Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord

Väljaandja:	Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	29.04.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	16.10.2010
Avaldamismärge:

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):

1.10.2009 nr 97 (RTL 2009, 76, 1111) 29.04.2010

Määrus kehtestatakse «Surveseadme ohutuse seaduse» § 6 lõike 2 ja § 9 lõike 2 alusel.

1. osa

NÕUDED I LIIKI SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Mõisted ja määratlused

Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) suurim lubatav töörõhk PS – suurim tootja poolt määratud rõhk, millele seade on kavandatud. Vastav märge asub seadmel tootja poolt valitud kohas. See peab olema kaitse ja/või piirava seadise liitekoha läheduses või seadme ülaosas või muus sobivas kohas;
2) maksimaalne/minimaalne lubatav temperatuur (TS) – maksimaalne/minimaalne valmistaja poolt määratud temperatuur, millele seade on kavandatud;
3) maht (V) – kambri sisemaht, kaasa arvatud tutsid esimese liite või keevituseni, välja arvatud kohtkindlate sisemiste osade maht;
4) nimimõõde (DN) – numbriline ühikuta mõõde, mis on torustiku kõigi koostisosade jaoks sama, välja arvatud osad, millele viidatakse välisläbimõõdu või keerme mõõdu järgi. See ümardatud number viitab osade suurusele, mis on valmistamisega vaid kaudselt seotud. Nimimõõde tähistatakse DN-iga, millele järgneb number;
5) direktiiv –Euroopa Liidu Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 97/23/EMÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 09.07.1997, lk 1).

§ 2. Välistused

(1) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata järgmistele surveseadmetele ja surveseadmestikele:
1) torujuhtmed, mis koosnevad torudest või torude süsteemist ning mis on kavandatud fluidumi või aine ülekandmiseks rajatisest või rajatisse (maal või merel), kaasa arvatud viimane sulgeseadis, mis asub rajatise piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torujuhtmete jaoks kavandatud lisaseadmed. See välistus ei kohaldu standardsetele surveseadmetele, mida kasutatakse näiteks rõhu alandamise ja kompressorjaamades;
2) veevarustus-, jaotus- ja -tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised;
3) lihtsad surveanumad;
4) aerosooliballoonid;
5) nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja kaevandamisel ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadised, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku, kaasa arvatud rõhku puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmes, samuti automaatsed sulgeseadmed, torustike kollektorid ning nende ja puuraugu vahel asuvad seadmed;
6) kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor, kusjuures selliste seadmete hulka kuuluvad mootorid, kaasa arvatud turbiinid ja sisepõlemismootorid, aurumootorid, gaasiturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed;
7) kõrgahjud, kaasa arvatud nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, kaasa arvatud nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid;
8) kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kered;
9) ülekandesüsteemides (näiteks elektri- ja sidesüsteemides) kasutatavad kaablite kaitsetorud ja kestad;
10) seadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks lennukitel, rakettidel, laevadel ja muudel avamere ujuvvahenditel ja mis tagavad nende käikuvuse;
11) elastse korpusega surveseadmed, nagu rehvid, õhkpadjad, mängupallid, täispuhutavad paadid ja muud sellised seadmed;
12) väljalaske ja sisseimemise mürasummutid;
13) karboniseeritud jookide taara;
14) jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille puhul lubatud rõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis ei ületa 500 ja mille lubatud töörõhk ei ületa 7 baari;
15) seadmed, mis on reguleeritud järgmiste rahvusvaheliste lepingutega: ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR), rahvusvahelise raudteeveo ohtlike veoste eeskiri (RID), rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG) ja rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon (Chicago konventsioon);
16) vesiküttesüsteemide radiaatorid, torustikud ning nende osad;
17) surveanumad, milles on ette nähtud väiksema kui 0,5-baarise sisemise rõhu tekkimine.

(2) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata järgmiste sõidukite ja nende haagiste funktsioneerimiseks ette nähtud surveseadmetele ja surveseadmestikele:
1) teedel kasutamiseks mõeldud mootorsõiduk, millel on vähemalt neli ratast ja suurim ettenähtud kiirus ületab 25 km/h, samuti nende haagised, välja arvatud rööbasteedel kasutamiseks ettenähtud sõidukid ja põllumajanduslikud traktorid ja masinad, nagu need on defineeritud Euroopa Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübihindamise kohta (EÜT L 42, 23.02.1970, lk 1);
2) põllumajandusliku või metsandusliku otstarbega mootorsõiduk, nagu see on defineeritud Euroopa Nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (EÜT L 84, 28.03.1974, lk 10);
3) kõik kahe- või kolmerattalised mootorsõidukid, mis on ette nähtud teedel kasutamiseks, nagu need on defineeritud Euroopa Nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivis 92/61/EMÜ (EÜT L 225, 10.08.1992, lk 72).

(3) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata seadmetele, mida klassifitseeritakse käesoleva määruse kohaselt mitte kõrgemasse kategooriasse kui I ja millele kohaldatakse järgmisi õigusakte:
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EMÜ potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 1);
2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. juuni 1998. aasta direktiiv 98/37/EÜ masinate kohta (EÜT L 207, 23.07.1998, lk 21);
3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ liftide kohta (EÜT L 213, 07.09.1995, lk 1);
4) Euroopa Nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiiv 73/23/EMÜ teatud pingevahemikes kasutamiseks mõeldud elektriseadmete kohta (EÜT L 77, 26.03.1973, lk 29);
5) Euroopa Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiiv 90/396/EMÜ gaasiseadmete kohta (EÜT L 196, 26.07.1990, lk 15);
6) Euroopa Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.07.1993, lk 1).

2. peatükk
TEHNILISED NÕUDED JA SURVESEADME KATEGOORIAD NING VASTAVUSHINDAMINE

§ 3. Tehnilised nõuded ja surveseadmete kategooriad

(1) Õige vastavushindamise kohaldamiseks liigitatakse surveseadmed lähtudes ohu määrast käesoleva paragrahvi ja lisas 1 sätestatu kohaselt kategooriatesse.

(2) Tabelis 1 nimetatud surveseadmed peavad vastama 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

Tabel 1. Surveseadmete jaotamine kategooriatesse

1.1.	Anumad, välja arvatud punktis 1.2 nimetatud anumad, mis on ette nähtud:
a)	gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele, aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes piirides:	grupi 1 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter ja mille PS×V on suurem kui 25 bar×L või rõhuga PS üle 200 bari	Lisa joonis 1
		grupi 2 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS×V on suurem kui 50 bar×L või rõhuga PS üle 1000 bari ja kõik kantavad tulekustutid ja hingamisaparatuuri balloonid	Lisa joonis 2
b)	vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbari) järgmistes piirides:	grupi 1 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS×V on suurem kui 200 bar×L või rõhuga PS üle 500 bari	Lisa joonis 3
		grupi 2 fluidumitele rõhuga PS üle 10 bari, mille PS×V on suurem kui 10 000 bar×L või rõhuga PS üle 1000 bari	Lisa joonis 4
1.2.	Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on risk üle kuumeneda ja mis on kavandatud auru või ülekuumendatud vee genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mille maht ületab 2 liitrit, ja kõik survekeetjad		Lisa joonis 5
1.3.	Torustik, mis on kavandatud:
a)	gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele, aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu, (1013 mbar) järgmistes piirides	grupi 1 fluidumitele DNiga enam kui 25	Lisa joonis 6
		grupi 2 fluidumitele DNiga enam kui 32, mille PS×DN on suurem kui 1000 bari	Lisa joonis 7
b)	vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes piirides:	grupi 1 fluidumitele DNiga enam kui 25 ja mille PS×DN on suurem kui 2000 bari	Lisa joonis 8
		grupi 2 fluidumitele PS üle 10 bari, DN suurem kui 200 ja mille PS×DN on suurem kui 5000 bari	Lisa joonis 9

(3) Ohutus- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud tabeli 1 punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud surveseadmetele, kaasa arvatud juhul, kui seadmed moodustavad seadmestiku, peavad vastama 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

(4) Surveseadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte tabelis 1 või lõikes 3 nimetatud surveseadet ja mis on nimetatud käesoleva lõike punktides 1–3, peavad vastama 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele:
1) seadmestik, mis on kavandatud auru või ülekuumendatud vee genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mis sisaldab vähemalt ühe leegiga või teisiti kuumutatava surveseadme, millel on risk üle kuumeneda;
2) surveseadmestik, mis ei mahu punktis 1 nimetatu alla, kuid mida selle tootja kavatseb turule lasta surveseadmestikuna kasutusele võtmiseks;
3) erandina käesoleva lõike sissejuhatavas lauses sätestatust peab surveseadmestik, mis genereerib sooja vett temperatuuril mitte üle 110 °C, mis on käsitsi köetav tahkete kütustega ja mille PS×V on suurem kui 50 bar×L, vastama § 20, § 22 lõigete 1–4, § 33 ja § 38 lõike 2 punktide 1 ja 4 nõuetele.

(5) Surveseade või surveseadmestik, mille parameetrid on tabelis 1 ja lõikes 4 toodutega võrdsed või madalamad, tuleb nende ohutuse tagamiseks kavandada ja valmistada kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustatava hea inseneritava kohaselt. Surveseadme või surveseadmestikuga peavad kaasas olema adekvaatsed kasutusjuhendid ning varustatud selle tootja või tootja volitatud esindaja identifitseerimist võimaldavate märgistustega. Selline surveseade või surveseadmestik ei tohi kanda vastavusmärgistust.

§ 4. Surveseadmes kasutatavad fluidumid

(1) Surveseadmete kategoriseerimiseks liigitatakse fluidumid kahte gruppi:
1) 1. grupp koosneb ohtlikest fluidumitest «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88; 591) tähenduses, milleks on järgmine aine või valmistis: plahvatusohtlik, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik, väga mürgine, mürgine, oksüdeeruv fluidum, samuti fluidumid, mille maksimaalne lubatav temperatuur on kõrgem kui leekpunkt;
2) 2. gruppi kuuluvad kõik fluidumid, mis ei kuulu 1. gruppi.

(2) Kui surveanum koosneb mitmest kambrist, siis kategoriseeritakse ta üksikute osade jaotusest tulenevalt kõrgeimasse kategooriasse. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, kategoriseeritakse ta antud fluidumitest tulenevalt kõrgeima kategooria fluidumi järgi.

§ 5. Surveseadme vastavushindamine

(1) Enne surveseadme turule laskmist peab tootja tagama iga surveseadme puhul 1. osa 4. peatükis sätestatud vastavushindamise protseduuri teostamise, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

(2) Kasutatav vastavushindamise protseduur, mille eduka läbimise puhul paigaldatakse surveseadmele vastavusmärk, valitakse käesoleva määruse kohaselt määratavate surveseadmete kategooriate alusel.

(3) Erinevate kategooriate puhul kasutatavad vastavushindamise protseduurid on järgmised:
1) I kategooria – moodul A;
2) II kategooria – moodul A1 või D1 või E1;
3) III kategooria – moodul B1+D või B1+F või B+E või B+C1 või H;
4) IV kategooria – moodul B+D või B+F või G või H1.

(4) Surveseadme vastavushindamise protseduuri valib tootja vastavalt seadme kategooriale. Tootja võib valida ka kõrgemale surveseadme kategooriale ettenähtud vastavushindamise protseduuri.

(5) Surveseadmete, mis tuleb tabelis 1 sätestatu kohaselt liigitada lisa 1 jooniste 1, 2, 3 ja 5 alusel ning mis kuuluvad III ja IV kategooriasse, kvaliteeditagamise protseduuri raames võtab teavitatud asutus erakorraliste kontrollide käigus näidiseksemplari surveseadme valmistamise või ladustamise ruumist, et anda neile §-s 29 sätestatud lõpphinnang. Tootja peab teatama teavitatud asutusele plaanitud tootmisgraafiku. Esimese valmistamisaasta jooksul sooritab teavitatud asutus vähemalt kaks kontrolli. Hilisemate kontrollide sageduse määrab teavitatud asutus lähtudes vastavatest vastavushindamise moodulitest.

(6) Tabeli 1 punktis 1.2 nimetatud seadmete ühekordse valmistamise puhul, mis kuuluvad III kategooriasse ja mille nõuetele vastavust tõendatakse mooduli H kohaselt, annab teavitatud asutus igale surveseadmele lõpphinnangu. Tootja peab teatama planeeritava valmistamisgraafiku teavitatud asutusele.

(7) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud surveseadmestike puhul teostatakse üldine vastavushindamise protseduur, mis sisaldab järgmist:
1) iga sellise surveseadmestiku komponendi hindamist, mille suhtes pole varem teostatud vastavushindamist ja mis pole varustatud vastavusmärgiga. Iga osa hindamine sooritatakse vastavalt selle kategooriale;
2) seadmestiku erinevate osade, millele on viidatud §-des 14, 19 ja 20, ühendamise hindamist vastavalt seadmestiku üksiku osa kõrgeimale kategooriale (välja arvatud kaitseseadise üksiku osa puhul);
3) seadmestiku lubatud parameetrite piirväärtuste ületamise vältimise hindamist vastavalt kaitstavate seadmete kõrgeimale kategooriale.

(8) Vastavushindamise dokumentatsioon (katseprotokollid ja kirjavahetus) peab olema teavitatud asutuse poolt aktsepteeritavas Euroopa Liidu ametlikus keeles.

§ 6. Euroopa tunnustus materjalile

(1) Euroopa tunnustus materjalile tähendab tehnilist dokumenti, mis määratleb surveseadme valmistamisel korduvkasutuseks ette nähtud materjalide omadusi ja mille kohta puuduvad ühtlustatud standardid.

(2) Euroopa tunnustus materjalile väljastatakse direktiivi artikkel 11 kohaselt.

§ 7. Vastavusmärgi paigaldamine

(1) Tõendamaks surveseadme ja surveseadmestiku vastavust direktiivi nõuetele peab tootja või tootja volitatud esindaja paigaldama surveseadmele ettenähtud juhtudel enne selle turule laskmist vastavusmärgi (edaspidi CE märk) vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635; 2004, 4, 19), arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

(2) CE märk kantakse nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt igale surveseadmele või surveseadmestikule, mis on valmis või sellises staadiumis, et sellele võib anda lõpliku hinnangu § 29 kohaselt CE märki ei pea kandma igale surveseadmele, mis moodustab surveseadmestiku. Surveseadmestikku moodustavad üksikud surveseadmed, mis juba on varustatud CE märgiga, kannavad lisamisel surveseadmestikku CE märki edasi. Vastavusmärgile tuleb lisada tootmise kontrolli staadiumis osalenud teavitatud asutuse tunnusnumber.

(3) Kui surveseadmele või surveseadmestikule kehtestab nõudeid ka mõni teine Euroopa Liidu direktiiv, mis samuti näeb ette CE märgi paigaldamise kohustuse, siis kinnitab sellele surveseadmele CE märgi paigaldamine, et surveseade vastab ka selle direktiivi nõuetele.

(4) Kui mõni CE märgi paigaldamise kohustust sisaldav direktiiv lubab üleminekuperioodi jooksul tootjal valida, milliseid abinõusid rakendada, viitab CE märk vastavust vaid nende direktiivide nõuetele, mida tootja järgis. Sellisel juhul peab nimetatud direktiivide kohaselt nõutav dokumentatsioon sisaldama üksikasju direktiivi järgimise kohta ja selline dokumentatsioon peab olema surveseadme või surveseadmestikuga kaasas.

§ 8. Vastavusdeklaratsioon

Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama:
1) tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi;
2) surveseadme või surveseadmestiku kirjeldust;
3) rakendatud vastavushindamise protseduuri;
4) surveseadmestike puhul surveseadmestikku moodustavate surveseadmete kirjeldust ja surveseadmestikule rakendatud vastavushindamise protseduuri;
5) kui vajalik, siis kontrolli sooritanud teavitatud asutuse nime ja aadressi;
6) kui asjakohane, siis viidet tüübihindamissertifikaadile, projektihindamissertifikaadile või vastavussertifikaadile;
7) kui asjakohane, siis tootja kvaliteedisüsteemi kontrolliva teavitatud asutuse nime ja aadressi;
8) kui vajalik, siis viidet kohaldatud harmoneeritud standarditele;
9) kui asjakohane, siis viidet kohaldatud tehnilistele standarditele või tehnilisele kirjeldusele;
10) kui asjakohane, siis viiteid teistele kohaldatud Euroopa Liidu direktiividele;
11) tootja või tootja volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmeid.

3. peatükk
OLULISED OHUTUSNÕUDED

1. jagu
Üldised märkused

§ 9. Üldsätted

(1) Kui surveseadmele omased ohud eksisteerivad ka surveseadmestiku puhul, siis kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ka surveseadmestikule.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud olulistest ohutusnõuetest tulenevad kohustused rakenduvad vaid juhul, kui surveseadet kasutatakse tingimustes, mis on selle tootja poolt mõistlikult ettenähtavad ning kui seejuures eksisteerivad vastavad surveseadmest tulenevad ohud.

(3) Tootja peab analüüsima surveseadmele mõjuvaid ohte, selgitamaks välja, millised neist tulenevad rõhust ning seejärel surveseadme projekteerima ja valmistama, arvestades eelnevat analüüsi.

(4) Olulisi ohutusnõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada arvestades nii projekteerimise kui valmistamise hetkel kehtivat olemasolevat kõrgeimat tehnilist taset kui ka kehtivaid tavasid, samuti tervisekaitse ja ohutuse nõuetega kooskõlas olevaid majanduslikke ja tehnilisi kaalutlusi.

§ 10. Üldised nõuded

(1) Surveseade tuleb projekteerida, valmistada, kontrollida, varustada vajalike vahenditega ja paigaldada nii, et surveseadme kasutusele võtmisel tootja juhendite või mõistlikult ettenähtavate tingimuste kohaselt oleks tagatud ohutus.

(2) Valides kõige kohasemaid lahendusi, peab tootja juhinduma järgmistest printsiipidest antud järjestuses:
1) kõrvaldama või vähendama ohte niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult võimalik;
2) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude vastu, mida pole võimalik kõrvaldada;
3) kui asjakohane, teavitama surveseadme kasutajaid jääkohtudest ja vajadusest rakendada erimeetmeid vähendamaks riske surveseadme paigaldamisel ja kasutamisel.

(3) Kui surveseadme väära kasutamise tõenäosus on suur või kui väärkasutamist on võimalik selgesti ette näha, peab surveseade olema projekteeritud väärkasutamisest tulenevaid ohte ennetavaks. Kui see pole võimalik, peab surveseade olema varustatud asjakohase hoiatusega, mis keelab surveseadme kasutamise sellisel viisil.

2. jagu
Projekteerimine

§ 11. Projekteerimine

(1) Tagamaks surveseadme ohutust kogu tema kasutusaja jooksul, peab surveseade olema projekteeritud võttes arvesse kõiki asjakohaseid faktoreid. Projekt peab sisaldama asjasse puutuvaid ohutuskoefitsiente kasutades laiahaardelisi meetodeid, mille puhul on teada, et need sisaldavad järjepidevalt asjakohaseid ohutuspiirväärtusi kõikide asjassepuutuvate rikete vastu.

(2) Surveseade tuleb projekteerida nii, et see taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid ettenähtavaid kasutustingimusi. Koormuste koosmõjuga tuleb arvestada, võttes arvesse nende üheaegse esinemise tõenäosust. Eriti tuleb arvesse võtta järgmisi faktoreid:
1) sise- ja välisrõhk;
2) töö- ja väliskeskkonna temperatuur;
3) staatiline rõhk ja fluidumi mass töötamisel ja katsetamisel;
4) liiklusest, tuulest ja maavärinast põhjustatud koormused;
5) tugede, kinnituste, torustiku jms poolt põhjustatud reaktsioonijõud ja momendid;
6) korrosioon, erosioon ja väsimus ning muud sarnased nähtused;
7) ebastabiilse fluidumi lagunemine.

(3) Küllaldasele tugevusele projekteerimine peab põhinema:
1) üldreeglina §-s 12 sätestatud arvutuslikul meetodil, mida võib vajadusel täiendada katselise meetodiga või
2) paragrahvis 13 sätestatud katselisel meetodil ilma arvutusliku meetodita, kui PS×V on alla 6000 bar×L või PS×DN on alla 3000 bari.

§ 12. Arvutuslik meetod

(1) Projekteerimisel peab kindlaks määrama surveseadme suurimad pinged, arvestades surveseadme kasutamisel esineda võivaid rikkeid. Arvutustes peab kasutama varutegureid, et kõrvaldada valmistamisest, tegelikest kasutamistingimustest, surveseadmele mõjuvatest koormustest ning materjalide omadustest tingitud juhuslikkus. Arvutuslikud meetodid peavad tagama piisava tugevusvaru, mis peab võimalusel vastama 6. jaos sätestatud nõuetele.

(2) Seadme projekteerimisel kasutatakse üht alljärgnevat projekteerimismeetodit või vajadusel neid koos:
1) arvutuslik projekteerimine;
2) analüüsil põhinev projekteerimine;
3) purunemismehaanikal põhinev projekteerimine.

(3) Surveseadme tugevus tuleb kindlaks määrata vastavate tugevusarvutustega, pidades silmas lõigetes 4–6 sätestatut ja et:
1) tugevusvaru oleks küllaldane arvutuslikel temperatuuridel;
2) projekteerimisel oleks arvesse võetud kõikvõimalikel kasutustingimustel esineda võivad temperatuuri ja rõhu kombinatsioonid;
3) maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsioonid jääks ohututesse piiridesse;
4) liite parameetrite valikul tuleb, lähtudes materjalide omadustest, arvestada vajalikke tingimusi, näiteks mittepurustava katsetamise meetodit, ühendatud materjalide omadusi ning ettenähtud töötingimusi.

(4) Arvutuslikud rõhud ei tohi olla väiksemad kui suurimad lubatud rõhud, arvestades töökeskkonna staatilisi ja dünaamilisi rõhkusid ning ebastabiilsete fluidumite lagunemist. Kui surveseade koosneb mitmest erineva rõhu all olevast kambrist, peab kambri vaheseinte projekteerimisel arvestama kambri maksimaalset võimalikku rõhku ja kõrvalkambri minimaalset rõhku.

(5) Tugevusarvutustes peab kasutama materjalide omaduste vastavaid näitajaid, mis põhinevad dokumenteeritud andmetel, arvestades 4. jao sätteid koos sobivate varuteguritega. Materjali omadused, millega peab arvestama, on järgmised:
1) voolavuspiir, tinglik voolavuspiir 0,2% või 1,0% vastaval temperatuuril;
2) tõmbetugevus;
3) ajast sõltuv tugevus- ehk roomavuspiir arvutuslikul temperatuuril;
4) väsimuskarakteristika;
5) Youngi moodul (elastsusmoodul);
6) vastuvõetav plastiline deformatsioon;
7) löögisitkus;
8) purunemissitkus.

(6) Projekteerimisel peab arvesse võtma kõiki seadme sihipärasel kasutamisel esineda võivaid materjali halvenemise võimalusi (korrosioon, roomavus, väsimus). Paragrahvis 33 nimetatud juhistes peab tähelepanu pöörama projekti erilistele omadustele, mis on seotud surveseadme kasutamiseaga, näiteks:
1) roomavuse puhul: arvutuslik tööaeg etteantud temperatuuridel;
2) väsimuse puhul: arvutuslik pingetsüklite arv etteantud pingetasemetel;
3) korrosiooni puhul: arvutuslik korrosioonisügavus.

(7) Kui arvutatud seina paksus ei võimalda küllaldast struktuurset stabiilsust, peab rakendama vajalikke meetmeid küllaldase stabiilsuse tagamiseks, võttes arvesse ka transpordi ja paigaldamisega seotud riske.

§ 13. Katseline projekteerimismeetod

(1) Surveseadme tugevusarvutusi võib kinnitada osaliselt või täielikult katseprogrammi kohaste katsetega, mis tehakse surveseadmel või surveseadmerühma näidiseksemplaril.

(2) Katseprogramm peab olema enne katsetamist selgelt määratletud ja kui vajalik, antud projekti vastavushindamise mooduli eest vastutava teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud. Katseprogrammis peab määratlema katse tingimused ja surveseadme heakskiitmise ning tagasilükkamise tingimused. Enne katsetamist tuleb täpselt mõõta katsetatava seadme põhimõõtmeid ja materjalide põhinäitajaid.

(3) Katsete ajal peab olema vajaduse korral võimalik jälgida vastavate instrumentidega surveseadme kriitilisi piirkondi, võimaldamaks küllaldase täpsusega mõõta kuju muutusi ja pingeid.

(4) Katseprogramm peab sisaldama:
1) tugevuskatset survega, mille abil kontrollitakse, et survel, mis on määratud ohutuspiiri suhtes suurimal lubatud töörõhul, ei esine seadmes olulist leket ega teki etteantud piiri ületavaid kujumuutusi;
2) roomavuse või väsimuse riski olemasolu korral vajalikke katseid, mis määratakse kindlaks olenevalt seadme kasutamistingimustest, näiteks kasutusiga teatud temperatuuril, koormustsüklite arv teatud koormustasemel jms;
3) täiendavaid katseid, mis on seotud muude § 11 lõikes 2 toodud teguritega nagu näiteks korrosioon, välised mõjutused jne.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud tugevuskatse surve kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevust geomeetriliste mõõtmete, materjalide mõõdetud väärtuste ja arvutatud väärtuste vahel ning erinevust katsetemperatuuri ja seadme projekteeritud kasutamistemperatuuri vahel.

§ 14. Käsitlemise ja kasutamise ohutust tagavad nõuded

(1) Surveseadme ettenähtud kasutamisviis peab olema selline, et oleks välistatud surveseadme tööst tulenevad ettenähtavad ohud. Nende vältimiseks peab tähelepanu pöörama:
1) sulgemis- ja avamisseadistele;
2) kaitseklappide ohutule väljapuhkele;
3) seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu või vaakumi all olevatesse osadesse;
4) pinnatemperatuurile, arvestades seadme sihipärast kasutamist;
5) ebastabiilse fluidumi lagunemisele (dekompositsioonile).

(2) Avatava kaanega surveseadmed peab varustama automaatse või käsitsi toimiva seadisega, mille abil kasutajal on võimalik kergesti kindlaks teha, et kaane avamine on ohutu. Kui kaant on võimalik avada kiiresti, peab surveseade olema varustatud lisaseadisega, mis takistab kaane avamist, kui töökeskkonna rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu.

§ 15. Kontrolli võimalused

(1) Surveseade tuleb projekteerida ja valmistada nii, et on võimalik teostada kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollid.

(2) Kui kontrolle on vaja teostada surveseadme kogu kasutusea jooksul, tuleb seadme projekteerimisel ette näha võimalus selle sisepindade ohutuks ja ergonoomiliseks kontrollimiseks.

(3) Surveseadme seisukorra ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks võidakse kasutada ka muid meetodeid, kui:
1) surveseade on nii väike, et füüsiliselt pole võimalik selle sisse pääseda või
2) surveseadme avamine võib kahjustada selle sisepindu või
3) surveseadmes olev aines ei põhjusta ohtu seadmel kasutatud materjalidele ega tekita sisemist kulumist.

§ 16. Tühjendamise ja õhutamise võimalused

Surveseadmel peavad olema vajaduse korral tühjendamise ja õhutamise võimalused, et:
1) oleks välditud ohtlikud mõjud nagu hüdraulilised löögid, mõlgistumine vaakumi tõttu, korrosioon või muud keemilised kontrollimatud reaktsioonid, arvestades kõiki kasutus- ja katsetustingimusi ja eriti survekatset;
2) seadme puhastamine, kontrollimine ja hooldamine oleks ohutult teostatav.

§ 17. Korrosioon ja muud keemilised mõjud

Kui vajalik, tuleb korrosiooni ja muude kahjulike keemiliste mõjude vältimiseks ette näha küllaldased meetmed, arvestades surveseadme planeeritud ja reaalselt ettenähtud kasutusaega.

§ 18. Kulumine

Seadme projekteerimisel, mille kasutamisel on ette näha pindade suur erosioon- või abrasiivkulumine, tuleb rakendada vastavaid abinõusid, et:
1) kulumise mõju oleks projekteerides viidud miinimumini, kasutades näiteks surveseadme suuremat seinapaksust või pinnakatteid;
2) enamkuluvad osad oleksid vahetatavad;
3) kasutusjuhend annaks seadme kulumisel selle ohutu kasutamise jätkamiseks vajalikud juhised.

§ 19. Surveseadmestik

Surveseadmestik tuleb projekteerida nii, et:
1) selle koostisosad oleksid kasutamiseks sobivad ja töökindlad;
2) kõik koostisosad oleksid nõuetekohaselt ühendatud ja kokku sobivad.

§ 20. Täitmise ja tühjendamise nõuded

(1) Surveseade tuleb vajadusel projekteerida ja varustada täitmise ja tühjendamise lisaseadistega või ette näha võimalus surveseadme nendega varustamiseks nii, et oleks tagatud ohutu täitmine ja tühjendamine.

(2) Surveseadme täitmisel peab arvestama järgmiste ohtudega:
1) surveseadme ületäitmine või ülerõhu tekkimine, pidades silmas täiteastet ja fluidumi rõhku vastaval temperatuuril;
2) surveseadme ebastabiilsus;
3) ohtlikud ühendamised ja lahtiühendamised.

(3) Surveseadme tühjendamisel peab arvestama järgmiste ohtudega:
1) surve all oleva fluidumi kontrollimatu vabanemine;
2) ohtlikud ühendamised ja lahtiühendamised.

§ 21. Surveseadme kaitsmine lubatud parameetrite ületamise eest

(1) Kui surveseadme ohutus pole tagatud surveseadmestiku ühiste kaitseseadistega ning kui surveseadme kasutamisel võivad reaalselt ettenähtavatel asjaoludel surveseadme parameetrid ületada lubatud parameetreid, tuleb surveseade varustada vajalike kaitseseadistega või ette näha selliste kaitseseadiste paigaldamise võimalus.

(2) Sobivate kaitseseadiste või nende kombinatsiooni valikul tuleb arvestada konkreetse surveseadme või -seadmestiku eripära. Sobivad kaitseseadised või nende kombinatsioonid koosnevad:
1) ohutusseadistest;
2) vajadusel asjakohastest jälgimisseadistest nagu indikaatorid või alarmid, mis võimaldavad kas automaatselt või käsitsi hoida surveseadet ületamast lubatud parameetreid.

§ 22. Ohutusseadised ja tuleohutus

(1) Ohutusseadised peavad:
1) olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad oleksid töökindlad ja sobiksid ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja et nende hooldamise ja katsetamise nõuded on võimalusel arvesse võetud;
2) olema sõltumatud teistest funktsioonidest, välja arvatud, kui teised funktsioonid ei mõjuta nende kaitsefunktsiooni;
3) vastama vajalikele projekteerimispõhimõtetele, et saavutada sobiv ja töökindel kaitse.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud projekteerimispõhimõtted hõlmavad veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat.

(3) Rõhku piiravad seadised tuleb projekteerida nii, et rõhk ei ületaks püsivalt surveseadme maksimaalset lubatud töörõhku PS. Hetkeline ülerõhk on siiski lubatud §-s 44 sätestatud nõuete täitmisel.

(4) Surveseadme temperatuuride jälgimisseadiste viiteaeg peab olema ohutuse seisukohalt piisav ning kooskõlas mõõtefunktsiooniga.

(5) Surveseadmed peab projekteerima ja varustama või projekteerimisel ette nägema surveseadme lisaseadistega varustamise võimalused, et tulekahju korral oleks täidetud kahjustuste piiramise nõuded, arvestades seadme otstarvet.

3. jagu
Valmistamine

§ 23. Valmistamise protseduurid

Tootja peab tagama projekteerimisel kinnitatud tingimuste nõuetekohase täitmise, rakendades asjakohast tehnikat ja protseduure eriti käesolevas jaos sätestatud aspektide osas.

§ 24. Koostisosade ettevalmistus

Koostisosade ettevalmistamisel (vormimine, servade töötlemine jms) ei tohi tekkida vigastusi, pragusid või muid mehhaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust.

§ 25. Püsiliited

(1) Püsiliidetes ja nende tsoonides ei tohi olla seadme ohutust vähendavaid pinna- või sisedefekte.

(2) Püsiliidete omadused ei tohi olla madalamad liidetavate materjalide ettenähtud minimaalsetest omadustest, välja arvatud, kui projekteerimisel on seda arvestatud.

(3) Surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja nendega vahetult ühendatud osade püsiliiteid peab tegema vastava pädevusega isik, jälgides sobivaid protseduure. Isikute nõuetele vastavus, kes teevad II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja nendega vahetult ühendatud osade püsiliiteid, peab olema hinnatud ja tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduse» §-s 7 sätestatud korras. II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja nendega ühendatud osade püsiliidete tegemise protseduurid peavad olema heaks kiidetud tunnustatud erapooletu asutuse või tunnustatud asutuse poolt.

(4) Hindamaks II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate püsiliiteid tegevate isikute ja püsiliidete tegemise protseduuride nõuetele vastavust, teostab tunnustatud erapooletu asutus või teavitatud asutus vajalikud hindamised ja katsed, mis on vastavates harmoneeritud standardites ette nähtud või muud samaväärsed hindamised ja katsed või korraldab nende hindamiste ja katsete tegemise.

§ 26. Mittepurustavad katsed

Surveseadme püsiliidete mittepurustavaid katseid peavad tegema vastava pädevusega isikud. Isikute nõuetele vastavus, kes teevad mittepurustavaid katseid II, III ja IV kategooria surveseadmetel, peab olema hinnatud ja tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduses» sätestatud korras.

§ 27. Termotöötlus

Kui surveseadme valmistamisprotsess võib põhjustada muutusi materjali omadustes sellisel määral, et see ohustaks surveseadet, peab vastavas valmistusetapis kasutama sobivat termotöötlust.

§ 28. Jälgitavus

Surveseadme rõhutaluvust mõjutavate materjalide identifitseerimiseks peavad olema rakendatud vajalikud protseduurid kogu valmistamise protseduuri jooksul alates materjalide vastuvõtust kuni surveseadme lõppkontrollini.

§ 29. Lõpphinnangu andmine

(1) Surveseadmele tuleb anda lõpphinnang §-des 30 ja 31 sätestatud korras.

(2) Ohutusseadistele lõpphinnangu andmisel tuleb täiendavalt kontrollida ka nende vastavust §-s 22 sätestatud nõuetele.

§ 30. Lõppkontroll

Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli hindamaks visuaalselt ja dokumentide alusel käesoleva määruse nõuete täitmist. Arvesse võib võtta ka valmistamise käigus tehtud katseid. Kui see on ohutuse tagamiseks vajalik, tuleb lõppkontroll teha surveseadme kõigile osadele nii sisemiselt kui välimiselt, vajadusel tuleb kontrollid teha nende valmistamise käigus.

§ 31. Survekatse

(1) Surveseadme lõpphinnangu andmisel tuleb teha survekatse, mis sooritatakse tavaliselt hüdrostaatilise katsena vähemalt §-s 45 sätestatud rõhul.

(2) I kategooria surveseadmete puhul, mis valmistatakse seeriaviisiliselt, võib antud katse sooritada statistilistel alustel.

(3) Kui hüdrostaatiline survekatse on ohtlik või ebapraktiline, võib sooritada teisi tunnustatud ja samaväärseid katseid. Teiste katsete puhul peab eelnevalt sooritama täiendavaid uuringuid nagu mittepurustavad katsed või kasutama teisi võrdväärseid meetodeid.

§ 32. Märgistus

(1) Iga surveseade tuleb varustada järgmise informatsiooniga:
1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress või muu identifitseeriv tunnus;
2) valmistamise aasta;
3) surveseadme kirjeldus vastavalt selle klassile (tüüp, seeria või partii ja toote number);
4) olulised maksimaalsed ja minimaalsed lubatud parameetrid.

(2) Olenevalt surveseadme tüübist täiendav informatsioon surveseadme ohutuks paigaldamiseks, kasutamiseks ja vajadusel hoolduseks ning kontrolliks, näiteks:
1) surveseadme maht (V) liitrites (L);
2) torustiku nimimõõde (DN);
3) tehtud survekatse rõhk (PT) baarides (bar) ja katsetamise kuupäev;
4) ohutusseadise reguleerimisrõhk baarides;
5) surveseadme võimsus kilovattides (kW);
6) toitepinge voltides (V);
7) ettenähtud kasutusotstarve;
8) täite suhtarv (kg/L);
9) suurim täitemass (kg);
10) pakendi mass (kg);
11) tootegrupp.

(3) Kui vaja, siis peab kinnitama surveseadmele hoiatussildid juhtimaks tähelepanu kasutamisel sageli esineda võivatele vigadele.

(4) CE märk ja muu nõutav informatsioon paigaldatakse surveseadmele või sellele kinnitatavale andmeplaadile järgnevate erisustega:
1) samasse seadmegruppi kuuluvaid üksikosasid (näiteks torustikke) ei pea korduvalt märgistama;
2) kui surveseade on liialt väike nagu näiteks lisaseade, võib märgistamiseks kasutada kleepsilti;
3) kleepsilti või muud tähistusviisi võib kasutada töökeskkonna tähistamiseks ja nõutavate hoiatuste andmiseks tingimusel, et need tähistusviisid oleksid loetavad vajaliku ajaperioodi jooksul.

§ 33. Kasutamisjuhendid

(1) Surveseadme turule laskmisel tuleb surveseadmega kaasa anda kasutusjuhendid, mis sisaldavad ohutuse seisukohalt vajalikku teavet seadme alljärgnevate kasutusetappide jaoks:
1) paigaldamine, kaasa arvatud erinevate surveseadme osade ühendamine;
2) kasutusele võtmine;
3) kasutamine;
4) hooldamine koos surveseadme kasutaja poolt tehtava kontrolliga.

(2) Kasutamisjuhendid peavad sisaldama nende täielikuks mõistmiseks vajalikke tehnilisi dokumente, juhiseid, jooniseid ja graafikuid, samuti peavad kasutusjuhendid sisaldama surveseadmele paigaldatud informatsiooni, välja arvatud seerianumbrit.

(3) Kasutusjuhendis tuleb juhtida tähelepanu ka väärast kasutamisest tuleneda võivatele ohtudele ja projekteerimise iseärasustele.

(4) Eestis turule lastava surveseadme kasutusjuhend peab olema eesti keeles.

4. jagu
Materjalid

§ 34. Üldnõuded

(1) Surveseadme valmistamiseks kasutatud materjalid peavad olema kõlbulikud kogu surveseadme ettenähtud kasutusea jooksul, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud nende väljavahetamine.

(2) Keevitusmaterjalid ja teised ühendusmaterjalid peavad vastama üksnes § 35 ja 36 lõike 1 ja § 37 lõike 3 olulistele nõuetele nii eraldi, kui ka pärast liite valmimist.

§ 35. Rõhu all olevate surveseadmete osade materjalid

(1) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad omama kõikide reaalselt ettenähtud kasutamis- ja katsetustingimustele vastavaid omadusi, eriti plastilisuse ja tugevusomaduste poolest. Kui vajalik, peavad materjalide omadused vastama §-s 46 sätestatud nõuetele. Materjalid peab valima eriti hoolikalt, et ära hoida habrast purunemist. Kui rabedate materjalide kasutamine on erilistel põhjustel vältimatu, peab kasutusele võtma vastavad meetmed.

(2) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema keemiliselt piisavalt inertsed surveseadmes kasutatavatele fluidumitele. Kasutamisohutuse tagamiseks vältimatud keemilised ja füüsilised omadused ei tohi märkimisväärselt muutuda surveseadme ettenähtud kasutusea vältel.

(3) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema:
1) võimalikult vananemiskindlad;
2) sobivad ettenähtud valmistamisprotseduuridele;
3) valitud selliselt, et erinevate materjalide ühendamisel välditakse kahjulikke kõrvalmõjusid.

§ 36. Materjalide omadused

(1) Surveseadme tootja peab asjakohaselt kindlaks määrama väärtused §-s 12 nimetatud projekteerimisarvutusteks ja §-s 35 nimetatud olulised põhiomadused materjali töötlemiseks.

(2) Tootja peab tehnilised dokumendid varustama andmetega käesolevas määruses materjale puudutavate nõuete järgimise kohta ühel järgneva viisil:
1) kasutades materjale, mis vastavad harmoneeritud standarditele;
2) kasutades materjale, mille kohta on väljastatud Euroopa tunnustus materjalile;
3) materjalide täpse hindamise teel.

(3) III ja IV kategooria surveseadmete puhul lõike 2 punktis 3 nimetatud materjalide täpse hindamise peab tegema teavitatud asutus, kes teostab vastava surveseadme vastavushindamise protseduuri.

§ 37. Materjalide nõuetele vastavus

(1) Surveseadme tootja peab kasutusele võtma vajalikud meetmed tagamaks materjalide nõuetele vastavus. Iga materjali kohta peab olemas olema tootja poolt koostatud dokumentatsioon, mis kinnitab materjali nõuetele vastavust.

(2) II, III ja IV kategooriate surveseadmete rõhu all olevate põhiliste osade puhul peab antud kinnitus olema tootekohase sertifikaadi vormis.

(3) Kui materjali tootjal on kvaliteeditagamise süsteem, mille nõuetekohasust on sertifitseerinud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus ja kui materjal on läbinud erilise hindamise, siis eeldatakse, et tootja poolt väljastatud sertifikaadid tõendavad antud osa nõuetele vastavust.

5. jagu
Erinõuded teatud kuumutatavatele surveseadmetele
ja torustikele

§ 38. Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on oht üle kuumeneda

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse § 3 lõigetes 2–3 nimetatud leegiga või teisiti kuumutatavale surveseadmele, millel on oht üle kuumeneda. Selliste surveseadmete hulka loetakse:
1) auru- või kuuma vee generaatorid, nagu leegiga kuumutatavad auru- ja veetorukatlad, ülekuumendid ja vaheülekuumendid, utilisaatorkatlad, elektrilised elektrood- või sukelkatlad, keedukatlad koos abiseadmetega ning vajadusel ka koos toitevee ettevalmistuse ja kütuse etteandesüsteemiga;
2) protsessi-kuumendamise seade (process-heating equipment), mis ei ole auru või kuuma vee genereerimiseks ette nähtud, nagu näiteks keemiliste ja teiste sarnaste protsesside soojendusseadmed ja rõhu all olevad toidutöötlemise seadmed.

(2) Surveseadmete arvutus, projekteerimine ja valmistamine peavad olema teostatud nii, et ülekuumenemisest tulenev oht on välditud või et see oleks võimalikult väike. Eriti peab jälgima, et:
1) vajalik ohutus oleks tagatud tööparameetrite, nagu soojuskoormus ja soojuskulu ning vajadusel fluidumi taseme piiramisega, et vältida kohaliku või üldise ülekuumenemise ohtu;
2) vajadusel tagatakse proovide võtmise koht, et hinnata fluidumi omadusi sadestistest või korrosioonist tulenevate riskide vältimiseks;
3) piisavad meetmed võetaks kasutusele sadestise kahjustuse ohu elimineerimiseks;
4) peatamisjärgse jääksoojuse eemaldamiseks kavandatakse turvalised meetmed;
5) kavandatakse meetmed põlevate ainete ja õhu plahvatusohtliku segu ohtliku kogunemise või leegi tagasilöögi vältimiseks.

§ 39. Torustik

(1) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse § 3 lõikes 2 nimetatud torustikele.

(2) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et lubamatu vabast nihkumisest või ülemäärastest jõududest tulenev ülepinge oht, mis mõjub näiteks äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele on piisavalt piiratud meetmetega, nagu tugede, liidete, kinnituste, seadistuste ja eelpingestamise abil.

(3) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et:
1) juhul kui torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, oleks võimalik eemaldada kondensaati madalatest kohtadest vältimaks hüdrauliliste löökide ja korrosiooni kahjustusi;
2) turbulentsist ja pööriste tekkimisest tulenevad võimalikud kahjustused võetakse arvesse, kohaldades § 18 vastavaid sätteid;
3) võetakse arvesse torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu;
4) kui torustik sisaldab 1. grupi fluidumeid, nähakse ette meetmed väljaviigutustorustiku isoleerimiseks, mis oma mõõtmetelt põhjustavad olulist ohtu;
5) tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks ja vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal esitatakse selged markeeringud sees oleva fluidumi kohta;
6) hoolduse, kontrolli või remondi turvaliseks teostamiseks oleksid maa-aluste torustike asukoht ja kulg registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides.

6. jagu
Surveseadmete erinõuded

§ 40. Üldsäte

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üldise reeglina. Kui neid siiski ei kohaldata, kaasa arvatud juhtudel, kui kasutatud materjalide vastavust spetsiaalselt ei tõendata ja harmoneeritud standardeid ei kohaldata, peab tootja tõendama, et vajalikud meetmed, mis võimaldavad saavutada vastavat ohutuse astet, on rakendatud.

§ 41. Lubatava pinge sümbolid

(1) R_e/t tähistab voolavuspiiri arvsuurust arvutuslikul temperatuuril:
1) ülemist voolavuspiiri, kui materjalil on ülemine ja alumine voolavuspiir;
2) austeniitterase või mittelegeeralumiiniumi 1% suhtelist voolavuspiiri;
3) teistel juhtudel 0,2% suhtelist voolavuspiiri.

(2) R_m/20 tähistab tõmbetugevuse minimaalset väärtust temperatuuril 20 °C.

(3) R_m/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril.

§ 42. Lubatavad pinged

Domineerivalt staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri piirkonda, kus roomavus on tähtis, ei tohi lubatav üldine membraanpinge ületada, arvestades kasutatud materjali, väikseimat alltoodud väärtustest:
1) ferriitterase puhul, kaasa arvatud normaliseeritud valtsteras ning välja arvatud peeneteraline teras ja spetsiaalselt kuumtöödeldud teras, 2/3 R_e/t ja 5/12 R_m/20 arvväärtustest;
2) austeniitterase puhul, kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 30% 2/3 R _e/t arvväärtusest või alternatiivselt – kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 35% 5/6 R_e/t ja 1/3 R _m/t arvväärtusest;
3) mittelegeeritud või madallegeeritud terase puhul 10/19 R_e/t-st ja 1/3 R_m/20 -st;
4) alumiiniumi puhul 2/3 _R_e/t;
5) alumiiniumi sulamite, välja arvatud dispersioonkõvenenud sulamid, 2/3 R_e/t -st ja 5/12 R_m/20.

§ 43. Liidete tugevustegurid

(1) Keevisliidete seeria puhul ei tohi liite tugevustegur ületada järgmisi väärtuseid:
1) seadmete puhul, mis läbivad purustava ja mittepurustava katsetamise, mille tulemusel selgub, et tervel keevisliidete seerial ei ilmne märgatavaid defekte: 1,0;
2) valikulisele mittepurustavale katsetamisele allutatud seadmete puhul: 0,85;
3) seadme puhul, mis ei läbi mittepurustavaid katsetusi peale visuaalse kontrolli: 0,7.

(2) Vajadusel peab arvesse võtma ka liite pinge liiki ning mehaanilisi ja tehnilisi omadusi.

§ 44. Hetkelise rõhutõusu lubatavus

Hetkeline rõhutõus maksimaalsest lubatavast rõhust peab piirduma 10%.

§ 45. Hüdrostaatilise katse rõhk

Surveseadme puhul ei tohi §-s 31 märgitud hüdrostaatilise katse rõhk olla väiksem, kui:
1) rõhk, mis vastab maksimaalsele koormusele, mis kasutusel oleval seadmel võib tekkida, arvestades maksimaalset lubatud töörõhku ja -temperatuuri, korrutatud 1,25-ga või
2) maksimaalne lubatud töörõhk korrutatud 1,43-ga.

§ 46. Materjali omadused

Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali omadustele seatud erinõudeid, eeldatakse, et teras on § 35 lõike 1 nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14% ja ISO V-katsekehal määratud löögisitkuse energia 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt 20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur.

4. peatükk
VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID

1. jagu
Moodulid A ja A1

1. jaotis

Moodul A ehk sisene tootmiskontroll

§ 47. Moodul A ehk sisene tootmiskontroll

(1) Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema volitatud esindaja hindab ja tõendab, et surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab surveseadme nõuetele vastavuse tõendamiseks varustama iga surveseadme CE märgiga ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

(3) Tootja peab koostama §-s 48 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni. Tehnilist dokumentatsiooni peab tootja või tootja volitatud esindaja säilitama turujärelevalve asutustele kättesaadavalt kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse tagamise kohustus isikul, kes lasi surveseadme turule.

§ 48. Tehniline dokumentatsioon

(1) Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga.

(3) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks valmistamisprotsessiga surveseadme vastavuse tehnilises dokumentatsioonis toodud andmetele ja direktiivi nõuetele.

2. jaotis

Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll
lõpphinnangu andmise järelevalvega

§ 49. Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega

(1) Sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega koosneb §-s 47 sätestatud toimingutest koos käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(2) Lõpphinnang antakse tootja poolt ja selle andmist jälgitakse tootja valitud teavitatud asutuse poolt erakorraliste kontrollkäikude tulemustele tuginedes. Nimetatud kontrollkäikude käigus peab teavitatud asutus:
1) kindlaks tegema, kas tootja tõesti annab lõpphinnangu käesoleva määruse §-s 29 nimetatud nõuete kohaselt;
2) valima kontrolli tarbeks surveseadmete katseeksemplarid nende tootmis- või laoterritooriumilt.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud katseeksemplaride arvu ning selle, kas neile antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud asutus. Kui üksainuski surveseade ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed.

(4) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele teavitatud asutuse tunnusnumbri.

2. jagu
Moodulid B ja B1

1. jaotis

Moodul B ehk tüübihindamine

§ 50. Moodul B ehk tüübihindamine

(1) Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud asutus hindab ja tõendab, et toodangu näidiseks olev surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele teavitatud asutusele taotluse tüübihindamise teostamiseks. Nimetatud taotlus peab sisaldama:
1) tootja nime ja aadressi ja kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;
2) kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
3) paragrahvis 51 sätestatud tehnilist dokumentatsiooni.

(3) Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutusele surveseadme näidiseksemplari. Kui katsetuste programm eeldab rohkem näidiseid, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid näidiseksemplare.

(4) Näidiseksemplar võib esindada mitmeid surveseadme versioone seni, kuni nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.

§ 51. Tehniline dokumentatsioon

Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab sellele kohalduvatele direktiivi nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) tüübi üldkirjeldus;
2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid;
7) andmed valmistamise käigus tehtud katsetest;
8) andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta.

§ 52. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab:
1) hindama tehnilist dokumentatsiooni, kontrollima kas tüüp on valmistatud sellega kooskõlas, samuti tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt ning osad, mille projekteerimisel pole järgitud harmoneeritud standardeid;
2) läbi vaatama projekteerimist ja valmistusprotsesse kirjeldava dokumentatsiooni;
3) hindama kasutatud materjale, kui need ei ole vastavad kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui nende materjalide kohta pole Euroopa tunnustust materjalile, ja kontrollima materjali tootja poolt materjali kohta väljastatud sertifikaati vastavalt §-s 37 sätestatule;
4) heaks kiitma surveseadme osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need oleksid eelnevalt heakskiidetud vastavalt §-s 25 sätestatule;
5) tegema kindlaks, et §-des 25 ja 26 nimetatud isikud omaksid piisavat kvalifikatsiooni ning et nende nõuetele vastavus oleks tõendatud.

(2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus kindlaks tegema või laskma asjakohaste kontrollide ja katsetega kindlaks teha, kas tootja lahendused vastavad käesolevas määruses sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

(3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus kindlaks tegema või laskma asjakohaste kontrollide ja katsetega kindlaks teha, kas tootja on tegelikult neid standardeid kohaldanud.

(4) Teavitatud asutus peab taotluse esitajaga kokku leppima, kus kontroll ja vajalikud katsed teostatakse.

§ 53. Tüübihindamise sertifikaat

(1) Kui tüüp vastab käesoleva määruse sätetele, peab teavitatud asutus andma taotluse esitajale tüübihindamise sertifikaadi. Sertifikaat on kehtiv kümme aastat ja on uuendatav.

(2) Sertifikaadis peab sisalduma tootja nimi ja aadress, kontrolli käigus tehtud järeldused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohastest tehnilistest dokumentidest, mille koopiat peab säilitama teavitatud asutus.

(3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud esindajale tüübihindamise sertifikaadi väljastamisest, peab ta esitama selleks selged põhjendused ja võimaldama sertifikaadi väljastamisest keeldumise otsuse vaidlustamist.

§ 54. Tüübihindamise sertifikaadi muutmine

Tüübihindamise taotluse esitaja peab informeerima teavitatud asutust, kelle käes on antud surveseadme tüübihindamise sertifikaati puudutav tehniline dokumentatsioon, kõigist heaks kiidetud surveseadmele tehtud muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadmete olulistele ohutusnõuetele vastavust või ettenähtud kasutustingimusi, tuleb neile muudatustele saada eelnev heakskiit. Uus heakskiit antakse täiendusena esialgsele tüübihindamise sertifikaadile.

§ 55. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Teavitatud asutus peab edastama Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele ning teistele teavitatud asutustele asjakohase informatsiooni tüübihindamise sertifikaatide väljastamisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest. Nõudmisel tuleb edastada asjakohane informatsioon ka väljastatud sertifikaatide kohta.

(2) Teised teavitatud asutused on õigustatud saama koopiaid tüübihindamise sertifikaadist ja nende täiendustest. Tüübihindamise sertifikaadi lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele kättesaadavad.

(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab tehnilise dokumentatsiooniga koos hoidma tüübihindamissertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse tagamine selle isiku kohustus, kes lasi surveseadme turule.

2. jaotis

Moodul B1 ehk projektihindamine

§ 56. Moodul B1 ehk projektihindamine

(1) Projektihindamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus hindab ja tõendab, et antud toodangu projekteerimine vastab kehtestatud nõuetele. Antud mooduli raames ei tohi kasutada §-s 13 nimetatud katselist projekteerimismeetodit.

(2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele teavitatud asutusele taotluse projektihindamise teostamiseks. Taotlus võib hõlmata surveseadme mitmeid versioone tingimusel, et erinevused surveseadme erinevate versioonide vahel ei mõjuta ohutuse taset. Nimetatud taotlus peab sisaldama:
1) tootja nime ja aadressi ja kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;
2) kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
3) paragrahvis 57 sätestatud tehnilist dokumentatsiooni.

§ 57. Tehniline dokumentatsioon

Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) vajalik tõendusmaterjal projekteerimisel kasutatud lahenduste vastavusest, eriti kui harmoneeritud standardeid pole kohaldatud täielikult, nimetatud tõendusmaterjali hulka peab kuuluma tootja labori poolt või viimase poolt teha lastud katsete tulemused;
6) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
7) andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta.

§ 58. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab:
1) hindama tehnilist dokumentatsiooni ja tegema kindlaks komponendid, mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt ning osad, mis ei ole projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt;
2) hindama materjale, kui need ei ole vastavad kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole Euroopa tunnustust materjalile;
3) heaks kiitma surveseadme osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need oleksid eelnevalt heaks kiidetud vastavalt §-s 25 sätestatule;
4) tegema kindlaks, et §-des 25 ja 26 nimetatud isikud omaksid piisavat kvalifikatsiooni või et nende nõuetele vastavus oleks §-des 25 ja 26 sätestatud korras tõendatud.

(2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja poolt kasutatavad lahendused vastavad käesolevas osas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

(3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja on tegelikult neid standardeid kohaldanud.

§ 59. Projektihindamise sertifikaat

(1) Kui projekt vastab käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus taotluse esitajale väljastama projekteerimiskontrolli sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama taotluse esitaja nime ja aadressi, kontrollimise järeldusi, kehtivuse eeldusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimist võimaldavaid andmed.

(2) Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohasest tehnilisest dokumentatsioonist ja selle koopiat peab säilitama teavitatud asutus.

(3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud esindajale projekteerimiskontrolli sertifikaadi väljastamisest, peab ta esitama selged põhjendused ja võimaldama sertifikaadi väljaandmisest keeldumise otsuse vaidlustamist.

§ 60. Projektihindamise sertifikaadi muutmine

Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kelle käes on antud projektihindamise sertifikaati puudutav dokumentatsioon, kõigist heakskiidetud projektis tehtud muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadme vastavust 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimusi, tuleb neile muudatustele saada eelnev heakskiit. Uus heakskiit antakse täiendusena esialgsele projektihindamise sertifikaadile.

§ 61. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Teavitatud asutus peab edastama Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele ning teistele teavitatud asutustele informatsiooni projektihindamise sertifikaatide väljastamisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest. Nõudmisel tuleb edastada asjakohane informatsioon ka väljastatud sertifikaatide kohta.

(2) Teised teavitatud asutused peavad nõudmise korral saama asjakohast informatsiooni, mis puudutab järgnevat:
1) projektihindamise sertifikaate ja nende täiendusi;
2) kehtetuks tunnistatud projektihindamise sertifikaate ja nende täiendusi.

(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab tehnilise dokumentatsiooniga koos hoidma projektihindamise sertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse tagamine selle isiku kohustus, kes lasi surveseadme turule.

3. jagu
Moodul C1 ehk tüübivastavus

§ 62. Tüübivastavus

(1) Tüübivastavus on menetlus, mille käigus tootja või tema volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et surveseade vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja temale rakenduvatele direktiivi nõuetele.

(2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid kindlustamaks, et valmistamisprotsessiga tagatakse surveseadmete vastavus tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja direktiivi asjakohastele nõuetele.

(3) Surveseadmele, mille tüübivastavus on kindlaks tehtud, peab tootja või tema volitatud esindaja paigaldama CE märgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

(4) Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on vastavusdeklaratsiooni kättesaadavuse tagamine selle isiku kohustus, kes lasi surveseadme turule.

§ 63. Lõpphinnangu andmise järelevalve

(1) Tootja poolt valitud teavitatud asutus peab tegema erakorralisi kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude käigus peab teavitatud asutus:
1) tegema kindlaks, kas tootja teostab lõpphinnangu andmist § 29 nõuete kohaselt;
2) valima kontrolli tarbeks surveseadmete katseeksemplarid nende tootmis- või laoterritooriumilt.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud katseeksemplaride arvu ning selle, kas neile antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud asutus. Kui üksainuski surveseade ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed.

(3) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele teavitatud asutuse tunnusnumbri.

4. jagu
Moodulid D ja D1

1. jaotis

Moodul D ehk tootmise kvaliteeditagamine

§ 64. Tootmise kvaliteeditagamine

(1) Tootmise kvaliteeditagamine on menetlus, mille käigus lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav tootja kindlustab ja deklareerib, et surveseade vastab tüübihindamissertifikaadis või projektihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja asjakohastele direktiivi nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele CE märgi igale surveseadmele. CE märgile peab lisama §-s 68 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.

(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning alluma §-s 68 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.

§ 65. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine

(1) Tootja peab esitama taotluse kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks teavitatud asutusele. Taotluses peab sisalduma:
1) kõik vajalikud andmed antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ja koopia tüübihindamissertifikaadist või projektihindamise sertifikaadist.

(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse tüübihindamise sertifikaadis või projektihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja direktiivi asjakohastele nõuetele.

(3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.

(4) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioonis peavad kindlasti ja piisaval määral olema kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja haldusalad surveseadme kvaliteedi osas;
2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid;
3) kontrollid ja katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda ning nende kontrollide ja katsete sagedused;
4) kvaliteediprotokollid nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti § 25 ja 26 kohaselt püsiliiteid ja mittepurustavaid katseid tegevate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused;
5) meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet nõutud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse üle.

§ 66. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel

(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi tegemaks kindlaks, kas see vastab §-s 65 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 65 sätestatud nõuetele.

(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.

(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku tootja valdustesse.

(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.

§ 67. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine

(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab §-s 65 sätestatud nõuetele või on vajalik sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja oma motiveeritud seisukoha.

§ 68. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolt teostatava järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.

(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevaid asjaolusid:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias.

(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.

§ 69. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 65 lõikes 1 nimetatud taotlus;
2) paragrahvis 67 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutavad dokumendid;
3) paragrahvides 66, 67 ja 68 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.

2. jaotis

Moodul D1 ehk tootmise kvaliteedikinnitus

§ 70. Tootmise kvaliteedikinnitus

(1) Tootmise kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseadmed vastavad direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. CE märgile peab lisama §-s 75 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.

(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning alluma §-s 75 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.

§ 71. Tehniline dokumentatsioon

(1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tehniline dokumentatsioon peab hindamiseks vajalikul määral käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) põhimõtteline lahendus ja tootmise joonised, alakoostude, ahelate ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) projekteerimisarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid.

§ 72. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine

(1) Tootja peab esitama taotluse teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks. Taotlus peab sisaldama:
1) kõiki asjakohaseid andmeid antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutavat dokumentatsiooni.

(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse kõigile direktiivi asjakohastele nõuetele.

(3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.

(4) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab kindlasti ja piisaval määral sisaldama järgmist:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi osas;
2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid;
3) kontrollid ja katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda ning antud kontrollitoimingute sagedus;
4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrolli protokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, asjaomaste isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti § 25 kohaselt püsiliiteid tegevate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused;
5) meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet nõutud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse üle.

§ 73. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel

(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks kas see vastab §-s 72 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 72 sätestatud nõuetele.

(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.

(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku tootja valdustesse.

(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.

§ 74. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine

(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 72 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.

§ 75. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.

(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias.

(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.

§ 76. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvis 71 nimetatud tehniline dokumentatsioon;
2) paragrahvi 72 lõikes 1 nimetatud kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotlus;
3) paragrahvis 74 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon;
4) paragrahvides 73, 74 ja 75 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.

5. jagu
Moodulid E ja E1

1. jaotis

Moodul E ehk toote kvaliteedikinnitus

§ 77. Toote kvaliteedikinnitus

(1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseade vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ning direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. CE märgile peab lisama §-s 81 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.

(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning alluma §-s 81 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.

§ 78. Kvaliteedisüsteem

(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) kõik asjakohased andmed antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ning koopia tüübihindamise sertifikaadist.

(2) Surveseadme vastavuse kontrollimiseks direktiivi asjakohastele nõuetele tuleb kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja teostada harmoneeritud standardites määratud katseid või nendega samaväärseid katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi osas;
2) kontrollid ja katsed, mis tehakse pärast valmistamist;
3) vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi efektiivse toimimise üle;
4) kvaliteediprotokollid nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti § 25 ja 26 kohaselt püsiliiteid ja mittepurustavaid katseid tegevate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused.

§ 79. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel

(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab §-s 78 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 78 sätestatud nõuetele.

(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.

(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja valdustesse.

(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise tulemusi peab olema võimaik vaidlustada.

§ 80. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine

(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see püsib piisava ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 78 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.

§ 81. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) tehnilise dokumentatsiooni;
3) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.

(3) Kontrollimaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus teostama perioodilisi auditeid. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias.

(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.

§ 82. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 78 lõikes 1 nimetatud kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotlus;
2) paragrahvis 80 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutav dokumentatsioon;
3) paragrahvides 79, 80 ja 81 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.

2. jaotis

Moodul E1 ehk toote kvaliteedikinnitus koos tehnilise dokumentatsiooni koostamisega

§ 83. Toote kvaliteedikinnitus

(1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3 nimetatud tingimustele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. CE märgile peab lisama §-s 88 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.

(3) Tootja peab surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt ning alluma §-s 88 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.

§ 84. Tehniline dokumentatsioon

(1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tehniline dokumentatsioon peab, hindamiseks vajalikul määral, käsitlema surveseadme projekteerimist, konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade, alakoostude, ahelate ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) projektiarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid.

§ 85. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine

(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) kõik asjakohased andmed surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon.

(2) Surveseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja teostada harmoneeritud standardis määratud katseid või nendega samaväärseid katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus- ja haldusala surveseadme kvaliteedi osas;
2) püsiliidete tegemise heakskiidetud protseduurid;
3) kontrollid ja katsed, mida tehakse pärast valmimist;
4) vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedikontrolli efektiivsuse üle;
5) kvaliteediprotokollid nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti § 25 kohaselt püsiliiteid tegevate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused.

§ 86. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel

(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab §-s 85 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 85 sätestatud nõuetele.

(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.

(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja valdustesse.

(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.

§ 87. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine

(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see püsib piisava ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 85 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.

§ 88. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) tehnilise dokumentatsiooni;
3) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.

(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollimiste vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias.

(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.

§ 89. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvis 84 nimetatud tehniline dokumentatsioon;
2) paragrahvi 85 lõikes 1 nimetatud taotlus;
3) paragrahvis 87 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon;
4) paragrahvides 88, 89 ja 90 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.

5. jagu
Moodul F ehk toote tõendamine

§ 90. Toote tõendamine

(1) Toote tõendamine on menetlus, mille käigus tootja või tootja volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et §-s 91 sätestatule allutatud surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele ning tüübile, mis on kirjeldatud:
1) tüübihindamissertifikaadis või
2) projektihindamissertifikaadis.

(2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et tootmisprotsessiga tagataks surveseadme vastavus direktiivi asjakohastele nõuetele ning tüübile, mis on kirjeldatud:
1) tüübihindamissertifikaadis või
2) projektihindamissertifikaadis.

(3) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi.

§ 91. Teavitatud asutuse ja tootja kohustused

(1) Kontrollimaks iga surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele peab teavitatud asutus § 92 nõuete kohaselt katsetama ja kontrollima igat toodet.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab hoidma vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest. Tootja või tootja volitatud esindaja peab tagama, et teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavussertifikaadid oleksid nõudmisel kättesaadavad.

(3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada igale heakskiidetud surveseadmele oma tunnusnumbri ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi teostatud katsete kohta.

§ 92. Iga surveseadme osa tõendamine selle hindamise ja katsetamise kaudu

(1) Tõendamaks, et surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele, peab teavitatud asutus iga surveseadme osa eraldi kontrollima ja see peab läbima asjakohastes harmoniseeritud standardites ette nähtud või muud võrdväärsed kontrollid ja katsed.

(2) Teavitatud asutus peab:
1) kontrollima, et püsiliidete ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritavad isikud on pädevad või heaks kiidetud vastavalt §-dele 25 ja 26;
2) kontrollima §-s 37 sätestatud korras, et materjalid vastavad tootja poolt väljastatud materjalitunnistusele;
3) tegema või laskma teha §-s 29 nimetatud lõppkontrolli ja katsetused ning vajadusel kontrollima ohutusseadiseid.

6. jagu
Moodul G ehk toote ühiku tõendamine

§ 93. Toote ühiku tõendamine

(1) Toote ühiku tõendamine on menetlus, mille käigus tootja tagab ja deklareerib, et surveseade, mille kohta on väljastatud § 95 lõikes 3 nimetatud sertifikaat, vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. Tootja või tootja volitatud esindaja peab tagama, et vastavusdeklaratsioon ja teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavussertifikaadid oleksid nõudmisel kättesaadavad.

(3) Toote ühiku tõendamiseks peab tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) tootja nimi ja aadress ning koht kus surveseade asub;
2) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud teisele teavitatud asutusele;
3) tehniline dokumentatsioon.

§ 94. Tehniline dokumentatsioon

Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele ja aru saada surveseadme projektist, tööpõhimõtetest ja valmistamisest. Tehnilises dokumentatsioonis peavad olema:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) põhimõtteline lahendus ja tootmise joonised, alakoostude, ahelate ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme direktiivi olulistele nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) projektiarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid;
7) asjakohased detailid tootmis- ja katsetusprotseduuride heakskiitmise ja andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta.

§ 95. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab, tagamaks surveseadme vastavust direktiivi nõuetele, kontrollima iga surveseadme projekti ja konstruktsiooni ning sooritama valmistamise käigus harmoneeritud standardites ettenähtud või muud samaväärsed katsed.

(2) Teavitatud asutus peab:
1) kontrollima surveseadme tehnilist dokumentatsiooni arvestades surveseadme konstruktsiooni ja valmistamisprotseduure;
2) hindama kasutatud materjale, kui need ei vasta harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole väljastatud Euroopa tunnustust materjalile ja kontrollima tootja poolt § 37 kohaselt väljastatud sertifikaati;
3) heaks kiitma püsiliidete tegemist puudutavad menetlused või veenduma, kas need on varasemalt § 25 kohaselt heaks kiidetud;
4) kontrollima §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni nõuetele vastavust;
5) tegema §-s 30 sätestatud lõppkontrolli, tegema või laskma teha §-s 31 sätestatud katsetused ja kui asjakohane, siis kontrollima ka ohutusseadiseid.

(3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri surveseadmele ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi sooritatud katsete kohta. Seda sertifikaati peab säilitama kümme aastat selle väljastamisest.

7. jagu
Moodulid H ja H1

1. jaotis

Moodul H ehk täielik kvaliteedi tagamine

§ 96. Täielik kvaliteedi tagamine

(1) Täielik kvaliteedi tagamine on menetlus, mille käigus tootja, kes täidab lõikes 3 sätestatud nõudeid, tagab ja deklareerib, et surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele CE märgi igale surveseadmele. CE märgile peab lisama §-s 100 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.

(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt surveseadme kavandamisel ja valmistamisel ning surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning kontrollidel, samuti alluma §-s 100 sätestatud teavitatud asutuse järelevalvele.

§ 97. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine

(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama:
1) kõik asjakohased andmed surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon.

(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama, et surveseade vastab kõigile asjakohastele nõuetele. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama protseduuriliste ja kvaliteedi alaste abinõude nagu kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.

(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus- ja haldusala projekti ja surveseadme kvaliteedi osas;
2) projekteerimist puudutavad tehnilised kirjeldused, kaasa arvatud kohaldatavad standardid ja kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid, siis meetmed tagamaks surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele olulistele nõuetele;
3) surveseadme projekteerimisel kasutatavad projekteerimiskontrollid ja projektitõendamise meetodid, eriti mis puutub kasutatavatesse materjalidesse vastavalt §-dele 34–37;
4) vastavad valmistamise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteeditagamise meetodid, kasutatavad protsessid ja süsteemsed meetmed, eriti püsiliidete tegemise protseduurid vastavalt §-le 25;
5) katsed ja kontrollimised, mida tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal ja pärast valmistamist ja nende katsete ja kontrollide tegemise sagedused;
6) kvaliteediaruanded nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, aruanded asjassepuutuvate isikute pädevuse või heakskiitmise kohta, eriti §-des 25 ja 26 nimetatud püsiliidete eest vastutavate ja mittepurustavat katsetamist sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused;
7) surveseadme nõutava projektijärgse ehituse ja kvaliteedi saavutamise ning kvaliteedisüsteemi efektiivse toimimise jälgimise meetmed.

§ 98. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel

(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab §-s 97 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 97 sätestatud nõuetele.

(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.

(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja valdustesse.

(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.

§ 99. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine

(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest.

(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 97 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.

§ 100. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve

(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult.

(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2) projekteerimist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu analüüside, arvutuste, katsete jmt tulemused;
3) valmistamist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu kontrolli, katsete ja kontrollide ja kalibreerimiste andmed, samuti andmed personali kvalifikatsiooni kohta.

(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal.

(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias.

(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.

§ 101. Dokumentide hoidmine ja teavitamine

(1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 97 lõikes 1 nimetatud taotlus;
2) paragrahvis 99 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon;
3) paragrahvides 98, 99 ja 100 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.

2. jaotis

Moodul H1 ehk täielik kvaliteedi tagamine

§ 102. Täielik kvaliteedi tagamine koos projekti kontrollimise ja lõpphindamise järelevalvega

Käesolev vastavushindamise protseduur koosneb eelnevas jaotises esitatud vastavushindamise protseduurist käesolevast jaotisest tulenevate erisustega.

§ 103. Taotlus

(1) Tootja esitab taotluse projekti hindamiseks teavitatud asutusele. Taotlus peab võimaldama surveseadmeehitusest, valmistamisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata selle vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Taotluses peavad sisalduma:
1) tehnilised projekti kirjeldused, sealhulgas kohaldatud standardid;
2) vajalikud tõendid punktis 1 nimetatud asjakohasuse kohta, eriti kui harmoneeritud standardeid pole rakendatud täielikult.

(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud vajalikud tõendid peavad sisaldama tootja või kolmanda isiku labori kontrollide või katsete tulemusi.

§ 104. Teavitatud asutuse kohustused

(1) Teavitatud asutus peab hindama taotlust ja kui projekt vastab direktiivi asjakohastele nõuetele, siis väljastama projektihindamissertfikaadi.

(2) Projektihindamissertifikaat peab sisaldama kontrollimise järeldusi, kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid ning kui kohane, siis ka kirjeldust surveseadme või lisaseadmete funktsioneerimisest.

(3) Iga teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele asjakohase informatsiooni tema poolt projektihindamise sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest või selle väljastamisest keeldumisest.

§ 105. Projektihindamise sertifikaadi muutmine

Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kes väljastas projektihindamise sertifikaadi, kõigist heakskiidetud projektis tehtavatest muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadme vastavust 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimustele, tuleb neile muudatustele anda täiendav heakskiit. Täiendav heakskiit antakse varasema projektihindamissertifikaadi lisana.

§ 106. Lõpphindamine

Paragrahvis 29 nimetatud lõpphindamine peab olema allutatud teavitatud asutuse kõrgendatud jälgimisele erakorraliste kontrollvisiitide vormis. Nende kontrollvisiitide käigus peab teavitatud asutus teostama surveseadme kontrollimisi.

2. osa

NÕUDED LIHTSATELE SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD

5. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 107. Kohaldamisala

(1) Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse II liiki surveseadmetele «Surveseadme ohutuse seaduse» mõistes ehk lihtsatele surveanumatele (edaspidi anumad), mida valmistatakse seeriaviisiliselt ning mis vastavad lõigete 2, 3 ja 4 nõuetele. Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata tulekustutitele.

(2) Anuma detailid ja koostud, millest oleneb rõhu all oleva anuma tugevus, peavad olema valmistatud kvaliteetsüsinikterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevananevatest alumiiniumisulamitest.

(3) Anum valmistatakse kas:
1) ümara ristlõikega silindrilisest osast, mis otstest on suletud väljapoole kumerate pöördkehakujuliste ja/või lamedate põhjadega, mille geomeetriline telg ühtib silinderosa teljega, või
2) kahest väljapoole kumerast pöördkehakujulisest samateljelisest põhjast.

(4) Anuma maksimaalne töörõhk ei tohi ületada 30 bari ning töörõhu ja anuma mahu korrutis (edaspidi PS×V) ei tohi ületada 10 000 bar×L.

(5) Minimaalne töötemperatuur ei tohi olla alla –50 °C ja maksimaalne töötemperatuur üle 300 °C terasest ning 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumatel.

(6) Direktiiv käesoleva osa tähenduses on Euroopa Ühenduse Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404 EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 08.08.1987, lk 48), muudetud direktiividega 90/488/EMÜ (EÜT L 270, 02.10.1990, lk 25) ja 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 21).

§ 108. Nõuded olenevalt anuma rõhust

(1) Anumad, mille PS×V ületab 50 bar×L, peavad vastama 11. peatükis sätestatud põhilistele ohutusnõuetele.

(2) Anumaid, mille PS×V on 50 bar×L või vähem, peavad olema valmistatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva hea inseneritava kohaselt. Sellised anumad peavad olema varustatud §-s 119 toodud märgistusega. Sellised anumad ei tohi olla varustatud CE märgiga.

6. peatükk
VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID

§ 109. Vastavushindamise protseduur enne valmistamist

(1) Enne anuma, mille PS×V ületab 50 bar×L, valmistamist ja mida valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, peab tootja või tootja volitatud esindaja omal valikul kas:
1) teavitama heakskiidetud inspekteerimisasutust, kes pärast §-s 124 nimetatud anuma projekti ja valmistamiskavandi hindamist koostab vastavussertifikaadi, mis tõendab, et anuma projekt ja tootmiskavand on nõuetekohane või
2) esitama näidisanuma §-s 112 sätestatud tüübihindamisele.

(2) Enne anuma, mille PS×V ületab 50 bar×L, valmistamist ja mida ei valmistata täielikus või osalises kooskõlas harmoneeritud standarditega, peab tootja või tootja volitatud esindaja esitama näidisanuma §-s 112 sätestatud tüübihindamisele.

§ 110. Vastavushindamise protseduur enne turule laskmist

(1) Anumad, mida valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega või tüübihindamisega heakskiidetud näidisanuma järgi, peavad enne turule laskmist olema läbinud käesolevas paragrahvis sätestatud vastavushindamise.

(2) Kui anuma PS×V on suurem kui 3000 bar×L, peab olema teostatud toote tõendamine (EC verification).

(3) Kui anuma PS×V ei ületa 3000 bar×L, kuid on suurem kui 50 bar×L, peab tootja omal valikul kas:
1) koostama ja väljastama vastavusdeklaratsiooni või
2) esitama anuma §-s 114 sätestatud toote tõendamisele.

§ 111. Dokumentatsioon

Vastavushindamist puudutavad protokollid ja kirjavahetus peavad olema koostatud eesti keeles või heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

7. peatükk
TÜÜBIHINDAMINE

§ 112. Tüübihindamine

(1) Tüübihindamine on menetlus, mille käigus heakskiidetud inspekteerimisasutus hindab ja tõendab, et näidisanum vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.

(2) Tootja või tootja volitatud esindaja esitab taotluse näidisanuma või ühe anumagrupi näidisanuma tüübihindamise teostamiseks ainult ühele heakskiidetud inspekteerimisasutusele. Koos taotlusega esitatakse valmistamiseks kavandatava anuma näidis.

(3) Lõikes 2 nimetatud taotlus peab sisaldama:
1) tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi ning anuma valmistamiskohta;
2) anuma projekti ja tootmiskavandit.

(4) Tüübihindamisel tuleb hinnata mitte ainult esitatud anuma projekti ja tootmiskavandit, vaid ka esitatud näidisanumat.

(5) Anuma hindamisel tuleb kontrollida, kas see:
1) on valmistatud kooskõlas anuma projektiga ja tootmiskavandiga ning kas seda võib ettenähtud kasutamistingimustes ohutult kasutada;
2) vastab olulistele ohutusnõuetele, tehes vajalikud uuringud ja katsed.

§ 113. Tüübihindamise sertifikaat

(1) Kui anum vastab kõigile sellele kehtestatud nõuetele, siis koostab heakskiidetud inspekteerimisasutus tüübihindamise sertifikaadi ja edastab selle tüübihindamist taotlenud isikule.

(2) Tüübihindamise sertifikaat peab sisaldama hindamiste tulemusi, viitama kõigile asjaoludele, mille alusel tüübihindamise sertifikaat väljastatakse. Tüübihindamise sertifikaadile lisatakse heakskiidetud näidisanuma identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

(3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes keeldus väljastamast tüübihindamise sertifikaati, peab sellest teavitama teisi heakskiidetud inspekteerimisasutusi. Heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes võttis tüübihindamise sertifikaadi tagasi, peab sellest teavitama selle riigi asjakohast asutust, kes talle tegutsemisõiguse andis. Nimetatud asutus teavitab teisi Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohaseid asutusi ja Euroopa Komisjoni, esitades ühtlasi sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.

(4) Tüübihindamise sertifikaadi koopiaid võivad nõuda ja saada teised heakskiidetud asutused ja turujärelevalve asutused. Põhjendatud juhul võib nõuda ja saada koopia anuma projektist ja tootmiskavandist ning uuringute ja katsete protokollidest.

8. peatükk
TOOTE TÕENDAMINE

§ 114. Toote tõendamine

(1) Toote tõendamine on menetlus, millega tootja või tootja volitatud esindaja hindab ja tõendab, et anumad, mida on kontrollitud vastavalt lõikele 4, vastavad:
1) paragrahvis 113 nimetatud tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud anumatüübile või
2) nõuetekohasele anuma projektile ja valmistamiskavandile, mille kohta on väljastatud §-s 109 nimetatud vastavussertifikaat.

(2) Tootja peab valmistamisprotsessis rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et anumad vastavad lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud dokumentidele.

(3) Tootja või tootja volitatud esindaja paigaldab anumale CE märgi ja koostab vastavusdeklaratsiooni.

(4) Kontrollimaks anuma vastavust käesolevas osas kehtestatud nõuetele peab heakskiidetud inspekteerimisasutus teostama vajalikke uuringuid ja katseid.

(5) Tootja peab esitama oma anumad ühtlaste partiidena ja rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks valmistamisprotsessis kõikide partiide ühetaolisuse. Need partiid peavad olema varustatud tüübihindamissertifikaadiga või kui partiid ei ole valmistatud heakskiidetud näidisanuma järgi, siis anuma projekti ja valmistamiskavandiga. Kui partii on varustatud anuma projekti ja valmistamiskavandiga, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus kontrollima anuma projekti ja valmistamiskavandit selle nõuetele vastavuse tõendamiseks.

(6) Partii kontrollimisel peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tagama, et anumad on valmistatud ja kontrollitud anuma projekti ja valmistuskavandi kohaselt. Kontrollimaks anuma pidavust peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema iga partiisse kuuluvale anumale hüdrostaatilise või samaväärse pneumaatilise katse anuma 1,5-kordsel ettenähtud töörõhul. Pneumaatiline katse tuleb teha arvestades kehtivaid ohutusnõudeid. Kontrollimaks keevisliidete kvaliteeti peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema katseid katsekehadega, mida võetakse tootja valikul kas toodangunäidise katsekehast või anumast. Keevisliidete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb katsetada pikiõmblust. Kui piki- ja ringõmblustel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringõmblustel.

(7) Heakskiidetud partiide puhul kinnitab heakskiidetud inspekteerimisasutus või laseb kinnitada igale anumale oma registreeringunumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku vastavussertifikaadi. Tootja võib heakskiidetud inspekteerimisasutuse nõusolekul kinnitada heakskiidetud inspekteerimisasutuse registreeringunumbri juba anuma valmistamise ajal. Turule lasta võib kõiki sellisesse partiisse kuuluvaid anumaid, välja arvatud neid, mis ei läbinud hüdrostaatilist või pneumaatilist katset.

(8) Kui partiid ei kiideta heaks, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus või turujärelevalve asutus rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid takistamaks sellesse partiisse kuuluvate anumate turule laskmist. Kui korduvalt keeldutakse partiid heaks kiitmast, võib heakskiidetud inspekteerimisasutus peatada statistilise tõendamise.

(9) Tootja või tootja volitatud esindaja peavad olema võimelised esitama nõudmisel heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaate.

§ 115. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse järelevalve

(1) Tootja, kes täidab §-s 116 sätestatud kohustusi, peab anumale paigaldama CE märgi, millega deklareerib, et anum vastab:
1) anuma projekti ja valmistamiskavandile, mille kohta on väljastatud vastavussertifikaat või
2) heakskiidetud näidisanumale.

(2) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, muutub tootja CE märgi paigaldamisega heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolse järelevalve alla kuuluvaks. Sellise järelevalve eesmärgiks on tagada, et tootja täidab nõuetekohaselt §-st 116 tulenevaid kohustusi.

(3) Kui anumaid valmistati heakskiidetud näidisanuma järgi, siis teostab järelevalvet see heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas tüübihindamise sertifikaadi. Kui anumaid valmistati heakskiidetud anuma projekti või valmistamiskavandi kohaselt, siis teostab järelevalvet see heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas vastavussertifikaadi.

9. peatükk
TOOTJA JA HEAKSKIIDETUD INSPEKTEERIMISASUTUSE KOHUSTUSED

§ 116. Tootja kohustused

(1) Kui tootja paigaldab CE märgi, peab enne valmistamise alustamist saatma heakskiidetud inspekteerimisasutusele, kes väljastas tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, dokumendi, mis kirjeldab valmistamisprotsessi ja kõiki eelnevalt kindlaksmääratud süsteemseid meetmeid, mis on võetud kasutusele tagamaks anuma vastavust harmoneeritud standarditele või heakskiidetud näidisanumale.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokument peab sisaldama:
1) anuma konstruktsioonile sobivate tootmis- ja kontrollivahendite kirjelduse;
2) kontrollidokumendi, mis kirjeldab tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid, selleks kasutatavaid menetlusi ning sagedust;
3) kohustuse teha uuringuid ja katseid vastavalt eespool nimetatud kontrollidokumendile ning teha hüdrauliline survekatse või heakskiidetud inspekteerimisasutuse nõusolekul pneumaatiline survekatse igale valmistatavale anumale 1,5-kordse kavandatud töörõhuga;
4) anuma tootmis- ja hoiukohtade aadresse ning valmistamise alustamise kuupäeva.

(3) Lõike 2 punktis 3 sätestatud uuringuid ja katseid peab tegema kvalifitseeritud personali vastutusel, kes on tootmispersonalist piisavalt sõltumatud.

(4) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, peab tootja võimaldama järelevalve teostamise võimaldamise eesmärgil juurdepääsu valmistamis- ja hoiustamiskohtadesse järelevalve eest vastutavatele heakskiidetud inspekteerimisasutustele ning lubama sellel valida välja näidisanumaid, samuti esitama kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni, eelkõige:
1) anuma projekti ja valmistamiskavandi;
2) kontrolliaruande;
3) tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi;
4) aruande tehtud uuringutest ja katsetest.

§ 117. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse kohustused

(1) Kui anumat ei valmistata heakskiidetud näidisanuma järgi, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, enne anumate valmistamise alustamist hindama § 116 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja anuma projekti ja valmistamiskavandi alusel anuma nõuetele vastavust.

(2) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus:
1) tagama, et tootja tõepoolest kontrollib seeriaviisiliselt toodetavaid anumaid vastavalt § 116 lõike 2 punktis 3 sätestatule;
2) pisteliselt kontrollima anumaid nende valmistus- ja hoiukohtades.

(3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus peab esitama kontrollimise aruande koopia selle riigi asjakohasele asutusele, kes teda volitas täitma heakskiidetud inspekteerimisasutuse kohustusi, ja Euroopa Komisjonile. Teiste heakskiidetud inspekteerimisasutuste nõudmisel peab heakskiidetud inspekteerimisasutus esitama neile kontrollimise aruande.

10. peatükk
CE MÄRK JA MUU MÄRGISTUS NING ANUMA
TEABEGA VARUSTAMINE

§ 118. CE märk

(1) CE märgi paigaldamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» nõudeid arvestades käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

(2) CE märk ja §-s 119 loetletud märgistused peavad olema kantud anumale või anumale kinnitatud andmeplaadile nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult.

(3) CE märgi juurde peab olema lisatud vastavusmärgi paigaldamise aasta kaks viimast numbrit ning heakskiidetud inspekteerimisasutuse, kes osales toote tõendamisel või teostas järelevalvet, tunnusnumber.

§ 119. Muu märgistus

(1) Anumale või anuma andmeplaadile peab olema kantud vähemalt järgmine informatsioon:
1) maksimaalne töörõhk (PS baarides);
2) maksimaalne töötemperatuur (T_max °C);
3) minimaalne töötemperatuur (T_min °C);
4) anuma maht (V liitrites);
5) tootja nimi või märgis;
6) anuma tüüp ja toote või partii seerianumber;
7) CE märgi paigaldamise aastaarvu kaks viimast numbrit.

(2) Kui lõikes 1 loetletud andmete esitamiseks on kasutatud andmeplaati, tuleb see kavandada selliselt, et seda ei saaks taaskasutada ja sellel peab olema vaba ruumi info lisamiseks.

§ 120. Kasutusjuhend

(1) Anumale tuleb kaasa anda tootja poolt koostatud anuma kasutusjuhend. Kui anum lastakse Eesti turule, peab kasutusjuhend olema eesti keeles.

(2) Kasutusjuhendis peab olema järgnev teave:
1) paragrahvi 119 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 loetletud andmed;
2) anuma ettenähtud kasutusotstarve;
3) anuma paigaldus ja hooldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.

11. peatükk
PÕHILISED OHUTUSNÕUDED

§ 121. Materjalid

(1) Anuma valmistamiseks valitud materjalid peavad vastama anuma ettenähtud kasutusotstarbele ja käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele. Terasest ja alumiiniumist anumate valmistamisel kasutatavad materjalid peavad olema varustatud nende materjalide tootja poolt materjali sertifikaadiga.

(2) Anuma rõhu all olevate osade valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad olema:
1) keevitatavad;
2) plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;
3) vananemisest mitte ebasoodsalt mõjutatavad.

(3) Terasanumate valmistamisel kasutatav mittelegeeritud teras peab vastama järgmistele nõuetele:
1) see peab olema rahulik või poolrahulik ja see peab tarnimisel olema normaliseeritud või sellele võrdväärses olekus;
2) süsinikusisaldus toote kohta peab olema väiksem kui 0,25% ja nii väävli- kui ka fosforisisaldus peab olema väiksem kui 0,05%;
3) maksimaalne tõmbetugevus R _{m max} peab olema väiksem kui 580 N/mm²;
4) katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel: paksusega ≥ 3 mm : A ≥ 22%, paksusega 3 mm : A_{80 mm} ≥ 17%;
5) katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud katsekehadel: paksusega ≥ 3 mm : A ≥ 20%, paksusega 3 mm : A_{80 mm} ≥ 15%;
6) löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm² . Ainult üks omadusest võib olla väiksem kui 35 J/cm² , kuid mitte alla 25 J/cm². Seda omadust kontrollitakse juhul, kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla –10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm.

(4) Alumiiniumanumate valmistamisel kasutataval legeerimata alumiiniumil peab alumiiniumisisaldus olema vähemalt 99,5% ja §-s 107 käsitletud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.

(5) Alumiiniumanumate valmistamisel kasutatavad materjalid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) tarnitavad materjalid peavad olema lõõmutatud olekus;
2) maksimaalne tõmbetugevus R_{m max} ei tohi olla suurem kui 350 N/mm² ;
3) katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel A ≥ 16%;
4) katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud katsekehadel A ≥ 14%.

(6) Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse anuma elementide kokku või külgekeevitamiseks, peavad olema otstarbekohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.

(7) Lisamaterjalid, millest sõltub anuma tugevus, tuleb toota lõigetes 1 ja 2 nimetatud materjalidest või teistest terastest, alumiiniumist või alumiiniumsulamist, mis sobivad kokku materjalidega, mida kasutatakse rõhualuste osade valmistamiseks. Ülalmainitud materjalidel peab madalaimal töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus.

(8) Keevitatud anumate kõik rõhuvabad osad tuleb valmistada materjalidest, mis sobivad kokku nende osadega, mille külge need keevitatakse.

§ 122. Anuma projekt

(1) Tootja peab anuma konstrueerimisel määratlema selle tulevase rakenduse ja valima:
1) minimaalse töötemperatuuri T_min ;
2) maksimaalse töötemperatuuri T_max;
3) maksimaalse töörõhu PS.

(2) Kui aga valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui –10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded olema täidetud ikkagi –10 °C juures.

(3) Tootja peab arvesse võtma ka järgnevaid asjaolusid:
1) anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;
2) anumaid peab saama tühjendada vedelikest;
3) mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat ettenähtud otstarbel kasutatakse;
4) anumad peavad juhendis ettenähtud kasutamistingimustel ja sihipärase rakenduse korral olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest;
5) ettenähtud kasutustingimustel ei tohi anumaid koormata pingetega, mis võib kahjustada nende kasutamisohutust;
6) ettenähtud kasutustingimustel ei tohi siserõhk püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS, kuigi hetkeliselt võib seda ületada kuni 10%.

(4) Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellele samaväärse tugevusega keevitusviisiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline ääris.

§ 123. Seinapaksus

(1) Kui anumal PS×V ei ületa 3000 bar×L, tuleb tootjal valida üks lõikes 2 (arvutuslik meetod) või lõikes 3 (katseline meetod) esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS×V on suurem kui 3000 bar×L või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata lõikes 2 esitatud meetodi järgi. Silindrilise koostu ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.

(2) Anuma rõhu all olevate osade minimaalse seinapaksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta pingete suurust ja järgmisi nõudeid:
1) kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk;
2) lubatav üldine tangensiaal (membraan)pinge ei tohi ületada vähimat väärtust kahest, kas 0,6 R_eT või 0,3 R_m;
3) anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja poolt garanteeritud R _eT ja R_{m min} väärtusi;
4) kui anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatse meetodiga keevitatud pikiõmblust, tuleb eeltoodu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.

(3) Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks töökeskkonna temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perimeetri jäävpikenemine ei tohi ületada 1%.

§ 124. Tootmisprotsess

(1) Anumate valmistamine ja kontrollimine tootmise käigus peab toimuma vastavalt §-s 125 käsitletud anuma projektile ja valmistamiskavandile.

(2) Anuma osade ettevalmistamine (näiteks pressimine ja servade valmendus) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid mõjutada anuma ohutust.

(3) Keevisõmbluse ja sellega külgneva termilise mõju tsooni omadused peavad vastama keevitatavate põhimaterjalide omadustele ja neis ei tohi olla anuma ohutust mõjutavaid pinna- ega sisedefekte. Keevitusi võivad teha ainult atesteeritud keevitajad või keevitusoperaatorid, kasutades selleks heakskiidetud keevitusmeetodeid, mida nad hästi valdavad. Atesteerimist või keevitusmeetodid kiidab heaks heakskiidetud inspekteerimisasutus.

(4) Tootja peab tootmise käigus pidevalt jälgima keevituse kvaliteeti, tehes adekvaatseid protseduure kasutades vajalikke katsetusi. Katsete tulemused tuleb dokumenteerida.

(5) Anuma peab varustama tootja poolt koostatud kasutusjuhendiga.

§ 125. Anuma projekt ja valmistamiskavand

(1) Anuma projekt ja valmistamiskavand peavad kirjeldama rakendatavaid meetodeid ja operatsioone, mis tagavad §-des 121–124 sätestatud oluliste ohutusnõuete või harmoneeritud standardite nõuete järgimise.

(2) Anuma projekt ja valmistamiskavand peab sisaldama lisaks lõikes 1 sätestatule ka järgmisi andmeid:
1) antud tüüpi anuma detailne tööjoonis;
2) juhendid;
3) dokument, mis käsitleb valitud materjale, kasutatavaid keevitusprotsesse, teostatavaid kontrolle ja anuma konstruktsiooni puudutavaid üksikasju.

(3) Kui valmistamisel kasutatakse §-des 114–117 sätestatut, siis peab valmistamiskavand sisalduma ka:
1) tunnistused sobivate keevitusprotseduuride heakskiitmise ja keevitajate või keevitusoperaatorite atesteerimise kohta;
2) detailide või koostude valmistamiseks kasutatavate materjalide, millest sõltub anuma tugevus, inspekteerimissildid;
3) teostatud kontrollimiste ja katsetuste protokollid või kirjeldus kavandatavatest kontrollimistest ja katsetustest.

12. peatükk
MÄÄRATLUSED JA TÄHISED

§ 126. Määratlused

(1) Arvutuslik rõhk (P) on tootja poolt valitud ülerõhk, millest lähtuvalt määratakse rõhu all olevate osade seinapaksus.

(2) Maksimaalne töörõhk (PS) on maksimaalne ülerõhk, mida võib rakendada normaalsetel töötingimustel.

(3) Minimaalne töötemperatuur (T_min) on anuma seina madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel.

(4) Maksimaalne töötemperatuur (T_max) on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

(5) Voolavuspiir (R_ET) on teatav materjali tugevusnäitaja maksimaalsel töötemperatuuril (T_max):
1) ülemine voolavuspiir R_eH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir, või
2) suhteline voolavuspiir R_p0,2, või
3) suhteline voolavuspiir R_p1,0 legeerimata alumiiniumi korral.

(6) Anumate partii koosneb kuni 3000 sama tüüpi ühesugusest anumast.

(7) Seeriatootmiseks loetakse käesoleva määruse mõistes püsivas tootmisprotsessis teatava etteantud ajavahemiku vältel rohkem kui ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma valmistamist sama tootmistehnoloogiat kasutades.

(8) Materjali sertifikaat on dokument, milles tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on määratud sama tootmisprotsessi tulemusena saadud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.

(9) Käesolevas määruses kasutatud tähised on antud tabelis 2.

Tabel 2. Tähised

A	katkevenivus (Lo = 5,65 So)	%
A 80	katkevenivus (Lo = 80 mm)	%
KCV	löögisitkus	J/cm2
P	arvutuslik rõhk	Bar
PS	töörõhk	Bar
Ph	hüdraulilise või pneumaatilise katse rõhk	Bar
Rp0,2	suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 0,2%	N/mm2
RET	voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril	N/mm2
ReH	ülemine voolavuspiir	N/mm2
Rm	tõmbetugevus	N/mm2
Tmax	maksimaalne töötemperatuur	°C
Tmin	minimaalne töötemperatuur	°C
V	anuma maht	L
Rm, max	maksimaalne tõmbetugevus	N/mm2
Rp1,0	suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 1,0%	N/mm2

§ 127. Anuma rühm

(1) Anumad moodustavad anumate rühma, kui nad erinevad näidisanumast ainult diameetrilt, eeldusel, et § 123 lõike 2 või 3 nõuded on täidetud, ja/või silindrilise osa pikkuselt järgmistes piirides:
1) kui näidisanumal on lisaks põhjadele olemas ka silindrikere ühest või mitmest rõngaslülist, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere;
2) kui näidisanum koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal kerelülisid olla.

(2) Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade ja/või liidete konstruktsiooni muutmist, tuleb iga teisenduse puhul esitada eraldi joonisel.

3. osa

NÕUDED IV LIIKI SURVESEADMETELE EHK AEROSOOLIBALLOONIDELE NING NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD

13. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 128. Mõisted

Käesolevas osas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) rõhk on sisemine rõhk baarides;
2) katserõhk on rõhk, millele allutatakse täitmata aerosooliballooni anum 25 sekundi jooksul ilma, et tekiks mingit leket või et metallist või plastist aerosooliballooni anuma kuju ei muutuks püsivalt ja visuaalselt tajutavalt;
3) purunemisrõhk on madalaim rõhk, mis põhjustab aerosooliballooni anuma purunemise või rebenemise;
4) kogumaht on avatud aerosooliballooni maht milliliitrites mõõdetuna aerosooliballooni põhjast selle ülemise servani;
5) netomaht on täidetud ja suletud aerosooliballooni maht milliliitrites;
6) vedela faasi ruumala on täidetud ja suletud aerosoolis oleva mittegaasilise aine ruumala;
7) katsetingimused on hüdraulilise surve- ja purunemiskatse rõhkude väärtused temperatuuril 20 °C (±5 °C);

8) süttiv täiteaine on tahke aine või ainete segu, mis on kergesti süttiv või võib hõõrdumise tulemusena põhjustada põlengu või soodustada selle tekkimist, gaas või gaasisegu, mille süttimispiirkond õhuga kokkupuutel on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 1,013 baari, või vedelik, mille leekpunkt ei ületa 93 °C. Süttiv täiteaine ei ole pürofoorne, isekuumenev ega veega reageeriv aine või segu, mis ei tohi kunagi olla aerosooliballoonide täiteaineks;

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

9) tuleohtlik aerosool on Euroopa Ühenduse Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivis 75/324/EMÜ aerosooldispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1979, lk 40) «tuleohtlikuks» või «eriti tuleohtlikuks» liigitatud aerosool.

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

§ 129. Nõuded aerosooliballooni märgistamisele

(1) Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise teabega:
1) aerosooliballooni turule laskja nimi ja aadress või kaubamärk;
2) aerosooliballooni vastavusmärk;
3) partii täitja identifitseerimist võimaldav koodmärk;
4) lõigetes 2 ja 3 sätestatud ohumärgistus;
5) täiteaine hulk massi- ja mahuühikutes.

(2) Aerosooliballoonile peab olema kantud kasutamist puudutavad täiendavad ohutusnõuded, mis hoiatavad tarbijat aerosooliballoonist tulenevate ohtude eest. Kui aerosooliballoonile on lisatud eraldi kasutusjuhised, peavad ka need sisaldama nimetatud ohutusnõudeid. Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise hoiatuslausega: «Rõhu all olev: mitte hoida päikese käes ja temperatuuril üle 50 °C. Keelatud purustada ja põletada ka peale kasutamist.»

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust 29.04.2009]

(3) Tuleohtlikku aerosooli sisaldaval aerosooliballoonil peab olema leegimärk ning sõltuvalt aerosooli liigitusest märgistus «tuleohtlik» või «eriti tuleohtlik». Nimetatud aerosooliballoonil peavad olema järgmised ohutuslaused: «Tühjendamine lahtisse tulle või hõõguvasse ainesse keelatud.»; «Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada!»; «Hoida lastele kättesaamatult.».

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2009]

(4) Kui aerosooliballoon sisaldab süttivat täiteainet ja aerosool ei ole tuleohtlik aerosool, peab aerosooliballoon olema varustatud infoga süttiva täiteaine mahu kohta järgmiselt: «Sisaldab X massi% süttivaid täiteaineid.».

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2009]

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud märgistus peab olema kantud aerosooliballoonile, kui see pole võimalik, siis aerosooliballooni sildile, nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult.

§ 130. Aerosooliballooni vastavusmärk

(1) Enne aerosooliballooni turule laskmist peab sellele olema kinnitatud aerosooliballooni vastavusmärk «3» (ümberpööratud epsilon) kinnitamaks, et aerosooliballoon vastab kõigile kehtestatud nõuetele.

(2) Aerosooliballoonile võib kanda muud märgistust tingimusel, et seda ei oleks võimalik ekslikult pidada lõikes 1 sätestatud aerosooliballooni vastavusmärgiks.

14. peatükk
NÕUDED AEROSOOLIBALLOONI VALMISTAMISEL JA TÄITMISEL

§ 131. Üldnõuded

(1) Täidetud aerosooliballoon peab vastama tavapärases kasutus- ja hoiustamistingimustes käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(1¹) Aerosooliballooni valmistamisel tuleb analüüsida aerosooliballooniga seotud ohte, sealhulgas neid, mis tulenevad tavapärasel või põhjendatult eeldataval kasutamisel väljastatud pihuse sissehingamisest, võttes arvesse piisa jaotumist suuruse järgi koos täiteaine füüsikaliste ja keemiliste omadustega.

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2009]

(2) Aerosooliballooni tühjendusseade peab võimaldama aerosooliballooni tavapärastes hoiustamis- või transporditingimustes hermeetiliselt sulgeda. Tühjendusseade peab olema kaitstud (näiteks kaitsekapsliga) juhuslike avanemiste ja vigastuste vältimiseks.

(3) Aerosooliballoonis olev aine ei tohi nõrgendada tema mehhaanilist vastupidavust (ka pikaajalisel hoiustamisel).

(4) Aerosooliballooni vedela faasi ruumala tohib temperatuuril 50 °C olla kuni 90% netomahust.

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2009]

§ 132. Erinõuded metallist aerosooliballoonile

(1) Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse väiksema rõhuga kui 6,77 bari temperatuuril 50 °C, katserõhk peab võrduma vähemalt 10 bariga. Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse kõrgema rõhuga kui 6,77 bari (kaasa arvatud) temperatuuril 50 °C, katserõhk peab olema 50% võrra suurem kui aerosooliballooni sisemine rõhk temperatuuril 50 °C.

(2) Aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 13,2 baari. Kui aerosooliballoon sisaldab gaasi või gaasisegu, mis on süttiv täiteaine käesoleva määruse § 128 punkti 8 tähenduses, võib suurim lubatud rõhk temperatuuril 50 °C olla 12 baari.

[RTL 2009, 76, 1111 - jõust. 29.04.2010]

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

§ 133. Erinõuded kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile

(1) Plastist kaitsekattega või muul viisil püsivalt kaitstud klaasist anumat tohib täita kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaasiga.

(2) Anuma kaitseks tuleb kasutada plastist või mõnest muust sobivast materjalist kaitsekatet, mis on kavandatud ära hoidma aerosooliballooni purunemisel eralduvatest klaasikildudest tekkivat ohtu. Kaitsekate peab olema kavandatud selliselt, et temperatuuril 20 °C aerosooliballooni kukutamisel 1,78 meetri kõrguselt betoonpõrandale ei tekiks lendavaid klaasikilde.

(3) Kokkusurutud või lahustatud gaasiga täidetav aerosooliballoon peab vastu pidama katserõhule vähemalt 12 bari. Veeldatud gaasiga täidetav aerosooli anum peab vastu pidama katserõhule vähemalt 10 bari.

(4) Kokkusurutud gaasiga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 9 bari. Lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 8 bari.

(5) Veeldatud gaasiga või nende seguga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 20 °C ei tohi ületada tabelis 3 toodud väärtusi (seejuures võib kasutada ekstrapoleerimist).

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

Tabel 3

Kogumaht V (ml)	Veeldatud gaasi kogus vedela faasi ruumalast (massi%)
	20%	50%	80%
50 = V = 80 ml	3,5 bar	2,8 bar	2,5 bar
80 V = 160 ml	3,2 bar	2,5 bar	2,2 bar
160 V = 220 ml	2,8 bar	2,1 bar	1,8 bar

§ 134. Erinõuded kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile

(1) Kaitsekatteta klaasist aerosooliballooni anuma katserõhk peab olema vähemalt 12 bari ning neid aerosooliballoone võib täita üksnes veeldatud või lahustatud gaasiga.

(2) Lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballoonis ei tohi temperatuuril 50 °C olla 8 barist suuremat rõhku. Veeldatud gaasiga täitetud aerosooliballoonis ei tohi rõhk temperatuuril 20 °C ületada tabelis 4 toodud väärtusi.

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

Tabel 4

Kogumaht V (ml)	Veeldatud gaasi kogus vedela faasi ruumalast (massi%)
	20%	50%	80%
50 = V = 70 ml	1,5 bar	1,5 bar	1,25 bar
70 V = 150 ml	1,5 bar	1,5 bar	1 bar

§ 135. Erinõuded plastist aerosooliballoonile

(1) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis võib purunemisel tekitada kilde, kohaldatakse samu nõudeid, mida kohaldatakse kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile.

(2) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis purunemisel ei tekita kilde, kohaldatakse samu nõudeid, mida kohaldatakse kaitsekattega klaasist anumaga aerosoolile.

15. peatükk
AEROSOOLIBALLOONI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE

§ 136. Surve- ja purunemiskatsed

(1) Tühjale aerosooliballoonile tehtav hüdrauliline survekatse peab tõendama, et metallist, klaasist või plastist aerosooliballoon vastab §-des 132, 133 ja 134 sätestatud nõuetele.

(2) Metallist aerosooliballooni anuma peab välja praakima, kui hüdraulilisel survekatsel tekib sellele ebasümmeetrilisi või suuri kujumuutusi või muid sarnaseid defekte. Põhja- või ülaosa väike sümmeetriline kujumuutus on lubatud tingimusel, et aerosooliballooni anum läbib purunemiskatse.

(3) Tühjale metallist aerosooliballooni anumale tehtav purunemiskatse peab tõendama, et anuma purunemisrõhk on vähemalt 20% kõrgem kui aerosooliballooni anuma survekatsele esitatav nõue.

(4) Kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile tehtav kukkumiskatse peab tõendama, et aerosooliballoon vastab § 133 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

§ 137. Täidetud aerosooliballooni lõplik kontroll

Täidetud aerosooliballooni lõplik kontroll toimub vastavalt direktiivile 75/324/EMÜ.

[RTL 2009, 76, 1111 – jõust. 29.04.2010]

4. osa
LÕPPSÄTTED

§ 138. Nõuded ja vastavushindamise protseduurid teatud surveseadmetele

(1) Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/525/EMÜ õmbluseta terasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 1), Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/526/EMÜ õmbluseta mittelegeeralumiiniumist ja -alumiiniumisulamitest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 20) ja Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/527/EMÜ keevitatud mittelegeerterasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 48) artiklites 1 nimetatud gaasiballoone tuleb valmistada nimetatud direktiivide lisa 1 punktide 1, 2 ja 3 nõuete kohaselt.

(2) Vastavushindamise protseduurid III liiki surveseadmetele ehk transporditavatele surveseadmetele kehtestatakse eraldi määrusega.

(3) Nõuded V liiki anumatele kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» alusel.

(4) VI liiki kuuluv surveseade, milles rõhk on oluline ohutust määrav tegur, tuleb valmistada hea inseneritava kohaselt.

§ 140. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 141. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2004. aasta 1. juunil.

¹ Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1); Euroopa Ühenduse Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/404 EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 08.08.1987, lk 48), muudetud direktiividega 90/488/EMÜ (EÜT L 270, 02.10.1990, lk 25), 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 21), Euroopa Ühenduse Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/324/EMÜ aerosooldispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1979, lk 40), muudetud direktiividega 94/1/EÜ (EÜT L 23, 28.01.1994) ja 2008/47/EÜ (ELT L 96, 9.04.2008, lk 15-28); Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/525/EMÜ õmbluseta terasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 1), Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/526/EMÜ õmbluseta mittelegeeralumiiniumist ja -alumiiniumisulamitest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 20) ja Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/527/EMÜ keevitatud mittelegeerterasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 48)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. mai 2004. aasta määruse nr 129 lisa

VASTAVUSHINDAMISE TABELID KÄESOLEVA MÄÄRUSE
1. OSA KOHTA

1. Joonistes esinevad viited erinevate kategooriate moodulitele on järgnevad:

I = Moodul A

II = Moodul A1, D1, E1

III = Moodul B1+D, B1+F, B+E, B+C1, H

IV = Moodul B+D, B+F, G, H1

2. Ohutusseadised kuuluvad kategooriasse IV. Erandina võivad konkreetse seadme jaoks valmistatud ohutusseadised kuuluda kaitstava seadmega samasse kategooriasse.

3. Lisaseadised jaotatakse vastavalt:
–maksimaalsele lubatud töörõhule PS ja
–mahule V või nominaalsele suurusele DN kui vajalik ja
–fluidumite grupile, mille jaoks seade on projekteeritud,

vastavat anumate või torustiku tabelit kasutatakse vastavushindamise kategooria määratlemisel.

Kui nii maht kui nominaalne suurus on vajalikud kategooria määratlemisel, liigitatakse surveseadis kõrgemasse kategooriasse.

4. Piirjooned järgnevates vastavushindamise joonistes viitavad iga kategooria ülemisele piirile.

Joonis 1

Erandina peab I ja II kategooria anumad, mis sisaldavad ebastabiilset gaasi, liigitama joonis 1 põhjal kategooriasse III.

Joonis 2

Erandina peab kaasaskantavad tulekustutid ja hingamisseadmete balloonid liigitama vähemalt kategooriasse III.

Joonis 3

Joonis 4

Erandina peab kuuma vett genereeriva seadmestiku puhul sooritama projektihindamise (Moodul B1) §-des 21, 22, 33, § 38 lõike  2 punktides 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele vastavuse osas või täieliku kvaliteedi tagamise protseduuri (Moodul H).

Joonis 5

Erandina peab vaakumkatelde puhul sooritama vastavushindamise protseduuri, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest.

Joonis 6

Erandina peab kategooriate I või II torustikud, mis sisaldavad ebastabiilset gaasi tabeli 6 alusel liigitama kategooriasse III.

Joonis 7

Erandina peab kategooria II torustikud, mis sisaldavad fluidumeid temperatuuril üle 350 °C tabeli 7 alusel liigitama kategooriasse III.

Joonis 8

Joonis 9