Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumine):
10.11.2004 nr 200 (RTL
2004, 145, 2186) 21.11.2004
22.02.2006 nr 20 (RTL 2006, 21, 345)
5.03.2006
4.06.2007 nr 40 (RTL 2007, 47, 836)
2.02.2008
Määrus kehtestatakse «Kaubandustegevuse
seaduse» § 6 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1.
aprilli 2004. a määruse nr 99 «Volituste
andmine «Kaubandustegevuse seadusest» tulenevate õigusaktide
kehtestamiseks» § 1 punktiga 1.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate
karusnahast, nahast ja tekstiilist rõivaste ning muude tekstiiltoodete
märgistamise või muul viisil teabe edastamise nõuded.
(2) Määrusega kehtestatud nõudeid tekstiiltoote kiukoostise märgistusele
kohaldatakse kõigile turule lastud tekstiiltoodetele enne nende
tööstuslikku töötlemist, selle jooksul või mis tahes turustamisetappidel.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(3) Määrust ei kohaldata:
1) kantud rõivastele ja muudele
kasutatud tekstiiltoodetele, kui neid sellistena määratletakse;
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
2) tekstiiltoodetele, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse
riikidesse;
3) tekstiiltoodetele, mis on imporditud kolmandatest
riikidest edasiseks kohapealseks töötlemiseks;
4)
tekstiiltoodetele, mis on antud töötlemiseks ilma tarnitud materjalide
omandiõiguse üleminekuta;
5) tekstiiltoodetele, mis on
tollijärelevalve all transiidi eesmärgil.
§ 2. Tekstiiltooted ja tekstiilkiud
(1) Tekstiiltoodeteks loetakse igasuguseid töötlemata, osaliselt või
täielikult töödeldud tooteid, pooltooteid, valmistooteid, poolvalmis või
valmis õmblustooteid, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata
kasutatud segamis- või sidumisviisist.
(2) Tekstiiltoodetega võrdsustatakse järgmised tooted:
1)
tooted, mis sisaldavad tekstiilkiudusid vähemalt 80% toote massist;
2)
mööbli ning vihma- ja päikesevarju kattematerjalid, mille massist
vähemalt 80% on tekstiilkiud;
3) mitmekihiliste põrandakatete,
madratsite ja matkatarvete tekstiilosad ning jalatsite, sõrm- ja
labakinnaste soojendusvoodrid tingimusel, et need osad või voodrid
moodustavad vähemalt 80% toote massist;
4) muude toodete
tekstiilosad, mis moodustavad lahutamatu osa tootest, kui kiukoostisest
on teavitatud.
(3) Tekstiilkiuks loetakse:
1) saadust, mida iseloomustavad
painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis
nende omaduste tõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;
2)
kuni 5 mm (kaasa arvatud) laiusega painduvaid ribasid või torusid,
sealhulgas ribasid, mis on lõigatud lisa 1 punktides 19–44 loetletud
kiudude valmistamiseks kasutatud ainetest valmistatud laiematest
ribadest või kiledest ning mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks.
Laiuseks loetakse kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud
riba või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust.
§ 3. Märgistamise kohustus
Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise kohustus, samuti vastutus
selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud
esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt
pakutavad ja müüdavad tooted oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt.
2. peatükk
MÄRGISTUS JA TEAVE
1. jagu
Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele
ning nende toodete kohta antavale teabele
§ 4. Üldnõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele
(1) Tarbijale pakutavate või müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistuses peab sisalduma vähemalt:
1) toote nimetus, kui
selle puudumine võib tarbijat eksitada;
2) rõiva suurustähistus;
3)
toote kiukoostis (välja arvatud karusnahast ja nahast rõivastel);
4)
juhised toote hooldamiseks (edaspidi hooldustähistus).
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(11) Tarbijale pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete
mõõtmed märgitakse tootel või esitatakse müügikohas.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(2) Karusnahast ja nahast rõivaste puhul märgitakse tootel või
esitatakse müügikohas lisaks lõikes 1 nimetatule järgmised andmed:
1)
materjali liik (naturaalne nahk, tehisnahk, naturaalne karusnahk,
tehiskarusnahk);
2) naturaalse karusnaha puhul looma liik.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(3) Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistus peab olema nähtav, selgelt
loetav, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav ning andma tõest teavet
toote omaduste kohta. Toodete külge püsikinnitatud tekstiillindil olev
märgistus peab püsima loetavana toodete mõistliku kasutamisaja jooksul
toodete hooldustähistuses näidatud hooldustingimuste järgimise korral.
(4) Sukktoodetel ja kinnastel võib märgistus (kaasa arvatud kiukoostis
ja hooldustähistus) olla esitatud ainult ühel tootel (poolpaaril) või
müügipakendil.
(5) Õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga poolide, rullide, vihtide,
kerade või muude väikeste koguste puhul võib märgistus olla kantud
rühmapakendile.
(6) Meetrikaupa müügiks pakutavate või müüdavate tekstiiltoodete
märgistus peab olema esitatud üksnes selle kangal või rullil.
(7) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud tooteid peab pakkuma ja müüma viisil, mis
võimaldab tarbijal tutvuda rühmapakendile või rullile või kangale
kinnitatud teabega.
[RTL 2004, 145, 2186 –
21.11.2004]
§ 5. Rõivaste ja tekstiiltoodete kohta antav teave
(1) Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist või kirjalikku lisateavet
müüdavate rõivaste ja tekstiiltoodete omaduste, kasutatavate tingmärkide
tähenduse, suurustähistuse, kiukoostise tähistuse, hooldustähistuse jms
kohta.
(2) Muud andmed ja teave, mille esitamine ei ole määrusega nõutud, tuleb
esitada ettenähtud teabest eraldi. See nõue ei laiene kaubamärkidele või
ärinimedele, mis võivad olla esitatud määrusega ettenähtud andmete
vahetus läheduses.
(3) Võõrkeelse märgistusega rõivaste ja tekstiiltoodete puhul tuleb
originaaltekstist lähtuv kirjalik eestikeelne teave vähemalt määruses
nõutavas ulatuses esitada tarbijale kauba müügil. Paragrahvi 4 lõikes 5
nimetatud üksiktooted võivad olla märgistatud ühes ühenduse keeltest,
kui rühmapakendil olev märgistus on esitatud eesti keeles.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
2. jagu
Erinõuded rõivaste ja tekstiiltoodete märgistusele
§ 6. Rõivaste suurustähistuse ja muude tekstiiltoodete
mõõtmete märkimine
(1) Suurustähistus (kehasuuruse tähistus) märgitakse kas vahetult
tootele või rõivaeseme külge püsikinnitatud tekstiillindile või toote
külge kinnitatud etiketile. Lisaks võib toote suurustähistuse märkida
toote müügipakendile. Suurustähistus esitatakse suurustunnuste (keha
mõõtmed sentimeetrites, mida kasutatakse rõivasuuruse tähistamiseks) ja
nende arvväärtuste abil või muu tähelise, numbrilise või
tähelis-numbrilise tähistusena. Suurustähistuse märkimisel
suurustunnuste ja nende arvväärtuste abil on soovitatav lähtuda Eesti
standardist EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(2) Kui rõivaeseme suuruse tähistamiseks on kasutatud tähelist,
numbrilist või tähelis-numbrilist tähistust, tuleb tarbijat teavitada
tähistusele vastavatest suurustunnuste arvväärtustest.
(3) Tekstiiltoodete mõõtmed (pikkus või laius või mõlemad) märgitakse
tootel või esitatakse müügikohas järgmiste toodete puhul:
1)
riie;
2) trikookangas;
3) vaibad ja vaiptooted;
4)
rõivalisandid;
5) tekid, voodikatted;
6) voodipesu, lauapesu;
7)
köögi-, käte- ja saunarätikud;
8) kardinad;
9)
paelad, lindid jms;
10) kaunistusmaterjalid;
11) lõng, õmblusniit;
12)
muud samalaadsed tooted.
[RTL 2004, 145, 2186 –
21.11.2004]
§ 7. Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistus
(1) Rõivaste (välja arvatud nahast rõivad) ja muude tekstiiltoodete
märgistuses peavad sisalduma tekstiiltoodete hooldamiseks vajalikud
sõnalised juhised või graafilised tingmärgid. Rõivaste ja muude
tekstiiltoodete hooldustähistuse märkimisel on soovitatav lähtuda Eesti
standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
(2) Tekstiiltoote hooldustähistus märgitakse vahetult tootele või toote
külge püsikinnitatud tekstiillindile. Lisaks võib toote hooldustähistuse
märkida toote külge kinnitatud etiketile või toote müügipakendile. Kui
hooldustähistuse märkimine tootele või toote külge püsikinnitatud
tekstiillindile ei ole võimalik, võib hooldustähistus olla esitatud
ainult toote külge kinnitatud etiketil või toote müügipakendil.
(3) Hooldustähistus ei ole nõutud lisas 3 loetletud toodetel.
[RTL 2004, 145, 2186 –
21.11.2004]
3. jagu
Nõuded tekstiiltoodete kiukoostise märgistusele
§ 8. Üldnõuded kiukoostise märgistusele
(1) Rõivaste puhul märgitakse kiukoostis kas vahetult tootele või toote
külge püsikinnitatud tekstiillindile või toote külge kinnitatud
etiketile. Lisaks võib rõivaste kiukoostise märkida toote
müügipakendile. Muude tekstiiltoodete kiukoostis märgitakse kas vahetult
tootele või toote külge püsikinnitatud tekstiillindile või toote külge
kinnitatud etiketile või toote müügipakendile.
(2) Kui tekstiiltooted ei ole mõeldud tarbijale, võib nende kiukoostis
olla esitatud tootega kaasasolevates saatedokumentides.
(3) Kiukoostise märgistus ei ole nõutud lisas 3 loetletud toodetel.
[RTL 2004, 145, 2186 –
21.11.2004]
§ 9. Tekstiilkiudude nimetused ja kirjeldused
(1) Tekstiilkiu nimetused ja kirjeldused on esitatud lisas 1. Lisas 1
esitatud kiu nimetust võib kasutada üksnes sellise kiu kohta, mis vastab
selles lisas esitatud asjakohase kiu kirjeldusele.
(2) Lisas 1 esitatud kiu nimetust ükskõik millises keeles ei tohi
kasutada iseseisva sõnana või liitsõnas ühegi muu kiu kohta.
(3) Sõna «siid» ei tohi kasutada tekstiilkiududest filamentlõnga kuju
või eripära kirjeldamiseks.
