Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumine):
1.10.2009 nr 97 (RTL 2009, 76, 1111)
29.04.2010
Määrus kehtestatakse «Surveseadme
ohutuse seaduse» § 6 lõike 2 ja § 9 lõike 2 alusel.
1. osa
NÕUDED I LIIKI SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE
JA TÕENDAMISE KORD
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Mõisted ja määratlused
Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
suurim lubatav töörõhk PS – suurim tootja poolt
määratud rõhk, millele seade on kavandatud. Vastav märge asub seadmel
tootja poolt valitud kohas. See peab olema kaitse ja/või piirava seadise
liitekoha läheduses või seadme ülaosas või muus sobivas kohas;
2)
maksimaalne/minimaalne lubatav temperatuur (TS) –
maksimaalne/minimaalne valmistaja poolt määratud temperatuur, millele
seade on kavandatud;
3) maht (V) – kambri sisemaht, kaasa
arvatud tutsid esimese liite või keevituseni, välja arvatud kohtkindlate
sisemiste osade maht;
4) nimimõõde (DN) – numbriline
ühikuta mõõde, mis on torustiku kõigi koostisosade jaoks sama, välja
arvatud osad, millele viidatakse välisläbimõõdu või keerme mõõdu järgi.
See ümardatud number viitab osade suurusele, mis on valmistamisega vaid
kaudselt seotud. Nimimõõde tähistatakse DN-iga, millele järgneb number;
5)
direktiiv –Euroopa Liidu Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv
97/23/EMÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 09.07.1997, lk 1).
§ 2. Välistused
(1) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata järgmistele surveseadmetele
ja surveseadmestikele:
1) torujuhtmed, mis koosnevad torudest või
torude süsteemist ning mis on kavandatud fluidumi või aine ülekandmiseks
rajatisest või rajatisse (maal või merel), kaasa arvatud viimane
sulgeseadis, mis asub rajatise piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt
nende torujuhtmete jaoks kavandatud lisaseadmed. See välistus ei kohaldu
standardsetele surveseadmetele, mida kasutatakse näiteks rõhu alandamise
ja kompressorjaamades;
2) veevarustus-, jaotus- ja
-tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja
-kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised;
3)
lihtsad surveanumad;
4) aerosooliballoonid;
5) nafta-, gaasi- või
geotermilistel uuringutel ja kaevandamisel ning maa-aluses ladustamises
kasutatavad puuraugu kontrollseadised, mis on kavandatud hoidma või
kontrollima puuraugu rõhku, kaasa arvatud rõhku puuraugu suudme sulge-
ja reguleerseadmes, samuti automaatsed sulgeseadmed, torustike
kollektorid ning nende ja puuraugu vahel asuvad seadmed;
6)
kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed,
materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja
stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja
dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole
oluline faktor, kusjuures selliste seadmete hulka kuuluvad mootorid,
kaasa arvatud turbiinid ja sisepõlemismootorid, aurumootorid,
gaasiturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja
käivitusseadmed;
7) kõrgahjud, kaasa arvatud nende
jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid;
redutseerimisahjud, kaasa arvatud nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid
ning terase ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-,
degaseerimis- ja valamistiiglid;
8) kõrgepinge elektriseadmete, nagu
lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate
kered;
9) ülekandesüsteemides (näiteks elektri- ja sidesüsteemides)
kasutatavad kaablite kaitsetorud ja kestad;
10) seadmed, mis on ette
nähtud kasutamiseks lennukitel, rakettidel, laevadel ja muudel avamere
ujuvvahenditel ja mis tagavad nende käikuvuse;
11) elastse
korpusega surveseadmed, nagu rehvid, õhkpadjad, mängupallid,
täispuhutavad paadid ja muud sellised seadmed;
12) väljalaske ja
sisseimemise mürasummutid;
13) karboniseeritud jookide taara;
14)
jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille puhul
lubatud rõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis ei ületa 500 ja
mille lubatud töörõhk ei ületa 7 baari;
15)
seadmed, mis on reguleeritud järgmiste rahvusvaheliste lepingutega:
ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR),
rahvusvahelise raudteeveo ohtlike veoste eeskiri (RID), rahvusvaheline
ohtlike kaupade mereveo koodeks (IMDG) ja rahvusvaheline
tsiviillennunduse konventsioon (Chicago konventsioon);
16)
vesiküttesüsteemide radiaatorid, torustikud ning nende osad;
17)
surveanumad, milles on ette nähtud väiksema kui 0,5-baarise sisemise
rõhu tekkimine.
(2) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata järgmiste sõidukite ja nende
haagiste funktsioneerimiseks ette nähtud surveseadmetele ja
surveseadmestikele:
1) teedel kasutamiseks mõeldud mootorsõiduk,
millel on vähemalt neli ratast ja suurim ettenähtud kiirus ületab 25
km/h, samuti nende haagised, välja arvatud rööbasteedel kasutamiseks
ettenähtud sõidukid ja põllumajanduslikud traktorid ja masinad, nagu
need on defineeritud Euroopa Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta
direktiiviga 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübihindamise
kohta (EÜT L 42, 23.02.1970, lk 1);
2) põllumajandusliku või
metsandusliku otstarbega mootorsõiduk, nagu see on defineeritud Euroopa
Nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiviga 74/150/EMÜ (EÜT L 84,
28.03.1974, lk 10);
3) kõik kahe- või kolmerattalised mootorsõidukid,
mis on ette nähtud teedel kasutamiseks, nagu need on defineeritud
Euroopa Nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivis 92/61/EMÜ (EÜT L 225,
10.08.1992, lk 72).
(3) Käesolevas osas sätestatut ei kohaldata seadmetele, mida
klassifitseeritakse käesoleva määruse kohaselt mitte kõrgemasse
kategooriasse kui I ja millele kohaldatakse järgmisi õigusakte:
1)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EMÜ
potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud
seadmete ja kaitsesüsteemide kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 1);
2)
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. juuni 1998. aasta direktiiv 98/37/EÜ
masinate kohta (EÜT L 207, 23.07.1998, lk 21);
3) Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ liftide
kohta (EÜT L 213, 07.09.1995, lk 1);
4) Euroopa Nõukogu 19.
veebruari 1973. aasta direktiiv 73/23/EMÜ teatud pingevahemikes
kasutamiseks mõeldud elektriseadmete kohta (EÜT L 77, 26.03.1973, lk 29);
5)
Euroopa Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiiv 90/396/EMÜ gaasiseadmete
kohta (EÜT L 196, 26.07.1990, lk 15);
6) Euroopa Nõukogu 14.
juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L
169, 12.07.1993, lk 1).
2. peatükk
TEHNILISED NÕUDED JA SURVESEADME KATEGOORIAD
NING VASTAVUSHINDAMINE
§ 3. Tehnilised nõuded ja surveseadmete kategooriad
(1) Õige vastavushindamise kohaldamiseks liigitatakse surveseadmed
lähtudes ohu määrast käesoleva paragrahvi ja lisas 1 sätestatu kohaselt
kategooriatesse.
(2) Tabelis 1 nimetatud surveseadmed peavad vastama 1. osa 3. peatükis
sätestatud olulistele ohutusnõuetele.
Tabel 1. Surveseadmete jaotamine kategooriatesse
1.1.
|
Anumad, välja arvatud punktis 1.2 nimetatud anumad, mis on ette
nähtud:
|
a)
|
gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele,
aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud
temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu
(1013 mbar) järgmistes piirides:
|
grupi 1 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter ja mille PS×V on
suurem kui 25 bar×L või rõhuga PS üle 200 bari
|
Lisa joonis 1
|
|
grupi 2 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS×V on
suurem kui 50 bar×L või rõhuga PS üle 1000 bari ja kõik kantavad
tulekustutid ja hingamisaparatuuri balloonid
|
Lisa joonis 2
|
b)
|
vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam
kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbari) järgmistes
piirides:
|
grupi 1 fluidumitele mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS×V on
suurem kui 200 bar×L või rõhuga PS üle 500 bari
|
Lisa joonis 3
|
|
grupi 2 fluidumitele rõhuga PS üle 10 bari, mille PS×V on suurem kui
10 000 bar×L või rõhuga PS üle 1000 bari
|
Lisa joonis 4
|
1.2.
|
Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on risk üle
kuumeneda ja mis on kavandatud auru või ülekuumendatud vee
genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mille maht ületab 2
liitrit, ja kõik survekeetjad
|
Lisa joonis 5
|
1.3.
|
Torustik, mis on kavandatud:
|
a)
|
gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele,
aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud
temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu,
(1013 mbar) järgmistes piirides
|
grupi 1 fluidumitele DNiga enam kui 25
|
Lisa joonis 6
|
|
grupi 2 fluidumitele DNiga enam kui 32, mille PS×DN on suurem kui
1000 bari
|
Lisa joonis 7
|
b)
|
vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam
kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes
piirides:
|
grupi 1 fluidumitele DNiga enam kui 25 ja mille PS×DN on suurem kui
2000 bari
|
Lisa joonis 8
|
|
grupi 2 fluidumitele PS üle 10 bari, DN suurem kui 200 ja mille
PS×DN on suurem kui 5000 bari
|
Lisa joonis 9
|
(3) Ohutus- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud tabeli 1 punktides 1.1,
1.2 ja 1.3 nimetatud surveseadmetele, kaasa arvatud juhul, kui seadmed
moodustavad seadmestiku, peavad vastama 1. osa 3. peatükis sätestatud
olulistele ohutusnõuetele.
(4) Surveseadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte tabelis 1 või
lõikes 3 nimetatud surveseadet ja mis on nimetatud käesoleva lõike
punktides 1–3, peavad vastama 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele
ohutusnõuetele:
1) seadmestik, mis on kavandatud auru või
ülekuumendatud vee genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mis
sisaldab vähemalt ühe leegiga või teisiti kuumutatava surveseadme,
millel on risk üle kuumeneda;
2) surveseadmestik, mis ei mahu
punktis 1 nimetatu alla, kuid mida selle tootja kavatseb turule lasta
surveseadmestikuna kasutusele võtmiseks;
3) erandina käesoleva
lõike sissejuhatavas lauses sätestatust peab surveseadmestik, mis
genereerib sooja vett temperatuuril mitte üle 110 °C, mis on käsitsi
köetav tahkete kütustega ja mille PS×V on suurem kui 50 bar×L, vastama §
20, § 22 lõigete 1–4, § 33 ja § 38 lõike 2 punktide 1 ja 4 nõuetele.
(5) Surveseade või surveseadmestik, mille parameetrid on tabelis 1 ja
lõikes 4 toodutega võrdsed või madalamad, tuleb nende ohutuse tagamiseks
kavandada ja valmistada kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriigis
tunnustatava hea inseneritava kohaselt. Surveseadme või
surveseadmestikuga peavad kaasas olema adekvaatsed kasutusjuhendid ning
varustatud selle tootja või tootja volitatud esindaja identifitseerimist
võimaldavate märgistustega. Selline surveseade või surveseadmestik ei
tohi kanda vastavusmärgistust.
§ 4. Surveseadmes kasutatavad fluidumid
(1) Surveseadmete kategoriseerimiseks liigitatakse fluidumid kahte
gruppi:
1) 1. grupp koosneb ohtlikest fluidumitest «Kemikaaliseaduse»
(RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387;
2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88; 591) tähenduses, milleks on
järgmine aine või valmistis: plahvatusohtlik, eriti tuleohtlik, väga
tuleohtlik, tuleohtlik, väga mürgine, mürgine, oksüdeeruv fluidum,
samuti fluidumid, mille maksimaalne lubatav temperatuur on kõrgem kui
leekpunkt;
2) 2. gruppi kuuluvad kõik fluidumid, mis ei kuulu 1.
gruppi.
(2) Kui surveanum koosneb mitmest kambrist, siis kategoriseeritakse ta
üksikute osade jaotusest tulenevalt kõrgeimasse kategooriasse. Kui
kamber sisaldab mitut fluidumit, kategoriseeritakse ta antud
fluidumitest tulenevalt kõrgeima kategooria fluidumi järgi.
§ 5. Surveseadme vastavushindamine
(1) Enne surveseadme turule laskmist peab tootja tagama iga surveseadme
puhul 1. osa 4. peatükis sätestatud vastavushindamise protseduuri
teostamise, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2) Kasutatav vastavushindamise protseduur, mille eduka läbimise puhul
paigaldatakse surveseadmele vastavusmärk, valitakse käesoleva määruse
kohaselt määratavate surveseadmete kategooriate alusel.
(3) Erinevate kategooriate puhul kasutatavad vastavushindamise
protseduurid on järgmised:
1) I kategooria – moodul A;
2)
II kategooria – moodul A1 või D1 või E1;
3) III
kategooria – moodul B1+D või B1+F või B+E või B+C1 või H;
4)
IV kategooria – moodul B+D või B+F või G või H1.
(4) Surveseadme vastavushindamise protseduuri valib tootja vastavalt
seadme kategooriale. Tootja võib valida ka kõrgemale surveseadme
kategooriale ettenähtud vastavushindamise protseduuri.
(5) Surveseadmete, mis tuleb tabelis 1 sätestatu kohaselt liigitada lisa
1 jooniste 1, 2, 3 ja 5 alusel ning mis kuuluvad III ja IV
kategooriasse, kvaliteeditagamise protseduuri raames võtab teavitatud
asutus erakorraliste kontrollide käigus näidiseksemplari surveseadme
valmistamise või ladustamise ruumist, et anda neile §-s 29 sätestatud
lõpphinnang. Tootja peab teatama teavitatud asutusele plaanitud
tootmisgraafiku. Esimese valmistamisaasta jooksul sooritab teavitatud
asutus vähemalt kaks kontrolli. Hilisemate kontrollide sageduse määrab
teavitatud asutus lähtudes vastavatest vastavushindamise moodulitest.
