Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 6 lõike 2 alusel.
§ 1.
Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka, lähtudes nende koostisest, ohtlike ainete sisaldusest ja jäätmeseaduse §-s 8 sätestatud kahjulikust toimest, juhul kui jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimistus (edaspidi jäätmenimistu) sõltub nimistu abil jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka ohtlike ainete olemasolust ja sisaldusest jäätmetes.
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
§ 2.
Ohtlike jäätmete liigitamine põhitüüpide alusel
[Kehtetu - RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
§ 21.
Ohtlike jäätmete liigitamine jäätmenimistu alusel
Jäätmed liigitatakse ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmenimistu alusel, kus ohtlike jäätmete koodinumbrid on tähistatud tärniga, välja arvatud §-s 1 nimetatud juhul.
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
§ 3.
Ohtlike jäätmete liigitamine tuleohtlikkuse alusel
Jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka „Jäätmeseaduse” § 8 punktide 3 ja 4 (koodinumbrid H3A ja H3B) alusel loetakse ohtlikeks jäätmed, mille leektäpp on võrdne või alla 55 ºC.
§ 4.
Ohtlike jäätmete liigitamine ohtlike ainete sisalduse alusel
(1) Kui jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka määruse §-s 1 nimetatud nimistu järgi sõltub ohtlike ainete olemasolust jäätmetes, siis on ohtliku aine sisalduseks, mille alusel tuleb jäätmed „Jäätmeseaduse” § 8 punktides 5–9, 11 ja 12 (koodinumbrid H4–H8, H10 ja H11) loetletud omaduste kohaselt liigitada ohtlike hulka:
1) väga mürgiseks aineks (ohutunnus T+) klassifitseeritud ja riskilausega R26, R27 või R28 või riski ühendlausega R39/26, R39/27 või R39/28 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
2) mürgiseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R23, R24 või R25 komponendi puhul ≥ 3 massi%;
3) mürgiseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R39/23, R39/24, R39/25, R48/23, R48/24 või R48/25 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
4) kahjulikuks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R20, R21 või R22 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
5) kahjulikuks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R40/20, R40/21, R40/22, R48/20, R48/21 või R48/22 komponendi puhul ≥ 10 massi%;
6) sööbivaks aineks (ohutunnus C) klassifitseeritud ja riskilausega R35 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
7) sööbivaks aineks (ohutunnus C) klassifitseeritud ja riskilausega R34 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
8) ärritavaks aineks (ohutunnus Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R41 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
9) ärritavaks aineks (ohutunnus Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R36, R37 või R38 komponendi puhul ≥ 20 massi%;
10) 1. või 2. kategooria kantserogeenseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R45 või R49 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
11) 3. kategooria kantserogeenseks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R40 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
12) 1. või 2. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R46 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
13) 3. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R40 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
14) 1. või 2. kategooria reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R60 või R61 komponendi puhul ≥ 0,5 massi%;
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
15) 3. kategooria reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R62 või R63 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
16) veekeskkonnale akuutset mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R50/53 komponendi puhul ≥ 0,25 massi%;
17) veekeskkonnale mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ning riski ühendlausega R51/53 komponendi puhul ≥ 2,5 massi%;
18) veekeskkonnale kahjulikku ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ning riski ühendlausega R52/53 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
19) veekeskkonnale akuutset mürgist toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R50 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
20) veekeskkonnale kahjulikku toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ja riskilausega R52 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
21) veekeskkonnale pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ja riskilausega R53 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
22) osoonikihile ohtlikku toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R59 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%.
(2) Ohtlike ainete lõikes 1 nimetatud piirväärtusi ei rakendata jäätmete suhtes, mis koosnevad vaid ehedatest metallidest või nende sulamitest ega ole saastunud ohtlike ainetega.
§ 5.
„Kemikaaliseaduse” rakendamine ohtlike jäätmete liigitamisel
(1) Jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete klassifitseerimisel ning määruse §-s 4 nimetatud ohutunnuste ja riskilausete määramisel tuleb lähtuda „Kemikaaliseaduse” § 41 lõike 4 alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuetest ning korrast ja sama seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud ohtlike keemiliste ainete loetelust.
[RT I 2008, 41, 236 - jõust. 21.09.2008]
(2) Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui ühte ohtlikku ainet, tuleb jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka käesoleva määruse §-s 4 esitatud piirväärtuste järgi nende ainete sisaldust iseloomustavad väärtused summeerida kemikaaliseaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete ning korraga sätestatud segude klassifitseerimise metoodikat järgides.
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
(3) Kui kemikaaliseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud ohtlike keemiliste ainete loetelus on määratud konkreetse aine sisalduse piirväärtus, mille ületamise korral segus klassifitseeritakse segu ohtlikuks, ning piirväärtus on väiksem käesoleva määruse §-s 4 nimetatud piirväärtusest, tuleb jäätmete ohtlikkuse määramisel lähtuda väiksemast väärtusest.
[RT I, 14.05.2013, 1 - jõust. 17.05.2013]
(4) Määruse §-s 1 nimetatud nimistu pinnast ja süvenduspinnast käsitlevas alljaotises nimetatud jäätmeid ei määratleta ohtlikena, kui ohtliku aine sisaldus neis ei ületa „Veeseaduse” § 265 lõike 10 alusel pinnase kohta kehtestatud vastava ohtliku aine piirnormi suurimat väärtust.
[RT I, 21.07.2011, 11 - jõust. 24.07.2011]
§ 6.
Ülesanded ja kohustused ohtlike jäätmete liigitamisel
(1) Jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed ohtlike või tavajäätmete hulka vastavalt „Jäätmeseaduse” § 2 lõike 4 alusel koostatud nimistule ja käesolevale määrusele, analüüsides vajaduse korral jäätmete koostist või tehes muid katseid või arvutusi, mis on olulised jäätmete liigitamise seisukohalt, kooskõlas „Jäätmeseaduse” § 116 lõikes 1 sätestatuga.
(2) Kui jäätmevaldaja on vastavalt „Jäätmeseaduse” § 73 lõikele 2 ja §-le 75 kohustatud omama jäätmeluba või on aruandekohuslane „Jäätmeseaduse” § 117 lõike 1 või lõike 2 alusel, siis esitab jäätmevaldaja lõikes 1 nimetatud analüüside, katsete ja arvutuste tulemused ning nende alusel tehtud põhjendatud järeldused Keskkonnaametile (edaspidi amet). Jäätmevaldaja esitab nimetatud materjalid ametile kas jäätmeloa taotlusmaterjalide hulgas või ameti põhjendatud nõudmisel.
[RT I 2009, 7, 47 - jõust. 01.02.2009]
(3) Kui amet ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks, võib ta nõuda käesoleva määruse sätete rakendamiseks vajalike lisaandmete esitamist, määrates selleks tähtaja. Tähtaja määramisel peab amet arvestama lisaandmete laadi ja kättesaadavust.
[RT I 2009, 7, 47 - jõust. 01.02.2009]
§ 7.
Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2004. a.