Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise kord

Määrus kehtestatakse «Ohvriabi seaduse» (RT I 2004, 2, 3) § 10 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus reguleerib vägivallakuriteo ohvritele, nende ülalpeetavatele või ohvri ravikulud kandnud füüsilisele isikule makstava riikliku hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist.

§ 2.  Hüvitise liigitamise alused

  (1) Hüvitise suuruse arvutamisel eristatakse ühekordselt ja perioodiliselt makstavaid hüvitisi.

  (2) Kui hüvitise taotlejal on pärast ühekordselt makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramist seaduse järgi jätkuvalt õigus hüvitist saada, arvutatakse ja makstakse hüvitist edaspidi perioodiliselt.

2. peatükk ÜHEKORDSELT MAKSTAVATE HÜVITISTE ALUSEKS OLEVA VARALISE KAHJU ARVUTAMINE 

§ 3.  Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju

  Ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju arvutamiseks korrutatakse vastavalt «Ohvriabi seaduse» § 11 lõigete 2, 4, 5 või 6 alusel arvutatud ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu (edaspidi ühe kalendripäeva keskmine tulu) töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevade arvuga ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetushüvitis.

§ 4.  Ohvri ravikulud

  Ohvri ravikulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt tõendatud ravimise ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad.

§ 5.  Prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju

  Prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju puhul hüvitise arvutamisel võetakse aluseks nende parandamis- või soetamismaksumus ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad.

3. peatükk PERIOODILISELT MAKSTAVATE HÜVITISTE ALUSEKS OLEVA VARALISE KAHJU ARVUTAMINE 

§ 6.  Püsivast töövõimetusest tulenev kahju

  (1) Püsivast töövõimetusest tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 (edaspidi ühe kuu keskmine tulu) ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension.

  (2) Töövõimetuspensioni ei lahutata juhul, kui ohver oli töövõimetuks tunnistatud juba enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist. Kui sellisele ohvrile määrati vägivallakuriteo tagajärjel suurem töövõimetuspension, arvatakse tema ühe kuu keskmisest tulust maha enne ja pärast vägivallakuritegu määratud töövõimetuspensioni vahe.

  (3) Kui vägivallakuriteo tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud ohver jätkab pärast töövõimetuks tunnistamist töötamist, lahutatakse tema ühe kuu keskmisest tulust «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ohvrile määratud töövõimetuspension ning tööle asumisele järgnevast kuust alates igakuine sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

§ 7.  Ohvri surmast tulenev kahju

  (1) Ohvri surmast tuleneva ühe kuu kahju arvutamiseks ühele ülalpeetavale korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu 75 protsendiga ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ülalpeetavale määratud toitjakaotuspension.

  (2) Ühe kuu kahju arvutamiseks kahele ülalpeetavale korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu 85 protsendiga ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspensionid.

  (3) Ühe kuu kahju arvutamiseks kolmele või enamale ülalpeetavale korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu 100 protsendiga ning sellest lahutatakse «Ohvriabi seaduse» § 10 lõikes 2 nimetatud summad, sealhulgas ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspensionid.

  (4) Kui ülalpeetavad soovivad oma osa eraldamist neile määratud ühisest hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga.