Strateegilise kauba seadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
  1) strateegilise kauba väljavedu ja transiiti Eesti kaudu;
  2) sõjalise kauba sissevedu;
  3) sõjalise kaubaga seotud teenuse väljavedu;
  4) strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamist.

  (2) Käesolevat seadust, välja arvatud strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamise kohta sätestatu, ei kohaldata:
  1) relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamisele relvaseaduse (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653; 2003, 66, 449; 88, 594; 2004, 2, 7; RT III 2004, 7, 70; RT I 2004, 25, 170; 30, 208) § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel ;
  2) valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste ning kohtute teenistusrelvade ja laskemoona sisseveole ja väljaveole kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi tuua – asjaomase ministri loa alusel;
  3) sõjaväerelvade, laskemoona, lahingutehnika ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse sisseveole ja väljaveole kavatsusega sama kaup muutmata kujul tagasi tuua – Kaitseministeeriumi eriloa alusel.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527), arvestades käesoleva seaduse erisusi .
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 2.  Strateegiline kaup

  (1) Strateegiline kaup on sõjaline kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.

  (2) Sõjaline kaup on ained, materjalid, vahendid, seadmed, süsteemid, nende osad, tarkvara ja tehnoloogia, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel, see tähendab:
  1) tervikuna sõjaliselt;
  2) sõjalise toote osana;
  3) sõjalise toote väljatöötamiseks, valmistamiseks, komplekteerimiseks, katsetamiseks, analüüsimiseks, käitlemiseks, transportimiseks, hooldamiseks ning ladustamiseks;
  4) sõjalise toote tootmis-, katsetus- või analüüsiseadme väljatöötamiseks, valmistamiseks, käitlemiseks, transportimiseks, hooldamiseks ning ladustamiseks.

  (3) Sõjalise kauba kohta sätestatut kohaldatakse ka massihävitusrelvadele, nende sihtmärgi tabamise süsteemidele ja inimõiguste rikkumiseks kasutatavale kaubale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup on kaup, mida ei saa kasutada muul eesmärgil kui surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks, muuks julmaks, ebainimlikuks või alandavaks kohtlemiseks või karistamiseks.

  (5) Kahesuguse kasutusega kaup on kaup EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (EÜT L 159, 30.06.2000, lk 1–5), artikli 2 punkti a tähenduses .

  (6) Kahesuguse kasutusega kauba kohta sätestatut kohaldatakse ka kaubale, mida on võimalik muu hulgas kasutada inimõiguste rikkumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (7) Strateegiliste kaupade nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruseg a ning see sisaldab sõjaliste kaupade nimekirja, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade nimekirja ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud ulatuses .
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 3.  Sõjalise kaubaga seotud teenus

  (1) Sõjalise kaubaga seotud teenus (edaspidi teenus ) on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtluse korras osutatav sõjalise kaubaga seotud hüve või võõrandatav õigus, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2, sealhulgas vahendus ja tehniline abi.

  (2) Vahendus on käesoleva seaduse tähenduses:
  1) teabe, praktilise abi või rahaliste vahendite andmine või kättesaadavaks tegemine või läbirääkimiste pidamine sõjalise kaubaga seotud lepingu sõlmimiseks, millega kaasneb kauba tarnimine ühest välisriigist teise;
  2) välisriigis asuva sõjalise kauba omandamine selle võõrandamiseks teise välisriiki.

  (3) Vahenduseks ei loeta Eestis asuva Eesti päritolu kauba turustamist.

  (4) Tehniline abi on käesoleva seaduse tähenduses igasugune tehniline tugi, mis on seotud sõjalise kauba väljatöötamise, valmistamise, komplekteerimise, katsetamise, parandamise, transportimise, hooldamise ja muu asjakohase teenusega ning mida võib muu hulgas osutada kirjaliku või suulise juhendamise, koolitamise, oskusteabe edastamise või nõustamise teel.

§ 4.  Sissevedu, väljavedu ja transiit

  (1) Sissevedu on käesoleva seaduse tähenduses sõjalise kauba Eestisse toimetamine.

  (2) Väljavedu on käesoleva seaduse tähenduses:
  1) kahesuguse kasutusega kauba eksport EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses;
  2) sõjalise kauba Eestist välja toimetamine;
  3) sõjalise kaubaga seotud tarkvara ja tehnoloogia edastamine välisriiki elektroonilise andmetöötlussüsteemi, telefoni või faksi teel. Suulist infoedastust telefoni teel loetakse väljaveoks üksnes siis, kui tehnoloogiat sisaldavat dokumenti või selle olulist osa loetakse ette või kirjeldatakse ettelugemisega samaväärselt;
  4) teenuse, sealhulgas vahenduse ja tehnilise abi osutamine Eestist välisriiki või välisriigi teenusetarbijale, olenemata füüsilisest isikust teenuseosutaja elukohast või juriidilisest isikust teenuseosutaja asukohast, samuti Eesti teenuseosutaja majandustegevuse kaudu välisriigis.

  (3) Transiit on käesoleva seaduse tähenduses:
  1) kahesuguse kasutusega kauba vedu Euroopa Ühenduse välisest (edaspidi  ühenduseväline) riigist läbi Eesti teise ühendusevälisesse riiki;
  2) sõjalise kauba vedu läbi Eesti.

  (4) Strateegilise kauba tolliformaalsuste korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 5.  Eriluba

  (1) Strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ning teenuse osutamiseks on vaja eriluba.

  (2) Eriluba on kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ning teenuse osutamiseks vaja ka siis, kui strateegilise kauba komisjon on asunud seisukohale ja kauba valdajat, omanikku või deklaranti teavitanud, et kaubal on strateegilise kauba tunnused, kuigi seda ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja.

  (3) Eriluba on sisseveolitsents, väljaveolitsents, transiidiluba ja väljaveo üldluba.

  (3¹) EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ artikli 21 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel on vajalik väljaveolitsents.

  (4) Strateegilise kauba väljaveoks ühendusevälisesse riiki või transiidiks läbi Eesti ühendusevälisesse riiki esitatakse väljaveolitsents, transiidiluba või väljaveo üldloa kasutaja õiend tolliasutusele koos tollideklaratsiooniga.

  (5) Sõjalise kauba sisseveoks ühendusevälisest riigist esitatakse sisseveolitsents Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile saabumisel tolliformaalsuste käigus ja tolliasutusele kauba vabastamiseks tollijärelevalve alt .

  (6) Teenuse osutamise korral esitatakse väljaveolitsents või väljaveo üldloa kasutaja õiend järelevalveasutuse nõudmisel.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 5¹.  Strateegilise kauba Euroopa Ühenduse sisene edasitoimetamine

  (1) Sõjalise kauba ja EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kauba toimetamisel Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu liikmesriiki (edaspidi ühendusesisene edasitoimetamine) teatatakse eriloa, kauba ja selle teekonna täpsed andmed elektrooniliselt või faksi teel tollile vähemalt 24 tundi enne kauba üle Eesti riigipiiri toimetamist.

  (2) Tollile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt teatatud andmete muutumisest teatatakse tollile viivitamatult.

  (3) Toll kinnitab andmete esitajale viivitamatult elektrooniliselt või faksi teel andmete kättesaamist.

  (4) Toll teostab esitatud andmete alusel riski hindamise.

  (5) Tollil on õigus nõuda eriloa, kauba saatedokumentide ja kauba esitamist tolli määratud kohas.

  (6) Maksu- ja Tolliamet peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tollile teatatud andmete arvestust ja edastab nimetatud andmed kord kuus komisjonile.

  (7) Strateegilise kauba ühendusesisese edasitoimetamise korra ja tolliasutusele esitatavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 6.  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamine

  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagatakse kauba lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi või kauba kättesaamise tõendiga (edaspidi lõppkasutuse järelevalve dokumendid ).

§ 7.  Sisseveo, väljaveo ja transiidi piirangud

  (1) Keelatud on:
  1) sõjalise kauba väljavedu ja transiit ning teenuse osutamine riikidesse, mille suhtes on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) § 1 lõikes 1 nimetatud institutsioon kehtestanud sellekohase Eestile siduva sanktsiooni (edaspidi rahvusvaheline sanktsioon), eriloast olenemata ;
  2) strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse riikliku järelevalve all oleva kauba ümberadresseerimine ilma strateegilise kauba komisjoni kirjaliku nõusolekuta ja taasväljavedu ilma eriloata;
  3) massihävitusrelvade, nende valmistamiseks kasutatavate materjalide, riistvara, tarkvara ja tehnoloogia ning isikuvastaste miinide väljavedu, transiit ja nendega seotud teenused sihtriigist olenemata;
  4) inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba sissevedu, väljavedu, transiit ja sellega seotud teenuse osutamine sihtriigist olenemata, välja arvatud juhul, kui kaupa kasutatakse muuseumieksponaadina selle ajaloolise väärtuse tõttu;
  5) muu strateegilise kauba väljavedu ja transiit, muu sõjalise kauba sissevedu ning teenus, mis on keelatud Eestile siduvate välislepingutega.

  (2) Sõjalise kauba väljavedu ning transiit ja teenuse osutamine riikidesse, mille suhtes on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon, on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud korras lubatud väljaveolitsentsi või transiidiloa alusel, kui selline võimalus on sanktsioonis ette nähtud.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

2. peatükk STRATEEGILISE KAUBA KOMISJON 

§ 8.  Strateegilise kauba komisjon

  (1) Strateegilise kauba komisjon (edaspidi komisjon) moodustatakse Välisministeeriumi juures ning see täidab talle käesoleva seaduse, muude õigusaktide ja välislepingutega pandud ülesandeid.

  (2) Komisjoni moodustab korraldusega ja selle põhimääruse kehtestab määrusega Vabariigi Valitsus .

  (3) Komisjoni kuuluvad Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politseiameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.

  (4) Komisjoni juhib välisminister või tema määratud Välisministeeriumi ametnikust komisjoni liige.

§ 9.  Komisjoni otsused ja ettekirjutused

  (1) Oma ülesannete täitmiseks võtab komisjon vastu otsuseid ning teeb ettekirjutusi.

  (2) Komisjoni otsuse faktiline alus või selle osa ei kuulu avaldamisele, kui see sisaldab teavet, mida ei avaldata riigisaladuse seaduse (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7; 43, 300) kohaselt.

  (3) Kui komisjon tunnistab oma otsuse ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt isiku kahjuks kehtetuks, ei hüvitata isikule varalist kahju, mis tal komisjoni otsuse kehtima jäämist usaldades on tekkinud või kindlasti tekib.

  (4) Komisjoni otsuseid ja ettekirjutusi saab vaidlustada halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) kohaselt halduskohtus.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 10.  Andmekogud

  (1) Välisministeerium peab komisjoni töö tagamiseks:
  1) sõjalise kauba vahendajate riiklikku registrit ja
  2) strateegilise kauba sisseveolitsentside, väljaveolitsentside, transiidilubade, väljaveo üldloa kasutaja õiendite ja lõppkasutuse järelevalve dokumentide andmebaasi, mis on andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes riigiasutuse andmekogu.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogudesse kantud andmete suhtes kehtib juurdepääsupiirang vastavalt käesolevale seadusele, riigisaladuse seadusele, avaliku teabe seadusele (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend) ja isikuandmete kaitse seadusele (RT I 2003, 26, 158).

  (3) Kolmandatel isikutel on juurdepääs käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogudele nende põhjendatud huvi korral. Komisjon võib keelduda andmete väljastamisest, kui taotleja huvi ei ole piisavalt põhjendatud või kui juurdepääsu võimaldamine võib kahjustada selle isiku huvi, kelle esitatud andmetele juurdepääsu taotletakse.

  (4) Sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kantud isikute nimekiri on avalik.

  (5) Sõjalise kauba vahendajate riikliku registri asutab ja selle põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (6) Strateegilise kauba sisseveolitsentside, väljaveolitsentside, transiidilubade, väljaveo üldloa kasutaja õiendite ja lõppkasutuse järelevalve dokumentide andmebaasi asutab ja selle pidamise korra kehtestab välisminister määrusega.

§ 11.  Teabe saamine ja kasutamine

  (1) Komisjonil on õigus saada isikutelt ja asutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet.

  (2) Komisjon teeb teavet kogudes ja kasutades koostööd välisriikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning täidab Eestile rahvusvaheliste lepingutega pandud konsulteerimise ja strateegilisi kaupu käsitleva teabe edastamise kohustust.

  (3) Komisjon ei avalda tema käsutuses olevaid dokumente ega andmeid, kui nende avaldamine on keelatud seaduste või välislepingutega.

  (4) Komisjon ei avalda tema käsutuses olevaid dokumente, kui dokumentide komisjonile esitaja on neis sisalduvad andmed määratlenud ärisaladusena.

  (5) Käesoleva seaduse § 9 lõige 2, § 10 lõige 3 ja käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira:
  1) teabe kasutamist asutuste poolt või vahetamist asutuste vahel, kelle ülesannete täitmiseks see on vajalik;
  2) teabe kasutamist kohtueelses menetluses, kohtumenetluses või kohtuotsuse täitmiseks;
  3) teabe edastamist välisriigi asjaomasele asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile;
  4) teabe edastamist või kasutamist muudel seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel.

3. peatükk STRATEEGILISE KAUBA SISSEVEDU, VÄLJAVEDU JA TRANSIIT NING TEENUSE OSUTAMINE 

1. jagu Strateegilise kauba sissevedu, väljavedu ja transiit ning teenuse osutamine sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa alusel 

§ 12.  Sisseveolitsents, väljaveolitsents ja transiidiluba

  (1) Sisseveolitsents (Individual Import Licence) on dokument, mis annab selles nimetatud isikule õiguse litsentsis seatud tingimustel sõjalist kaupa Eestisse tuua.

  (2) Väljaveolitsentsid on lihtlitsents ja koondlitsents.

  (3) Lihtlitsents (Individual Export Licence) on dokument, mis annab selles nimetatud isikule õiguse litsentsis seatud tingimustel strateegilist kaupa välja vedada või osutada sõjalise kaubaga seotud teenust ühte sihtriiki ja -kohta ning ühele tarbijale.

  (4) Koondlitsents (Global Export Licence) on dokument, mis annab selles nimetatud isikule õiguse litsentsis seatud tingimustel strateegilist kaupa välja vedada ühte või mitmesse sihtriiki või -kohta ning ühele või mitmele tarbijale.

  (5) Transiidiluba (Transit Permission) on dokument, mis annab printsipaalile õiguse loas seatud tingimustel strateegilist kaupa läbi Eesti vedada.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 13.  Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa taotlemine

  (1) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi ja transiidiloa (edaspidi litsents) saamiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus ja nõuetekohased dokumendid. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.

  (2) Litsentsi taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega .

  (3) Litsentsi taotlemise, väljastamise, pikendamise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise tähtajad ja korra ning litsentsi taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 14.  Erandid litsentsi taotlemise nõudest

  (1) Litsentsi ei pea taotlema juhul, kui Eesti on strateegilise kauba väljaveo, transiidi, sõjalise kauba sisseveo või teenuse osutamise korraldamiseks sõlminud lepingu rahvusvahelise organisatsiooni või kauba lähte- või sihtriigiga.

  (2) Sõjalise kaubaga seotud teenuse puhul on litsentsi taotlemisest vabastatud teenuseosutaja, kes tegutseb Kaitseministeeriumi, Päästeameti, Politseiameti, Kaitsepolitseiameti või Piirivalveameti otsusel rahvusvahelise sõjalise või humanitaarmissiooni raames.

§ 15.  Litsentsi väljastamine

  (1) Komisjon teeb otsuse litsentsi väljastamise või selle väljastamisest keeldumise kohta. Kaalutlusõigust teostades võtab komisjon muu hulgas arvesse, milline on kauba või teenuse lähte- ja sihtriik.

  (2) Litsentsi vormi ja tehnilise kirjelduse ning litsentsile kantavate andmete loetelu kehtestab välisminister määrusega.

§ 16.  Litsentsi väljastamisest keeldumise alused

  (1) Komisjon keeldub litsentsi väljastamisest, kui:
  1) kauba suhtes kehtivad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud piirangud;
  2) on olemas teave, et kaupa võidakse sihtriigis kasutada inimõiguste rikkumiseks;
  3) on olemas teave, et kaupa võidakse kasutada riikliku, piirkondliku või rahvusvahelise julgeoleku ohustamiseks, sealhulgas terroriaktideks;
  4) on olemas teave, et kaupa võidakse sihtriigis julgeolekut ohustavatel tingimustel ümber adresseerida või taas välja vedada;
  5) kauba sissevedu, väljavedu või transiit või teenus on vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohustustega.

  (2) Komisjon võib litsentsi väljastamisest keelduda, kui:
  1) strateegilise kauba sissevedu, väljavedu või transiit või teenus ohustab või võib ohustada Eesti huve või julgeolekut;
  2) litsentsi taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või võltsimistunnustega dokumente;
  3) taotleja on litsentsi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
  4) taotleja on litsentsi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni;
  5) taotleja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust;
  6) strateegilise kauba sissevedu, väljavedu või transiit või teenus ohustab või võib ohustada Eesti liitlasriikide huve või julgeolekut;
  7) strateegilist kaupa soovitakse vedada piirkonda, kus on relvakonflikt või selle puhkemise oht;
  8) kauba väljavedu sihtriiki või lõppkasutajale on vastuolus rahvusvahelise ekspordikontrolli ja massihävitusrelva leviku tõkestamise organisatsiooni, mille liige Eesti on, suunistega;
  9) on olemas teave, et Eestist väljaveetud oskusteabe või tehnoloogia abil sihtriigis toodetud strateegilist kaupa võidakse riigist julgeolekut ohustavatel tingimustel välja vedada või riigis ümber adresseerida;
  10) esinevad muud mõjuvad põhjused.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui litsents väljastatakse seoses jälitustegevusega kuritegude avastamiseks ja nende asjaolude väljaselgitamiseks.

§ 17.  Litsentsi kehtivusaeg

  (1) Sisseveolitsentsi ja väljaveolitsentsi kehtivusaeg on kuni üks aasta. Komisjon määrab iga väljastatava litsentsi kehtivusaja esitatud andmete alusel.

  (2) Transiidiloa kehtivusaeg on kuni üks kuu. Komisjon määrab iga väljastatava transiidiloa kehtivusaja esitatud andmete alusel.

  (3) Kui litsentsis määratud kogu kauba suhtes on tolliformaalsused lõpetatud, loetakse litsents kehtetuks, olenemata litsentsi kehtivusajast.

§ 18.  Litsentsi kehtivusaja pikendamine

  (1) Litsentsi kehtivusaja pikendamiseks esitatakse komisjonile kirjalik avaldus ja selgitus vähemalt kümme päeva enne litsentsi kehtivusaja lõppu.

  (2) Komisjon teeb litsentsi kehtivusaja pikendamise või sellest keeldumise otsuse, arvestades käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud aluseid.

§ 18¹.  Litsentsi muutmine

  EL Nõukogu määruse 1334/2000/EÜ artikli 7 lõikes 2 sätestatud juhul võib komisjon Euroopa Liidu liikmesriigi taotluse korral teha litsentsi muutmise otsuse. Sellisel juhul tunnistatakse litsents kehtetuks ja antakse välja uus litsents muudetud tingimustel.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 19.  Litsentsi kehtetuks tunnistamine ja litsentsi kehtivuse peatamine

  (1) Litsents tunnistatakse komisjoni otsusega kehtetuks:
  1) litsentsi omaja taotlusel;
  2) uute asjaolude ilmnedes, millest teadmise või mille olemasolu korral litsentsi taotluse läbivaatamise ajal oleks litsentsi väljastamisest keeldutud;
  3) litsentsis märgitud andmete olulise muutumise korral;
  4) kui litsentsi omaja ei täida vastava litsentsi tingimusi või strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte;
  5) litsentsi hävimise või kaotamise korral;
  6) litsentsi omava juriidilise isiku lõpetamise või füüsilise isiku surma korral.

  (2) Litsentsi andmete olulise muutumise korral väljastab komisjon uue, muudetud andmetega litsentsi isiku avalduse ja uute dokumentide alusel.

  (3) Litsentsi hävimise või kaotamise korral väljastab komisjon tarnimata kaubakoguse kohta uue litsentsi isiku taotluse ja hävinud või kaotatud litsentsi taotlemisel esitatud dokumentide alusel.

  (4) Komisjonil on õigus litsentsi kehtivus peatada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseni .

  (5) Litsentsi kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse peatamisest teavitab komisjon viivitamata Maksu- ja Tolliametit. Teenuse osutamiseks väljastatud litsentsi kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse peatamisest teavitab komisjon Kaitsepolitseiametit.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 20.  Litsentsi tagastamine

  (1) Litsents tagastatakse komisjonile kümne kalendripäeva jooksul litsentsi kehtetuks tunnistamisest teada saamisest või kehtivuse lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui see on hävinud või kaotatud.

  (2) Kui litsents tunnistatakse kehtetuks litsentsi andmete olulise muutumise tõttu, tagastatakse see komisjonile uue litsentsi väljastamisel.

  (3) Litsentsi komisjonile õigeaegselt tagastamata jätmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 21.  Dokumentide säilitamise kohustus

  (1) Isik, kellele on väljastatud litsents, on kohustatud säilitama strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud dokumente vähemalt kümme aastat dokumendi koostamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.

  (2) Säilitatakse dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:
  1) kauba kirjeldus;
  2) kauba kogus;
  3) kauba üle tollipiiri toimetamise kuupäevad;
  4) tehingupoolte nimed ja aadressid;
  5) kauba lõppkasutaja ja lõppkasutusala;
  6) muu teave, mille talletamise kohta on komisjon teinud ettekirjutuse.

2. jagu Strateegilise kauba väljavedu ja teenuse osutamine väljaveo üldloa alusel 

§ 22.  Väljaveo üldluba

  (1) Väljaveo üldluba (General Export Authorisation ) annab isikule õiguse pärast väljaveo üldloa kasutaja õiendi (edaspidi  õiend) saamist välja vedada strateegilist kaupa või osutada sõjalise kaubaga seotud teenust väljaveo üldloas seatud tingimustel ja sihtriikidesse.

  (2) Väljaveo üldloa võib kehtestada Vabariigi Valitsus määrusega. Euroopa Ühenduse väljaveo üldluba on kehtestatud EL Nõukogu määrusega 1334/2000/EÜ .

  (3) Õiendi väljastab komisjon.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 23.  Õiendi taotlemine

  (1) Õiendit võib taotleda:
  1) teovõimeline füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis;
  2) Eestis registreeritud juriidiline isik.

  (2) Õiendi saamiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus ja nõuetekohased dokumendid.

  (3) Õiendi taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

  (4) Õiendi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise tähtajad ja korra ning õiendi taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 24.  Õiendi väljastamine

  (1) Komisjon teeb otsuse õiendi väljastamise või selle väljastamisest keeldumise kohta.

  (2) Õiend väljastatakse määratud või määramata ajaks, kuid mitte kauemaks kui väljaveo üldloa kehtivusajaks.

  (3) Õiendi vormi, tehnilise kirjelduse ja õiendile kantavate andmete loetelu kehtestab välisminister määrusega.

§ 25.  Õiendi väljastamisest keeldumise alused

  Komisjon võib keelduda õiendi väljastamisest, kui:
  1) õiendit taotledes on teadvalt esitatud valeandmeid või võltsimistunnustega dokumente;
  2) taotleja on õiendi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
  3) taotleja on õiendi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni;
  4) taotleja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust;
  5) esinevad muud mõjuvad põhjused.

§ 26.  Õiendi kehtetuks tunnistamine

  (1) Õiend tunnistatakse kehtetuks:
  1) uute asjaolude ilmnedes, millest teadmise või mille olemasolu korral õiendi taotluse läbivaatamise ajal oleks õiendi väljastamisest keeldutud;
  2) kui õiendit omav isik ei täida väljaveo üldloa, talle väljastatud litsentsi või lõppkasutuse järelevalve dokumendi tingimusi või strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte;
  3) väljaveo üldloa lõppemise või lõpetamise korral;
  4) õiendi hävimise või kaotamise korral;
  5) õiendit omava juriidilise isiku lõpetamise või füüsilise isiku surma korral.

  (2) Õiendi hävimise või kaotamise korral väljastab komisjon uue õiendi isiku taotluse ja hävinud või kaotatud õiendi taotlemisel esitatud dokumentide alusel.

  (3) Õiendi kehtetuks tunnistamisest teavitab komisjon viivitamatult Maksu- ja Tolliametit. Kui õiend oli väljastatud teenuse osutamiseks, teavitab komisjon selle kehtetuks tunnistamisest Kaitsepolitseiametit.

§ 27.  Õiendi tagastamine ja aruandlus

  (1) Õiend tuleb komisjonile tagastada kümne kalendripäeva jooksul, arvates õiendi kehtetuks tunnistamisest teada saamisest või õiendi kehtivusaja lõppemisest, välja arvatud juhul, kui see on hävinud või kaotatud.

  (2) Õiendi komisjonile õigel ajal tagastamata jätmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (3) Isik, kellele on väljastatud õiend, on kohustatud iga kolme kuu järel esitama komisjonile strateegiliste kaupade väljaveo ja osutatud teenuste aruande. Aruanne esitatakse ka juhul, kui nimetatud ajavahemikul kaupa välja ei veetud ega osutatud teenust. Komisjonil on õigus nõuda vajaduse korral väljaveo üldloa kasutajalt lisateavet.

  (4) Väljaveo üldloa alusel teostatud strateegiliste kaupade väljaveo ja osutatud teenuste aruande vormi ja aruandesse kantavate andmete loetelu kehtestab välisminister määrusega.

§ 28.  Dokumentide säilitamise kohustus

  Isik, kellele on väljastatud õiend, on kohustatud säilitama strateegilise kauba väljaveo ja teenusega seotud dokumente vähemalt kümme aastat dokumendi koostamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Säilitatakse dokumente, mis sisaldavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud teavet.

4. peatükk STRATEEGILISE KAUBA SISSEVEO JA LÕPPKASUTUSE JÄRELEVALVE TAGAMINE 

§ 29.  Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve

  (1) Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagatise annab komisjon käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud lõppkasutuse järelevalve dokumentidega.

  (2) Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet teostavad Kaitsepolitseiamet, Politseiamet ning Maksu- ja Tolliamet oma pädevuse piires lõppkasutuse järelevalve dokumentide alusel. Avastatud strateegilise kaubaga seotud õigusrikkumistest ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkumistest teavitavad järelevalve ametid viivitamata komisjoni.

  (3) Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve võidakse tagada ka kaubale, mis ei ole käesoleva seaduse § 2 lõikes 7 nimetatud strateegiliste kaupade nimekirjas, juhul kui kauba lähteriik seda nõuab.

§ 30.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendid

  (1) Lõppkasutuse järelevalve dokumendid on:
  1) rahvusvaheline impordisertifikaat, mis sisaldab komisjoni kinnitust, et kauba omanik kohustub kauba näidatud väärtuses ja koguses Eestisse sisse vedama ning seda mitte taas välja vedama ilma asjakohase litsentsita;
  2) lõppkasutaja sertifikaat, mis sisaldab lõppkasutaja kinnitust, et ta kohustub kauba näidatud väärtuses ja koguses Eestisse sisse vedama, kasutama seda ainult näidatud otstarbel ning seda mitte ümber adresseerima ilma komisjoni kirjaliku nõusolekuta ega taas välja vedama ilma asjakohase litsentsita, ning komisjoni kinnitust, et Eestis tagatakse kauba kasutuse järelevalve;
  3) kauba kättesaamise tõend, mis sisaldab komisjoni kinnitust, et kauba saaja on kauba näidatud väärtuses ja koguses Eestis kätte saanud.

  (2) Lõppkasutuse järelevalve dokumendid võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnitusele sisaldada ka muid tingimusi ja komisjoni ettekirjutusi, tagamaks kauba lähteriigi nõudmised.

§ 31.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotlemine

  (1) Lõppkasutuse järelevalve dokumendi saamiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus ja nõuetekohased dokumendid. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.

  (2) Lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

  (3) Lõppkasutuse järelevalve dokumentide taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise tähtajad ja korra ning lõppkasutuse järelevalve dokumentide taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 32.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamine

  (1) Komisjon teeb otsuse lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamise või selle väljastamisest keeldumise kohta.