(4) Lisas 1 esitatud kiu nimetused ja andmed kiusisalduse kohta tuleb
kauba saatedokumentides märkida arusaadavalt, lühendite kasutamine on
keelatud. Vöötkoodi on lubatud kasutada tingimusel, et koodi selgitus on
esitatud samas dokumendis.
(5) Lisas 1 esitatud kiu nimetused ja andmed kiusisalduse kohta
esitatakse arusaadavalt, loetavalt ja ühetaolises kirjas, kui
tekstiiltooted on ette nähtud müügiks või müüakse tarbijale, eriti
kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, müügipakendil või
rühmapakendil, toote märgistuses.
(6) Kui tarbijale müügiks ettenähtud tekstiiltootel või selle
märgistuses on esitatud kaubamärk või ärinimi, mis sisaldab kas omaette
sõnana, omadussõnana või liitsõnas ühte lisas 1 loetletud kiu
nimetustest või sellega äravahetamiseni sarnast nimetust, siis peavad
kaubamärgi või ärinime vahetus läheduses olema arusaadavalt ja loetavalt
esitatud lisas 1 märgitud kiu nimetused ja andmed kiusisalduse kohta.
(7) Lubatud on ka muude kui lõigetes 1–3, §-des 10 ja 11 esitatud ning
tekstiiltoodete omaduste kirjeldamiseks vajalike andmete kasutamine, kui
need ei ole vastuolus heade kaubandustavadega.
(8) Kui lisas 3 loetletud tekstiiltoodete märgistuses sisaldub
tekstiilkiu nimetus või kiukoostis või kaubamärk või ärinimi, kus
sisaldub iseseisva sõnana või liitsõna osana üks lisas 1 esitatud kiu
nimetustest või sellega äravahetamiseni sarnane nimetus, kohaldatakse
tekstiiltoodete kiukoostise märgistusele esitatavaid nõudeid.
(9) Kui lisas 4 loetletud tekstiiltooted on samast liigist ja sama
kiukoostisega, võib nende müügiks pakkumisel kasutada ühismärgistust,
mis kantakse rühmapakendile ning mis sisaldab määrusega ettenähtud
andmeid kiukoostise kohta.
§ 10. Märgistuses terminite «100%», «puhas» või «täis-» kasutamine
(1) Tekstiiltoote märgistuses ei tohi kasutada «100%», «puhas», «täis-»
või muid samatähenduslikke termineid, kui toode ei koosne ainult ühest
kiust.
(2) Tekstiiltoode võib sisaldada kuni 2% massist muid kiude, kui see
kogus tuleneb toote valmistamise tehnilisest eripärast. Kraasmenetletud
toodete puhul võib lubatud hälve olla kuni 5%.
§ 11. Märgistuses termini «uus vill» kasutamine
(1) Villase toote märgistuses võib kasutada terminit «uus vill» üksnes
juhul, kui toode on valmistatud ainult varem valmistootes kasutamata
kiust, mis on osalenud ainult selle toote valmistamiseks vajalikus
ketrus- ja/või vildistusprotsessis ning ei ole üheski töötlemise etapis
kahjustunud.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule võib terminit «uus vill» kasutada
kiusegus sisalduva villa kohta, kui:
1) kiusegus sisalduv vill vastab
lõikes 1 esitatud kirjeldusele;
2) villa osatähtsus kiusegu
kogumassist on vähemalt 25%;
3) kiusegus on lisaks villale veel
ainult üks muu kiud.
Lõikes kirjeldatud juhul esitatakse kiusegu täielik koostis protsentides.
(3) Lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud toodete puhul (kaasa arvatud
kraasmenetletud villased tooted) on lubatud kuni 0,3% võõrkiudusid, kui
see tuleneb toote valmistamise tehnilisest eripärast.
§ 12. Mitmest kiust koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise märkimine
(1) Tekstiiltoote, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest ühe
osatähtsus on vähemalt 85% toote kogumassist, märgistuses esitatakse:
1)
vähemalt 85% osatähtsusega kiu nimetus, millele järgneb selle kiu
sisaldus massiprotsentides või
2) vähemalt 85% osatähtsusega kiu
nimetus, millele järgnevad sõnad «vähemalt 85%» või
3)
toote täielik koostis protsentides.
(2) Tekstiiltootele, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest
igaühe osatähtsus on alla 85% toote kogumassist, märgitakse vähemalt
kahe suurima osatähtsusega kiu nimetus ja protsendimäär massist, millele
järgnevad tootes sisalduvate muude kiudude nimetused nende osatähtsuse
alanevas järjestuses, koos massiprotsentidega või ilma.
(3) Tekstiiltootes sisalduvaid kiudusid, millest igaühe osatähtsus on
alla 10% tekstiiltoote kogumassist, võib tähistada ühisnimetusega «muud
kiud» koos nende kiudude summaarse sisaldusega protsentides kogumassist.
(4) Kui nimetatakse ühte kiudu, mille osatähtsus tekstiiltoote
kogumassist on alla 10%, tuleb esitada selle toote täielik koostis
protsentides.
(5) Tekstiiltoodet, mille lõim on puhtast puuvillast ja kude puhtast
linasest ning milles linakiudude osatähtsus on vähemalt 40% metist
vabastatud toote kogumassist, võib nimetada «poollinaseks», kui sellele
lisatakse tekst «lõim puhtast puuvillast – kude puhtast linasest».
