõudmisest, kui see on alla 3 euro ning tasutud intressi ja viivise kogusummast on võimalik hüvitada tagasimaksmata toetuse summa jääk.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid, vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

6¹. peatükk RIKKUMISEST TEAVITAMINE 
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 28¹.  Rahandusministeeriumi teavitamine

  (1) Rahandusministeeriumit ja vajaduse korral meetme rakendusasutust teavitatakse vastavate asjaolude ilmnemisest arvates kahe nädala jooksul alljärgnevast:
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]
  1) ilmnenud on mõni käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 sätestatud asjaoludest;
  2) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et esitatud või juba rahuldatud toetuse taotlus on esitatud kelmuse eesmärgil Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48) artikli 1 mõistes;
  3) õigusaktides esineb reguleerimata või puudulikult reguleeritud küsimusi, mis võimaldavad toetuse mittesihipärast kasutamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

§ 28².  Euroopa Pettustevastase Ameti teavitamine

  (1) Pettusest, korruptsioonist ja muust Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast õigusvastasest tegevusest teavitab auditeeriv asutus Euroopa Pettustevastast Ametit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1073/1999/EÜ (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7), Euroopa Komisjoni määruses 1681/94/EÜ (EÜT L 178, 12.07.1994, lk 43–46) ja Euroopa Komisjoni määruses 1831/94/EÜ (EÜT L 130 25.05.1994, lk 1) sätestatuga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel saadud ja edastatud teave tunnistatakse asutusesiseseks teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Auditeeriv asutus võib käsitletavat teavet avalikustada Euroopa Komisjoni määruse 1681/94/EÜ artiklis 10 ja Euroopa Komisjoni määruse 1831/94/EÜ artiklis 10 sätestatud tingimustel ja korras ning nendes artiklites nimetatud isikutele.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

7. peatükk ÜHTEKUULUVUSFONDI JA «EQUALI» VAHENDITE ANDMINE 
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 29.  Ühtekuuluvusfondi vahendite andmine

  (1) Ühtekuuluvusfondi vahendite andmise suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi ning § 1 ja 2, § 3 lõiget 3, § 4, § 4 ¹ lõikeid 1 ja 3, § 4²–14, § 15 lõike 1 punkte 2–9, lõikeid 2 ja 3 ning § 21–28².
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevuse ja ülesanded ning vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele, taotluse menetlemise tingimused ja korra ning järelevalve teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 30.  «Equali» vahendite andmine

  (1) «Equali» vahendite andmise suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi ning § 1, 2, 4, 4¹ ja § 4², § 5 lõikeid 1 ja 2, § 6, § 7 lõikeid 1 ja 2, § 8, 9, 11, 12 ning 18–28².
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud paragrahvides olevad viited meetme tingimustele loetakse viideteks lõike 6 alusel antud õigusaktile.

  (3) «Equali» korraldusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.

  (4) «Equali» makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

  (5) «Equali» rakendusüksuse ülesandeid täidab Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik.

  (6) «Equali» vahendite andmist korraldavate asutuste pädevuse ja ülesanded ning vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 31.  [Kehtetu - RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

7¹. peatükk «INTERREGI» PROGRAMMIDE JA «URBANI» PROGRAMMI «URBACT» ETTEVALMISTAMINE JA ELLUVIIMINE 
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

§ 31¹.  «Interregi» programmide ja «Urbani» programmi «Urbact» ettevalmistamine ja elluviimine

  (1) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» suhtes kohaldatakse ainult käesolevat paragrahvi, § 2, 21 ja 23, § 25 lõikeid 2 ja 3 ning § 28².
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (2) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» väljatöötamise ja elluviimisega seotud Euroopa Ühenduse õigusaktides ja nende alusel kehtestatud programmdokumentides liikmesriigile pandud ülesandeid täidab Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks peab Rahandusministeerium läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega, programmide korraldus- ja makseasutustega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (4) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» üldjuhtimist teostavad programmdokumendis sätestatu kohaselt vastava programmi korraldusasutus, makseasutus, juhtkomisjon ning seirekomisjon.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (5) «Interregi» programmide ning «Urbani» programmi «Urbact» elluviimise, projektide järelevalve ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise tingimused ja korra, sealhulgas toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused, kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (6) «Interregi» programmide juht- ja seirekomisjonide ning «Urbani» programmi «Urbact» seirekomisjoni Eesti-poolsed liikmed nimetab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2005, 37, 279 - jõust. 01.07.2005]

  (7) [Kehtetu - RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

  (8) «Interregi» programmide ja «Urbani» programmi «Urbact» puhul teostab järelevalvet Rahandusministeerium.
[RT I, 30.06.2015, 4 - jõust. 01.09.2015]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 32.  Halduskoostöö seaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 32¹.  Seaduse rakendamine

  (1) Enne 2005. aasta 1. juulit:
  1) rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid täitma nimetatud isik või asutus loetakse akrediteerituks käesoleva seaduse kohaselt ning alates 2005. aasta 1. juulist täidab see isik või asutus rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 15 sätestatud ulatuses ja korras;
  2) rakendusüksuse ülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikutega sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatuga;
  3) alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule;
  4) tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatu viiakse ellu, toetuse taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt otsuses ja otsuse tegemise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule;
  5) eraldatud toetuse andmise ja kasutamise üle teostatakse 2005. aasta 1. juulist alates järelevalvet käesoleva seaduse §-des 23–25 sätestatud alustel ja korras. Enne 2005. aasta 1. juulit toetuse saaja üle järelevalvet teostanud meetme rakendusasutus korraldab vajaduse korral vastavate materjalide üleandmise käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel järelevalvet teostavale rakendusüksusele;
  6) väljamakstud toetuse tagasinõudmisel esindab alates 2005. aasta 1. juulist riiki toetuse tagasinõudmise otsuse teinud isik.

  (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 8 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2005. aasta 15. aprillist.

  (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehti või haldusleping sõlmiti enne 2007. aasta 1. jaanuari ja toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast 2007. aasta 1. jaanuari, siis kohaldatakse intressi ja viivise arvestamisel käesoleva seaduse § 28 lõigete 1–4, 7 ja 8 alates 2007. aasta 1. jaanuarist kehtivat redaktsiooni.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuselt võib nõuda viivist kuni 0,1 protsenti päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuselt riigiasutus intressi ja viivist tasuma ei pea. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, tasub riigiasutus viivist riigi poolt Euroopa Komisjonile tasutud summa ulatuses.
[RT I 2006, 59, 440 - jõust. 01.01.2007]

  (6) Kui taotluse rahuldamise otsus tehti või haldusleping sõlmiti enne 2008. aasta 5. juunil vastuvõetud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse» jõustumist ning toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast nimetatud seaduse jõustumist, siis kohaldatakse toetuse tagasinõudmisel käesoleva seaduse § 26 lõigete 1¹ ja 4, § 27 lõike 1 ning § 28 lõike 2 alates nimetatud seaduse jõustumisest kehtivat redaktsiooni.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (7) Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus pikendada projekti, mille taotluse rahuldamise otsus on tehtud enne 2008. aasta 31. detsembrit, tegevuste elluviimise tähtaega kuni 2009. aasta 30. juunini, Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi saavate projektide puhul kuni 2009. aasta 31. maini.
[RT I 2009, 17, 100 - jõust. 11.03.2009]

  (8) Käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel võib alates 2008. aasta 5. juunil vastuvõetud «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse» jõustumisest esitada vaide korraldusasutusele.
[RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]

  (9) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2009. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2009, 17, 100 - jõust. 11.03.2009]

§ 33.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.