Määrus kehtestatakse «
Väärismetalltoodete seaduse» (RT I 2003, 15, 85; 75, 500; 88,
591; 2004, 18, 131) § 10 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse
9. oktoobri 2003. a määrusega nr 258
«Volituste andmine «Väärismetalltoodete seadusest» tulenevate õigusaktide
kehtestamiseks» (RT I 2003, 65, 438).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib väärismetalli proovi tõendaja tegevust
väärismetalltoote väärismetallisisalduse määramisel ning
väärismetalltoote kontrollmärgistamisel.
§2. Mõisted
Käesolevas määruse tähenduses on:
1)
kontrollmärgistamine – kontrollmärgise või ühitatud proovi- ja
kontrollmärgise kandmine väärismetalltootele;
2)
mittepurustav meetod – väärismetalltoote proovi määramine proovikivil,
röntgenanalüüsi või mõne muu valideeritud meetodiga, mille korral ei
eraldata väärismetalltootest oluliselt uuritavat sulamit;
3) purustav meetod – keemiline analüüs, mille teostamiseks eraldatakse
väärismetalltootest analüüsiks vajalik kogus sulamit ja
väärismetalltoode võib muutuda kasutuskõlbmatuks;
4) mehaaniline märgistus – märgistuse kandmine väärismetalltootele
vastava märgitsaga. Kontrollmärgise taustaks on ovaalne süvend, lõvi
kujutis on eenduv, ruumiline;
5) lasermärgistus – märgistuse
termiline kandmine väärismetalltootele vastava laserseadmega.
Kontrollmärgise taustaks on ovaalne kontuurjoon, lõvi kujutis on
söövitatud tasapinnaliselt;
6) põhisulam –
väärismetallisulam, millest on valmistatud väärismetalltoode, selle
kõige olulisem või massiivsem osa. Ühe väärismetalli erinevate sulamite
kasutamise korral loetakse põhisulamiks selle väärismetalltoote kõige
madalama prooviga sulamit. Mitme väärismetalli sulamite kasutamise
korral loetakse põhisulamiks sulamit, mida on tootes kõige rohkem,
sulamite koguste võrdsuse korral on põhisulamiks kõrgeima väärtusega
sulam.
2. peatükk
TOODETE ANALÜÜS
§3. Väärismetalltoodete analüüsimise üldnõuded
(1) Väärimetalltoote proov määratakse mittepurustava meetodiga vastavalt
§-le 4 või purustava meetodiga vastavalt §-le 6. Paragrahvis 5
ettenähtud juhtudel kasutatakse ainult purustavat meetodi.
(2) Mitmest osast valmistatud väärismetalltootel (edaspidi
toode) määratakse iga osa proov eraldi. Kõik toote
väärismetallisulamist valmistatud osad peavad vastama tootele kantud
proovimärgistusele.
(3) Kui toode on valmistatud ühe väärismetalli erinevate proovidega
sulamitest, määratakse iga sulami väärismetallisisaldus eraldi. Ühegi
sulami proov ei tohi olla madalam tootele kantud proovimärgistusest.
(4) Erinevate väärismetallide sulamitest valmistatud tootel määratakse
väärismetallide sisaldused kõikides sulamites eraldi. Põhisulami
väärismetallisisaldus peab vastama nimemärgise juures asuvale
proovimärgisele, teiste väärismetallide sulamite väärismetallisisaldus
peab vastama nende kohta käivale märgistusele või tootega kaasnevale
dokumentatsioonile.
(5) Dekoratiivkatte korral eemaldatakse see põhisulami
väärismetallisisalduse määramiseks mehaaniliselt võimalikult varjatud
kohast, mille käigus on lubatud toote mõningane kahjustamine.
§4. Toote sulami väärismetallisisalduse määramine
mittepurustavate meetoditega
(1) Väärismetallisisalduse määramine proovikivil toimub väärismetalli
proovi tõendaja metoodika kohaselt, arvestades lõigetes 2 ja 3
sätestatut.
(2) Kasutatavad etalonid peavad olema väärismetalli proovi tõendaja
poolt markeeritud etaloni keemilist koostist iseloomustavate andmetega.
(3) Kasutatavad reaktiivid peavad olema markeeritud reaktiivi valmistaja
poolt.
(4) Väärismetalli sulami koostise määramine röntgenanalüsaatoril või
muul seadmel toimub seadmega kaasneva metoodika järgi.
(5) Kasutatavate seadmete mõõteviga ei tohi ületada sõltuvalt
väärismetalli sulamist:
1) kullasulamid 0,5%;
2)
plaatinasulamid 0,5%;
3) pallaadiumisulamid 0,5%;
4) hõbedasulamid
1,0%.
§5. Mittepurustavate meetodite ebapiisavus
Toote analüüsimisel tuleb kasutada purustavat meetodit, kui:
1) proovikivil määramiseks puudub määratavale sulamile vastav etalon või
reaktiiv;
2) toote kõik osad ei ole proovikivile näidise võtmiseks
ligipääsetavad;
3) uuritava sulami määramiseks puudub
valideeritud metoodika;
4) määramismeetodi lubatav hälve on suurem
uuritava sulami proovi ja standardproovi erinevusest.
§6. Toote sulami analüüs purustavate meetoditega
(1) Kullasulameid analüüsitakse üldjuhul EVS-EN ISO 11426:2004 nõuete
kohaselt. Valideeritud metoodika olemasolul on lubatud mikrokupellimine.
(2) Hõbedasulameid analüüsitakse üldjuhul EVS-EN 31427:2004 nõuete
kohaselt. Valideeritud metoodika olemasolul on lubatud Folgard’i meetodi
kasutamine.
(3) Plaatinasulameid analüüsitakse EVS-EN ISO 11489:2004 nõuete kohaselt.
(4) Pallaadiumisulameid analüüsitakse EVS-EN ISO 11490:2004 nõuete
kohaselt.
(5) Väärismetallide sulamite lisandeid määratakse katseseadmega kaasneva
metoodika või juhendi järgi.
(6) Kõikide kasutatavate meetodite kohta peab olema arvutatud ja
katseprotokolli või ekspertiisiakti lisatud mõõtemääramatus.
(7) Purustava meetodiga saadud analüüsitulemus on lõplik. Vaidluste
korral määrtakse sulami väärimetallisisaldus võrdluskatsega. Võrdlevate
analüüside korral võetakse tootest vähemalt kolm võrdväärset
sulaminäidist, millest üks jääb toote omanikule võimalikuks
arbitraažanalüüsiks, ülejäänud suunatakse võrdluskatses osalevatesse
akrediteeritud katselaboritesse.
3. peatükk
TOODETE KONTROLLMÄRGISTAMINE
§7. Üldnõuded kontrollmärgistamisele
(1) Toote kontrollmärgistab väärismetalli proovi tõendaja.
(2) Kontrollmärgisega ei märgistata toodet, kui toode või toote mingi
osa väärismetallisisaldus on madalam deklareeritud proovist.
(3) Väärismetalltoote proovi tõendajal on õigus kontrollmärgistamisest
keelduda, kui:
1) käitleja keeldub mittepurustava meetodi
ebapiisavuse korral purustava meetodi kasutamisest;
2) toode ei ole
märgistamiseks vajalikul viisil ette valmistatud või märgise jaoks ei
ole piisavalt vaba pinda.
(4) Tooted kontrollmärgistatakse mehaanilise märgistusega.
Lasermärgistust on lubatud kasutada, kui mehaanilist märgistust ei ole
tehniliselt võimalik tootele kanda.
(5) Mehaanilisel märgistamisel on märgise ümbruses lubatud toote
mõningane deformatsioon. Märgise vastasküljel on lubatud toote vähene
muljutus.
(6) Lasermärgistusel on märgise vahetus läheduses lubatud toote
mõningane kahjustus.
§8. Kontrollmärgise kandmine teiste märgiste peale
(1) Kontrollmärgist ei või kanda muu varasema märgise peale.
(2) Mehhaanilisel märgistamisel võib ühitatud proovi- ja kontrollmärgise
kanda väära proovimärgise peale tingimusel, et vana märgis hävineb
täielikult ja uus on defektitu.
§9. Kontrollmärgise paigutus teiste märgiste suhtes
(1) Kontrollmärgis paigutatakse tootel proovimärgise taha. Ühitatud
proovi- ja kontrollmärgis paigutatakse tootel nimemärgise taha.
(2) Rivistatud märgiste korral paigutatakse kontrollmärgis talle
ettenähtud pessa.
(3) Eestis kehtestatust erineva taustaga proovimärgisega märgistatud
sisseveetud tootel paigutatakse kontrollmärgis proovi tõendamiseks selle
proovimärgise taha.
§10. Kontrollmärgistamine erinevatest väärismetallisulamitest toote
ja mitmeosalise toote korral
(1) Mitmest erinevast väärismetallisulamist tootel tõendatakse
kontrollmärgisega ainult põhisulami proov, võimaluse korral ühitatud
proovi- ja kontrollmärgisega.
(2) Mitmeosalise toote korral tõendatakse kontrollmärgisega iga
eraldatava ja iseseisvalt kasutatava osa proov. Mitteeraldatavate
osadega toote korral paigutatakse kontrollmärgis selle toote kõige
massiivsema osa märgistusse.
4. peatükk
TOODETE LIIKUMINE
§11. Kontrollmärgistamiseks esitatavad tooted
(1) Kontrollmärgistamiseks esitatavatel toodetel peab märgistealune pind
olema ette valmistatud ja rasvatustatud ning lasermärgistuseks esitatav
toode peab olema lõplikult viimistletud.
(2) Kontrollmärgistamiseks esitatavate toodete vastuvõtul ja
väljaandmisel fikseeritakse toodete esemete arv ja mass järgmise
täpsusega:
1) kuld-, plaatina- ja pallaadiumtoodetel 0,01 grammi;
2) hõbetoodetel 0,1 grammi.
§12. Mittevastavad tooted ja tehnoloogiline praak
(1) Kui proovi kontrollimise käigus selgub, et sulam ei vasta
märgistusele, teavitab väärismetalli proovi tõendaja sellest toote
esitajat.
(2) Kui proovi kontrollimise käigus avastatakse tootja tehnoloogiline
praak, peatab väärismetalli proovi tõendaja töö toodetega ja teavitab
sellest toote esitajat.