(6) Tekstiiltoote tähistust «segakiud» või «kiukoostis määramatu»
kasutatakse toote suhtes, mille kiukoostist on valmistamise ajal raske
kindlaks määrata.
§ 13. Lubatud hälbed tekstiiltoodete kiukoostise märkimisel
(1) Lõppkasutajale mõeldud tekstiiltoodete puhul §-s 12 esitatud
kiukoostise tähistamisel on lubatud:
1) kõrvalisi kiudusid kuni
2% tekstiiltoote kogumassist tingimusel, et see kogus tuleneb toote
valmistamise tehnilisest eripärast; kraasmenetletud toodete puhul on
lubatud hälve kuni 5%, arvestades § 11 lõikes 3 sätestatut;
2)
lubatud 3%-ne hälve toote märgistuses ja analüüsi teel määratud tegeliku
kiusisalduse protsendimääradest (toote märgistuses esitatud kiudude
kogumassist); sama hälve on lubatud ka nende kiudude suhtes, mida
vastavalt § 12 lõikele 2 loetletakse osatähtsuse alanevas järjestuses
ilma protsendimäära näitamata ning § 11 lõike 2 punktis 2 nimetatud
kiudude suhtes.
(2) Analüüsimisel arvutatakse hälbed eraldi. Lõike 1 punktis 2 nimetatud
hälbe arvutamisel arvesse võetav kogumass on kiudude kogumass
lõpptootes, millest on maha arvatud iga lõike 1 punktis 1 nimetatud
hälbe rakendamisel tuvastatud kõrvalise kiu mass.
(3) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hälbeid lubatakse summeerida
üksnes juhul, kui punktis 1 nimetatud hälbe rakendamisel osutub, et
analüüsimisel tuvastatud mis tahes kõrvaline kiud on ühe või mitme
märgistuses esitatud kiuga keemiliselt samast liigist.
(4) Erandjuhul on lubatud lõikes 1 esitatud hälvetest suuremaid hälbeid,
kui tootja on selle vajalikkust piisavalt põhjendanud ning kui
tekstiiltoote kiukoostist on kontrollitud § 17 kohaselt.
§ 14. Tekstiiltoodete kiukoostises mittearvestatavad kiud
Paragrahvides 10 ja 12 esitatud kiukoostises võib mitte nimetada
nähtavaid, eristatavaid, üksnes kaunistusotstarbelisi kiudusid, mille
osatähtsus ei ületa 7% lõpptoote massist, arvestades § 10 lõikes 2, § 11
lõikes 3 ja §-s 13 nimetatud hälbeid. Samuti võib kiukoostise esitamisel
mitte nimetada kiudusid, mis on lisatud eesmärgil vähendada
tekstiiltoote elektriseeruvust ning mille osatähtsus ei ületa 2%
lõpptoote massist. Paragrahvi 12 lõikes 5 nimetatud toodete puhul ei
arvutata nimetatud protsente riide massist, vaid lõime massist ja koe
massist eraldi.
§ 15. Mitmest osast koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise märkimine
(1) Kahest või enamast eri kiukoostisega osast koosneva tekstiiltoote
märgistus peab sisaldama teavet iga osa kiukoostise kohta. Kiukoostise
märkimine ei ole nõutud nende osade puhul, mille osatähtsus toote
kogumassist on alla 30%, välja arvatud põhivooder.
(2) Kui kaks või enam toodet on sama kiukoostisega ning moodustavad
ühtse terviku, võib nendel olla üks kiukoostise märgistus.
(3) Korsett-toodete märgistamisel esitatakse kas kogu toote kiukoostis
või allpool loetletud toodete osade kiukoostis koos või eraldi:
1)
rinnahoidjatel: kausside ja seljaosa pealis- ning alusriie;
2)
korsettidel: esi-, selja- ja küljeosa kõvendusotstarbelised detailid;
3)
korselettidel: kausside pealis- ja alusriie, esi- ja seljaosa
kõvendusdetailid ning küljedetailid.
(4) Lõikes 3 loetlemata korsett-toodete puhul esitatakse märgistuses kas
kogu toote kiukoostis või toote osade kiukoostis koos või eraldi.
Kiukoostise märkimine ei ole nõutud osade puhul, mis moodustavad alla
10% toote kogumassist.
(5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud korsett-toodete osade kiukoostis tuleb
esitada viisil, mis võimaldab tarbijal hõlpsasti aru saada, millisele
toote osale märgistuses olevad andmed viitavad.
(6) Söövitustrükkmenetlusel valmistatud tekstiiltoodete märgistuses
esitatakse kiukoostis kogu toote kohta, kusjuures eraldi võib märkida
põhiriide ja söövitustrükkosade kiukoostise, mille puhul esitatakse ka
osade nimed.
(7) Tikitud tekstiiltoodete märgistuses esitatakse kiukoostis kogu toote
kohta, kusjuures eraldi võib märkida põhiriide ja tikkimislõnga
kiukoostise, mille puhul esitatakse ka osade nimed. Kui tikitud osade
osatähtsus on alla 10% toote pinnast, esitatakse ainult põhiriide
kiukoostis.
(8) Tarbijale müügiks ettenähtud lõnga, mis koosneb eri kiududest
südamikust ja kattelõngast, märgistuses esitatakse kiukoostis kogu toote
kohta, kusjuures eraldi võib märkida südamiku ning kattelõnga
kiukoostise, mille puhul esitatakse ka osade nimed.
(9) Samet-, plüüš- või muude nendega sarnaste tekstiiltoodete, mis
koosnevad eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast,
märgistuses esitatakse kiukoostis kogu toote kohta, kusjuures eraldi
võib märkida nende kahe osa kiukoostise, mille puhul esitatakse ka osade
nimed.
(10) Eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast põrandakatete
ja vaipade puhul võib märgistuses esitada üksnes tarbepinna kiukoostise,
kusjuures tuleb märkida, et tegemist on tarbepinnaga.
(11) Lõigete 3–10 sätete kohaldamisel tuleb arvestada §-s 16 sätestatut.
§ 16. Tekstiiltoodete kiukoostise märkimisel mittearvestatavad
toote osad
(1) Tekstiiltoodete kiukoostise märkimise sätete kohaldamisel jäetakse
§-des 10–12 nimetatud kiusisaldus määramisel protsentides arvestamata:
1)
kõikide tekstiiltoodete mittetekstiilsed osad, ultusääred, etiketid ja
märgid, tootes väheolulist osa moodustavad äärised ja posamendid,
tekstiilmaterjaliga kaetud nööbid ja pandlad, lisandid, kaunistused,
mitteelastsed paelad, toote kindlatesse kohtadesse lisatud elastikniidid
ja -paelad ning nähtavad, eristatavad, üksnes kaunistusotstarbelised
ning antistaatilised kiud, mis vastavad §-s 14 sätestatud nõuetele;
2)
põrandakatete ja vaipade kõik osad, välja arvatud tarbepind;
3)
mööbliriide sidus- ja täitelõimed ning sidus- ja täitekoed, mis ei ole
tarbepinna osaks;
4) eesriiete ja kardinate sidus- ja täitelõimed
ning sidus- ja täitekoed, mis ei ole riide parema poole osaks;
5)
muude tekstiiltoodete põhi- ja karkassriided, kõvendused ja tugevdused,
vaheriie ja tugevdusriie, õmblusniit ja ühenduslõng, kui need ei asenda
riide lõime või kude, täidised (välja arvatud soojendusotstarbelised
täidised) ning vooder (vastavalt § 15 lõikele 1).
(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud põhi- või karkassriiet, mis täidab
tarbepinna põhimiku otstarvet, eriti tekkides ja kahekordsetes riietes
ning samet- ja plüüšriietes ning nendetaolistes toodetes, ei loeta
äravõetavaks põhimikuks.
(3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud kõvendused ja tugevdused on toote
kindlatesse kohtadesse toote tugevdamiseks, kõvendamiseks või paksuse
suurendamiseks lisatud lõngad või materjalid.
(4) Tekstiiltoodete kiusisalduse märkimisel ei arvestata rasv- ja
sideaineid, lastaineid, metti ja apretti, immutusaineid, värvimise ja
trükkimise lisaaineid ning muid tekstiiltoote töötlemisel kasutatavaid
aineid.
§ 17. Tekstiiltoodete kiukoostise määramisel ning
tekstiiltoodete kiukoostise vastavuse hindamisel märgistuses esitatud
teabele kasutatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli
2004. a määrusega nr 70 «Tekstiiltoodete kiukoostise määramise meetodid»
kehtestatud tekstiiltoodete kiukoostise määramise meetodeid, arvestades
lisas 2 sisalduvaid vastavaid kokkuleppelisi massilisasid.
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
3. peatükk
RAKENDAMINE
§ 18. Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud Vabariigi Valitsuse 11. juuni
1995. a määruse nr 269 «Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise
eeskirja kinnitamine» (RT I 1995, 63, 1061; 1999, 74, 700) kohaselt
märgistatud rõivaid ja tekstiiltooteid võib müügiks pakkuda ja müüa kuni
1. jaanuarini 2005. a.
1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/74/EÜ
tekstiilinimetuste kohta (EÜT L 32, 03.02.1997, lk 38–55), muudetud
direktiividega 97/37/EÜ (EÜT L 169, 27.06.1997, lk 74–75), 2004/34/EÜ
(ELT L 89, 26.03.2004, lk 35), 2006/3/EÜ (ELT L 5, 10.01.2006, lk 14),
2007/3/EÜ (ELT L 28, 03.02.2007, lk 12–13) ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 96/74/EÜ parandusega (ELT L 105, 13.04.2006).
[RTL 2007, 47, 836 – jõust. 2.02.2008]
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. aprilli 2004. a
määruse nr 68
«Rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistamise nõuded»
lisa 1
|
TEKSTIILKIUDUDE NIMETUSED
Nr
|
Kiu nimetus
|
Kiu kirjeldus
|
1
|
Lambavill1
|
Lamba (Ovis aries) või lambatalle villaku villast saadav kiud
|
2
|
Teiste loomade vill (looma liigile osutamisega): alpaka, laama,
kaamel, kašmiir, mohäär, angoora, vikunja, jakk, guanako, kašgoora,
kobras, saarmas, millele järgneb või ei järgne nimetus «-vill» või
«-karv»1
|
Järgmiste loomade karv: alpaka, laama, kaamel, kašmiirkits,
angoorakits, angooraküülik, vikunja, jakk, guanako, kašgoorakits
(kašmiirkitse ja angoorakitse ristand), kobras, saarmas
|
3
|
Loomakarvad või hobusejõhv, kas looma liigile osutamisega või
osutamiseta (nt veisekarvad, kitsekarvad, hobusejõhv)
|
Mitmesuguste jaotistes 1 ja 2 nimetamata loomade karv
|
4
|
Siid
|
Üksnes siidi eritavatelt putukatelt saadav kiud
|
5
|
Puuvill
|
Puuvillataime (Gossypium) seemnekupardelt saadav kiud
|
6
|
Kapok
|
Kapokipuu (Ceiba pentandra) viljakupra siseküljelt saadav kiud
|
7
|
Lina
|
Linataime (Linum usitatissimum) niinest saadav kiud
|
8
|
Harilik kanep
|
Kanepi (Cannabis sativa) niinest saadav kiud
|
9
|
Džuut
|
Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis niinest
saadav kiud. Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse džuudiga
järgmistest taimedest saadavad niinekiud: Hibiscus
cannabinus, Hibiscus sabdariffa, Abultilon avicennae, Urena lobata,
Urena sinuata
|
10
|
Manillakanep (abaka)
|
Musa textilis’e tupplehtedest saadav kiud
|
11
|
Halfa
|
Stipa tenacissima lehtedest saadav kiud
|
12
|
Kookoskiud
|
Cocos nucifera pähklitelt saadav kiud
|
13
|
Genista
|
Cytisus scoparius ja/või Spartium Junceum niinest
saadav kiud
|
14
|
Ramjee
|
Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima
niinest saadav kiud
|
15
|
Sisal
|
Agave sisalana lehtedest saadav kiud
|
16
|
Sunn
|
Crotalaria juncea niinest saadav kiud
|
17
|
Henequen (heneken)
|
Agave Fourcroydes niinest saadav kiud
|
18
|
Maguey (kantal)
|
Agave Cantala niinest saadav kiud
|
19
|
Atsetaat
|
Tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 74%, kuid alla 92%
hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud
|
20
|
Alginaat
|
Algiinhappe metalle sisaldavatest sooladest saadav kiud
|
21
|
Vaskammoniaak
|
Vaskammoniaakmenetlusel saadav regenereeritud tsellulooskiud
|
22
|
Modaal
|
Regenereeritud tsellulooskiud, mis on saadud modifitseeritud
viskoosmenetlusel ja on suure katkemistugevuse ja kõrge
märgmooduliga. Katkemistugevus (BC)
konditsioneeritud olekus ja vajalik koormus (BM) märjas
olekus kiu pikendamiseks 5% võrra on järgmine:
B
C (CN) ≥ 1,3  T
+ 2T
B M (CN) ≥ 0,5 T,
kus
T on keskmine joontihedus detsiteksides
|
23
|
Valkkiud
|
Looduslikest valkainetest kemikaalide abil regenereerimise ja
stabiliseerimisega saadav kiud
|
24
|
Triatsetaat
|
Tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 92% hüdroksüülrühmadest on
atsetüülitud
|
25
|
Viskoos
|
Regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel
filament- ja staapelkiududena
|
26
|
Akrüül
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85
massiprotsenti akrüülnitriilrühmi
|
27
|
Kloorkiud
|
Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50
massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi monomeerseid rühmi
|
28
|
Fluorkiud
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad alifaatseid
fluorsüsinikrühmi
|
29
|
Modakrüül
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad üle 50 ja alla 85
massiprotsendi akrüülnitriilrühmi
|
30
|
Polüamiid või nailon
|
Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad
korduvaid amiidrühmi, millest vähemalt 85% on ühendatud alifaatsete
või tsükloalifaatsete rühmadega
|
31
|
Aramiid
|
Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad
aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega,
kusjuures vähemalt 85% amiid- või imiidsidemetest seovad kahte
aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb,
ei ole rohkem kui amiidsidemeid
|
32
|
Polüimiid
|
Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad
korduvaid imiidrühmi
|
33
|
Lyocell2
|
Tselluloosist toodetav kiud, mida saadakse derivaate moodustamata
orgaanilistes lahustites lahustatud tselluloosi ketrusprotsessil
|
33a
|
Polülaktiid
|
Kiud, mis on moodustatud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahel
koosneb vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses looduslikult esinevatest
suhkrutest saadud piimahappe estri rühmadest, ja mille
sulamistemperatuur on vähemalt 135 ºC
|
34
|
Polüester
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85
massiprotsendi diooli ja tereftaalhappe estrit
|
35
|
Polüeteen
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad alifaatsetest
küllastunud asendamata süsivesinikradikaalidest
|
36
|
Polüpropeen
|
Kiud, mis sisaldab küllastunud süsivesinik-makromolekule, milles
igal teisel süsiniku aatomil on isotaktilise paigutusega
metüülkõrvalrühm (muid kõrvalrühmi ei ole)
|
37
|
Polükarbamiid
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid
funktsionaalseid ureüleen- (-NH–CO–NH-) rühmi
|
38
|
Polüuretaan
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85
massiprotsenti alifaatse ahela osaga vahelduvat funktsionaalset
uretaanrühma
|
39
|
Vinülaal
|
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad eriastmeliselt
atsetaalitud polüvinüülalkoholi molekulidest
|
40
|
Trivinüül
|
Sünteetiline terpolümeer, mille makromolekulid koosnevad
akrüülnitriili, monomeerse kloorvinüüli ja kolmanda komponendina
monomeerse vinüüli molekulidest, milles ühegi komponendi osa ei
ületa 50 massiprotsenti
|
41
|
Elastodieen
|
Elastne kiud, mis koosneb looduslikust või sünteetilisest
polüisopreenist või ühest või enamast dieenist, mis on
polümeriseeritud kas ühe või enama vinüüli monomeeriga või ilma
selleta (nendeta); kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja
siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma
lähtepikkuse
|
42
|
Elastaan
|
Elastne kiud, mille makromolekulid koosnevad vähemalt 85
massiprotsenti polüuretaanrühmadest; kui kiudu venitada kolmekordse
algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja täielikult
oma lähtepikkuse
|
43
|
Klaaskiud
|
Klaasist valmistatud kiud
|
44
|
Kiu koostismaterjalile vastav nimetus, nt metall (metall-,
metalliseeritud), asbest, paber, millele järgneb või ei järgne sõna
«-lõng» või «-kiud»
|
Mitmesugustest eespool loetlemata materjalidest või uutest
materjalidest saadav kiud
|
45
|
Elastomultiester
|
Kiud, mis on tekkinud kahe või enama keemiliselt erineva lineaarse
makromolekuli koostoimel kahes või enamas eri faasis (millest ühegi
osakaal ei ületa 85 massiprotsenti), mis sisaldab estrirühmi kui
domineerivaid funktsionaalseid lülisid (vähemalt 85%) ja mis pärast
sobivat töötlust esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda
pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu
täielikult oma esialgse pikkuse
|
46
|
Elastolefiin
|
Kiud, mis sisaldab vähemalt 95 massiprotsenti osaliselt ristsillatud
makromolekule, koosneb etüleenist ja vähemalt veel ühest teisest
olefiinist ning mis esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda
pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu
täielikult oma esialgse pikkuse.
|
[RTL 2007, 47, 836 – jõust. 2.02.2008]
1 Lisa punkti 1 nimetust «vill» võib samuti kasutada lamba või
talle villaku villa ja punkti 2 kolmandas veerus loetletud teiste loomade
karva segule osutamisel. See säte on kohaldatav määruse §-des 10–12
nimetatud tekstiiltoodete suhtes tingimusel, et need tooted koosnevad
osaliselt käesoleva lisa punktides 1 ja 2 nimetatud kiududest.2
«Orgaaniline lahusti» tähendab põhiliselt orgaaniliste kemikaalide ja vee
segu.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. aprilli 2004. a
määruse nr 68
«Rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistamise nõuded»
lisa 2
|
TEKSTIILTOOTES SISALDUVATE KIUDUDE MASSI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD
KOKKULEPPELISED MASSILISAD
Kiu nr
|
Kiud
|
Massilisa (%)
|
1–2
|
Lambavill ja teiste loomade vill:
Kammitud kiud
Kraasitud kiud
|
18,25
17,001
|
3
|
Loomakarv:
Kammitud kiud
Kraasitud kiud
Hobusejõhv:
Kammitud kiud
Kraasitud kiud
|
18,25
17,001
16,00
15,00
|
4
|
Siid
|
11,00
|
5
|
Puuvill:
Tavalised kiud
Merseriseeritud kiud
|
8,50
10,50
|
6
|
Kapok
|
10,90
|
7
|
Lina
|
12,00
|
8
|
Kanep
|
12,00
|
9
|
Džuut
|
17,00
|
10
|
Manillakanep (abaka)
|
14,00
|
11
|
Halfa
|
14,00
|
12
|
Kookoskiud
|
13,00
|
13
|
Genista
|
14,00
|
14
|
Ramjee (pleegitatud kiud)
|
8,50
|
15
|
Sisal
|
14,00
|
16
|
Sunn
|
12,00
|
17
|
Henequen (heneken)
|
14,00
|
18
|
Maguey (kantal)
|
14,00
|
19
|
Atsetaat
|
9,00
|
20
|
Alginaat
|
20,00
|
21
|
Vaskammoniaak
|
13,00
|
22
|
Modaal
|
13,00
|
23
|
Valk
|
17,00
|
24
|
Triatsetaat
|
7,00
|
25
|
Viskoos
|
13,00
|
26
|
Akrüül
|
2,00
|
27
|
Kloorkiud
|
2,00
|
28
|
Fluorkiud
|
0,00
|
29
|
Modakrüül
|
2,00
|
30
|
Polüamiid või nailon:
Staapelkiud
Filamentkiud
|
6,25
5,75
|
31
|
Aramiid
|
8,00
|
32
|
Polüimiid
|
3,50
|
33
|
Lyocell
|
13,00
|
33.a
|
Polülaktiid
|
1,50
|
34
|
Polüester:
Staapelkiud
Filamentkiud
|
1,50
1,50
|
35
|
Polüeteen
|
1,50
|
36
|
Polüpropeen
|
2,00
|
37
|
Polükarbamiid
|
2,00
|
38
|
Polüuretaan:
Staapelkiud
Filamentkiud
|
3,50
3,00
|
39
|
Vinülaal
|
5,00
|
40
|
Trivinüül
|
3,00
|
41
|
Elastodieen
|
1,00
|
42
|
Elastaan
|
1,50
|
43
|
Klaaskiud:
keskmise läbimõõduga üle 5µm