  (2) Lõppkasutuse järelevalve dokumentide vormid, tehnilise kirjelduse ja dokumentidele kantavate andmete loetelu kehtestab välisminister määruse ga.

§ 33.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamisest keeldumise alused

  Komisjon võib keelduda lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamisest, kui:
  1) on põhjendatud kahtlus, et kaupa võidakse Eestis ebaseaduslikult kasutada, ümber adresseerida või taas välja vedada;
  2) lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või võltsimistunnustega dokumente;
  3) strateegilise kauba sissevedu ohustab või võib ohustada Eesti huve või julgeolekut;
  4) taotleja on lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
  5) taotleja on lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni;
  6) taotleja suhtes on alustatud väärteo- või kriminaalmenetlust;
  7) esinevad muud mõjuvad põhjused.

§ 34.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtetuks tunnistamine

  (1) Komisjon tunnistab oma otsusega lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtetuks:
  1) uute asjaolude ilmnedes, millest teadmise või mille olemasolu korral lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamise ajal oleks dokumendi väljastamisest keeldutud;
  2) kui lõppkasutuse järelevalve dokumendi omaja ei täida dokumendi tingimusi või strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte;
  3) lõppkasutuse järelevalve dokumendi hävimise või kaotamise korral;
  4) lõppkasutuse järelevalve dokumenti omava juriidilise isiku õigusjärgluseta lõpetamise või füüsilise isiku surma korral.

  (2) Lõppkasutuse järelevalve dokumenti ei saa kehtetuks tunnistada, kui see on esitatud välisriigi asjaomasele asutusele ning kaup on kas või osaliselt tarnitud.

§ 35.  Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtivusaeg ja selle tagastamine komisjonile

  (1) Lõppkasutuse järelevalve dokument kehtib kuus kuud. Selle tähtaja jooksul tuleb dokument esitada välisriigi asjaomasele asutusele.

  (2) Kui lõppkasutuse järelevalve dokumenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul välisriigi asjaomasele asutusele ei esitata või kui kaupa ei tarnita, tagastatakse dokument koos kirjaliku selgitusega komisjonile kümne kalendripäeva jooksul, arvates dokumendi kehtivusaja lõppemisest.

  (3) Lõppkasutuse järelevalve dokumendi komisjonile õigel ajal tagastamata jätmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 36.  Dokumentide säilitamise kohustus

  Strateegilise kauba lõppkasutaja on kohustatud säilitama strateegilise kauba lõppkasutusega seotud dokumente vähemalt kümme aastat dokumendi koostamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Säilitatakse dokumente, mis sisaldavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud teavet.

§ 37.  Eestist väljaveetava kauba välisriiki sisseveo ja lõppkasutuse dokumentide nõudmine

  (1) Komisjon võib väljaveolitsentsi või transiidiloa väljastamise taotluse läbivaatamisel nõuda litsentsi taotlejalt rahvusvahelist impordisertifikaati või kauba lõppkasutaja sertifikaati, mille on väljastanud sihtriigi asjaomane asutus. Komisjon võib taotleda täiendavate tingimuste tagamist sihtriigi asjaomase asutuse poolt.

  (2) Komisjon võib nõuda, et pärast kauba väljavedu või transiiti esitatakse koos tagastatava litsentsiga kauba kättesaamise tõend, mille on väljastanud sihtriigi asjaomane asutus.

5. peatükk VAHENDUS 

§ 38.  Vahendaja

  Vahendaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes tegeleb käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud vahendusega ning saab seeläbi rahalist või muud kasu.

§ 39.  Vahenduse eeltingimused

  (1) Vahendaja võib tegeleda vahendusega pärast sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse (edaspidi register) kandmist.

  (2) Registrisse kantud isikul on õigus tegeleda ainult registrikandes näidatud sõjalise kauba vahendamisega. Igaks vahendustehinguks tuleb taotleda lihtlitsents.

  (3) Registrisse ei pea olema kantud isik, kes on juba vahendajate kontrollimiseks ettenähtud registris riigis, mis osaleb kõigis ekspordikontrollirežiimides. Nimetatud isik peab igaks vahendustehinguks taotlema lihtlitsentsi.

§ 40.  Registrisse kandmise taotlemine

  (1) Registrisse kandmiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus ja nõuetekohased dokumendid. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.

  (2) Registrisse kandmise taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.

  (3) Registrisse kandmise taotlemise, registrisse kandmise, registrikande muutmise ja registrist kustutamise tähtajad ja korra ning registrisse kandmise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 41.  Registrisse kandmine ja sellest keeldumise alused

  (1) Komisjon teeb otsuse isiku registrisse kandmise või sellest keeldumise kohta.

  (2) Komisjon võib keelduda isiku registrisse kandmisest, kui:
  1) registrisse kandmist taotledes on teadvalt esitatud valeandmeid või võltsimistunnustega dokumente;
  2) taotleja on registrisse kandmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtud ettekirjutusi;
  3) taotleja on registrisse kandmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni;
  4) taotleja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust;
  5) esinevad muud mõjuvad põhjused.

§ 42.  Registrikande muutmine

  (1) Registrikande muutmiseks esitatakse komisjonile kirjalik avaldus. Komisjon võib vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente.

  (2) Komisjon võib registrikande muutmisest keelduda käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktide 1, 4 ja 5 alusel.

§ 43.  Registrist kustutamine

  Vahendaja kustutatakse registrist:
  1) registrisse kantud isiku taotlusel;
  2) uute asjaolude ilmnedes, millest teadmise või mille olemasolu korral registrisse kandmise taotlemise ajal oleks registrisse kandmisest keeldutud;
  3) kui registrisse kantud isik ei täida strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidiga seotud õigusakte;
  4) kui registrisse kantud isik rikub rahvusvahelist sanktsiooni;
  5) registrisse kantud juriidilise isiku lõpetamise või füüsilise isiku surma korral.

6. peatükk TEAVITAMISKOHUSTUS 

§ 44.  Teavitamine asjaolude ja andmete muutumisest

  Isik, kellele on väljastatud litsents, õiend või lõppkasutuse järelevalve dokument või kes on kantud registrisse, on kohustatud nimetatud dokumendi väljastamise või registrisse kandmise aluseks olnud asjaolude või oma andmete muutumisest teavitama komisjoni kirjalikult viie tööpäeva jooksul.

§ 45.  Teavitamine komisjoni väljastatud dokumentide hävimisest või kaotamisest

  Isik, kellele on väljastatud litsents, õiend või lõppkasutuse järelevalve dokument, on kohustatud nimetatud dokumendi hävimisest või kaotamisest teavitama komisjoni kirjalikult viie tööpäeva jooksul.

§ 46.  Teavitamine võimalikust strateegilise kauba valdamisest

  Kui kauba valdajal või kaubaga seotud teenuse osutajal on teavet, et kaupa või selle osa kavatsetakse kasutada sõjalisel või riigi julgeolekut ohustaval otstarbel, massihävitusrelva kasutamiseks, käitlemiseks, hooldamiseks, hoiustamiseks, avastamiseks, tuvastamiseks, levitamiseks või selle sihtmärgile toimetamise süsteemi väljatöötamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või hoiustamiseks või inimõiguste rikkumiseks, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama politseid, julgeolekuasutust või komisjoni.

7. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 47.  Sisseveo, väljaveo, transiidi ja teenuse riiklik järelevalve

  (1) Strateegilise kauba sisseveo, väljaveo ja transiidi järelevalvet teostab Maksu- ja Tolliamet talle tollieeskirjade ja käesoleva seadusega antud pädevuse piires .

  (2) Sõjalise kaubaga seotud teenuse järelevalvet teostab Kaitsepolitseiamet.

  (3) Maksu- ja Tolliamet ning Kaitsepolitseiamet teavitavad strateegilise kaubaga seotud avastatud õigusrikkumisest ning rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisest viivitamata komisjoni.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 48.  Järelevalve komisjoni tegevuse üle ja aruandlus

  (1) Teenistuslikku järelevalvet komisjoni tegevuse üle teostab Vabariigi Valitsus.

  (2) Komisjon esitab Vabariigi Valitsusele tegevusaruande vähemalt kord aastas.

8. peatükk VASTUTUS 

§ 49.  Lõppkasutuse järelevalve dokumentide tingimuste rikkumine

  (1) Lõppkasutuse järelevalve dokumendis seatud lõppkasutuse, ümberadresseerimise või taasväljaveo tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 50.  Teavitamiskohustuse rikkumine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 44–46 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 50¹.  Tolli teavitamata jätmine

  (1) Käesoleva seaduse § 5¹ lõikes 1 sätestatud tolli teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

§ 51.  Dokumentide säilitamise tähtaja eiramine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 21, 28 ja 36 sätestatud dokumentide säilitamise tähtaja eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 52.  Menetlus

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustikku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590).

  (2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

  (3) Väärteo kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt.
[RT I 2004, 53, 366 - jõust. 18.07.2004]

  .

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 53.  Väljastatud erilubade kehtivus

  Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud litsentsid ning lõppkasutuse järelevalve dokumendid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. Nende kehtetuks tunnistamisele ja tagastamisele kohaldatakse dokumentide väljastamise ajal kehtinud sätteid.

  §-d 54--62.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 63.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Käesoleva seaduse § 55 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  ¹ Euroopa Liidu Nõukogu ühismeede 2000/401/ÜVJP (EÜT L 159, 30/06/2000, lk 216); Euroopa Liidu Nõukogu ühispositsioon 2003/468/ÜVJP (EÜT L 156, 25/06/2003, lk 79).
[RT I 2004, 53, 366- joust. 18. 07. 2004]