(6) Tabeli 1 punktis 1.2 nimetatud seadmete ühekordse valmistamise
puhul, mis kuuluvad III kategooriasse ja mille nõuetele vastavust
tõendatakse mooduli H kohaselt, annab teavitatud asutus igale
surveseadmele lõpphinnangu. Tootja peab teatama planeeritava
valmistamisgraafiku teavitatud asutusele.
(7) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud surveseadmestike puhul teostatakse
üldine vastavushindamise protseduur, mis sisaldab järgmist:
1)
iga sellise surveseadmestiku komponendi hindamist, mille suhtes pole
varem teostatud vastavushindamist ja mis pole varustatud
vastavusmärgiga. Iga osa hindamine sooritatakse vastavalt selle
kategooriale;
2) seadmestiku erinevate osade, millele on viidatud
§-des 14, 19 ja 20, ühendamise hindamist vastavalt seadmestiku üksiku
osa kõrgeimale kategooriale (välja arvatud kaitseseadise üksiku osa
puhul);
3) seadmestiku lubatud parameetrite piirväärtuste ületamise
vältimise hindamist vastavalt kaitstavate seadmete kõrgeimale
kategooriale.
(8) Vastavushindamise dokumentatsioon (katseprotokollid ja kirjavahetus)
peab olema teavitatud asutuse poolt aktsepteeritavas Euroopa Liidu
ametlikus keeles.
§ 6. Euroopa tunnustus materjalile
(1) Euroopa tunnustus materjalile tähendab tehnilist dokumenti, mis
määratleb surveseadme valmistamisel korduvkasutuseks ette nähtud
materjalide omadusi ja mille kohta puuduvad ühtlustatud standardid.
(2) Euroopa tunnustus materjalile väljastatakse direktiivi artikkel 11
kohaselt.
§ 7. Vastavusmärgi paigaldamine
(1) Tõendamaks surveseadme ja surveseadmestiku vastavust direktiivi
nõuetele peab tootja või tootja volitatud esindaja paigaldama
surveseadmele ettenähtud juhtudel enne selle turule laskmist
vastavusmärgi (edaspidi CE märk) vastavalt Vabariigi
Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju,
mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635; 2004, 4, 19),
arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.
(2) CE märk kantakse nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt igale
surveseadmele või surveseadmestikule, mis on valmis või sellises
staadiumis, et sellele võib anda lõpliku hinnangu § 29 kohaselt CE märki
ei pea kandma igale surveseadmele, mis moodustab surveseadmestiku.
Surveseadmestikku moodustavad üksikud surveseadmed, mis juba on
varustatud CE märgiga, kannavad lisamisel surveseadmestikku CE märki
edasi. Vastavusmärgile tuleb lisada tootmise kontrolli staadiumis
osalenud teavitatud asutuse tunnusnumber.
(3) Kui surveseadmele või surveseadmestikule kehtestab nõudeid ka mõni
teine Euroopa Liidu direktiiv, mis samuti näeb ette CE märgi
paigaldamise kohustuse, siis kinnitab sellele surveseadmele CE märgi
paigaldamine, et surveseade vastab ka selle direktiivi nõuetele.
(4) Kui mõni CE märgi paigaldamise kohustust sisaldav direktiiv lubab
üleminekuperioodi jooksul tootjal valida, milliseid abinõusid rakendada,
viitab CE märk vastavust vaid nende direktiivide nõuetele, mida tootja
järgis. Sellisel juhul peab nimetatud direktiivide kohaselt nõutav
dokumentatsioon sisaldama üksikasju direktiivi järgimise kohta ja
selline dokumentatsioon peab olema surveseadme või surveseadmestikuga
kaasas.
§ 8. Vastavusdeklaratsioon
Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama:
1) tootja või tootja volitatud
esindaja nime ja aadressi;
2) surveseadme või surveseadmestiku
kirjeldust;
3) rakendatud vastavushindamise protseduuri;
4)
surveseadmestike puhul surveseadmestikku moodustavate surveseadmete
kirjeldust ja surveseadmestikule rakendatud vastavushindamise
protseduuri;
5) kui vajalik, siis kontrolli sooritanud teavitatud
asutuse nime ja aadressi;
6) kui asjakohane, siis viidet
tüübihindamissertifikaadile, projektihindamissertifikaadile või
vastavussertifikaadile;
7) kui asjakohane, siis tootja
kvaliteedisüsteemi kontrolliva teavitatud asutuse nime ja aadressi;
8)
kui vajalik, siis viidet kohaldatud harmoneeritud standarditele;
9)
kui asjakohane, siis viidet kohaldatud tehnilistele standarditele või
tehnilisele kirjeldusele;
10) kui asjakohane, siis viiteid teistele
kohaldatud Euroopa Liidu direktiividele;
11) tootja või tootja
volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmeid.
3. peatükk
OLULISED OHUTUSNÕUDED
1. jagu
Üldised märkused
§ 9. Üldsätted
(1) Kui surveseadmele omased ohud eksisteerivad ka surveseadmestiku
puhul, siis kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ka
surveseadmestikule.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud olulistest ohutusnõuetest tulenevad
kohustused rakenduvad vaid juhul, kui surveseadet kasutatakse
tingimustes, mis on selle tootja poolt mõistlikult ettenähtavad ning kui
seejuures eksisteerivad vastavad surveseadmest tulenevad ohud.
(3) Tootja peab analüüsima surveseadmele mõjuvaid ohte, selgitamaks
välja, millised neist tulenevad rõhust ning seejärel surveseadme
projekteerima ja valmistama, arvestades eelnevat analüüsi.
(4) Olulisi ohutusnõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada arvestades nii
projekteerimise kui valmistamise hetkel kehtivat olemasolevat kõrgeimat
tehnilist taset kui ka kehtivaid tavasid, samuti tervisekaitse ja
ohutuse nõuetega kooskõlas olevaid majanduslikke ja tehnilisi kaalutlusi.
§ 10. Üldised nõuded
(1) Surveseade tuleb projekteerida, valmistada, kontrollida, varustada
vajalike vahenditega ja paigaldada nii, et surveseadme kasutusele
võtmisel tootja juhendite või mõistlikult ettenähtavate tingimuste
kohaselt oleks tagatud ohutus.
(2) Valides kõige kohasemaid lahendusi, peab tootja juhinduma
järgmistest printsiipidest antud järjestuses:
1) kõrvaldama
või vähendama ohte niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult võimalik;
2)
võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude vastu, mida pole võimalik
kõrvaldada;
3) kui asjakohane, teavitama surveseadme kasutajaid
jääkohtudest ja vajadusest rakendada erimeetmeid vähendamaks riske
surveseadme paigaldamisel ja kasutamisel.
(3) Kui surveseadme väära kasutamise tõenäosus on suur või kui
väärkasutamist on võimalik selgesti ette näha, peab surveseade olema
projekteeritud väärkasutamisest tulenevaid ohte ennetavaks. Kui see pole
võimalik, peab surveseade olema varustatud asjakohase hoiatusega, mis
keelab surveseadme kasutamise sellisel viisil.
2. jagu
Projekteerimine
§ 11. Projekteerimine
(1) Tagamaks surveseadme ohutust kogu tema kasutusaja jooksul, peab
surveseade olema projekteeritud võttes arvesse kõiki asjakohaseid
faktoreid. Projekt peab sisaldama asjasse puutuvaid ohutuskoefitsiente
kasutades laiahaardelisi meetodeid, mille puhul on teada, et need
sisaldavad järjepidevalt asjakohaseid ohutuspiirväärtusi kõikide
asjassepuutuvate rikete vastu.
(2) Surveseade tuleb projekteerida nii, et see taluks kasutamise käigus
esinevaid koormusi ning muid ettenähtavaid kasutustingimusi. Koormuste
koosmõjuga tuleb arvestada, võttes arvesse nende üheaegse esinemise
tõenäosust. Eriti tuleb arvesse võtta järgmisi faktoreid:
1)
sise- ja välisrõhk;
2) töö- ja väliskeskkonna temperatuur;
3)
staatiline rõhk ja fluidumi mass töötamisel ja katsetamisel;
4)
liiklusest, tuulest ja maavärinast põhjustatud koormused;
5)
tugede, kinnituste, torustiku jms poolt põhjustatud reaktsioonijõud ja
momendid;
6) korrosioon, erosioon ja väsimus ning muud sarnased
nähtused;
7) ebastabiilse fluidumi lagunemine.
(3) Küllaldasele tugevusele projekteerimine peab põhinema:
1)
üldreeglina §-s 12 sätestatud arvutuslikul meetodil, mida võib vajadusel
täiendada katselise meetodiga või
2) paragrahvis 13
sätestatud katselisel meetodil ilma arvutusliku meetodita, kui PS×V on
alla 6000 bar×L või PS×DN on alla 3000 bari.
§ 12. Arvutuslik meetod
(1) Projekteerimisel peab kindlaks määrama surveseadme suurimad pinged,
arvestades surveseadme kasutamisel esineda võivaid rikkeid. Arvutustes
peab kasutama varutegureid, et kõrvaldada valmistamisest, tegelikest
kasutamistingimustest, surveseadmele mõjuvatest koormustest ning
materjalide omadustest tingitud juhuslikkus. Arvutuslikud meetodid
peavad tagama piisava tugevusvaru, mis peab võimalusel vastama 6. jaos
sätestatud nõuetele.
(2) Seadme projekteerimisel kasutatakse üht alljärgnevat
projekteerimismeetodit või vajadusel neid koos:
1) arvutuslik
projekteerimine;
2) analüüsil põhinev projekteerimine;
3)
purunemismehaanikal põhinev projekteerimine.
(3) Surveseadme tugevus tuleb kindlaks määrata vastavate
tugevusarvutustega, pidades silmas lõigetes 4–6 sätestatut ja et:
1)
tugevusvaru oleks küllaldane arvutuslikel temperatuuridel;
2)
projekteerimisel oleks arvesse võetud kõikvõimalikel kasutustingimustel
esineda võivad temperatuuri ja rõhu kombinatsioonid;
3)
maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsioonid jääks ohututesse
piiridesse;
4) liite parameetrite valikul tuleb, lähtudes materjalide
omadustest, arvestada vajalikke tingimusi, näiteks mittepurustava
katsetamise meetodit, ühendatud materjalide omadusi ning ettenähtud
töötingimusi.
(4) Arvutuslikud rõhud ei tohi olla väiksemad kui suurimad lubatud
rõhud, arvestades töökeskkonna staatilisi ja dünaamilisi rõhkusid ning
ebastabiilsete fluidumite lagunemist. Kui surveseade koosneb mitmest
erineva rõhu all olevast kambrist, peab kambri vaheseinte
projekteerimisel arvestama kambri maksimaalset võimalikku rõhku ja
kõrvalkambri minimaalset rõhku.
(5) Tugevusarvutustes peab kasutama materjalide omaduste vastavaid
näitajaid, mis põhinevad dokumenteeritud andmetel, arvestades 4. jao
sätteid koos sobivate varuteguritega. Materjali omadused, millega peab
arvestama, on järgmised:
1) voolavuspiir, tinglik voolavuspiir
0,2% või 1,0% vastaval temperatuuril;
2) tõmbetugevus;
3)
ajast sõltuv tugevus- ehk roomavuspiir arvutuslikul temperatuuril;
4)
väsimuskarakteristika;
5) Youngi moodul (elastsusmoodul);
6)
vastuvõetav plastiline deformatsioon;
7) löögisitkus;
8)
purunemissitkus.
(6) Projekteerimisel peab arvesse võtma kõiki seadme sihipärasel
kasutamisel esineda võivaid materjali halvenemise võimalusi (korrosioon,
roomavus, väsimus). Paragrahvis 33 nimetatud juhistes peab tähelepanu
pöörama projekti erilistele omadustele, mis on seotud surveseadme
kasutamiseaga, näiteks:
1) roomavuse puhul: arvutuslik tööaeg
etteantud temperatuuridel;
2) väsimuse puhul: arvutuslik
pingetsüklite arv etteantud pingetasemetel;
3) korrosiooni
puhul: arvutuslik korrosioonisügavus.
(7) Kui arvutatud seina paksus ei võimalda küllaldast struktuurset
stabiilsust, peab rakendama vajalikke meetmeid küllaldase stabiilsuse
tagamiseks, võttes arvesse ka transpordi ja paigaldamisega seotud riske.
§ 13. Katseline projekteerimismeetod
(1) Surveseadme tugevusarvutusi võib kinnitada osaliselt või täielikult
katseprogrammi kohaste katsetega, mis tehakse surveseadmel või
surveseadmerühma näidiseksemplaril.
(2) Katseprogramm peab olema enne katsetamist selgelt määratletud ja kui
vajalik, antud projekti vastavushindamise mooduli eest vastutava
teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud. Katseprogrammis peab määratlema
katse tingimused ja surveseadme heakskiitmise ning tagasilükkamise
tingimused. Enne katsetamist tuleb täpselt mõõta katsetatava seadme
põhimõõtmeid ja materjalide põhinäitajaid.
(3) Katsete ajal peab olema vajaduse korral võimalik jälgida vastavate
instrumentidega surveseadme kriitilisi piirkondi, võimaldamaks
küllaldase täpsusega mõõta kuju muutusi ja pingeid.
(4) Katseprogramm peab sisaldama:
1) tugevuskatset survega, mille
abil kontrollitakse, et survel, mis on määratud ohutuspiiri suhtes
suurimal lubatud töörõhul, ei esine seadmes olulist leket ega teki
etteantud piiri ületavaid kujumuutusi;
2) roomavuse või väsimuse
riski olemasolu korral vajalikke katseid, mis määratakse kindlaks
olenevalt seadme kasutamistingimustest, näiteks kasutusiga teatud
temperatuuril, koormustsüklite arv teatud koormustasemel jms;
3)
täiendavaid katseid, mis on seotud muude § 11 lõikes 2 toodud teguritega
nagu näiteks korrosioon, välised mõjutused jne.