keskmise läbimõõduga mitte üle 5µm
|
2,00
3,00
|
44
|
Metallkiud
Metalliseeritud kiud
Asbest
Paberlõng
|
2,00
2,00
2,00
13,75
|
45
|
Elastomultiester
|
1,50
|
46
|
Elastolefiin
|
1,50
|
[RTL 2007, 47, 836 – jõust. 2.02.2008]
1 Kokkuleppelist massilisa 17,00% rakendatakse ka juhul, kui ei
ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv lamba- ja/või teiste
loomade vill on kraasitud või kammitud.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. aprilli 2004. a
määruse nr 68
«Rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistamise nõuded»
lisa 3
|
TEKSTIILTOOTED, MILLE KIUKOOSTISE MÄRGISTUS JA HOOLDUSTÄHISTUS EI OLE
KOHUSTUSLIK
1) Varrukahoidjad;
2) tekstiilmaterjalidest kellarihmad;
3)
etiketid ja märgid;
4) tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed;
5)
kohvikannusoojendajad;
6) teekannusoojendajad;
7) varrukakaitsed;
8)
muhvid, välja arvatud karusriidest;
9) tehislilled;
10)
nõelapadjad;
11) maalimislõuend;
12) alus-, karkass- ja
kõvendusotstarbelised tekstiiltooted;
13) vilt;
14)
kasutatutena määratletud tekstiilist õmblustooted;
[RTL 2006, 21, 345 – jõust. 5.03.2006]
15) säärised;
16) pakkematerjalid, mis ei ole uued ja
müüakse kasutatuna;
17) viltkübarad;
18)
tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed käekotid ning sadulsepakaubad;
19)
tekstiilmaterjalidest reisitarbed;
20) käsitsi tikitud seinavaibad
nii valmis- kui ka lõpetamata toodetena ja materjalid nende
valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng,
mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks;
21)
tõmblukud;
22) tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad;
23)
tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised;
24) mänguasjad;
25)
jalatsite tekstiilosad, välja arvatud soojendusvoodrid;
26)
mitmest osast linikud pindalaga alla 500 cm²;
27) pajakindad ja
pajalapid;
28) munasoojendajad;
29) kosmeetikakotid;
30)
riidest tubakakotid;
31) riidest prillitoosid, portsigarid,
tulemasinatoosid ja kammituped;
32) sportimisel kasutatavad
kaitsetarbed, välja arvatud kindad;
33) tualett-tarvete kotid;
34)
jalatsihooldusvahendite kotid;
35) matusetarbed;
36)
ühekorratooted, välja arvatud vatt;1
37)
tekstiiltooted, mille kohta kehtivad «Euroopa farmakopöa» eeskirjad ja
milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja
ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted;
38)
tekstiiltooted, sealhulgas määruse lisa 4 punktis 12 nimetatud nööristik
ja köiestik, nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud:
a)
kaupade valmistamiseks ja töötlemiseks kasutatavate seadmete
koostisosadena;
b) kasutamiseks masinates, seadmetes (nt kütte-,
kliima- ja valgustusseadmetes), kodumasinates ja muudes seadmetes,
autodes ja muudes sõiduvahendites nende osadena või nende käitamiseks,
hooldamiseks või seadmestamiseks, välja arvatud sõidukitest eraldi
müüdavad presentkatted ja mootorsõidukite tekstiilist tarvikud;
39)
kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted nagu ohutusrihmad,
langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad
vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt tule, kemikaalide või muude
turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest kaitsmiseks);
40)
kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need
tooted varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste
spetsifikatsioonidega;
41) purjed;
42) tekstiiltooted loomadele;
43)
lipud ja vimplid.
1 Määruse kohaldamisel tuleb
ühekorratoodetena käsitada tekstiiltooteid, mis on ette nähtud
kasutamiseks ainult ühel korral või piiratud aja jooksul ning mille
tavapärane kasutamine välistab nende taastamise edaspidiseks
kasutamiseks samal või samalaadsel eesmärgil.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. aprilli 2004. a
määruse nr 68
«Rõivaste ja tekstiiltoodete
märgistamise nõuded»
lisa 4
|
TEKSTIILTOOTED, MILLE KOHTA KEHTIB ÜKSNES ÜHISMÄRGISTAMISE KOHUSTUS
1) Põrandalapid;
2) puhastuslapid;
3) äärised ja posamendid;
4)
tekstiilpudukaubad;
5) vööd;
6) traksid;
7) suka- ja
sokihoidjad ja -paelad;
8) kinga- ja saapapaelad;
9) paelad;
10)
kummipaelad;
11) uutena müüdavad pakkematerjalid;
12)
pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja
köied, nööristik ja köiestik, välja arvatud lisa 3 punkti 38 alla
kuuluvad1;
13) linikud;
14) taskurätikud;
15)
juuksevõrgud;
16) laste lipsud ja ristlipsud;
17) pudipõlled,
pesukindad ja näolapid;
18) õmblusniit, nõelumis- ja
tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks
pakendatult;
19) kardina, eesriiete ja aknakatete paelad.
1
Selle punkti alla kuuluvate meetrikaupa müüdavate toodete
ühismärgistuseks peetakse märgistust poolil. Siia kuuluvad alpinismi ja
veespordi harrastamisel kasutatavad köied.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter