Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994,
46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579) § 5 lõike 4
alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Kõrvemaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on
moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr
242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV
Teataja 1957, 14, 125) looduskaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklik maastikuline
keeluala «Aegviidu-Nelijärve»» baasil.
(2) Kaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja
elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning
poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks.
(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja
üheks piiranguvööndiks.
(4) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse maakatastrisse.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala põhjapoolse (esimese) lahustüki välispiir kulgeb Aegviidu
vallas Aegviidu metskonna kvartali 64 loodenurgast mööda kvartalite 64,
65, 66, 67 ja 68 põhjapiiri kuni punktini koordinaatidega X591123,55;
Y6573349,08; edasi mööda kvartalite 67 ja 68 vahelist sihti kuni
maaüksuse 11201:002:0830 edelanurgani; mööda maaüksuse 11201:002:0830
lõunapiiri kuni selle kagunurgani, jätkub mööda mõttelist sirgjoont kuni
maaüksuse 11201:002:1600 edelanurgani, edasi mööda maaüksuste
11201:002:1600, 11201:002:0680, 11201:002:0790, 11201:002:1550
lõunapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1550 kagunurgani, edasi mööda
mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:0980 edelanurgani, edasi
mööda nimetatud maaüksuse lõunapiiri kuni selle kagunurgani, sealt mööda
mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse 11201:002:1630 edelanurgani, edasi
mööda maaüksuste 11201:002:1630, 11201:002:0012 ja 11201:002:0580
lõuna-, kagu- ja idapiiri kuni Piibe maantee teemaa lõunapiirini, mööda
Piibe maantee teemaa lõunapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1570
põhjanurgani; mööda sama maaüksuse loodepiiri kuni maaüksuse
läänenurgani; mööda sama maaüksuse ja maaüksuste 11201:002:0670,
11201:002:0590, 11201:002:1950 edelapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1950
lõunanurgani, edasi mööda mõttelist sirgjoont kuni maaüksuse
11201:002:0650 edelanurgani, jätkub mööda nimetatud maaüksuse ja
maaüksuste 11201:002:1960, 11201:002:0080, 11201:002:0360,
11201:002:1620 ja 11201:002:1990 edela- ja läänepiiri kuni maaüksuste
11201:002:0032 ja 11201:002:1990 piiride ristumiskohani; mööda
maaüksuste 11201:002:0032, 11201:002:1090, 11201:002:1210,
11201:002:1340, 11201:002:1220, 11201:002:1230, 11201:002:1240 põhja-,
lääne-, lõuna- ja idapiiri kuni maaüksuse 11201:002:1240 kirdepiiri
lõikumiseni sissesõiduteega punktis X591954,78; Y6572433,639 (kõik
ülalnimetatud maaüksused asuvad väljaspool kaitseala); seejärel mööda
sissesõidutee teemaa piiri kuni Piibe maantee teemaa edelapiirini; sealt
kagu suunas mööda teemaa piiri, ületades Lehtse valla piiri ja jätkudes
Lehtse vallas Jäneda–Perila maantee teemaa läänepiirini; mööda seda
teepiiri kuni Jänijõeni; mööda Jänijõe paremkallast kagu suunas kuni
ristumiseni kõrgepingeliini lõunapoolsema trassiga ning edasi mööda
trassi põhjaserva loode ja edela suunas kuni maaüksust 40001:003:1220 ja
selle maaüksuse kagupiiril olevat punkti X595953,976; Y6567439,631
läbiva Jänedale kulgeva loode-kagusuunalise teeni; mööda nimetatud tee
läänepiiri loode suunas kuni Jäneda–Perila maantee teemaa läänepiirini;
mööda teemaa läänepiiri edela suunas kuni Jäneda metskonna kvartali 134
kagupiirini; mööda kvartali 134 kagu- ja edelapiiri loode suunas kuni
kvartali 133 kagupiirini; mööda kvartalite 133, 132 ja 131 kagupiiri,
kvartali 130 kagu-, lõuna- ja loodepiiri, kvartalite 124 ja 117
edelapiiri ning kvartali 109 kagu- ja edelapiiri kuni kvartalit 108
läbiva kirde-edelasuunalise pinnasteeni ning mööda seda teed Albu vallas
läbi kvartalite 108, 107 ja 106 kuni kvartali 99 kagupiirini; mööda
kvartali 99 kagupiiri, kvartali 105 kirdepiiri, kvartali 151 loode-,
kirde- ja kagupiiri ja kvartali 158 idapiiri ning piiri mõttelist
pikendust kuni Jäneda–Perila maantee teemaa põhjapiirini; mööda teemaa
põhjapiiri lääne suunas kuni kvartalit 157 läbiva punktist X590291,85;
Y6564285,104 algava pinnasteeni, mööda seda teed lõuna ja kagu suunas
Arapere ojani, kulgedes mööda Arapere oja idakallast edela suunas
Tarvasjõeni; mööda Tarvasjõe idakallast lõuna suunas kuni Tammsaare
metskonna kvartali 175 lõunapiirini; mööda kvartalite 175 ja 174
lõunapiiri, kvartali 2 idapiiri, jätkub mööda kvartali 2 kagupiiril
kulgevat, kvartaleid 3, 1, 7, 12, 11, 17 ja 16 läbivat pinnasteed kuni
punktini X587998,123; Y6558431,699 kvartali 16 lõunapiiril, jätkub mööda
kvartalite 16 ja 15 lõunapiiri ja kvartalite 15, 9, 5 ning 1 läänepiiri
kuni Harjumaa ja Järvamaa piirini; mööda maakondade piiri edela suunas
kuni alguspunktiga X585880,367; Y6560848,452 loode-kagusuunalise
kraavini; mööda seda kraavi punktini X585757,781; Y6561148,499 maaüksuse
14002:003:0210 piiril, edasi mööda sama maaüksuse ja maaüksuste
14002:003:0051 ja 14002:003:0049 kagupiiril kulgevat kraavi kuni Jägala
jõeni punktis X584891,56; Y6560855,138, mööda Jägala jõe läänekallast
põhja suunas kuni Vetla sillani; mööda Jäneda–Perila maantee teemaa
lõunapiiri ida suunas kuni Vetla metskonna kvartali 88 kagunurgani; siis
põhja suunas mööda kvartalite 88 ja 89 vahelist piiri kuni kvartali 88
kirdenurgani; sealt ida suunas mööda kvartalite 89 ja 83 vahelist sihti
kuni kvartali 89 kirdenurgani, kust piir jätkub põhja suunas mööda
kvartalite 83 ja 70 idakülge kuni kvartali 70 kirdenurgani, edasi mööda
kvartalite 70 ja 65 vahelist sihti lääne suunas kuni kvartali 65
edelanurgani, edasi põhja suunas mööda kvartalite 65, 57, 39 ja 30
läänekülge kuni kvartali 30 loodenurgani; sealt lääne suunas mööda
kvartalite 29 ja 28 põhjakülge kuni Jägala jõeni; siis põhja suunas
mööda Jägala jõe läänekallast kuni Mustjõeni, pöördudes itta mööda
Mustjõe põhjakallast kuni Aegviidu metskonna kvartali 77 läänepiirini
ning edasi mööda kvartalite 77 ja 101 läänepiiri lõuna suunas kuni
lõikumiseni punktis X583924,143; Y6571009,325 ida-läänesuunalise teega;
edasi ida suunas mööda teed kuni teede hargnemiskohani punktis
X584915,069; Y6571258,581; seejärel kagu ja ida suunas mööda haruteed
läbi kvartalite102, 103 ja 104 ning põhja suunas mööda kvartalite 105 ja
81 läänepiiri kuni kvartali 64 loodenurgani.
(2) Kaitseala teise lahustüki piir kulgeb Paide vallas Tammsaare
metskonna kvartali 158 edelanurgast mööda Jägala jõe vasakkallast ida ja
kagu suunas kuni Pärnu–Jägala kanali läänekaldani; mööda kanalit Pärnu
jõeni ning mööda Pärnu jõe vasakkallast ida ja kirde suunas, ületades
Paide ja Roosna-Alliku valla vahelise piiri ja jätkudes Roosna-Alliku
vallas kuni Purdi metskonna kvartali 34 idapiirini punktis X597248,581;
Y6544037,762; mööda kvartali 34 idapiiri punktide X597145,309;
Y6544138,952, X597081,429; Y6544131,496, X597023,937; Y6544168,776,
X596835,464; Y6544449,963, X596843,982; Y6544558,609, X596951,512;
Y6544620,388 kaudu kraavi otsani punktis X597086,621; Y6544823,842,
edasi põhja suunas mööda kraavi läänekallast punktini X597008,333;
Y6545377,658; mööda kraavi loode suunas punktini X596447,705;
Y6545680,144; edasi kirde suunas mööda kraavi punktini X596616,082;
Y6546026,633, sealt põhja-loode suunas punktini X596473,02; Y6546666,642
kvartali 32 põhjapiiril; mööda kvartalite 32, 31 ja 30 põhjapiiri kuni
Jägala jõe haruni ning mööda seda loode suunas Jägala jõeni, kulgedes
mööda jõe läänekallast edela suunas, ületades Albu valla piiri, kuni
Tammsaare metskonna kvartali 160 idapiirini punktis X594016,669;
Y6545814,172, siis põhja suunas maaüksuse 68401:001:0720 edelanurgani,
edasi mööda nimetatud maaüksuse lääne- ja loodepiiri ning maaüksuse
68401:001:0340 põhjapiiri Jägala jõeni, pöördub edasi loodesse mööda
sirgjoont kuni maaüksuse 12902:002:0320 lõunatipuni. Edasi kulgeb piir
mööda nimetatud maaüksuse edela- ja loodepiiri kuni kraavini punktis
X594118,375; Y6549551,018, jätkub mööda kraavi edelasse kuni
pinnasteeni, mööda nimetatud teed lääne-loode suunas kuni tee
ristumiseni maaüksuse 12902:002:1190 läänepiiriga; mööda nimetatud
maaüksuse läänepiiri kuni selle edelanurgani punktis X593698,604;
Y6549600,471, seejärel kagu suunas punktini X593473,662; Y6549098,3;
edasi poolkaares lääne ja lõuna suunas läbi punktide X593269,251;
Y6549089,766, X592988,181; Y6548949,165, X592777,378; Y6548738,265,
X592598,514; Y6548327,115, X592415,393; Y6548363,33; edasi mööda
loodesuunalist sirgjoont punktini X592038,502; Y6548751,046, jätkudes
kirde suunas läbi punktide X592170,525; Y6549113,137, X592330,224;
Y6549381,556, X592468,63; Y6549515,766, X592575,096; Y6549805,488 kuni
väljaspool kaitseala asuva maaüksuse 12902:002:0500 läänepiirini punktis
X592613,424; Y6549845,964; mööda nimetatud maaüksuse läänepiiri kuni
pinnasteeni punktis X592245,148; Y6550544,591; mööda teed edela ja lääne
suunas kuni kvartalite 132 ja 133 vahelise sihini, mööda sihti lõuna
suunas kuni sihi ristumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga, mööda kraavi
kuni uue ristumiseni sihiga punktis X590541,485; Y6549428,293 ja siis
lõuna suunas mööda kvartalite 146 ja 147 vahelist sihti kuni kvartali
146 kagunurgani, sealt mööda kvartali 146 lõunakülge kuni kvartali 145
kagunurgani, siis lõuna suunas mööda kvartalite 152 ja 156 idakülge,
lääne suunas mööda kvartali 156 lõunakülge kuni kvartali 157
kirdenurgani ja mööda kvartali 157 idakülge kuni Jägala jõe lõunakaldani
kvartali 158 edelanurgas.
(3) Kaitseala kolmanda, Põhjaka–Voose lahustüki piir kulgeb Kõue vallas
Sae–Paunküla kanali ja Paunküla metskonna kvartalite 155 ja 156
ristumiskohast piki Sae–Paunküla kanali paremat kallast ida suunas üle
Kõue ja Anija valla piiri kuni ristumiseni Nirgu–Käpajärve teega; piki
nimetatud teed põhja suunas läbi kvartalite 188, 182, 176, 169, 158 kuni
Nirgu–Käpajärve tee ristumiseni pinnasteega punktis X582336,579;
Y6560886,734; jätkudes mööda pinnasteed läbi kvartalite 158, 157 ja 144
põhja suunas, möödudes ida poolt Kurissaare karjäärist, kuni maaüksuse
14002:003:0342 (asub väljaspool kaitseala) edelanurgani; mööda nimetatud
maaüksuse läänepiiri ja karjääriteed kuni Voose külani; mööda Voose küla
läbiva tee teemaa lääne- ja lõunaserva kuni maaüksuse 14002:003:0050
(asub väljaspool kaitseala) kirdenurgani; mööda nimetatud maaüksuse
ida-, lõuna- ja läänepiiri punktini X581472,339; Y6563830,098; edasi
lääne-loode suunas punktini X581414,18; Y6563856,205; mööda
elamukruntide idapiire kuni lõikumiseni kirde-edelasuunalise kraaviga
punktis X581224,071; Y6563490,134; mööda kraavi lõuna suunas kuni
ristumiseni pinnasteega punktis X581011,765; Y6562882,033; mööda
nimetatud teed lõuna suunas punktini X581511,633; Y6563195,604; mööda
mõttelist joont kvartalite 133 ja 134 vahelise punktini Anija ja Kõue
valla piiril; mööda kvartalite 133 ja 134 vahelist sihti lõuna suunas,
pöördub itta mööda kvartalite 134 ja 144 vahelist sihti ja jätkub mööda
Kurissaare karjääri eraldise läänepiiri kuni pinnasteeni punktis
X581940,015; Y6561488,432; edasi mööda pinnasteed lõunasse kuni kvartali
157 põhjapiirini, sealt edasi järgib lõuna ja edela suunas riigimetsa
piiri kuni ristumiseni kvartalite 165 ja 173 vahelise piiriga kvartali
173 loodenurgas; siis lääne suunas kuni kvartalite 121 ja 173 vahelise
piirini, sealt edasi lõuna suunas mööda nimetatud kvartalite vahelise
piiri pikendust kuni ristumiseni Sae–Paunküla kanaliga.
(4) Kaitseala neljanda lahustüki piir kulgeb Albu vallas maaüksuse
12902:001:0333 idapiiri ristumiskohast Järva-Madise–Ardu teega mööda
teemaa põhjapiiri ida suunas kuni tee ristumiseni Tammsaare metskonna
kvartalite 75 ja 76 vahelise piiriga; edasi põhja suunas mööda
kvartalite 75 ja 76 vahelist, kvartalite 67 ja 68 vahelist ning
kvartalite 58 ja 59 vahelist piiri, pöörates kvartali 59 loodenurgast
itta ja jätkudes mööda kvartalite 59, 60 ja 61 põhjapiiri; seejärel
mööda nimetatud piiri sirgjoonelist pikendust Jägala jõeni; mööda Jägala
jõe paremkallast kuni Ambla jõe suudmeni; mööda Ambla jõe paremkallast
ida ja kirde suunas kuni kraavi ristumiseni Ambla jõega punktis
X590238,231; Y6555212,143; mööda kraavi ja kraavi mõttelist pikendust
mööda maaüksuse 12901:003:0014 lõunapiiri kuni sama maaüksuse
kagunurgani, edasi mööda maaüksuse 12901:003:0034 edelapiiri kuni piiri
ristumiseni Järva-Madise–Simisalu teega punktis X591801,049;
Y6554243,07; edasi mööda Järva-Madise–Simisalu teemaa lääne- ja
põhjapiiri põhja ja kirde suunas kuni tee ristumiseni magistraalkraaviga
punktis X592965,032; Y6555613,949; siis mööda kraavi kagu suunas kuni
ristumiseni harukraaviga punktis X593158,806; Y6555488,409; mööda
harukraavi lõuna ja ida suunas; mööda Kodru raba idaserva järgivat
magistraalkraavi kuni selle ristumiseni Vibujärvest väljavoolava vana
kraaviga; edasi kagu ja lõuna suunas mööda rabaserva järgivat kraavi
kuni kraavi lõpuni punktis X594307,476; Y6553558,384; siis lõuna suunas
läbi punktide X594184,341; Y6553109,984, X594187,344; Y6553065,952,
X594125,278; Y6552973,884, X594134,288; Y6552848,791, X594105,257;
Y6552726,701, X593759,924; Y6552186,363 ja lääne suunas läbi punktide
X593607,075; Y6552523,599 ning X593379,833; Y6552537,609 kraavini
punktis X593022,452; Y6552454,548; edasi lõuna ja edela suunas mööda
kraavi kuni Kaalepi peakraavini, mööda peakraavi kuni kvartali 119
lõunapiirini; sealt põhja suunas mööda kvartalit 119 poolitavat kraavi
kuni nimetatud kvartali põhjapiirini; edasi lääne suunas mööda
kvartalite 119 ja 118 põhjapiiri ja sellelt piirilt jätkuvat kraavi kuni
Jägala jõe vana jõesängi parema kaldani; sealt lõuna suunas mööda Jägala
jõe paremkallast kuni kvartali 142 lõunapiiri ristumiseni vana
jõesängiga; mööda kvartalite 142 ja 143 lõunapiiri kuni kvartali 150
kirdenurgani; lõuna suunas mööda kvartalite 150 ja 154 idapiiri kuni
kvartali 154 kagunurgani, pöördudes läände ja jätkudes mööda kvartali
154 lõunapiiri Jägala jõeni; mööda Jägala jõe paremkallast lõuna suunas
kuni vasakult kaldalt jõkke suubuva veesooneni punktis X589129,259;
Y6546346,994, mööda veesoone läänekallast kuni kraavini punktis
X589139,27; Y6546097,809, edasi mööda kraavi lõuna, lääne ja loode
suunas kuni kvartali 53 põhjanurgani; mööda kvartali 53 loodepiiri sama
kvartali läänenurgani, siis mööda kraavi loode ja põhja-kirde suunas
punktini X586835,677; Y6546652,495, sealt mööda mõttelist joont punktini
X586689,521; Y6546835,631; edasi põhja suunas kuni kvartali 45
kirdenurgani ja siis lääne suunas mööda kvartali 45 põhjapiiri kuni
punktini X585499,894; Y6547517,521; seejärel mööda mõttelist joont põhja
suunas ristumiseni teega punktis X585573,972; Y6547810,738; mööda teed
ida suunas punktini X585908,172; Y6547814,706; edasi põhja suunas mööda
mõttelist joont ristumiseni Matsimäe soonega punktis X585898,097;
Y6549019,459; sealt lääne suunas mööda Matsimäe soone lõunakallast kuni
kvartali 37 kagunurgani, siis põhja suunas mööda kvartali 37 ja kvartali
34 idapiiri kuni ristumiseni Matsimäe–Voose teega; edasi mööda teed
loode suunas kuni kvartali 34 põhjapiirini, seejärel mööda kvartalite 34
ja 33 põhjapiiri loode suunas kuni maakondade piirini, järgides
maakondade piiri kuni kvartali 28 põhjatipuni; siis edelasse mööda
kvartali 28 loodepiiri kuni nimetatud piiriga lõikuva kraavini kvartali
28 läänenurgas; mööda kraavi edela ja lääne suunas kuni lõikumiseni
kvartali 18 kirdepiiriga, jätkudes loode suunas mööda nimetatud piiri
kuni kvartali 18 põhjanurgani, edasi edela suunas mööda kvartali 18
loodepiiri kuni lõikumiseni pinnasteega punktis X582804,364;
Y6552402,303, mööda pinnasteed põhja suunas punktini X582550,028;
Y6553423,069, pöördudes mööda mõttelist joont loodesse punktini
X582465,938; Y6553531,149, jätkudes põhja suunas mööda kraavi punktini
X582498,999; Y6553724,3; edasi kagu suunas mööda mõttelist joont
maakondade piirini punktis X582707,221; Y6553612,217; ja mööda
maakondade piiri kuni lõikumiseni Järva-Madise–Ardu teega maaüksuse
12902:001:0333 idapiiril.
(5) Kaitseala piiride ning selle vööndite kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava
1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Purdi, Tammsaare ja Nõmme
metskonna 1989. aasta ning Jäneda, Aegviidu, Vetla ja Paunküla metskonna
1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel ning talumaade osas
Katastri Ameti 1938. aastal koostatud skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000)
alusel ja maakatastri andmete alusel seisuga 1. aprill 2003. a,
koordinaatide osas Eesti põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti
konformses koonilises projektsioonis.
§ 3. Kaitseala valitseja
«Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 6 lõike 3 alusel on Kõrvemaa
maastikukaitseala valitseja Kõrvemaa Maastikukaitseala Administratsioon.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu
kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja § 10 lõikes 2
sätestatud juhul Põhjaku sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub
vastavalt «Asjaõigusseadusele» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001,
34, 185; 53, 336; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 2003, 13, 64; 17, 95;
78, 523; 2004, 20, 141) ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele»,
kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks.
(2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja
arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku
loal.
(3) Kaitsealal on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
lubatud vaid selleks ettevalmistatud kohtades.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, kusjuures linnujaht Seli,
Kautla, Aegviidu, Jaaniveski, Kakerdaja, Tarvasjõe, Põhjaku, Jänijõe,
Kodru, Jäneda ja Kilingi sihtkaitsevööndis on lubatud üksnes 20.
septembrist 30. oktoobrini.
(6) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures
veemootorsõidukitega on lubatud liigelda ainult selleks määratud ja
tähistatud liiklusteel teadus-, järelevalve- ning päästetöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud üheliigiliste metsakultuuride ja puhtpuistute
kujundamine ning energiapuistute rajamine.
(2) Kaitsealal on keelatud jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu
ning mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende
parkimine väljaspool selleks määratud ja tähistatud teid ning parklaid,
välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning määrusega
lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.
(3) Kaitseala piires kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga:
1)
katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine;
2)
maakorralduskava enne selle kinnitamist;
3) metsamajandamiskava enne
selle väljastamist metsaomanikule;
4) detailplaneering ja
üldplaneering enne nende «Planeerimisseaduse» (RT I 2002, 99, 579; 2004,
22, 148) kohast vastuvõtmist;
5) projekteerimistingimused ja
ehitusprojekt enne ehitusele ehitusloa andmist.
§ 6. Metsa kaitse-eesmärk kaitsealal
Kaitseala metsade kaitse-eesmärk on loodusobjektide hoidmine, metsa kui
tervikliku maastiku olulise osa säilitamine, liikide elupaikade hoidmine
ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
§ 7. Teadusalased välitööd
Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide
seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määrusega sätestatud
juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja
esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.
(2) Kaitseala valitseja vastab nii taotlejale kui ka vastava loa andjale
kirjaliku nõusoleku andmisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste
seadmisega või motiveeritud keeldumisega hiljemalt ühe kuu jooksul
pärast taotluse saamist.
(3) Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal
õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni keskkonnamõju heakskiidetud
aruande saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa
andjat.
(4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja kümne päeva
jooksul pärast taotluse saamist annab metsakoosluse liikide ning
vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku
nõusoleku ning vajaduse korral seab omapoolsed tingimused või esitab
motiveeritud keeldumise.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 9. Vööndi kirjeldus
(1) Kõrvemaa maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja
veeala, kus tagatakse väljakujunenud looduslike ja poollooduslike
koosluste säilitamine.
(2) Kaitsealal on 11 sihtkaitsevööndit:
1) Aegviidu
sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu metskonna kvartalid
64 (nii riigimaa kui ka kinnistute 11 ja 12 lahusmaatükkide osas), 65,
66 (ainult eraldised l, 6 ja 5), 81 (nii riigimaa kui ka kinnistute 11,
12, 13, 15, 16 ja 17 lahusmaatükkide osas), 82 (nii riigimaa kui ka
kinnistu 12 lahusmaatüki osas), 83 (ainult eraldised 1–4 ja 15
täielikult ning eraldise 5 põhja-lõunasuunalisest teest lääne poole jääv
osa) ja 106 (ainult eraldised 1–8 täielikult ning eraldise 14
kirde-edelasuunalisest teest loode poole jääv osa);
2)
Jaaniveski sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu
metskonna kvartalid 74 (nii riigimaa kui ka kinnistute Liivaku (IV),
A23, Al 9 ja A49 maa osas), 75 (nii riigimaa kui ka kinnituste A16, A46,
Al l, A50, A8 ja A47 maa osas), 98 (kinnistu Pikaveski (27) maa osas),
99 (kinnistu Pikaveski (27) maa osas), 100 (ainult eraldis 17 täielikult
ning eraldise 16 ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa
nii riigimaa kui ka kinnistu Al21 maa osas) ning Vetla metskonna
kvartalid 12 (nii riigimaa kui ka kinnistute Ülejõe (V) ja Jaaniveski
maa osas), 13 (kinnistu Jaaniveski maa osas) ja 14;
3) Jänijõe
sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Aegviidu metskonna kvartalid
101 (ainult eraldised 35 ja 37 täielikult ning eraldise 33
ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna ja loode-kagusuunalisest
pinnasteest ida poole jääv osa ning eraldise 34 ida-läänesuunalisest
pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu Krani
(124) maa osas), 102 (ainult eraldised 21, 28, 35–36, 38–40, 42 ja 44–46
täielikult ning eraldise 20 kirde-edelasuunalisest teest lõuna ja
eraldiste 22, 29, 30, 37, 41 ja 49 ida-läänesuunalisest pinnasteest
lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute Krani (A124), A75
ja A130 lahusmaatükkide osas), 103 (ainult eraldiste 25 ja 27
ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa), 106 (ainult
eraldised 9–12 ja 14–28 täielikult ning eraldise 13
kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigi- kui
ka kinnistute A125 ja A91 maa osas), 107 (nii riigimaa kui ka kinnistu
A76 lahusmaatüki maa osas) ning Albu vallas Jäneda metskonna kvartalid
36 (ainult kvartali põhjaosas kulgevast ida-läänesuunalisest pinnasteest
põhja poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu Krani (10) maa osas),
40 (nii riigimaa kui ka kinnistu Lit.B maa osas) ja 45 ning Lehtse
vallas Jäneda metskonna kvartalid 46 ja 47;
4) Jäneda
sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lehtse vallas Jäneda metskonna kvartalid
120, 121, 122 (ainult eraldised 9–15 ja 18 täielikult ning eraldiste 16
ja 19 Jänijõkke suubuvast loode-kagusuunalisest ojast lõuna poole jääv
osa nii riigimaa kui ka kinnistute A4 ja A9 maa osas), 127 (ainult
eraldised 1–14 täielikult ning eraldise 16 ida-läänesuunalisest
pinnasteest põhja poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistu A17 maa
osas), 128, 133 (ainult eraldised l ja 2 täielikult ning eraldise 8
ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), 134 (ainult
eraldised 1–12 ja 14–18 täielikult ning eraldise 13 ida-läänesuunalisest
pinnasteest põhja poole jääv osa) ning Jõgiste talu maa Jäneda metskonna
kvartali 134 kirdepiiri mõttelisest sirgjoonelisest loodesuunalisest
pikendusest edela poole jääv osa;
5) Tarvasjõe
sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Vetla metskonna kvartalid 42
(ainult eraldiste 11 ja 12 pinnasteest lõuna poole jäävad osad), 60
(ainult eraldised 4, 9 ja 11–21 täielikult ning eraldiste 2, 3, 6, 8 ja
10 pinnasteest ida poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A308
ja A316 maa osas), 67, 68 (nii riigimaa kui ka kinnistu A316 maa osas),
72, 73 (nii riigimaa kui ka kinnistute A307 ja A316 maa osas), 87 (nii
riigi- kui ka kinnistu A311 ja A1313 maa osas), 93 (ainult eraldised 7,
8 ja 11–17 täielikult ning eraldise 6 põhja-lõunasuunalisest kraavist
ida poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute A1313 ja A303 maa osas),
100 (ainult Tarvasjõe paremkaldale jääv osa kinnistute A303 ja A306 maa
osas), 109 (ainult Tarvasjõe paremkaldale jääv osa kinnistu Al09 maa
osas) ning Albu vallas Jäneda metskonna kvartalid 41 (ainult eraldised
16 ja 32–34 täielikult ning eraldiste 31 ja 35 pinnasteest lõuna poole
jäävad osad), 48 (ainult eraldised 2–19 täielikult ning eraldise l
pinnasteest lõuna poole jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu A25 maa
osas), 49 (ainult eraldised 23, 24 ja 27 täielikult ning eraldiste 22 ja
26 pinnasteest lõuna poole jääv osa), 55 (ainult eraldised l, 3–5 ja 10
täielikult ning eraldiste 11, 12, 18 ja 19 teest lääne poole ja
eraldiste 2 ja 6 pinnasteest põhja poole jääv osa), 56 (nii riigi- kui
ka kinnistute 108 ja 16 (l) maa osas), 57 (nii riigi- kui ka kinnistute
20, 18, 19, 5, 2, 23 ja 115 maa osas), 64 (kinnistute 108, 16 (1), 115,
2 (17), 3, 22 (7), 4 (19), 14 (29) ja 30 (12) maa osas), 65 (ainult
eraldis 6 täielikult ning eraldiste 7 ja 14 Liivojast lääne poole jääv
osa kinnistute 115, 16 (l), 2 (17) ja 3 maa osas) ja 73 (nii riigi- kui
ka kinnistute 27 (12), 13 (28), 111, 20 (5), 21 (6), 26 (II), 23 (8), 8
ja 84 maa osas);
6) Kakerdaja sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija
vallas Vetla metskonna kvartalid 129, 130, 131, 139, 140 ja 152 ja Albu
vallas Jäneda metskonna kvartalid 152 (ainult eraldised 8–10 kinnistute
39 (3), (6) 73, 7, 62 ja 111 lahusmaatükkide osas), 153 (ainult
eraldised 17–27) ja 154 (ainult eraldis 36 täielikult ja eraldise 37
Tarvasjõe vasakkaldale jääv osa nii riigimaa kui ka kinnistu 3
lahusmaatüki osas), Tammsaare metskonna kvartalid l (nii riigi- kui ka
kinnistute Noku (117), Mängisaar (101), Sildevahe ja Miilimäe maa ja
kinnistute 21, 85, 101, 11 (2 osas), 99, 95, 3 ja 7 lahusmaatükkide
osas), 2 (eraldised 1–3 täielikult ja eraldise 4 kirde-edelasuunalisest
kraavist loode poole jääv osa kinnistute Sildevahe (2) ja Miilimäe maa
osas), 5 (nii riigi- kui ka kinnistu Noku (117) maa ja kinnistute 3, 2,
9, 10 ja 101 (2 osas) lahusmaatükkide osas), 6 (nii riigimaa kui ka
kinnistute 10, 4 ja 101 lahusmaatükkide osas), 7 (nii riigimaa kui ka
kinnistu Mängisaar (101) maa osas), 169 (nii riigimaa kui ka kinnistute
85, 114, B, Koltsi, 112, 111 ja 62 maa osas), 170 (nii riigi- kui ka
kinnistute 111, Koltsi, B, 14, 13, 15, 17, 16, 18, 10, 4, Aida (138) ja
19 maa osas), 171 (nii riigimaa kui ka kinnistute 18, 10, 4, 8, 3, 2, 9,
11, 12, A23, 97, 53, 51, 93 ja Aida (138) maa osas), 172 (nii riigi- kui
ka kinnistute 5 ja 8 maa osas), 173 (nii riigimaa kui ka kinnistute 3,
2, 9, 11, 12 A23 (2 osas), 19, 5, 6, 20 ja 21 lahusmaatükkide osas), 174
(ainult eraldised 1–7 ja 9–16 täielikult ning eraldiste 8 ja 17
kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jääv osa nii riigimaa kui ka
kinnistute A23, 18, 80 ja 4 lahusmaatükkide osas) ja 175 (ainult
eraldised 1–4 kinnistu 18 lahusmaatüki maa osas);
7)
Põhjaku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõue vallas Paunküla metskonna
kvartal 156 (eraldised 1–11) ning endise Vetla (nüüd Paunküla metskonna)
kvartalid 166 (ainult riigimaa osas), 167 (ainult riigimaa osas), 168
(kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv
osa), 173 (ainult riigimaa osas), 174, 175 (kvartalit läbivast
põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa), 180, 181
(kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv
osa), 186, 187 (kvartalit läbivast põhja-lõunasuunalisest pinnasteest
lääne poole jääv osa), 192 (eraldised 1–6) ja 193 (eraldised 1 ja 2);
8) Kautla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõue vallas Nõmme metskonna kvartalid
8 (ainult eraldised 13–15 täielikult ning eraldiste 10–12
põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa), 9 (ainult
eraldised 2–6 ja 8–22 täielikult ning eraldise 7 põhja-lõunasuunalisest
pinnasteest ida poole ja eraldise l põhja poole jääv osa) ja 19 (ainult
eraldised 1–15 täielikult ning eraldiste 16 ja 17 kraavist põhja poole
jääv osa) ja Albu vallas Tammsaare metskonna kvartalid 73 (kinnistute
53, 54, Ussimäe (66) ja Kõrgmäe (64) maa osas), 74 (ainult
loode-kagusuunalisest elektriliinist edela poole jääv osa kinnistu
Kõrgmäe (64) maa osas), 80 (nii riigimaa kui ka kinnistu Kutniku (62),
40, Männiku (63) ja Kõrgmäe (64) maa osas), 81 (ainult
loode-kagusuunalisest elektriliinist edela poole jääv osa kinnistu
Kutniku (62) maa osa), 83 (ainult loode-kagusuunalisest elektriliinist
edela poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Kutniku (62), 44,
Sikemäe (61) ja 40 maa osas), 86 (nii riigi- kui ka kinnistute 40 ja 41
maa osas), 87 (ainult loode-edelasuunalisest pinnasteest ja Kandelini
talu maast lääne poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Sikemäe
(61), 41, 40, 44 ja 45 maa osas), 93 (ainult Kandelini talu maast lääne
poole jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Sikemäe (61), 37 ja 52 maa
osas) ja 98 (ainult eraldised 1–11 ja 13 täielikult ning eraldiste 12,
17, 19 ja 20 kirde-edelasuunalisest pinnasteest lääne ja eraldiste 14 ja
16 kirde-edelasuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa nii riigimaa
kui ka kinnistute 18 ja 52 maa osas);
9) Kodru sihtkaitsevöönd, kuhu
kuuluvad Albu vallas Tammsaare metskonna kvartal 111 (nii riigi- kui ka
kinnistute 4, Loosalu (A7) ja Luste /A31) maa osas), 115 (ainult eraldis
4), 116, 121, 122, 127 (Kaalepi peakraavist põhja poole jääv osa) ja 128;
10) Seli sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Paide vallas Nõmme metskonna kvartalid
35 (ainult eraldiste 42 ja 47 riigimaale jääv osa ja eraldise 40
kraavist lõuna poole jääv osa), 38 (ainult eraldised 5, 13–15 ja 26
täielikult ning eraldiste 3, 4, 12 ja 25 teest ida poole jääv osa), 39
(ainult eraldised 1–33 ja 35–44 nii riigi kui ka kinnistute 38, 3, 6, 4,
9, 8, 10, A2, Matsimäe (Al80), 5 ja 3 maa osas), 42 (ainult eraldised
65–84 nii riigi- kui ka kinnistute A2, 10, 23 ja l maa osas), 49 (nii
riigi- kui ka kinnistute A57, A85, A62 ja 23 maa osas), 54 ja Albu
vallas Tammsaare metskonna kvartalid 84 (nii riigi- kui ka kinnistute
38, 86, 28, 61, 116 ja Sikemäe (61) maa osas), 85 (ainult eraldised l,
2, 6–10, 13 ja 16–18 täielikult ning eraldiste 19, 20 ja 23 ainult
riigimaale jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute 29 ja Mõnuvere maa
osas), 88 (välja arvatud Kandelini talu maale jääv osa nii riigi- kui ka
kinnistute Sikemäe (61), 61a, 28, 61 ja 121 maa osas), 89 (nii riigi-
kui ka kinnistute 29, 121 ja 142 maa osas), 94 (välja arvatud Kandelini
talu ja kinnistu Lõhmu 12902:001:0112 maale jääv osa nii riigi- kui ka
kinnistute 61a, 119, 117, 118, 52 ja Sikemäe (61) maa osas), 95 (nii
riigi- kui ka kinnistute 121, 142 ja Laeksaare (121) maa osas), 99
(ainult põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv osa), 100, 101
(nii riigi- kui ka kinnistute Simisalu (I), Kõrgessaare ja Laeksaare
(121) maa osas), 104 (ainult eraldised 1–10 ja 12 täielikult ning
eraldise 11 pinnasteest lõuna poole jääv osa ja eraldise 24 ja 26
põhja-lõunasuunalisest pinnasteest lääne poole jääv osa nii riigi- kui
ka kinnistu Simisalu (I) (119) maa osas), 106 (nii riigi- kui kinnistute
Kõrgessaare (2 osas), Eestsaare (2 osas), Simisalu (II) ja 199 maa
osas), 107 (ainult põhja-lõunasuunalisest pinnasteest ida poole jääv
osa), 108 (nii riigi- kui ka kinnistute Kõrgessaare ja Sigapusma (102)
maa osas), 109 (nii riigi- kui ka kinnistute Sigapusma (120) ja
Eestsaare maa osas) ja 110 (nii riigimaa kui ka kinnistute Sigapusma
(120), Kõrgessaare ja Eestsaare ning kinnistute 12, 19, 7, 17, 18, 14,
5, 4, 16, 11, 8, 13, 6, 20 ja 15 lahusmaatükkide osas);
11)
Kilingi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Albu vallas Tammsaare metskonna
kvartalid 133 (ainult kaitsealale jääv osa kinnistute 13 ja 14
lahusmaatükkide osas), 134 (ainult kaitsealale jääv osa nii riigi- kui
ka kinnistute A35 ja 10 maa osas), 139 (ainult eraldis 16), 140 (nii
riigi- kui ka kinnistute 14, 13, 16, 12, 11, A4, A23, A25, A24, A3, A35
ja 10 maa osas), 141 (nii riigimaa kui ka kinnistu 10 lahusmaatüki
osas), 147 (nii riigi- kui ka kinnistute Al, 2 ja Heinamaa (A) maa
osas), 148 (nii riigi- kui ka kinnistu (VIII) maa ja kinnistute l, 10,
12, 6 ja Tiidu (XV) lahusmaatükkide osas) ja 160 (ainult kaitsealale
jääv osa nii riigi- kui ka kinnistute Mardi (4), Miku (2), Araksaare
(21), Tiidu (XV), Veskikoht, 2, l, 10 ja 12 maa osas), Paide vallas
Tammsaare metskonna kvartalid 158 (ainult eraldised 2–22 nii riigimaa
kui ka kinnistute Al, 20 ja 23 lahusmaatükkide osas), 159 (nii riigi-
kui ka kinnistute 4, 10 (2 osas), 9, 7, 6, 8, l (2 osas), 15, 17, 16
lahusmaatükkide ja Pritsu (18) talu maa osas) ja Purdi metskonna
kvartalid 27 (nii riigi- kui ka kinnistute A168, 5, Paju (19), Matsi
(10), Pikajaagu (9), Söödi (8), Tõugu (7), Ulla (6), Rameldi (5),
Tõniste (4), Vainu (3), Hiire (A2), Tammiku (l), Otseme (A29), Nahkru
(A28), Kase (A27), Suurekivi (A26), Aurusauna (A25) ja A19 maa osas), 28
(nii riigi- kui ka kinnistute Vainu (3), Kingu (67), Romeldi (5), 4, 3,
A168, Al75, A20, Roti (13), Ussi (12), Järvamäe (14), (A76 ja A78 maa
osas) ja Roosna-Alliku vallas Purdi metskonna kvartalid 29 (nii riigi-
kui ka kinnistute Veskipere (l), Miku (2), 4 (4 osas), 3 ja 2 maa osas),
30 (kinnistute Miku (2), Mardi (4) ja Veskipere (l) maa osas), 31
(kinnistute 21, A23, A166, A168 ja A164 maa osas), 32 (ainult eraldised
l, 6, 7 ja 11–15 täielikult ning eraldiste 2, 8 ja 10 kraavist lääne
poole jääv osa kinnistute A167, A165, A162, 33, A163 ja 30 maa osas), 33
(nii riigi- kui ka kinnistute Veskipere (l), 3 ja 2 maa osas) ja 34 (nii
riigimaa kui ka kinnistu A35 lahusmaatüki osas).
§ 10. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade
kasutamine ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud §-s 4 lubatud
tegevus.
(2) Põhjaku sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15.
veebruarist 31. juulini, välja arvatud teadus-, järelevalve- ja
päästetöödel.
§ 11. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) poollooduslike koosluste majandamine nagu karjatamine, niitmine ja võsaraie;
3) teede, tootmisega mitteseotud ehitiste ja liinirajatiste hooldustööd;
4) olemasolevate kraavide hooldustööd ulatuses, mis on hädavajalik väljaspool
kaitseala asuvate maaparandussüsteemide normaalseks toimimiseks;
5) tootmisotstarbeta ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
6)
metsakoosluse kujundamine metsa loodusliku ilme ja liigilise
mitmekesisuse taastumisele kaasaaitamiseks l. septembrist 31. jaanuarini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Vööndi kirjeldus
(1) Kõrvemaa maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult
kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuse
juures tuleb arvestada määrusega kehtestatud tingimusi.
(2) Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide
rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud
eramaal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitseja
nõusolekul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja Kurissaare
karjääris selle määruse jõustumise hetkeks väljaantud loas määratud
tingimustel kuni selle kehtivuse lõppemiseni;
3) puhtpuistute
kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu
kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5)
jäätmete ladustamine ning kogumine nende edasiseks veoks mujal asuvasse
töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
6) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul
rohumaal ning väetiste külvamine 1. novembrist 31. märtsini lumele või
keltsale.
§ 14. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) teede, liinirajatiste ja muude kommunikatsioonide rajamine;
2) ehitiste,
kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine;
3) veekogude
veetaseme muutmine.
1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206,
22.07.1992, lk 7) ja Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1)
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|