(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud tugevuskatse surve kindlaksmääramisel
tuleb arvestada erinevust geomeetriliste mõõtmete, materjalide mõõdetud
väärtuste ja arvutatud väärtuste vahel ning erinevust katsetemperatuuri
ja seadme projekteeritud kasutamistemperatuuri vahel.
§ 14. Käsitlemise ja kasutamise ohutust tagavad nõuded
(1) Surveseadme ettenähtud kasutamisviis peab olema selline, et oleks
välistatud surveseadme tööst tulenevad ettenähtavad ohud. Nende
vältimiseks peab tähelepanu pöörama:
1) sulgemis-
ja avamisseadistele;
2) kaitseklappide ohutule väljapuhkele;
3)
seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu või vaakumi all
olevatesse osadesse;
4) pinnatemperatuurile, arvestades seadme
sihipärast kasutamist;
5) ebastabiilse fluidumi lagunemisele
(dekompositsioonile).
(2) Avatava kaanega surveseadmed peab varustama automaatse või käsitsi
toimiva seadisega, mille abil kasutajal on võimalik kergesti kindlaks
teha, et kaane avamine on ohutu. Kui kaant on võimalik avada kiiresti,
peab surveseade olema varustatud lisaseadisega, mis takistab kaane
avamist, kui töökeskkonna rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu.
§ 15. Kontrolli võimalused
(1) Surveseade tuleb projekteerida ja valmistada nii, et on võimalik
teostada kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollid.
(2) Kui kontrolle on vaja teostada surveseadme kogu kasutusea jooksul,
tuleb seadme projekteerimisel ette näha võimalus selle sisepindade
ohutuks ja ergonoomiliseks kontrollimiseks.
(3) Surveseadme seisukorra ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks
võidakse kasutada ka muid meetodeid, kui:
1) surveseade on nii
väike, et füüsiliselt pole võimalik selle sisse pääseda või
2)
surveseadme avamine võib kahjustada selle sisepindu või
3)
surveseadmes olev aines ei põhjusta ohtu seadmel kasutatud materjalidele
ega tekita sisemist kulumist.
§ 16. Tühjendamise ja õhutamise võimalused
Surveseadmel peavad olema vajaduse korral tühjendamise ja õhutamise
võimalused, et:
1) oleks välditud ohtlikud mõjud nagu
hüdraulilised löögid, mõlgistumine vaakumi tõttu, korrosioon või muud
keemilised kontrollimatud reaktsioonid, arvestades kõiki kasutus- ja
katsetustingimusi ja eriti survekatset;
2) seadme puhastamine,
kontrollimine ja hooldamine oleks ohutult teostatav.
§ 17. Korrosioon ja muud keemilised mõjud
Kui vajalik, tuleb korrosiooni ja muude kahjulike keemiliste mõjude
vältimiseks ette näha küllaldased meetmed, arvestades surveseadme
planeeritud ja reaalselt ettenähtud kasutusaega.
§ 18. Kulumine
Seadme projekteerimisel, mille kasutamisel on ette näha pindade suur
erosioon- või abrasiivkulumine, tuleb rakendada vastavaid abinõusid, et:
1)
kulumise mõju oleks projekteerides viidud miinimumini, kasutades näiteks
surveseadme suuremat seinapaksust või pinnakatteid;
2)
enamkuluvad osad oleksid vahetatavad;
3) kasutusjuhend annaks seadme
kulumisel selle ohutu kasutamise jätkamiseks vajalikud juhised.
§ 19. Surveseadmestik
Surveseadmestik tuleb projekteerida nii, et:
1) selle koostisosad
oleksid kasutamiseks sobivad ja töökindlad;
2) kõik
koostisosad oleksid nõuetekohaselt ühendatud ja kokku sobivad.
§ 20. Täitmise ja tühjendamise nõuded
(1) Surveseade tuleb vajadusel projekteerida ja varustada täitmise ja
tühjendamise lisaseadistega või ette näha võimalus surveseadme nendega
varustamiseks nii, et oleks tagatud ohutu täitmine ja tühjendamine.
(2) Surveseadme täitmisel peab arvestama järgmiste ohtudega:
1)
surveseadme ületäitmine või ülerõhu tekkimine, pidades silmas täiteastet
ja fluidumi rõhku vastaval temperatuuril;
2) surveseadme
ebastabiilsus;
3) ohtlikud ühendamised ja lahtiühendamised.
(3) Surveseadme tühjendamisel peab arvestama järgmiste ohtudega:
1)
surve all oleva fluidumi kontrollimatu vabanemine;
2) ohtlikud
ühendamised ja lahtiühendamised.
§ 21. Surveseadme kaitsmine lubatud parameetrite ületamise eest
(1) Kui surveseadme ohutus pole tagatud surveseadmestiku ühiste
kaitseseadistega ning kui surveseadme kasutamisel võivad reaalselt
ettenähtavatel asjaoludel surveseadme parameetrid ületada lubatud
parameetreid, tuleb surveseade varustada vajalike kaitseseadistega või
ette näha selliste kaitseseadiste paigaldamise võimalus.
(2) Sobivate kaitseseadiste või nende kombinatsiooni valikul tuleb
arvestada konkreetse surveseadme või -seadmestiku eripära. Sobivad
kaitseseadised või nende kombinatsioonid koosnevad:
1)
ohutusseadistest;
2) vajadusel asjakohastest jälgimisseadistest nagu
indikaatorid või alarmid, mis võimaldavad kas automaatselt või käsitsi
hoida surveseadet ületamast lubatud parameetreid.
§ 22. Ohutusseadised ja tuleohutus
(1) Ohutusseadised peavad:
1) olema projekteeritud ja valmistatud
nii, et nad oleksid töökindlad ja sobiksid ettenähtud otstarbel
kasutamiseks ja et nende hooldamise ja katsetamise nõuded on võimalusel
arvesse võetud;
2) olema sõltumatud teistest funktsioonidest,
välja arvatud, kui teised funktsioonid ei mõjuta nende kaitsefunktsiooni;
3)
vastama vajalikele projekteerimispõhimõtetele, et saavutada sobiv ja
töökindel kaitse.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud projekteerimispõhimõtted hõlmavad
veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat.
(3) Rõhku piiravad seadised tuleb projekteerida nii, et rõhk ei ületaks
püsivalt surveseadme maksimaalset lubatud töörõhku PS. Hetkeline ülerõhk
on siiski lubatud §-s 44 sätestatud nõuete täitmisel.
(4) Surveseadme temperatuuride jälgimisseadiste viiteaeg peab olema
ohutuse seisukohalt piisav ning kooskõlas mõõtefunktsiooniga.
(5) Surveseadmed peab projekteerima ja varustama või projekteerimisel
ette nägema surveseadme lisaseadistega varustamise võimalused, et
tulekahju korral oleks täidetud kahjustuste piiramise nõuded, arvestades
seadme otstarvet.
3. jagu
Valmistamine
§ 23. Valmistamise protseduurid
Tootja peab tagama projekteerimisel kinnitatud tingimuste nõuetekohase
täitmise, rakendades asjakohast tehnikat ja protseduure eriti käesolevas
jaos sätestatud aspektide osas.
§ 24. Koostisosade ettevalmistus
Koostisosade ettevalmistamisel (vormimine, servade töötlemine jms) ei
tohi tekkida vigastusi, pragusid või muid mehhaaniliste omaduste
muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust.
§ 25. Püsiliited
(1) Püsiliidetes ja nende tsoonides ei tohi olla seadme ohutust
vähendavaid pinna- või sisedefekte.
(2) Püsiliidete omadused ei tohi olla madalamad liidetavate materjalide
ettenähtud minimaalsetest omadustest, välja arvatud, kui
projekteerimisel on seda arvestatud.
(3) Surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja nendega vahetult
ühendatud osade püsiliiteid peab tegema vastava pädevusega isik,
jälgides sobivaid protseduure. Isikute nõuetele vastavus, kes teevad II,
III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja
nendega vahetult ühendatud osade püsiliiteid, peab olema hinnatud ja
tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduse» §-s 7 sätestatud korras. II, III
ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate osade ja nendega
ühendatud osade püsiliidete tegemise protseduurid peavad olema heaks
kiidetud tunnustatud erapooletu asutuse või tunnustatud asutuse poolt.
(4) Hindamaks II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust
mõjutavate püsiliiteid tegevate isikute ja püsiliidete tegemise
protseduuride nõuetele vastavust, teostab tunnustatud erapooletu asutus
või teavitatud asutus vajalikud hindamised ja katsed, mis on vastavates
harmoneeritud standardites ette nähtud või muud samaväärsed hindamised
ja katsed või korraldab nende hindamiste ja katsete tegemise.
§ 26. Mittepurustavad katsed
Surveseadme püsiliidete mittepurustavaid katseid peavad tegema vastava
pädevusega isikud. Isikute nõuetele vastavus, kes teevad
mittepurustavaid katseid II, III ja IV kategooria surveseadmetel, peab
olema hinnatud ja tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduses» sätestatud
korras.
§ 27. Termotöötlus
Kui surveseadme valmistamisprotsess võib põhjustada muutusi materjali
omadustes sellisel määral, et see ohustaks surveseadet, peab vastavas
valmistusetapis kasutama sobivat termotöötlust.
§ 28. Jälgitavus
Surveseadme rõhutaluvust mõjutavate materjalide identifitseerimiseks
peavad olema rakendatud vajalikud protseduurid kogu valmistamise
protseduuri jooksul alates materjalide vastuvõtust kuni surveseadme
lõppkontrollini.
§ 29. Lõpphinnangu andmine
(1) Surveseadmele tuleb anda lõpphinnang §-des 30 ja 31 sätestatud
korras.
(2) Ohutusseadistele lõpphinnangu andmisel tuleb täiendavalt kontrollida
ka nende vastavust §-s 22 sätestatud nõuetele.
§ 30. Lõppkontroll
Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli hindamaks visuaalselt ja
dokumentide alusel käesoleva määruse nõuete täitmist. Arvesse võib võtta
ka valmistamise käigus tehtud katseid. Kui see on ohutuse tagamiseks
vajalik, tuleb lõppkontroll teha surveseadme kõigile osadele nii
sisemiselt kui välimiselt, vajadusel tuleb kontrollid teha nende
valmistamise käigus.
§ 31. Survekatse
(1) Surveseadme lõpphinnangu andmisel tuleb teha survekatse, mis
sooritatakse tavaliselt hüdrostaatilise katsena vähemalt §-s 45
sätestatud rõhul.
(2) I kategooria surveseadmete puhul, mis valmistatakse
seeriaviisiliselt, võib antud katse sooritada statistilistel alustel.
(3) Kui hüdrostaatiline survekatse on ohtlik või ebapraktiline, võib
sooritada teisi tunnustatud ja samaväärseid katseid. Teiste katsete
puhul peab eelnevalt sooritama täiendavaid uuringuid nagu
mittepurustavad katsed või kasutama teisi võrdväärseid meetodeid.
§ 32. Märgistus
(1) Iga surveseade tuleb varustada järgmise informatsiooniga:
1)
tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress või muu
identifitseeriv tunnus;
2) valmistamise aasta;
3) surveseadme
kirjeldus vastavalt selle klassile (tüüp, seeria või partii ja toote
number);
4) olulised maksimaalsed ja minimaalsed lubatud parameetrid.
(2) Olenevalt surveseadme tüübist täiendav informatsioon surveseadme
ohutuks paigaldamiseks, kasutamiseks ja vajadusel hoolduseks ning
kontrolliks, näiteks:
1) surveseadme maht (V) liitrites (L);
2)
torustiku nimimõõde (DN);
3) tehtud survekatse rõhk (PT)
baarides (bar) ja katsetamise kuupäev;
4) ohutusseadise
reguleerimisrõhk baarides;
5) surveseadme võimsus kilovattides
(kW);
6) toitepinge voltides (V);
7) ettenähtud kasutusotstarve;
8)
täite suhtarv (kg/L);
9) suurim täitemass (kg);
10)
pakendi mass (kg);
11) tootegrupp.
(3) Kui vaja, siis peab kinnitama surveseadmele hoiatussildid juhtimaks
tähelepanu kasutamisel sageli esineda võivatele vigadele.
(4) CE märk ja muu nõutav informatsioon paigaldatakse surveseadmele või
sellele kinnitatavale andmeplaadile järgnevate erisustega:
1)
samasse seadmegruppi kuuluvaid üksikosasid (näiteks torustikke) ei pea
korduvalt märgistama;
2) kui surveseade on liialt väike nagu
näiteks lisaseade, võib märgistamiseks kasutada kleepsilti;
3)
kleepsilti või muud tähistusviisi võib kasutada töökeskkonna
tähistamiseks ja nõutavate hoiatuste andmiseks tingimusel, et need
tähistusviisid oleksid loetavad vajaliku ajaperioodi jooksul.
§ 33. Kasutamisjuhendid
(1) Surveseadme turule laskmisel tuleb surveseadmega kaasa anda
kasutusjuhendid, mis sisaldavad ohutuse seisukohalt vajalikku teavet
seadme alljärgnevate kasutusetappide jaoks:
1) paigaldamine,
kaasa arvatud erinevate surveseadme osade ühendamine;
2)
kasutusele võtmine;
3) kasutamine;
4) hooldamine koos
surveseadme kasutaja poolt tehtava kontrolliga.
(2) Kasutamisjuhendid peavad sisaldama nende täielikuks mõistmiseks
vajalikke tehnilisi dokumente, juhiseid, jooniseid ja graafikuid, samuti
peavad kasutusjuhendid sisaldama surveseadmele paigaldatud
informatsiooni, välja arvatud seerianumbrit.
(3) Kasutusjuhendis tuleb juhtida tähelepanu ka väärast kasutamisest
tuleneda võivatele ohtudele ja projekteerimise iseärasustele.
(4) Eestis turule lastava surveseadme kasutusjuhend peab olema eesti
keeles.
4. jagu
Materjalid
§ 34. Üldnõuded
(1) Surveseadme valmistamiseks kasutatud materjalid peavad olema
kõlbulikud kogu surveseadme ettenähtud kasutusea jooksul, välja arvatud
juhul, kui on ette nähtud nende väljavahetamine.
(2) Keevitusmaterjalid ja teised ühendusmaterjalid peavad vastama üksnes
§ 35 ja 36 lõike 1 ja § 37 lõike 3 olulistele nõuetele nii eraldi, kui
ka pärast liite valmimist.
§ 35. Rõhu all olevate surveseadmete osade materjalid
(1) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad omama kõikide
reaalselt ettenähtud kasutamis- ja katsetustingimustele vastavaid
omadusi, eriti plastilisuse ja tugevusomaduste poolest. Kui vajalik,
peavad materjalide omadused vastama §-s 46 sätestatud nõuetele.
Materjalid peab valima eriti hoolikalt, et ära hoida habrast purunemist.
Kui rabedate materjalide kasutamine on erilistel põhjustel vältimatu,
peab kasutusele võtma vastavad meetmed.
(2) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema
keemiliselt piisavalt inertsed surveseadmes kasutatavatele fluidumitele.
Kasutamisohutuse tagamiseks vältimatud keemilised ja füüsilised omadused
ei tohi märkimisväärselt muutuda surveseadme ettenähtud kasutusea vältel.
(3) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema:
1)
võimalikult vananemiskindlad;
2) sobivad ettenähtud
valmistamisprotseduuridele;
3) valitud selliselt, et erinevate
materjalide ühendamisel välditakse kahjulikke kõrvalmõjusid.
§ 36. Materjalide omadused
(1) Surveseadme tootja peab asjakohaselt kindlaks määrama väärtused
§-s 12 nimetatud projekteerimisarvutusteks ja §-s 35 nimetatud olulised
põhiomadused materjali töötlemiseks.
(2) Tootja peab tehnilised dokumendid varustama andmetega käesolevas
määruses materjale puudutavate nõuete järgimise kohta ühel järgneva
viisil:
1) kasutades materjale, mis vastavad harmoneeritud
standarditele;
2) kasutades materjale, mille kohta on väljastatud
Euroopa tunnustus materjalile;
3) materjalide täpse hindamise teel.
(3) III ja IV kategooria surveseadmete puhul lõike 2 punktis 3 nimetatud
materjalide täpse hindamise peab tegema teavitatud asutus, kes teostab
vastava surveseadme vastavushindamise protseduuri.
§ 37. Materjalide nõuetele vastavus
(1) Surveseadme tootja peab kasutusele võtma vajalikud meetmed tagamaks
materjalide nõuetele vastavus. Iga materjali kohta peab olemas olema
tootja poolt koostatud dokumentatsioon, mis kinnitab materjali nõuetele
vastavust.
(2) II, III ja IV kategooriate surveseadmete rõhu all olevate põhiliste
osade puhul peab antud kinnitus olema tootekohase sertifikaadi vormis.
(3) Kui materjali tootjal on kvaliteeditagamise süsteem, mille
nõuetekohasust on sertifitseerinud Euroopa Liidu liikmesriigi pädev
asutus ja kui materjal on läbinud erilise hindamise, siis eeldatakse, et
tootja poolt väljastatud sertifikaadid tõendavad antud osa nõuetele
vastavust.
5. jagu
Erinõuded teatud kuumutatavatele surveseadmetele
ja
torustikele
§ 38. Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on oht
üle kuumeneda
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse § 3
lõigetes 2–3 nimetatud leegiga või teisiti kuumutatavale surveseadmele,
millel on oht üle kuumeneda. Selliste surveseadmete hulka loetakse:
1)
auru- või kuuma vee generaatorid, nagu leegiga kuumutatavad auru- ja
veetorukatlad, ülekuumendid ja vaheülekuumendid, utilisaatorkatlad,
elektrilised elektrood- või sukelkatlad, keedukatlad koos abiseadmetega
ning vajadusel ka koos toitevee ettevalmistuse ja kütuse
etteandesüsteemiga;
2) protsessi-kuumendamise seade (process-heating
equipment), mis ei ole auru või kuuma vee genereerimiseks ette
nähtud, nagu näiteks keemiliste ja teiste sarnaste protsesside
soojendusseadmed ja rõhu all olevad toidutöötlemise seadmed.
(2) Surveseadmete arvutus, projekteerimine ja valmistamine peavad olema
teostatud nii, et ülekuumenemisest tulenev oht on välditud või et see
oleks võimalikult väike. Eriti peab jälgima, et:
1)
vajalik ohutus oleks tagatud tööparameetrite, nagu soojuskoormus ja
soojuskulu ning vajadusel fluidumi taseme piiramisega, et vältida
kohaliku või üldise ülekuumenemise ohtu;
2) vajadusel
tagatakse proovide võtmise koht, et hinnata fluidumi omadusi
sadestistest või korrosioonist tulenevate riskide vältimiseks;
3)
piisavad meetmed võetaks kasutusele sadestise kahjustuse ohu
elimineerimiseks;
4) peatamisjärgse jääksoojuse eemaldamiseks
kavandatakse turvalised meetmed;
5) kavandatakse meetmed põlevate
ainete ja õhu plahvatusohtliku segu ohtliku kogunemise või leegi
tagasilöögi vältimiseks.
§ 39. Torustik
(1) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse § 3 lõikes 2 nimetatud
torustikele.
(2) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et lubamatu vabast
nihkumisest või ülemäärastest jõududest tulenev ülepinge oht, mis mõjub
näiteks äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele on
piisavalt piiratud meetmetega, nagu tugede, liidete, kinnituste,
seadistuste ja eelpingestamise abil.
(3) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et:
1) juhul kui
torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, oleks võimalik
eemaldada kondensaati madalatest kohtadest vältimaks hüdrauliliste
löökide ja korrosiooni kahjustusi;
2) turbulentsist ja
pööriste tekkimisest tulenevad võimalikud kahjustused võetakse arvesse,
kohaldades § 18 vastavaid sätteid;
3) võetakse arvesse
torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu;
4) kui torustik
sisaldab 1. grupi fluidumeid, nähakse ette meetmed
väljaviigutustorustiku isoleerimiseks, mis oma mõõtmetelt põhjustavad
olulist ohtu;
5) tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks ja
vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal esitatakse selged markeeringud
sees oleva fluidumi kohta;
6) hoolduse, kontrolli või remondi
turvaliseks teostamiseks oleksid maa-aluste torustike asukoht ja kulg
registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides.
6. jagu
Surveseadmete erinõuded
§ 40. Üldsäte
Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üldise reeglina. Kui neid siiski ei
kohaldata, kaasa arvatud juhtudel, kui kasutatud materjalide vastavust
spetsiaalselt ei tõendata ja harmoneeritud standardeid ei kohaldata,
peab tootja tõendama, et vajalikud meetmed, mis võimaldavad saavutada
vastavat ohutuse astet, on rakendatud.
§ 41. Lubatava pinge sümbolid
(1) Re/t tähistab voolavuspiiri arvsuurust arvutuslikul
temperatuuril:
1) ülemist voolavuspiiri, kui materjalil on ülemine ja
alumine voolavuspiir;
2) austeniitterase või mittelegeeralumiiniumi
1% suhtelist voolavuspiiri;
3) teistel juhtudel 0,2% suhtelist
voolavuspiiri.
(2) Rm/20 tähistab tõmbetugevuse minimaalset väärtust
temperatuuril 20 °C.
(3) Rm/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril.
§ 42. Lubatavad pinged
Domineerivalt staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri
piirkonda, kus roomavus on tähtis, ei tohi lubatav üldine membraanpinge
ületada, arvestades kasutatud materjali, väikseimat alltoodud
väärtustest:
1) ferriitterase puhul, kaasa arvatud
normaliseeritud valtsteras ning välja arvatud peeneteraline teras ja
spetsiaalselt kuumtöödeldud teras, 2/3 Re/t ja 5/12
Rm/20 arvväärtustest;
2) austeniitterase puhul,
kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 30% 2/3 R
e/t arvväärtusest või alternatiivselt – kui selle katkevenivus
pärast purunemist ületab 35% 5/6 Re/t ja 1/3 R
m/t arvväärtusest;
3) mittelegeeritud või
madallegeeritud terase puhul 10/19 Re/t-st ja 1/3 Rm/20
-st;
4) alumiiniumi puhul 2/3 _Re/t;
5) alumiiniumi
sulamite, välja arvatud dispersioonkõvenenud sulamid, 2/3 Re/t
-st ja 5/12 Rm/20.
§ 43. Liidete tugevustegurid
(1) Keevisliidete seeria puhul ei tohi liite tugevustegur ületada
järgmisi väärtuseid:
1) seadmete puhul, mis läbivad
purustava ja mittepurustava katsetamise, mille tulemusel selgub, et
tervel keevisliidete seerial ei ilmne märgatavaid defekte: 1,0;
2)
valikulisele mittepurustavale katsetamisele allutatud seadmete puhul:
0,85;
3) seadme puhul, mis ei läbi mittepurustavaid katsetusi peale
visuaalse kontrolli: 0,7.
(2) Vajadusel peab arvesse võtma ka liite pinge liiki ning mehaanilisi
ja tehnilisi omadusi.
§ 44. Hetkelise rõhutõusu lubatavus
Hetkeline rõhutõus maksimaalsest lubatavast rõhust peab piirduma 10%.
§ 45. Hüdrostaatilise katse rõhk
Surveseadme puhul ei tohi §-s 31 märgitud hüdrostaatilise katse rõhk
olla väiksem, kui:
1) rõhk, mis vastab maksimaalsele koormusele,
mis kasutusel oleval seadmel võib tekkida, arvestades maksimaalset
lubatud töörõhku ja -temperatuuri, korrutatud 1,25-ga või
2)
maksimaalne lubatud töörõhk korrutatud 1,43-ga.
§ 46. Materjali omadused
Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali
omadustele seatud erinõudeid, eeldatakse, et teras on § 35 lõike 1
nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi
teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14% ja ISO V-katsekehal
määratud löögisitkuse energia 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt
20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur.
4. peatükk
VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID
1. jagu
Moodulid A ja A1
1. jaotis
Moodul A ehk sisene tootmiskontroll
§ 47. Moodul A ehk sisene tootmiskontroll
(1) Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema
volitatud esindaja hindab ja tõendab, et surveseade vastab direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab surveseadme nõuetele
vastavuse tõendamiseks varustama iga surveseadme CE märgiga ja koostama
kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.
(3) Tootja peab koostama §-s 48 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni.
Tehnilist dokumentatsiooni peab tootja või tootja volitatud esindaja
säilitama turujärelevalve asutustele kättesaadavalt kümme aastat pärast
viimase surveseadme valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja
ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise dokumentatsiooni
kättesaadavuse tagamise kohustus isikul, kes lasi surveseadme turule.
§ 48. Tehniline dokumentatsioon
(1) Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas
surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab
vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist
ning selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2)
projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise
detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme
tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4)
loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt
valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus
muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse
tagamiseks;
5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja
muu taoline;
6) katsete protokollid.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama
vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga.
(3) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks
valmistamisprotsessiga surveseadme vastavuse tehnilises
dokumentatsioonis toodud andmetele ja direktiivi nõuetele.
2. jaotis
Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll
lõpphinnangu andmise
järelevalvega
§ 49. Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll lõpphinnangu
andmise järelevalvega
(1) Sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega koosneb
§-s 47 sätestatud toimingutest koos käesolevast paragrahvist tulenevate
erisustega.
(2) Lõpphinnang antakse tootja poolt ja selle andmist jälgitakse tootja
valitud teavitatud asutuse poolt erakorraliste kontrollkäikude
tulemustele tuginedes. Nimetatud kontrollkäikude käigus peab teavitatud
asutus:
1) kindlaks tegema, kas tootja tõesti annab lõpphinnangu
käesoleva määruse §-s 29 nimetatud nõuete kohaselt;
2)
valima kontrolli tarbeks surveseadmete katseeksemplarid nende tootmis-
või laoterritooriumilt.
(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud katseeksemplaride arvu ning selle, kas
neile antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud
asutus. Kui üksainuski surveseade ei vasta nõuetele, peab teavitatud
asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed.
(4) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele
teavitatud asutuse tunnusnumbri.
2. jagu
Moodulid B ja B1
1. jaotis
Moodul B ehk tüübihindamine
§ 50. Moodul B ehk tüübihindamine
(1) Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud asutus hindab ja
tõendab, et toodangu näidiseks olev surveseade vastab direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele
teavitatud asutusele taotluse tüübihindamise teostamiseks. Nimetatud
taotlus peab sisaldama:
1) tootja nime ja aadressi ja kui taotluse
esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;
2)
kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud
mõnele teisele teavitatud asutusele;
3) paragrahvis 51
sätestatud tehnilist dokumentatsiooni.
(3) Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutusele surveseadme
näidiseksemplari. Kui katsetuste programm eeldab rohkem näidiseid, võib
teavitatud asutus nõuda täiendavaid näidiseksemplare.
(4) Näidiseksemplar võib esindada mitmeid surveseadme versioone seni,
kuni nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.
§ 51. Tehniline dokumentatsioon
Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas
surveseade vastab sellele kohalduvatele direktiivi nõuetele. Tehniline
dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist,
valmistamist ja kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) tüübi
üldkirjeldus;
2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme
koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja
skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud
kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest,
mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui
standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on
rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5)
tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6)
katsete protokollid;
7) andmed valmistamise käigus tehtud katsetest;
8)
andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele
vastavuse kohta.
