Kalandusturu korraldamise seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kalandusturu korraldamise abinõud ja nende rakendamise kord, kalandustoodete turustusnormid, tarbija teavitamise nõuded, kalandustoodete tootjate ühenduse (edaspidi tootjaorganisatsioon) tunnustamise alused ja kord ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatus.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (3) Põllumajandusminister võib oma pädevuse piires kehtestada ühise kalanduspoliitika kohaldamiseks käesoleva seaduse reguleerimisala ulatuses õigusakte küsimustes, mille otsustamise õigus on vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele liikmesriigil.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 2.  Kalandusturu korraldamise abinõud

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõud on kalandusturu tasakaalustatud arenguks antavad riiklikud arengutoetused, turukorralduslikud toetused, looduskahju toetus, vähese tähtsusega kalamajanduslik abi ning käesoleva seaduse 5¹. ja 5². peatükis sätestatud kalamajanduslik riigiabi.

  (2) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike arengutoetuste liigid on:
  1) intressitoetus;
  2) nõuandetoetus;
  3) koolitustoetus;
  4) praktikatoetus;
  5) [kehtetu – RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]
  6) tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus.

  (3) Käesoleva seaduse alusel antavate turukorralduslike toetuste liigid on:
  1) kõrvaldamistoetus;
  2) ülekandetoetus;
  3) eraladustamistoetus.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 3.  Riikliku arengutoetuse suurus

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklike arengutoetuste andmiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.

  (2) Lähtudes riigieelarves riiklikeks arengutoetusteks ettenähtud raha hulgast, otsustab põllumajandusminister, millist liiki arengutoetusi eelarveaastal antakse ning toetusteks mõeldud eelarvevahendite jaotuse.

  (3) Toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ette nähtud.

§ 4.  Kalandustoode

  Kalandustoode käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.01.2000, lk 22–52) artiklis 1 nimetatud toode.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 5.  [Kehtetu – RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 6.  Kalandustoodete tootja

  (1) Kalandustoodete tootja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artiklis 1 nimetatud füüsiline või juriidiline isik.

  (2) Kalandustoodete tootja, kes tegeleb kalapüügiga (kalapüüdja), peab olema äriregistris registreeritud ning tal peab olema kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9) alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 7.  [Kehtetu – RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 8.  Kalandusaasta

  Kalandusaasta käesoleva seaduse tähenduses on kalendriaasta.

2. peatükk KALANDUSTOODETE TURUSTUSNORMID JA TARBIJA TEAVITAMISE NÕUDED 
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 9.  Kalandustoodete turustusnormid

  Kalandustooted peavad vastama turustusnormidele, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2406/96, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15).
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 9¹.  Tarbija teavitamise nõuded

  (1) Tarbija teavitamiseks märgistatakse kalandustooted komisjoni määruses (EÜ) nr 2065/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijate teavitamise kohta kalandus- ja akvakultuuritoodetest (EÜT L 278, 23.10.2001, lk 6–8), sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2065/2001 artiklis 7 nimetatud väikesed tootekogused kehtestab põllumajandusminister . Väikestele tootekogustele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid.

  (3) Nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 4 lõikes 2 nimetatud tootenimetuste loetelu kehtestab põllumajandusminister .
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

3. peatükk TOOTJAORGANISATSIOONID 

§ 10.  Tootjaorganisatsioon

  Tootjaorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on tulundusühistu, kuhu kuuluvad kalandustoodete tootjad. Käesolevas seaduses sätestatud tootjaorganisatsiooni õigused ja kohustused on üksnes tunnustatud tootjaorganisatsioonil.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 11.  Nõuded tootjaorganisatsioonile

  (1) Tootjaorganisatsioon peab vastama EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.

  (2) Euroopa Komisjoni määruse 2318/2001/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandus- ja akvakultuurisektori tootjaorganisatsioonide tunnustamise kohta (EÜT L 313, 30.11.2001, lk 9–11), artikli 1 lõikes 1 nimetatud majandustegevus on piisav, kui tootjaorganisatsioon turustab vastavat liiki kalandustooteid Eesti tootmispiirkonna kogutoodangust vähemalt 15 protsenti ning lõikes 5 nimetatud juhul vähemalt 25 protsenti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 12.  Tootmise ja turustamise planeerimine

  (1) Tootjaorganisatsioon esitab põllumajandusministrile heakskiitmiseks Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 9 lõikes 1 nimetatud tegevuskava.

  (2) Tootjaorganisatsioon esitab põllumajandusministrile heakskiitmiseks tegevuskavas kavandatavad muudatused.

  (3) Tegevuskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi põllumajandusminister, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata Euroopa Komisjoni määruses 2508/2000/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandussektori tegevuskavade kohta (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 8–10), sätestatud alusel ja korras. Käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 13–15.  [Kehtetud – RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 16.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemine
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tootjaorganisatsiooni vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

  (2) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemiseks peab see ühendus esitama kirjaliku taotluse Põllumajandusministeeriumile.

  (3) [Kehtetu – RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 17.  Tootjaorganisatsiooni tunnustamine

  (1) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotluse vaatab läbi ja tootjaorganisatsiooni tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsustab põllumajandusminister nõuetekohase taotluse saamisest alates kolme kuu jooksul.

  (2) Tootjaorganisatsioon tunnustatakse, kui ta vastab käesoleva seaduse nõuetele. Tootjaorganisatsioon tunnustatakse tähtajatult. Asjakohase käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 18.  Tunnustamisest keeldumise alused

  Tunnustamisest keeldutakse, kui ühendus on esitanud teadvalt valeandmeid või kui ühendus ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 19.  Tunnustatuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Tootjaorganisatsiooni tunnustatus tunnistatakse kehtetuks, kui ühendus ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid.

  (2) Tunnustatuse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister. Tunnustatuse kehtetuks tunnistamise käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile viivitamata posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

4. peatükk RIIKLIKUD ARENGUTOETUSED 

§ 20.  Intressitoetus

  Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandustoodete tootja kalakasvatuse või kalapüügi arendamiseks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (tagastamise tähtajaga üle ühe aasta) laenu intressid või kapitalirendi makse osana tasutavad intressid (edaspidi intress), mis kalandustoodete tootja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.

§ 21.  Intressitoetuse taotleja

  (1) Intressitoetust võib taotleda kalapüüdja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalapüügi arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

  (2) Intressitoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalakasvatuse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

§ 22.  Intressitoetuse määr

  (1) Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

  (2) Intressitoetust antakse kuni kümme intressimäära protsendipunkti.

§ 23.  Intressitoetuse taotlemine

  Intressitoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning krediidi- või finantseerimisasutuse kirjalik kinnitus selle kohta, et taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal on intressid tasutud.

§ 24.  Intressitoetuse määramine ja maksmine

  (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust intressitoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab intressitoetuse suuruse ning otsustab intressitoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 45 tööpäeva jooksul.

  (2) Taotlejale makstava intressitoetuse suuruse arvutab Amet, lähtudes taotleja tasutud intressisummast, käesoleva seaduse alusel kehtestatud intressimäärast ja käesolevas seaduses sätestatud intressimäära protsendipunktist.

  (3) Intressitoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

§ 25.  Nõuandetoetus

  (1) Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle individuaalse nõuandeteenuse maksumus, mida kalandustoodete tootjale osutab isik, kellele on kutseseaduse alusel ja selles sätestatud korras omistatud konsulendi kutsekvalifikatsioon.

  (2) Finantsmajanduse valdkonnas antav nõuanne, milleks on arengukava, kattetulu arvestus või laenutaotlus, peab olema kirjalik.

  (3) Individuaalseks nõuandeteenuseks ei loeta ja nõuandetoetust ei anta mitmele isikule üheaegselt osutatud nõuandeteenuse puhul.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 26.  Nõuandetoetuse taotleja

  Nõuandetoetust võib taotleda kalandustoodete tootja, kes on tasunud konsulendile nõuandeteenuse eest.

§ 26¹.  [Kehtetu – RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 27.  Nõuandetoetuse määr

  (1) Nõuandetoetust antakse kuni 80 protsenti nõuandeteenuse maksumusest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuandetoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava nõuandetoetuse määra ning taotlejale antava nõuandetoetuse maksimaalsuuruse. Nõuandetoetuse määra võib kehtestada nõustamisvaldkondade kaupa ja sõltuvalt nõuandeteenuse maksumusest.

§ 28.  Nõuandetoetuse taotlemine

  Nõuandetoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas taotleja poolt nõuandeteenuse eest tasumist tõendav dokument.

§ 29.  Nõuandetoetuse määramine ja maksmine

  (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust nõuandetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab nõuandetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.

  (2) Amet arvutab taotlejale makstava nõuandetoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud nõuandeteenuse maksumust, toetuse kehtestatud määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

  (3) Nõuandetoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

§ 30.  Koolitustoetus

  (1) Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle koolitusteenuse maksumus, mida käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus osutab kalandustoodete tootjale majandustegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks.

  (2) Koolitustoetust ei anta keeleõppe kulude hüvitamiseks.

§ 31.  Koolitustoetuse taotleja

  Koolitustoetust võib taotleda kalandustoodete tootja, kes on tasunud koolitusteenuse eest.

§ 32.  Nõuded koolitustoetuse saamiseks

  (1) Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473) kohane koolitusasutus.

  (2) Koolitustoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja või äriühingu töötaja täiskasvanute koolituse seaduse kohaseks tööalaseks koolituseks.

  (3) Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab põllumajandusminister.

§ 33.  Koolitustoetuse määr

  (1) Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitustoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava koolitustoetuse määra ja taotlejale antava koolitustoetuse maksimaalsuuruse.

§ 34.  Koolitustoetuse taotlemine

  Koolitustoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas koolitajalt saadud koolituse saamist kinnitav dokument ning koolitusteenuse eest tasumist tõendav dokument.

§ 35.  Koolitustoetuse määramine ja maksmine

  (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust koolitustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab koolitustoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.

  (2) Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud koolitusteenuse maksumust, kehtestatud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

  (3) Koolitustoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

§ 36.  Praktikatoetus

  (1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandusega seonduval erialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) kalandustoodete tootja ettevõttes toimuva õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud.

  (2) Erialade loetelu, mille omandamise korral praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister .

§ 37.  Praktikatoetuse taotleja

  Praktikatoetust on õigus taotleda kalandustoodete tootjal, kes viib oma ettevõttes läbi õppepraktika.

§ 38.  Nõuded praktikatoetuse saamiseks

  Praktikatoetust antakse, kui:
  1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus ja ta on töötanud kalanduse alal vähemalt viimased viis aastat, millest viimase aasta ettevõttes, kus õppepraktika läbi viiakse;
  2) õppepraktika juhendaja juhendab samal ajal kuni kahte praktikanti;
  3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga õppepraktika läbiviimiseks lepingu.

§ 39.  Praktikatoetuse määr

  (1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ning lähtudes praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest, nõuetekohaste taotluste järgsest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest, kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.

§ 40.  Praktikatoetuse taotlemine ja määramine

  (1) Praktikatoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

  (2) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust praktikatoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 20 tööpäeva jooksul.
[RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

§ 41.  Praktikatoetuse maksmine

  (1) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 211 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Amet arvutab taotlejale makstava praktikatoetuse suuruse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust.

  (3) Praktikatoetusest pool makstakse õppepraktika alguspäevast alates 20 tööpäeva jooksul, kuid mitte varem kui 10. tööpäeval toetuse määramise otsuse tegemisest arvates.

  (4) Praktikatoetuse ülejäänud osa makstakse õppepraktika läbiviimise kohta Ametile kirjaliku aruande esitamise päevast alates 20 tööpäeva jooksul.

§ 42–46.  [Kehtetud – RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 47.  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus

  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 908/2000, millega kehtestatakse liikmesriikide kalandus- ja akvakultuurisektori tootjaorganisatsioonidele ettenähtud abi arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 105, 02.05.2000, lk 15–17), artikli 4 lõikes 1 nimetatud asutamis- ja halduskulud.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 48.  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse taotleja

  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetust on õigus taotleda ainult tunnustatud tootjaorganisatsioonil.

§ 49.  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse määr

  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetust antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10–28), artikli 15 lõikes 1 sätestatud määras.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 50.  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse taotlemine

  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

§ 51.  Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse määramine ja maksmine

  (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 30 tööpäeva jooksul.

  (2) Amet arvutab taotlejale makstava tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse suuruse võrdeliselt taotleja tasutud asutamis- ja halduskulude suurusega, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

  (3) Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

§ 52.  Riiklike arengutoetuste taotluste rahuldamata jätmine

  (1) Riikliku arengutoetuse saamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
  1) taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid;
  2) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  3) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks;
  4) taotleja on eelmisel aastal sama riiklikku arengutoetust taotledes teadvalt esitanud valeandmeid;
  5) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama riikliku arengutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse;
  6) taotleja ei võimalda oma ettevõtte kontrollimist kohapeal;
  7) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.

  (2) Riiklikku arengutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 53.  Riiklike arengutoetuste määramise ja maksmise kord

  (1) Riiklike arengutoetuste taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister . Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord, samuti riikliku arengutoetuse saamiseks esitatavad nõuded, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga riikliku arengutoetuse kohta.

  (2) Riikliku arengutoetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori otsusega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

5. peatükk LOODUSKAHJU TOETUS 

§ 54.  Looduskahju toetus

  (1) Looduskahju toetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse kalandustoodete tootjale loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju.

  (2) Looduskahju toetust võib anda kahju tekkimisest arvates kolme aasta jooksul.

  (3) Looduskahju toetuse määra, toetuse andmise tingimused ja korra võib kehtestada põllumajandusminister. Looduskahju toetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

5¹. peatükk MUUD KALAMAJANDUSLIKUD TOETUSED 
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54¹.  Muud kalamajanduslikud toetused

  Muud kalamajanduslikku toetust võib anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele (ELT C 229, 14.09.2004, lk 5–12) või nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1–4), artikli 1 kohaselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele ning kui toetus on vajalik EÜ asutamislepingu artiklis 33 ning artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54².  Loa taotlemine

  Käesoleva seaduse § -s 54¹ nimetatud kalamajanduslikku toetust võib anda üksnes Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teate esitamise korral. Loataotluse koos vajaliku teabega või teate esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54³.  Muu kalamajandusliku toetuse määramise ja maksmise kord

  (1) Käesoleva seaduse § -s 541 nimetatud kalamajandusliku toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister . Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavad nõuded, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

  (2) Muu kalamajandusliku toetuse määramise ja maksmise ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud toetuse andmisega seotud otsused teeb Amet.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte otsusest otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

  (4) Muuks kalamajanduslikuks toetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Ametile.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

5². peatükk SIHTASUTUSE ANTAVAD KALAMAJANDUSLIKUD TOETUSED, LAENUD JA TAGATISED 
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54⁴.  Sihtasutuse antavad kalamajanduslikud toetused, laenud ja tagatised

  Maaelu Edendamise Sihtasutus ja teised riigi asutatud sihtasutused (edaspidi sihtasutus) võivad anda kalamajanduslikku toetust, laenu ja tagatist, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele või nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele ning kui toetus on vajalik EÜ asutamislepingu artiklis 33 ning artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54⁵.  Loa taotlemine

  (1) Käesoleva seaduse § -s 54⁴ nimetatud kalamajanduslikku toetust, laenu ja tagatist võib anda üksnes Euroopa Komisjoni kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teate esitamise korral. Loataotluse eelnõu koos vajaliku teabega või teate eelnõu esitab sihtasutus Põllumajandusministeeriumile, kes edastab loataotluse või teate Euroopa Komisjonile.

  (2) Põllumajandusministeerium vaatab loataotluse ja teate eelnõu läbi ühe kuu jooksul loataotluse või teate eelnõu esitamisest arvates. Põllumajandusministeerium võib keelduda loataotluse või teate edastamisest Euroopa Komisjonile, kui loataotluse või teate eelnõus toodud andmed ei vasta Euroopa Liidu asjakohastes määrustes või Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistes esitatud nõuetele.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54⁶.  Sihtasutuse antavate kalamajanduslike toetuste, laenude ja tagatiste määramise ja maksmise kord

  (1) Käesoleva seaduse § -s 54⁴ nimetatud kalamajandusliku toetuse, laenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab sihtasutuse nõukogu. Nimetatud korras nähakse ette toetuse, laenu ja tagatise saamiseks esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord. Toetuse, laenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada iga toetuse, laenu või tagatise liigi kohta eraldi. Nimetatud kord avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

  (2) Kalamajandusliku toetuse, laenu ja tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestamisel arvestab sihtasutuse nõukogu käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ning Euroopa Komisjoni otsuses või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teates esitatud tingimusi.

  (3) Kalamajandusliku toetuse, laenu ja tagatise määramise ja maksmise otsuse, taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud toetuse, laenu ja tagatise andmisega seotud otsused taotleja suhtes teeb sihtasutus.

  (4) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte otsusest otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul sihtasutuse veebilehel.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

5³. peatükk VÄHESE TÄHTSUSEGA KALAMAJANDUSLIK ABI 
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54⁷.  Vähese tähtsusega kalamajanduslik abi

  Vähese tähtsusega kalamajanduslikku abi võib anda, kui see vastab komisjoni määruses (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris (ELT L 325, 28.10.2004, lk 4–9), sätestatud tingimustele.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 54⁸.  Vähese tähtsusega abi andmise kord

  (1) Käesoleva seaduse § -s 54⁷ nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral riigi poolt kehtestab vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi põllumajandusminister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral teeb abi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused Amet.

  (3) Käesoleva seaduse § -s 54⁷ nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral sihtasutuse poolt kehtestab vähese tähtsusega abi taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi sihtasutuse nõukogu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi andmise korral teeb vähese tähtsusega abi määramise ja maksmise otsuse, taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning muud abi andmisega seotud otsused sihtasutus.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

6. peatükk TEAVITAMINE 

§ 55.  Teavitamine kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral

  (1) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 17 lõikes 4 nimetatud teabe ja Euroopa Komisjoni määruse 2493/2001/EÜ teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete realiseerimise kohta (EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20–21) artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabe esitab tootjaorganisatsioon Põllumajandusministeeriumile edastamiseks Euroopa Komisjonile.

  (2) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral teabe esitamise, töötlemise ja edastamise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 56.  Teavitamine hindadest

  (1) [Kehtetu – RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

  (2) EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 19 lõikes 1 nimetatud hindadest teavitab Euroopa Komisjoni Põllumajandusministeerium.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 57.  Teavitamine rikkumistest

  Euroopa Komisjoni määruse 150/2001/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandussektori tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldatavate sanktsioonide kohta sekkumismehhanismi eeskirjade rikkumise korral (EÜT L 024, 26.01.2001, lk 10–11), artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 58.  Teavitamine ülekandetoetuse maksmise korral

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse andmise kohta (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 34–38) artikli 6 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjaorganisatsioon Põllumajandusministeeriumile.

  (2) Ülekandetoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 59.  Teavitamine eraladustamistoetuse maksmise korral

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete eraladustusabi andmise kohta (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 30–33), artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile.

  (2) Eraladustamistoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

7. peatükk TURUKORRALDUSLIKUD TOETUSED 

§ 60.  Kõrvaldamistoetus

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 2509/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete turult kõrvaldamisega seotud rahalise hüvitise andmise kohta (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 11–15), artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.

  (2) Kõrvaldamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 61.  Ülekandetoetus

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000/EÜ artikli 7 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.

  (2) Ülekandetoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

§ 62.  Eraladustamistoetus

  (1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000/EÜ artikli 5 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.

  (2) Eraladustamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 37, 254 - jõust. 01.05.2004]

8. peatükk TURUKORRALDUSLIKE TOETUSTE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED 

§ 63.  Pädev asutus

  (1) Makseagentuuri akrediteerimise osas täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.

  (2) Makseagentuuri akrediteerimise täpsemad nõuded kehtestab põllumajandusminister.

§ 64.  Makseagentuur

  (1) Turukorralduslike toetuste maksmise osas täidab makseagentuuri ülesandeid Amet.

  (2) Ameti õigus täita makseagentuuri ülesandeid tekib pädeva asutuse sellekohase akrediteerimise otsuse tegemise päevast.

§ 65.  Sertifitseeriv asutus

  (1) Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab isik, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi sertifitseerimisauditi läbiviimiseks ning on oma töös makseagentuurist sõltumatu.

  (2) Sertifitseeriva asutuse nimetab põllumajandusminister.

9. peatükk KALANDUSNÕUKOGU 

§ 66.  Kalandusnõukogu moodustamine

  (1) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike toetuste liikide ja suuruse määramiseks ning toetuste andmise ja kasutamise analüüsimiseks ja neis küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.

  (2) Nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele, et neid saaks vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades.

  (3) Nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

§ 67.  Kalandusnõukogu pädevus

  (1) Kalandusnõukogu:
  1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda;
  2) teeb ettepanekuid kalandustoote tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;
  3) annab soovitusi järgmise aasta kalandustoote tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta;
  4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;
  5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu, kalandustoote tootmise ja töötlemise kohta;
  6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides kalanduse valdkonnas arutlusel olevatele õigusaktidele;
  7) täidab hindamiskomisjoni ülesandeid Euroopa Liidu poolse kalanduse struktuuriabi rakendamisel;
  8) teeb ettepanekuid Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestamiseks ja täiendamiseks;
  9) võtab arvesse kalandustoodete tootjate arvamusi ja ettepanekuid kalanduse arendamiseks.

  (2) Kalandussektorile järgmisel aastal antavate toetuste liigi ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse kalandusturu olukorrast ning kalandussektori arengueelistustest.

10. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 68.  Järelevalve teostajad

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium, Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

  (2) Riiklike toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Amet.

  (3) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Põllumajandusministeerium ning makseagentuuri pädevusest tulenevalt Amet.

  (4) Tootjaorganisatsiooni vastavust tunnustamise tingimustele ja nende täitmist kontrollib vähemalt kord aastas Põllumajandusministeerium.

  (5) Tootjaorganisatsiooni tegevuskavade esitamist ja täitmist kontrollib Põllumajandusministeerium.

  (6) Käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet:
  1) Veterinaar- ja Toiduamet;
  2) Tarbijakaitseamet vastavalt toiduseaduses sätestatud pädevusele;
  3) Keskkonnainspektsioon vastavalt kalapüügiseaduses sätestatud pädevusele.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riiklikku järelevalvet teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras ning Keskkonnainspektsioon kalapüügiseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 69.  Järelevalveametnik ja järelevalve

  (1) Käesoleva seaduse § -s 68 nimetatud asutuste järelevalveametnikud (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha riiklikku järelevalvet on kajastatud ametitõendil.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli tulemuste alusel.

  (3) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning taotleja nõuetekohasuse kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida kohapeal dokumente. Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamiseks on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist.

  (4) Kui esitatud taotluses või selle andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või taotleja on jätnud nõutud andmed ja dokumendid esitamata, määrab Amet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Amet jätta taotluse rahuldamata. Kui puudused kõrvaldatakse tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole taotletava toetusraha määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks.

  (5) Amet ei loe taotlejat valeandmeid esitanuks, kui taotleja avastab ise taotluses esinenud vead ja teavitab sellest Ametit kirjalikult enne, kui Amet on talle teatanud tema juures kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest või taotlusest leitud valeandmetest või on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (6) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab Amet taotluse ja selle andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist.

  (7) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta protokolli või kontrollakti ja teeb vajaduse korral ettekirjutuse. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemiseks.

  (8) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust.

  (9) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut, kui Euroopa Liidu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 70.  Ettekirjutuse tegemine

  (1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
  2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
  3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
  4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 70¹.  Riigiabi tagastamine

  (1) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile edastanud otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud kalamajanduslik riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastab põllumajandusminister nimetatud otsuse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse kohaselt riigiabi tagasi nõudma.

  (2) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 1 punktis f nimetatud abi.

  (3) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatu.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 71.  Toetuse tagasinõudmine

  (1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid või ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, nõuab Amet toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb Amet toetusraha tagasinõudmise ettekirjutuse rikkumisest teadasaamisest alates 30 tööpäeva jooksul. Toetusena saadud raha tuleb tagastada asjakohasest ettekirjutusest teadasaamisest alates 60 päeva jooksul.

  (3) Ettekirjutus saadetakse toetust saanud isikule ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

  (4) Ettekirjutuse võib teha toetuse maksmise päevast alates 10 aasta jooksul.

  (5) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetusraha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, on Ametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

  (6) Toetuse tagasinõudmisel nõutakse tagastatava toetuse summalt intressi võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) § 113 lõikes 1 sätestatud intressimääras. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni lõikes 2 sätestatud toetuse tagastamise tähtpäevani.

  (7) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste puhul nõutakse toetusraha tagasi Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 71¹.  Sihtasutuse antud toetuse, laenu ja tagatise tagasinõudmine

  (1) Sihtasutus määrab toetuse, laenu või tagatise andmise lepingus kindlaks toetuse, laenu või tagatise kasutamise sihtotstarbe ning määrab kindlaks sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise alused ja tingimused. Sihtasutus kontrollib, et tema antud toetust, laenu ja tagatist kasutatakse sihipäraselt.

  (2) Sihtasutus:
  1) ütleb toetuse, laenu või tagatise andmise lepingu üles enne toetuse üleandmist, kui toetuse, laenu või tagatise saaja majanduslik olukord on halvenenud selliselt, et see ohustab toetuse, laenu või tagatise sihipärast kasutamist;
  2) otsustab sihipäratult kasutatud toetuse, laenu või tagatise tagasinõudmise hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse, laenu või tagatise sihipäratust kasutamisest teadasaamisest arvates.

  (3) Alusetult saadud või sihipäratult kasutatud toetus, laen või tagatis tuleb sihtasutusele tagastada tagastamise otsuses ettenähtud aja jooksul sellekohasest otsusest teadasaamisest arvates.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

10¹. peatükk RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA KALAMAJANDUSLIKU ABI ARUANDLUS 
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 71².  Riigiabi aruandlus

  (1) Sihtasutus esitab Põllumajandusministeeriumile iga aasta 1. aprilliks aruande käesoleva seaduse § -s 54⁴ nimetatud kalamajandusliku riigiabi andmise kohta eelmise aasta jooksul, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud grupierandi korral, mille puhul esitatakse aruanne iga aasta 1. märtsiks.

  (2) Põllumajandusministeerium koostab Ametilt saadud andmete alusel aruanded käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud riiklike arengutoetuste, looduskahju toetuse ja muude kalamajanduslike toetuste andmise kohta ning edastab need koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandega komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), sätestatud korras Euroopa Komisjonile.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 71³.  Vähese tähtsusega kalamajandusliku abi üle arvestuse pidamine ja aruandlus

  Amet ja sihtasutus peavad arvestust vähese tähtsusega kalamajandusliku abi saajate ja neile antud abi suuruse üle ning esitavad eelmisel aastal abi saanute andmed iga aasta 1. aprilliks Põllumajandusministeeriumile, kes säilitab ja edastab saadud andmed komisjoni määruses (EÜ) nr 1860/2004 sätestatud korras.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 71⁴.  Andmete registrisse kandmine

  Käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejate ja taotluste, § -s 54¹ nimetatud toetuste taotlejate ja taotluste, § -s 54⁷ nimetatud vähese tähtsusega abi taotlejate ja taotluste ning struktuuritoetuse seaduse alusel Ameti antavate toetuste, toetuste taotlejate ja toetuste saajate andmed kantakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

11. peatükk VASTUTUS 

§ 72.  Kalandustoodete turustusnormide ja tarbija teavitamise nõuete rikkumine

  (1) Kalandustoodete turustusnormide või tarbija teavitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

§ 73.  Andmete esitamise nõuete rikkumine

  (1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks vajalike andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 74.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse § -des 72 ja 73 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse § -s 72 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet, Tarbijakaitseamet või Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele ning § -s 73 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]

12. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 75.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 76.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § -d 55–65, välja arvatud § 63 lõige 2, samuti § 68 lõige 3, § 69 lõige 9 ja § 71 lõige 7 jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

  (3) Käesoleva seaduse 5³. peatükki ja § 71³ rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2006, 5, 22 - jõust. 06.02.2006]