§ 52. Teavitatud asutuse kohustused
(1) Teavitatud asutus peab:
1) hindama tehnilist dokumentatsiooni,
kontrollima kas tüüp on valmistatud sellega kooskõlas, samuti tegema
kindlaks osad, mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt
ning osad, mille projekteerimisel pole järgitud harmoneeritud
standardeid;
2) läbi vaatama projekteerimist ja valmistusprotsesse
kirjeldava dokumentatsiooni;
3) hindama kasutatud materjale, kui need
ei ole vastavad kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui
nende materjalide kohta pole Euroopa tunnustust materjalile, ja
kontrollima materjali tootja poolt materjali kohta väljastatud
sertifikaati vastavalt §-s 37 sätestatule;
4) heaks kiitma
surveseadme osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et
need oleksid eelnevalt heakskiidetud vastavalt §-s 25 sätestatule;
5)
tegema kindlaks, et §-des 25 ja 26 nimetatud isikud omaksid piisavat
kvalifikatsiooni ning et nende nõuetele vastavus oleks tõendatud.
(2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid, peab
teavitatud asutus kindlaks tegema või laskma asjakohaste kontrollide ja
katsetega kindlaks teha, kas tootja lahendused vastavad käesolevas
määruses sätestatud olulistele ohutusnõuetele.
(3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud
asutus kindlaks tegema või laskma asjakohaste kontrollide ja katsetega
kindlaks teha, kas tootja on tegelikult neid standardeid kohaldanud.
(4) Teavitatud asutus peab taotluse esitajaga kokku leppima, kus
kontroll ja vajalikud katsed teostatakse.
§ 53. Tüübihindamise sertifikaat
(1) Kui tüüp vastab käesoleva määruse sätetele, peab teavitatud asutus
andma taotluse esitajale tüübihindamise sertifikaadi. Sertifikaat on
kehtiv kümme aastat ja on uuendatav.
(2) Sertifikaadis peab sisalduma tootja nimi ja aadress, kontrolli
käigus tehtud järeldused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks
vajalikud andmed. Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohastest
tehnilistest dokumentidest, mille koopiat peab säilitama teavitatud
asutus.
(3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud
esindajale tüübihindamise sertifikaadi väljastamisest, peab ta esitama
selleks selged põhjendused ja võimaldama sertifikaadi väljastamisest
keeldumise otsuse vaidlustamist.
§ 54. Tüübihindamise sertifikaadi muutmine
Tüübihindamise taotluse esitaja peab informeerima teavitatud asutust,
kelle käes on antud surveseadme tüübihindamise sertifikaati puudutav
tehniline dokumentatsioon, kõigist heaks kiidetud surveseadmele tehtud
muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadmete
olulistele ohutusnõuetele vastavust või ettenähtud kasutustingimusi,
tuleb neile muudatustele saada eelnev heakskiit. Uus heakskiit antakse
täiendusena esialgsele tüübihindamise sertifikaadile.
§ 55. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Teavitatud asutus peab edastama Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele ning teistele teavitatud asutustele asjakohase
informatsiooni tüübihindamise sertifikaatide väljastamisest keeldumisest
või kehtetuks tunnistamisest. Nõudmisel tuleb edastada asjakohane
informatsioon ka väljastatud sertifikaatide kohta.
(2) Teised teavitatud asutused on õigustatud saama koopiaid
tüübihindamise sertifikaadist ja nende täiendustest. Tüübihindamise
sertifikaadi lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele
kättesaadavad.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab tehnilise dokumentatsiooniga
koos hoidma tüübihindamissertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi kümme
aastat viimase surveseadme valmistamisest. Kui tootja või tema volitatud
esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise
dokumentatsiooni kättesaadavuse tagamine selle isiku kohustus, kes lasi
surveseadme turule.
2. jaotis
Moodul B1 ehk projektihindamine
§ 56. Moodul B1 ehk projektihindamine
(1) Projektihindamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus hindab
ja tõendab, et antud toodangu projekteerimine vastab kehtestatud
nõuetele. Antud mooduli raames ei tohi kasutada §-s 13 nimetatud
katselist projekteerimismeetodit.
(2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele
teavitatud asutusele taotluse projektihindamise teostamiseks. Taotlus
võib hõlmata surveseadme mitmeid versioone tingimusel, et erinevused
surveseadme erinevate versioonide vahel ei mõjuta ohutuse taset.
Nimetatud taotlus peab sisaldama:
1) tootja nime ja aadressi ja kui
taotluse esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi;
2)
kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud
mõnele teisele teavitatud asutusele;
3) paragrahvis 57
sätestatud tehnilist dokumentatsiooni.
§ 57. Tehniline dokumentatsioon
Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas
surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab
vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist
ning seal peab sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2)
projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise
detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseadme
tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4)
loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt
valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus
muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse
tagamiseks;
5) vajalik tõendusmaterjal projekteerimisel kasutatud
lahenduste vastavusest, eriti kui harmoneeritud standardeid pole
kohaldatud täielikult, nimetatud tõendusmaterjali hulka peab kuuluma
tootja labori poolt või viimase poolt teha lastud katsete tulemused;
6)
tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
7)
andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele
vastavuse kohta.
§ 58. Teavitatud asutuse kohustused
(1) Teavitatud asutus peab:
1) hindama tehnilist dokumentatsiooni ja
tegema kindlaks komponendid, mis on projekteeritud harmoneeritud
standardite kohaselt ning osad, mis ei ole projekteeritud harmoneeritud
standardite kohaselt;
2) hindama materjale, kui need ei ole vastavad
kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole
Euroopa tunnustust materjalile;
3) heaks kiitma surveseadme osade
püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need oleksid
eelnevalt heaks kiidetud vastavalt §-s 25 sätestatule;
4)
tegema kindlaks, et §-des 25 ja 26 nimetatud isikud omaksid piisavat
kvalifikatsiooni või et nende nõuetele vastavus oleks §-des 25 ja 26
sätestatud korras tõendatud.
(2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid, peab
teavitatud asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja
poolt kasutatavad lahendused vastavad käesolevas osas sätestatud
olulistele ohutusnõuetele.
(3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud
asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja on tegelikult
neid standardeid kohaldanud.
§ 59. Projektihindamise sertifikaat
(1) Kui projekt vastab käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud
asutus taotluse esitajale väljastama projekteerimiskontrolli
sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama taotluse esitaja nime ja
aadressi, kontrollimise järeldusi, kehtivuse eeldusi ja heakskiidetud
projekti identifitseerimist võimaldavaid andmed.
(2) Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohasest tehnilisest
dokumentatsioonist ja selle koopiat peab säilitama teavitatud asutus.
(3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud
esindajale projekteerimiskontrolli sertifikaadi väljastamisest, peab ta
esitama selged põhjendused ja võimaldama sertifikaadi väljaandmisest
keeldumise otsuse vaidlustamist.
§ 60. Projektihindamise sertifikaadi muutmine
Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kelle
käes on antud projektihindamise sertifikaati puudutav dokumentatsioon,
kõigist heakskiidetud projektis tehtud muudatustest. Kui need muudatused
võivad mõjutada surveseadme vastavust 1. osa 3. peatükis sätestatud
olulistele ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimusi, tuleb neile
muudatustele saada eelnev heakskiit. Uus heakskiit antakse täiendusena
esialgsele projektihindamise sertifikaadile.
§ 61. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Teavitatud asutus peab edastama Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele ning teistele teavitatud asutustele
informatsiooni projektihindamise sertifikaatide väljastamisest
keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest. Nõudmisel tuleb edastada
asjakohane informatsioon ka väljastatud sertifikaatide kohta.
(2) Teised teavitatud asutused peavad nõudmise korral saama asjakohast
informatsiooni, mis puudutab järgnevat:
1) projektihindamise
sertifikaate ja nende täiendusi;
2) kehtetuks tunnistatud
projektihindamise sertifikaate ja nende täiendusi.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab tehnilise dokumentatsiooniga
koos hoidma projektihindamise sertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi
kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist. Kui tootja või
tema volitatud esindaja ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, on tehnilise
dokumentatsiooni kättesaadavuse tagamine selle isiku kohustus, kes lasi
surveseadme turule.
3. jagu
Moodul C1 ehk tüübivastavus
§ 62. Tüübivastavus
(1) Tüübivastavus on menetlus, mille käigus tootja või tema volitatud
esindaja tagab ja deklareerib, et surveseade vastab tüübihindamise
sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja temale rakenduvatele direktiivi
nõuetele.
(2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid kindlustamaks, et
valmistamisprotsessiga tagatakse surveseadmete vastavus
tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(3) Surveseadmele, mille tüübivastavus on kindlaks tehtud, peab tootja
või tema volitatud esindaja paigaldama CE märgi ja koostama kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni.
(4) Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama
vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat pärast viimase surveseadme
valmistamist. Kui tootja või tema volitatud esindaja ei asu Euroopa
Liidu liikmesriigis, on vastavusdeklaratsiooni kättesaadavuse tagamine
selle isiku kohustus, kes lasi surveseadme turule.
§ 63. Lõpphinnangu andmise järelevalve
(1) Tootja poolt valitud teavitatud asutus peab tegema erakorralisi
kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude käigus peab teavitatud asutus:
1)
tegema kindlaks, kas tootja teostab lõpphinnangu andmist § 29 nõuete
kohaselt;
2) valima kontrolli tarbeks surveseadmete katseeksemplarid
nende tootmis- või laoterritooriumilt.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud katseeksemplaride arvu ning selle, kas
neile antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud
asutus. Kui üksainuski surveseade ei vasta nõuetele, peab teavitatud
asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed.
(3) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele
teavitatud asutuse tunnusnumbri.
4. jagu
Moodulid D ja D1
1. jaotis
Moodul D ehk tootmise kvaliteeditagamine
§ 64. Tootmise kvaliteeditagamine
(1) Tootmise kvaliteeditagamine on menetlus, mille käigus lõikes 3
sätestatud nõuetele vastav tootja kindlustab ja deklareerib, et
surveseade vastab tüübihindamissertifikaadis või
projektihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja asjakohastele
direktiivi nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele CE märgi igale
surveseadmele. CE märgile peab lisama §-s 68 sätestatud järelevalvet
teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.
(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii
surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning
alluma §-s 68 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
§ 65. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine
(1) Tootja peab esitama taotluse kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks
teavitatud asutusele. Taotluses peab sisalduma:
1) kõik vajalikud
andmed antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav
dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ja
koopia tüübihindamissertifikaadist või projektihindamise sertifikaadist.
(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse tüübihindamise
sertifikaadis või projektihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja
direktiivi asjakohastele nõuetele.
(3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted
peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks
toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi
dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide,
käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.
(4) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioonis peavad kindlasti ja piisaval
määral olema kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja
organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja haldusalad surveseadme
kvaliteedi osas;
2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel
kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti
heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid;
3) kontrollid ja
katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda
ning nende kontrollide ja katsete sagedused;
4) kvaliteediprotokollid
nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed,
vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti §
25 ja 26 kohaselt püsiliiteid ja mittepurustavaid katseid tegevate
isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused;
5)
meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet nõutud kvaliteedi tagamise
ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse üle.
§ 66. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi tegemaks kindlaks,
kas see vastab §-s 65 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et
kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite
nõuetele, vastavad ka §-s 65 sätestatud nõuetele.
(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel
on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.
(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku tootja valdustesse.
(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma
hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise
tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.
§ 67. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine
(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava
ja efektiivsena.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi
heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi
planeeritavatest muudatustest.
(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja
otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab §-s 65 sätestatud
nõuetele või on vajalik sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab
selle kohta tootjale hindamise kokkuvõtte ja oma motiveeritud seisukoha.
§ 68. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve
(1) Teavitatud asutuse poolt teostatava järelevalve eesmärgiks on
tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist
tulenevaid kohustusi korralikult.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil
juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja
ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku
informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2)
kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed,
kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.
(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi
perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus
esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb
teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult
uus hindamine teha igal kolmandal aastal.
(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste
kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele
põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevaid
asjaolusid:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate
kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu
vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised
eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel,
täideviimisel või tehnoloogias.
(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud
asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel
katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale
kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.
§ 69. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme
valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 65 lõikes 1
nimetatud taotlus;
2) paragrahvis 67 nimetatud kvaliteedisüsteemi
muutmist puudutavad dokumendid;
3) paragrahvides 66, 67 ja 68
nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase
informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud
asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi
heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.
2. jaotis
Moodul D1 ehk tootmise kvaliteedikinnitus
§ 70. Tootmise kvaliteedikinnitus
(1) Tootmise kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3
sätestatud nõuetele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseadmed
vastavad direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. CE
märgile peab lisama §-s 75 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud
asutuse tunnusnumbri.
(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii
surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning
alluma §-s 75 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
§ 71. Tehniline dokumentatsioon
(1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama
hinnata surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tehniline dokumentatsioon peab hindamiseks vajalikul määral
käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning
selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2)
põhimõtteline lahendus ja tootmise joonised, alakoostude, ahelate ja muu
taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning
surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja
selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on
täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole
järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud
surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5)
projekteerimisarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6)
katsete protokollid.
§ 72. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine
(1) Tootja peab esitama taotluse teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi
heakskiitmiseks. Taotlus peab sisaldama:
1) kõiki asjakohaseid
andmeid antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutavat
dokumentatsiooni.
(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse kõigile
direktiivi asjakohastele nõuetele.
(3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted
peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks
toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi
dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide,
käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist.
(4) Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab kindlasti ja piisaval määral
sisaldama järgmist:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni
struktuur, juhtkonna vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi
osas;
2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel
kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti
heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid;
3) kontrollid ja
katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda
ning antud kontrollitoimingute sagedus;
4) kvaliteediprotokollid,
nagu kontrolli protokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed,
asjaomaste isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti
§ 25 kohaselt püsiliiteid tegevate isikute pädevuse ja heakskiitmisega
seotud selgitused;
5) meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet
nõutud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse
üle.
§ 73. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks
kas see vastab §-s 72 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et
kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite
nõuetele, vastavad ka §-s 72 sätestatud nõuetele.
(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel
on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.
(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku tootja valdustesse.
(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma
hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise
tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.
§ 74. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine
(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava
ja efektiivsena.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi
heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi
planeeritavatest muudatustest.
(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja
otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 72 nõuetele või on
vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta
tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.
§ 75. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve
(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et
surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi korralikult.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil
juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja
ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku
informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2)
kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed,
kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne.
(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi
perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus
esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb
teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult
uus hindamine teha igal kolmandal aastal.
(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste
kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele
põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate
asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate
kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu
vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised
eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel,
täideviimisel või tehnoloogias.
(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud
asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel
katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale
kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.
§ 76. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme
valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvis 71 nimetatud
tehniline dokumentatsioon;
2) paragrahvi 72 lõikes 1 nimetatud
kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotlus;
3) paragrahvis 74
nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon;
4)
paragrahvides 73, 74 ja 75 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja
aruanded.
(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase
informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud
asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi
heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.
5. jagu
Moodulid E ja E1
1. jaotis
Moodul E ehk toote kvaliteedikinnitus
§ 77. Toote kvaliteedikinnitus
(1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3
nimetatud tingimustele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseade
vastab tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ning direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi.
CE märgile peab lisama §-s 81 sätestatud järelevalvet teostava
teavitatud asutuse tunnusnumbri.
(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt
surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning alluma §-s 81
sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
§ 78. Kvaliteedisüsteem
(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama
taotluse teavitatud asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) kõik
asjakohased andmed antud surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi
puudutav dokumentatsioon;
3) heakskiidetud tüübi tehniline
dokumentatsioon ning koopia tüübihindamise sertifikaadist.
(2) Surveseadme vastavuse kontrollimiseks direktiivi asjakohastele
nõuetele tuleb kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja
teostada harmoneeritud standardites määratud katseid või nendega
samaväärseid katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu
võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud
süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks
ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab
võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja
protokollide ühest tõlgendamist.
(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral
kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur,
juhtkonna vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi osas;
2)
kontrollid ja katsed, mis tehakse pärast valmistamist;
3)
vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi
efektiivse toimimise üle;
4) kvaliteediprotokollid nagu
kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike
isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti § 25 ja 26
kohaselt püsiliiteid ja mittepurustavaid katseid tegevate isikute
pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused.
§ 79. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks,
kas see vastab §-s 78 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et
kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite
nõuetele, vastavad ka §-s 78 sätestatud nõuetele.
(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel
on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.
(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja
valdustesse.
(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma
hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise
tulemusi peab olema võimaik vaidlustada.
§ 80. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine
(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi ja hoidma kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see püsib
piisava ja efektiivsena.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi
heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi
planeeritavatest muudatustest.
(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja
otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 78 nõuetele või on
vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta
tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.
§ 81. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve
(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et
surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi korralikult.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil
juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja
ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku
informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2)
tehnilise dokumentatsiooni;
3) kvaliteediprotokollid nagu
kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase
personali kvalifikatsiooni aruanded jne.
(3) Kontrollimaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus teostama perioodilisi
auditeid. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale
sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise
sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha
igal kolmandal aastal.
(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste
kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele
põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate
asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate
kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu
vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised
eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel,
täideviimisel või tehnoloogias.
(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud
asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel
katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale
kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.
§ 82. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme
valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 78 lõikes 1
nimetatud kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotlus;
2)
paragrahvis 80 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutav
dokumentatsioon;
3) paragrahvides 79, 80 ja 81 nimetatud teavitatud
asutuse otsused ja aruanded.
(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase
informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud
asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi
heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.
2. jaotis
Moodul E1 ehk toote kvaliteedikinnitus koos tehnilise
dokumentatsiooni koostamisega
§ 83. Toote kvaliteedikinnitus
(1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3
nimetatud tingimustele vastav tootja tagab ja deklareerib, et surveseade
vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. CE
märgile peab lisama §-s 88 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud
asutuse tunnusnumbri.
(3) Tootja peab surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel
toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt ning alluma §-s 88
sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele.
§ 84. Tehniline dokumentatsioon
(1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama
hinnata surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tehniline dokumentatsioon peab, hindamiseks vajalikul määral,
käsitlema surveseadme projekteerimist, konstruktsiooni, valmistamist ja
kasutamist ning selles peavad sisalduma:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2)
projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade, alakoostude,
ahelate ja muu taolise detailjoonised ja skeemid;
3) jooniste ja
skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused
ja selgitused;
4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on
täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud või kui standardeid pole
järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud
surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) projektiarvutuste
tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete
protokollid.
§ 85. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine
(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama
taotluse teavitatud asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) kõik
asjakohased andmed surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav
dokumentatsioon.
(2) Surveseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb
kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja teostada
harmoneeritud standardis määratud katseid või nendega samaväärseid
katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu võetud
põhitingimused, nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud
süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks
ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab
võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja
protokollide ühest tõlgendamist.
(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral
kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur,
juhtkonna vastutus- ja haldusala surveseadme kvaliteedi osas;
2)
püsiliidete tegemise heakskiidetud protseduurid;
3) kontrollid
ja katsed, mida tehakse pärast valmimist;
4) vahendid, mille
abil teostatakse järelevalvet kvaliteedikontrolli efektiivsuse üle;
5)
kvaliteediprotokollid nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning
kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud
selgitused, eriti § 25 kohaselt püsiliiteid tegevate isikute pädevuse ja
heakskiitmisega seotud selgitused.
§ 86. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks,
kas see vastab §-s 85 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et
kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite
nõuetele, vastavad ka §-s 85 sätestatud nõuetele.
(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel
on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.
(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja
valdustesse.
(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma
hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise
tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.
§ 87. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine
(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi ja hoidma kvaliteedisüsteemi sellisel tasemel, et see püsib
piisava ja efektiivsena.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi
heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi
planeeritavatest muudatustest.
(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja
otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 85 nõuetele või on
vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta
tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.
§ 88. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve
(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et
surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi korralikult.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil
juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja
ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku
informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2)
tehnilise dokumentatsiooni;
3) kvaliteediprotokollid nagu
kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed, asjaomase
personali kvalifikatsiooni aruanded jne.
(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi
perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus
esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb
teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult
uus hindamine teha igal kolmandal aastal.
(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste
kontrollimiste vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele
põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate
asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate
kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu
vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised
eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel,
täideviimisel või tehnoloogias.
(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud
asutus kvaliteedisüsteemi korrektse toimivuse hindamiseks teha vajadusel
katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale
kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande.
§ 89. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme
valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvis 84 nimetatud
tehniline dokumentatsioon;
2) paragrahvi 85 lõikes 1 nimetatud
taotlus;
3) paragrahvis 87 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise
dokumentatsioon;
4) paragrahvides 88, 89 ja 90 mainitud teavitatud
asutuse otsused ja aruanded.
(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase
informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud
asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi
heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.
5. jagu
Moodul F ehk toote tõendamine
§ 90. Toote tõendamine
(1) Toote tõendamine on menetlus, mille käigus tootja või tootja
volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et §-s 91 sätestatule allutatud
surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele ning tüübile, mis on
kirjeldatud:
1) tüübihindamissertifikaadis või
2)
projektihindamissertifikaadis.
(2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et
tootmisprotsessiga tagataks surveseadme vastavus direktiivi
asjakohastele nõuetele ning tüübile, mis on kirjeldatud:
1)
tüübihindamissertifikaadis või
2)
projektihindamissertifikaadis.
(3) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi.
§ 91. Teavitatud asutuse ja tootja kohustused
(1) Kontrollimaks iga surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele
nõuetele peab teavitatud asutus § 92 nõuete kohaselt katsetama ja
kontrollima igat toodet.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab hoidma
vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat arvates viimase surveseadme
valmistamisest. Tootja või tootja volitatud esindaja peab tagama, et
teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavussertifikaadid oleksid
nõudmisel kättesaadavad.
(3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada igale
heakskiidetud surveseadmele oma tunnusnumbri ja koostama kirjaliku
vastavussertifikaadi teostatud katsete kohta.
§ 92. Iga surveseadme osa tõendamine selle hindamise ja
katsetamise kaudu
(1) Tõendamaks, et surveseade vastab direktiivi asjakohastele nõuetele,
peab teavitatud asutus iga surveseadme osa eraldi kontrollima ja see
peab läbima asjakohastes harmoniseeritud standardites ette nähtud või
muud võrdväärsed kontrollid ja katsed.
(2) Teavitatud asutus peab:
1) kontrollima, et püsiliidete ja
materjalide mittepurustavat katsetamist sooritavad isikud on pädevad või
heaks kiidetud vastavalt §-dele 25 ja 26;
2) kontrollima §-s 37
sätestatud korras, et materjalid vastavad tootja poolt väljastatud
materjalitunnistusele;
3) tegema või laskma teha §-s 29 nimetatud
lõppkontrolli ja katsetused ning vajadusel kontrollima ohutusseadiseid.
6. jagu
Moodul G ehk toote ühiku tõendamine
§ 93. Toote ühiku tõendamine
(1) Toote ühiku tõendamine on menetlus, mille käigus tootja tagab ja
deklareerib, et surveseade, mille kohta on väljastatud § 95 lõikes 3
nimetatud sertifikaat, vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele CE märgi. Tootja
või tootja volitatud esindaja peab tagama, et vastavusdeklaratsioon ja
teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavussertifikaadid oleksid
nõudmisel kättesaadavad.
(3) Toote ühiku tõendamiseks peab tootja esitama taotluse teavitatud
asutusele. Taotluses peavad sisalduma:
1) tootja nimi ja aadress ning
koht kus surveseade asub;
2) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama
taotlust ei ole esitatud teisele teavitatud asutusele;
3) tehniline
dokumentatsioon.
§ 94. Tehniline dokumentatsioon
Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust
direktiivi asjakohastele nõuetele ja aru saada surveseadme projektist,
tööpõhimõtetest ja valmistamisest. Tehnilises dokumentatsioonis peavad
olema:
1) surveseadme üldkirjeldus;
2) põhimõtteline lahendus
ja tootmise joonised, alakoostude, ahelate ja muu taolise detailjoonised
ja skeemid;
3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete
mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
4) loetelu
harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt
valmistamisel järgitud või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus
muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme direktiivi olulistele
nõuetele vastavuse tagamiseks;
5) projektiarvutuste tulemused,
sooritatud kontrollid ja muu taoline;
6) katsete protokollid;
7)
asjakohased detailid tootmis- ja katsetusprotseduuride heakskiitmise ja
andmed §-des 25 ja 26 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele
vastavuse kohta.
§ 95. Teavitatud asutuse kohustused
(1) Teavitatud asutus peab, tagamaks surveseadme vastavust direktiivi
nõuetele, kontrollima iga surveseadme projekti ja konstruktsiooni ning
sooritama valmistamise käigus harmoneeritud standardites ettenähtud või
muud samaväärsed katsed.
(2) Teavitatud asutus peab:
1) kontrollima surveseadme tehnilist
dokumentatsiooni arvestades surveseadme konstruktsiooni ja
valmistamisprotseduure;
2) hindama kasutatud materjale, kui need ei
vasta harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole väljastatud
Euroopa tunnustust materjalile ja kontrollima tootja poolt § 37 kohaselt
väljastatud sertifikaati;
3) heaks kiitma püsiliidete tegemist
puudutavad menetlused või veenduma, kas need on varasemalt § 25 kohaselt
heaks kiidetud;
4) kontrollima §-des 25 ja 26 nimetatud isikute
kvalifikatsiooni nõuetele vastavust;
5) tegema §-s 30 sätestatud
lõppkontrolli, tegema või laskma teha §-s 31 sätestatud katsetused ja
kui asjakohane, siis kontrollima ka ohutusseadiseid.
(3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada oma
tunnusnumbri surveseadmele ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi
sooritatud katsete kohta. Seda sertifikaati peab säilitama kümme aastat
selle väljastamisest.
7. jagu
Moodulid H ja H1
1. jaotis
Moodul H ehk täielik kvaliteedi tagamine
§ 96. Täielik kvaliteedi tagamine
(1) Täielik kvaliteedi tagamine on menetlus, mille käigus tootja, kes
täidab lõikes 3 sätestatud nõudeid, tagab ja deklareerib, et surveseade
vastab direktiivi asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku
vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele CE märgi igale
surveseadmele. CE märgile peab lisama §-s 100 sätestatud järelevalvet
teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri.
(3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt
surveseadme kavandamisel ja valmistamisel ning surveseadmele
lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning kontrollidel, samuti alluma
§-s 100 sätestatud teavitatud asutuse järelevalvele.
§ 97. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine
(1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama
taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama:
1) kõik
asjakohased andmed surveseadmest;
2) kvaliteedisüsteemi puudutav
dokumentatsioon.
(2) Kvaliteedisüsteem peab tagama, et surveseade vastab kõigile
asjakohastele nõuetele. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused,
nõuded ja sätted peavad olema dokumenteeritud süstemaatilisteks ja
täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks.
Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama
protseduuriliste ja kvaliteedi alaste abinõude nagu
kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest
tõlgendamist.
(3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioonis peavad olema piisaval määral
kajastatud:
1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur,
juhtkonna vastutus- ja haldusala projekti ja surveseadme kvaliteedi osas;
2)
projekteerimist puudutavad tehnilised kirjeldused, kaasa arvatud
kohaldatavad standardid ja kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid,
siis meetmed tagamaks surveseadme vastavust direktiivi asjakohastele
olulistele nõuetele;
3) surveseadme projekteerimisel kasutatavad
projekteerimiskontrollid ja projektitõendamise meetodid, eriti mis
puutub kasutatavatesse materjalidesse vastavalt §-dele 34–37;
4)
vastavad valmistamise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteeditagamise
meetodid, kasutatavad protsessid ja süsteemsed meetmed, eriti
püsiliidete tegemise protseduurid vastavalt §-le 25;
5)
katsed ja kontrollimised, mida tehakse enne valmistamist, valmistamise
ajal ja pärast valmistamist ja nende katsete ja kontrollide tegemise
sagedused;
6) kvaliteediaruanded nagu kontrolliprotokollid ja
katsetus- ning kalibreerimisandmed, aruanded asjassepuutuvate isikute
pädevuse või heakskiitmise kohta, eriti §-des 25 ja 26 nimetatud
püsiliidete eest vastutavate ja mittepurustavat katsetamist
sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused;
7)
surveseadme nõutava projektijärgse ehituse ja kvaliteedi saavutamise
ning kvaliteedisüsteemi efektiivse toimimise jälgimise meetmed.
§ 98. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks,
kas see vastab §-s 97 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et
kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite
nõuetele, vastavad ka §-s 97 sätestatud nõuetele.
(2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel
on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel.
(3) Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkäiku surveseadme tootja
valdustesse.
(4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma
hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. Hindamise
tulemusi peab olema võimalik vaidlustada.
§ 99. Kvaliteedisüsteemi järgimine ja muutmine
(1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava
ja efektiivsena.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi
heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi
planeeritavatest muudatustest.
(3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja
otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 97 nõuetele või on
vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta
tootjale hindamise kokkuvõtte ja motiveeritud seisukoha.
§ 100. Teavitatud asutuse poolne kvaliteedisüsteemi järelevalve
(1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et
surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid
kohustusi korralikult.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil
juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja
ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku
informatsiooni, sealhulgas:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni;
2)
projekteerimist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu
analüüside, arvutuste, katsete jmt tulemused;
3)
valmistamist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu
kontrolli, katsete ja kontrollide ja kalibreerimiste andmed, samuti
andmed personali kvalifikatsiooni kohta.
(3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud
kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi
perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus
esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb
teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult
uus hindamine teha igal kolmandal aastal.
(4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste
kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse
kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele
põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate
asjaoludega:
1) surveseadme kategooria;
2) varasemate
kontrollkäikude tulemused;
3) tehtavate paranduste monitooringu
vajalikkus;
4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised
eeldused;
5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel,
täideviimisel või tehnoloogias.
(5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud
asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust,
teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama
tootjale kontrollimise aruande ja kui tehti katsetusi, siis ka
katsetuste aruande.
§ 101. Dokumentide hoidmine ja teavitamine
(1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme
valmistamisest järgmised dokumendid:
1) paragrahvi 97 lõikes 1
nimetatud taotlus;
2) paragrahvis 99 mainitud kvaliteedisüsteemi
muutmise dokumentatsioon;
3) paragrahvides 98, 99 ja 100 mainitud
teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
(2) Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta edastama informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide
asjakohastele asutustele. Nõudmisel edastab teavitatud asutus asjakohase
informatsiooni ka kvaliteedisüsteemide heakskiitmise kohta. Teavitatud
asutus peab edastama asjakohase informatsiooni kvaliteedisüsteemi
heakskiitmisest keeldumise ja kvaliteedisüsteemi heakskiitmise kehtetuks
tunnistamise kohta teistele teavitatud asutustele.
2. jaotis
Moodul H1 ehk täielik kvaliteedi tagamine
§ 102. Täielik kvaliteedi tagamine koos projekti kontrollimise ja
lõpphindamise järelevalvega
Käesolev vastavushindamise protseduur koosneb eelnevas jaotises esitatud
vastavushindamise protseduurist käesolevast jaotisest tulenevate
erisustega.
§ 103. Taotlus
(1) Tootja esitab taotluse projekti hindamiseks teavitatud asutusele.
Taotlus peab võimaldama surveseadmeehitusest, valmistamisest ja
tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata selle vastavust direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(2) Taotluses peavad sisalduma:
1) tehnilised projekti kirjeldused,
sealhulgas kohaldatud standardid;
2) vajalikud tõendid punktis 1
nimetatud asjakohasuse kohta, eriti kui harmoneeritud standardeid pole
rakendatud täielikult.
(3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud vajalikud tõendid peavad sisaldama
tootja või kolmanda isiku labori kontrollide või katsete tulemusi.
§ 104. Teavitatud asutuse kohustused
(1) Teavitatud asutus peab hindama taotlust ja kui projekt vastab
direktiivi asjakohastele nõuetele, siis väljastama
projektihindamissertfikaadi.
(2) Projektihindamissertifikaat peab sisaldama kontrollimise järeldusi,
kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimist
võimaldavaid andmeid ning kui kohane, siis ka kirjeldust surveseadme või
lisaseadmete funktsioneerimisest.
(3) Iga teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele
asjakohase informatsiooni tema poolt projektihindamise sertifikaadi
kehtetuks tunnistamisest või selle väljastamisest keeldumisest.
§ 105. Projektihindamise sertifikaadi muutmine
Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kes
väljastas projektihindamise sertifikaadi, kõigist heakskiidetud
projektis tehtavatest muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada
surveseadme vastavust 1. osa 3. peatükis sätestatud olulistele
ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimustele, tuleb neile
muudatustele anda täiendav heakskiit. Täiendav heakskiit antakse
varasema projektihindamissertifikaadi lisana.
§ 106. Lõpphindamine
Paragrahvis 29 nimetatud lõpphindamine peab olema allutatud teavitatud
asutuse kõrgendatud jälgimisele erakorraliste kontrollvisiitide vormis.
Nende kontrollvisiitide käigus peab teavitatud asutus teostama
surveseadme kontrollimisi.
2. osa
NÕUDED LIHTSATELE SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE
HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD
5. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 107. Kohaldamisala
(1) Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse II liiki surveseadmetele
«Surveseadme ohutuse seaduse» mõistes ehk lihtsatele surveanumatele
(edaspidi anumad), mida valmistatakse seeriaviisiliselt ning mis
vastavad lõigete 2, 3 ja 4 nõuetele. Käesolevas osas sätestatut ei
kohaldata tulekustutitele.
(2) Anuma detailid ja koostud, millest oleneb rõhu all oleva anuma
tugevus, peavad olema valmistatud kvaliteetsüsinikterasest, legeerimata
alumiiniumist või mittevananevatest alumiiniumisulamitest.
(3) Anum valmistatakse kas:
1) ümara ristlõikega silindrilisest
osast, mis otstest on suletud väljapoole kumerate pöördkehakujuliste
ja/või lamedate põhjadega, mille geomeetriline telg ühtib silinderosa
teljega, või
2) kahest väljapoole kumerast pöördkehakujulisest
samateljelisest põhjast.
(4) Anuma maksimaalne töörõhk ei tohi ületada 30 bari ning töörõhu ja
anuma mahu korrutis (edaspidi PS×V) ei tohi ületada
10 000 bar×L.
(5) Minimaalne töötemperatuur ei tohi olla alla –50 °C ja maksimaalne
töötemperatuur üle 300 °C terasest ning 100 °C alumiiniumist või
alumiiniumisulamitest anumatel.
(6) Direktiiv käesoleva osa tähenduses on Euroopa Ühenduse Nõukogu
25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404 EMÜ lihtsaid surveanumaid
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220,
08.08.1987, lk 48), muudetud direktiividega 90/488/EMÜ (EÜT L 270,
02.10.1990, lk 25) ja 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 21).
§ 108. Nõuded olenevalt anuma rõhust
(1) Anumad, mille PS×V ületab 50 bar×L, peavad vastama 11. peatükis
sätestatud põhilistele ohutusnõuetele.
(2) Anumaid, mille PS×V on 50 bar×L või vähem, peavad olema valmistatud
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva hea inseneritava kohaselt.
Sellised anumad peavad olema varustatud §-s 119 toodud märgistusega.
Sellised anumad ei tohi olla varustatud CE märgiga.
6. peatükk
VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID
§ 109. Vastavushindamise protseduur enne valmistamist
(1) Enne anuma, mille PS×V ületab 50 bar×L, valmistamist ja mida
valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, peab tootja või
tootja volitatud esindaja omal valikul kas:
1) teavitama
heakskiidetud inspekteerimisasutust, kes pärast §-s 124 nimetatud anuma
projekti ja valmistamiskavandi hindamist koostab vastavussertifikaadi,
mis tõendab, et anuma projekt ja tootmiskavand on nõuetekohane või
2)
esitama näidisanuma §-s 112 sätestatud tüübihindamisele.
(2) Enne anuma, mille PS×V ületab 50 bar×L, valmistamist ja mida ei
valmistata täielikus või osalises kooskõlas harmoneeritud standarditega,
peab tootja või tootja volitatud esindaja esitama näidisanuma §-s 112
sätestatud tüübihindamisele.
§ 110. Vastavushindamise protseduur enne turule laskmist
(1) Anumad, mida valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega või
tüübihindamisega heakskiidetud näidisanuma järgi, peavad enne turule
laskmist olema läbinud käesolevas paragrahvis sätestatud
vastavushindamise.
(2) Kui anuma PS×V on suurem kui 3000 bar×L, peab olema teostatud toote
tõendamine (EC verification).
(3) Kui anuma PS×V ei ületa 3000 bar×L, kuid on suurem kui 50 bar×L,
peab tootja omal valikul kas:
1) koostama ja väljastama
vastavusdeklaratsiooni või
2) esitama anuma §-s 114 sätestatud
toote tõendamisele.
§ 111. Dokumentatsioon
Vastavushindamist puudutavad protokollid ja kirjavahetus peavad olema
koostatud eesti keeles või heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt
aktsepteeritavas keeles.
7. peatükk
TÜÜBIHINDAMINE
§ 112. Tüübihindamine
(1) Tüübihindamine on menetlus, mille käigus heakskiidetud
inspekteerimisasutus hindab ja tõendab, et näidisanum vastab direktiivi
asjakohastele nõuetele.
(2) Tootja või tootja volitatud esindaja esitab taotluse näidisanuma või
ühe anumagrupi näidisanuma tüübihindamise teostamiseks ainult ühele
heakskiidetud inspekteerimisasutusele. Koos taotlusega esitatakse
valmistamiseks kavandatava anuma näidis.
(3) Lõikes 2 nimetatud taotlus peab sisaldama:
1) tootja või
tootja volitatud esindaja nime ja aadressi ning anuma valmistamiskohta;
2)
anuma projekti ja tootmiskavandit.
(4) Tüübihindamisel tuleb hinnata mitte ainult esitatud anuma projekti
ja tootmiskavandit, vaid ka esitatud näidisanumat.
(5) Anuma hindamisel tuleb kontrollida, kas see:
1) on valmistatud
kooskõlas anuma projektiga ja tootmiskavandiga ning kas seda võib
ettenähtud kasutamistingimustes ohutult kasutada;
2) vastab
olulistele ohutusnõuetele, tehes vajalikud uuringud ja katsed.
§ 113. Tüübihindamise sertifikaat
(1) Kui anum vastab kõigile sellele kehtestatud nõuetele, siis koostab
heakskiidetud inspekteerimisasutus tüübihindamise sertifikaadi ja
edastab selle tüübihindamist taotlenud isikule.
(2) Tüübihindamise sertifikaat peab sisaldama hindamiste tulemusi,
viitama kõigile asjaoludele, mille alusel tüübihindamise sertifikaat
väljastatakse. Tüübihindamise sertifikaadile lisatakse heakskiidetud
näidisanuma identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.
(3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes keeldus väljastamast
tüübihindamise sertifikaati, peab sellest teavitama teisi heakskiidetud
inspekteerimisasutusi. Heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes võttis
tüübihindamise sertifikaadi tagasi, peab sellest teavitama selle riigi
asjakohast asutust, kes talle tegutsemisõiguse andis. Nimetatud asutus
teavitab teisi Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohaseid asutusi ja
Euroopa Komisjoni, esitades ühtlasi sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.
(4) Tüübihindamise sertifikaadi koopiaid võivad nõuda ja saada teised
heakskiidetud asutused ja turujärelevalve asutused. Põhjendatud juhul
võib nõuda ja saada koopia anuma projektist ja tootmiskavandist ning
uuringute ja katsete protokollidest.
8. peatükk
TOOTE TÕENDAMINE
§ 114. Toote tõendamine
(1) Toote tõendamine on menetlus, millega tootja või tootja volitatud
esindaja hindab ja tõendab, et anumad, mida on kontrollitud vastavalt
lõikele 4, vastavad:
1) paragrahvis 113 nimetatud
tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud anumatüübile või
2)
nõuetekohasele anuma projektile ja valmistamiskavandile, mille kohta on
väljastatud §-s 109 nimetatud vastavussertifikaat.
(2) Tootja peab valmistamisprotsessis rakendama kõiki vajalikke meetmeid
tagamaks, et anumad vastavad lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud
dokumentidele.
(3) Tootja või tootja volitatud esindaja paigaldab anumale CE märgi ja
koostab vastavusdeklaratsiooni.
(4) Kontrollimaks anuma vastavust käesolevas osas kehtestatud nõuetele
peab heakskiidetud inspekteerimisasutus teostama vajalikke uuringuid ja
katseid.
(5) Tootja peab esitama oma anumad ühtlaste partiidena ja rakendama
kõiki vajalikke meetmeid tagamaks valmistamisprotsessis kõikide partiide
ühetaolisuse. Need partiid peavad olema varustatud
tüübihindamissertifikaadiga või kui partiid ei ole valmistatud
heakskiidetud näidisanuma järgi, siis anuma projekti ja
valmistamiskavandiga. Kui partii on varustatud anuma projekti ja
valmistamiskavandiga, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus
kontrollima anuma projekti ja valmistamiskavandit selle nõuetele
vastavuse tõendamiseks.
(6) Partii kontrollimisel peab heakskiidetud inspekteerimisasutus
tagama, et anumad on valmistatud ja kontrollitud anuma projekti ja
valmistuskavandi kohaselt. Kontrollimaks anuma pidavust peab
heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema iga partiisse kuuluvale
anumale hüdrostaatilise või samaväärse pneumaatilise katse anuma
1,5-kordsel ettenähtud töörõhul. Pneumaatiline katse tuleb teha
arvestades kehtivaid ohutusnõudeid. Kontrollimaks keevisliidete
kvaliteeti peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema katseid
katsekehadega, mida võetakse tootja valikul kas toodangunäidise
katsekehast või anumast. Keevisliidete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb
katsetada pikiõmblust. Kui piki- ja ringõmblustel on kasutatud erinevaid
keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringõmblustel.
(7) Heakskiidetud partiide puhul kinnitab heakskiidetud
inspekteerimisasutus või laseb kinnitada igale anumale oma
registreeringunumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku
vastavussertifikaadi. Tootja võib heakskiidetud inspekteerimisasutuse
nõusolekul kinnitada heakskiidetud inspekteerimisasutuse
registreeringunumbri juba anuma valmistamise ajal. Turule lasta võib
kõiki sellisesse partiisse kuuluvaid anumaid, välja arvatud neid, mis ei
läbinud hüdrostaatilist või pneumaatilist katset.
(8) Kui partiid ei kiideta heaks, peab heakskiidetud
inspekteerimisasutus või turujärelevalve asutus rakendama kõiki
asjakohaseid meetmeid takistamaks sellesse partiisse kuuluvate anumate
turule laskmist. Kui korduvalt keeldutakse partiid heaks kiitmast, võib
heakskiidetud inspekteerimisasutus peatada statistilise tõendamise.
(9) Tootja või tootja volitatud esindaja peavad olema võimelised esitama
nõudmisel heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt väljastatud
vastavussertifikaate.
§ 115. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse järelevalve
(1) Tootja, kes täidab §-s 116 sätestatud kohustusi, peab anumale
paigaldama CE märgi, millega deklareerib, et anum vastab:
1)
anuma projekti ja valmistamiskavandile, mille kohta on väljastatud
vastavussertifikaat või
2) heakskiidetud näidisanumale.
(2) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, muutub tootja CE märgi
paigaldamisega heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolse järelevalve
alla kuuluvaks. Sellise järelevalve eesmärgiks on tagada, et tootja
täidab nõuetekohaselt §-st 116 tulenevaid kohustusi.
(3) Kui anumaid valmistati heakskiidetud näidisanuma järgi, siis teostab
järelevalvet see heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas
tüübihindamise sertifikaadi. Kui anumaid valmistati heakskiidetud anuma
projekti või valmistamiskavandi kohaselt, siis teostab järelevalvet see
heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas vastavussertifikaadi.
9. peatükk
TOOTJA JA HEAKSKIIDETUD INSPEKTEERIMISASUTUSE
KOHUSTUSED
§ 116. Tootja kohustused
(1) Kui tootja paigaldab CE märgi, peab enne valmistamise alustamist
saatma heakskiidetud inspekteerimisasutusele, kes väljastas
tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, dokumendi, mis
kirjeldab valmistamisprotsessi ja kõiki eelnevalt kindlaksmääratud
süsteemseid meetmeid, mis on võetud kasutusele tagamaks anuma vastavust
harmoneeritud standarditele või heakskiidetud näidisanumale.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokument peab sisaldama:
1) anuma
konstruktsioonile sobivate tootmis- ja kontrollivahendite kirjelduse;
2)
kontrollidokumendi, mis kirjeldab tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid
kontrollimisi ja katseid, selleks kasutatavaid menetlusi ning sagedust;
3)
kohustuse teha uuringuid ja katseid vastavalt eespool nimetatud
kontrollidokumendile ning teha hüdrauliline survekatse või heakskiidetud
inspekteerimisasutuse nõusolekul pneumaatiline survekatse igale
valmistatavale anumale 1,5-kordse kavandatud töörõhuga;
4)
anuma tootmis- ja hoiukohtade aadresse ning valmistamise alustamise
kuupäeva.
(3) Lõike 2 punktis 3 sätestatud uuringuid ja katseid peab tegema
kvalifitseeritud personali vastutusel, kes on tootmispersonalist
piisavalt sõltumatud.
(4) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, peab tootja võimaldama järelevalve
teostamise võimaldamise eesmärgil juurdepääsu valmistamis- ja
hoiustamiskohtadesse järelevalve eest vastutavatele heakskiidetud
inspekteerimisasutustele ning lubama sellel valida välja näidisanumaid,
samuti esitama kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni,
eelkõige:
1) anuma projekti ja valmistamiskavandi;
2)
kontrolliaruande;
3) tüübihindamissertifikaadi või
vastavussertifikaadi;
4) aruande tehtud uuringutest ja katsetest.
§ 117. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse kohustused
(1) Kui anumat ei valmistata heakskiidetud näidisanuma järgi, peab
heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas
tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, enne anumate
valmistamise alustamist hindama § 116 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja
anuma projekti ja valmistamiskavandi alusel anuma nõuetele vastavust.
(2) Kui anuma PS×V ületab 200 bar×L, peab heakskiidetud
inspekteerimisasutus:
1) tagama, et tootja tõepoolest kontrollib
seeriaviisiliselt toodetavaid anumaid vastavalt § 116 lõike 2 punktis 3
sätestatule;
2) pisteliselt kontrollima anumaid nende valmistus-
ja hoiukohtades.
(3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus peab esitama kontrollimise
aruande koopia selle riigi asjakohasele asutusele, kes teda volitas
täitma heakskiidetud inspekteerimisasutuse kohustusi, ja Euroopa
Komisjonile. Teiste heakskiidetud inspekteerimisasutuste nõudmisel peab
heakskiidetud inspekteerimisasutus esitama neile kontrollimise aruande.
10. peatükk
CE MÄRK JA MUU MÄRGISTUS NING ANUMA
TEABEGA
VARUSTAMINE
§ 118. CE märk
(1) CE märgi paigaldamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12.
detsembri 2000. a määruse nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja
paigaldamise kord» nõudeid arvestades käesolevast määrusest tulenevate
erisustega.
(2) CE märk ja §-s 119 loetletud märgistused peavad olema kantud anumale
või anumale kinnitatud andmeplaadile nähtavalt, kergesti loetavalt ja
kustutamatult.
(3) CE märgi juurde peab olema lisatud vastavusmärgi paigaldamise aasta
kaks viimast numbrit ning heakskiidetud inspekteerimisasutuse, kes
osales toote tõendamisel või teostas järelevalvet, tunnusnumber.
§ 119. Muu märgistus
(1) Anumale või anuma andmeplaadile peab olema kantud vähemalt järgmine
informatsioon:
1) maksimaalne töörõhk (PS baarides);
2)
maksimaalne töötemperatuur (Tmax °C);
3)
minimaalne töötemperatuur (Tmin °C);
4)
anuma maht (V liitrites);
5) tootja nimi või märgis;
6)
anuma tüüp ja toote või partii seerianumber;
7) CE
märgi paigaldamise aastaarvu kaks viimast numbrit.
(2) Kui lõikes 1 loetletud andmete esitamiseks on kasutatud andmeplaati,
tuleb see kavandada selliselt, et seda ei saaks taaskasutada ja sellel
peab olema vaba ruumi info lisamiseks.
§ 120. Kasutusjuhend
(1) Anumale tuleb kaasa anda tootja poolt koostatud anuma kasutusjuhend.
Kui anum lastakse Eesti turule, peab kasutusjuhend olema eesti keeles.
(2) Kasutusjuhendis peab olema järgnev teave:
1) paragrahvi 119
lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 loetletud andmed;
2) anuma
ettenähtud kasutusotstarve;
3) anuma paigaldus ja hooldusnõuded
anuma ohutuse tagamiseks.
11. peatükk
PÕHILISED OHUTUSNÕUDED
§ 121. Materjalid
(1) Anuma valmistamiseks valitud materjalid peavad vastama anuma
ettenähtud kasutusotstarbele ja käesolevas paragrahvis esitatud
nõuetele. Terasest ja alumiiniumist anumate valmistamisel kasutatavad
materjalid peavad olema varustatud nende materjalide tootja poolt
materjali sertifikaadiga.
(2) Anuma rõhu all olevate osade valmistamiseks kasutatavad materjalid
peavad olema:
1) keevitatavad;
2) plastsed ja sitked, et
purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra
murdumisena;
3) vananemisest mitte ebasoodsalt mõjutatavad.
(3) Terasanumate valmistamisel kasutatav mittelegeeritud teras peab
vastama järgmistele nõuetele:
1) see peab olema rahulik või
poolrahulik ja see peab tarnimisel olema normaliseeritud või sellele
võrdväärses olekus;
2) süsinikusisaldus toote kohta
peab olema väiksem kui 0,25% ja nii väävli- kui ka fosforisisaldus peab
olema väiksem kui 0,05%;
3) maksimaalne tõmbetugevus R
m max peab olema väiksem kui 580 N/mm2;
4)
katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel: paksusega ≥
3 mm : A ≥ 22%, paksusega 3 mm : A80 mm ≥ 17%;
5)
katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud katsekehadel:
paksusega ≥ 3 mm : A ≥ 20%, paksusega 3 mm : A80 mm
≥ 15%;
6) löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab
minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2
. Ainult üks omadusest võib olla väiksem kui 35 J/cm2
, kuid mitte alla 25 J/cm2. Seda omadust kontrollitakse
juhul, kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne
töötemperatuur on alla –10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm.
(4) Alumiiniumanumate valmistamisel kasutataval legeerimata alumiiniumil
peab alumiiniumisisaldus olema vähemalt 99,5% ja §-s 107 käsitletud
sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele
korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.
(5) Alumiiniumanumate valmistamisel kasutatavad materjalid peavad
vastama järgmistele nõuetele:
1) tarnitavad materjalid
peavad olema lõõmutatud olekus;
2) maksimaalne tõmbetugevus
Rm max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2
;
3) katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel A ≥
16%;
4) katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud
katsekehadel A ≥ 14%.
(6) Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse anuma elementide kokku või
külgekeevitamiseks, peavad olema otstarbekohased ja sobima
keevitatavatele materjalidele.
(7) Lisamaterjalid, millest sõltub anuma tugevus, tuleb toota lõigetes 1
ja 2 nimetatud materjalidest või teistest terastest, alumiiniumist või
alumiiniumsulamist, mis sobivad kokku materjalidega, mida kasutatakse
rõhualuste osade valmistamiseks. Ülalmainitud materjalidel peab
madalaimal töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus.
(8) Keevitatud anumate kõik rõhuvabad osad tuleb valmistada
materjalidest, mis sobivad kokku nende osadega, mille külge need
keevitatakse.
§ 122. Anuma projekt
(1) Tootja peab anuma konstrueerimisel määratlema selle tulevase
rakenduse ja valima:
1) minimaalse töötemperatuuri Tmin
;
2) maksimaalse töötemperatuuri Tmax;
3)
maksimaalse töörõhu PS.
(2) Kui aga valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui –10 °C,
peavad materjalidele esitatavad nõuded olema täidetud ikkagi –10 °C
juures.
(3) Tootja peab arvesse võtma ka järgnevaid asjaolusid:
1)
anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;
2) anumaid peab saama
tühjendada vedelikest;
3) mehaanilised omadused peavad säilima
kogu selle aja vältel, mil anumat ettenähtud otstarbel kasutatakse;
4)
anumad peavad juhendis ettenähtud kasutamistingimustel ja sihipärase
rakenduse korral olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest;
5)
ettenähtud kasutustingimustel ei tohi anumaid koormata pingetega, mis
võib kahjustada nende kasutamisohutust;
6) ettenähtud
kasutustingimustel ei tohi siserõhk püsivalt ületada maksimaalset
töörõhku PS, kuigi hetkeliselt võib seda ületada kuni 10%.
(4) Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või
sellele samaväärse tugevusega keevitusviisiga. Kumerpõhjadel, välja
arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline ääris.
§ 123. Seinapaksus
(1) Kui anumal PS×V ei ületa 3000 bar×L, tuleb tootjal valida üks lõikes
2 (arvutuslik meetod) või lõikes 3 (katseline meetod) esitatud
meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS×V on suurem kui 3000
bar×L või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus
määrata lõikes 2 esitatud meetodi järgi. Silindrilise koostu ja põhjade
tegelik paksus peab terasest anumatel olema vähemalt 2 mm ja
alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.
(2) Anuma rõhu all olevate osade minimaalse seinapaksuse arvutamisel
tuleb arvesse võtta pingete suurust ja järgmisi nõudeid:
1)
kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud
maksimaalne töörõhk;
2) lubatav üldine tangensiaal
(membraan)pinge ei tohi ületada vähimat väärtust kahest, kas 0,6 ReT
või 0,3 Rm;
3) anuma tootja peab lubatava pinge
määramisel kasutama materjali tootja poolt garanteeritud R
eT ja Rm min väärtusi;
4) kui
anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatse meetodiga
keevitatud pikiõmblust, tuleb eeltoodu alusel arvutatud paksus korrutada
teguriga 1,15.
(3) Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks
töökeskkonna temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku,
kusjuures perimeetri jäävpikenemine ei tohi ületada 1%.
§ 124. Tootmisprotsess
(1) Anumate valmistamine ja kontrollimine tootmise käigus peab toimuma
vastavalt §-s 125 käsitletud anuma projektile ja valmistamiskavandile.
(2) Anuma osade ettevalmistamine (näiteks pressimine ja servade
valmendus) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid
mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid mõjutada anuma ohutust.
(3) Keevisõmbluse ja sellega külgneva termilise mõju tsooni omadused
peavad vastama keevitatavate põhimaterjalide omadustele ja neis ei tohi
olla anuma ohutust mõjutavaid pinna- ega sisedefekte. Keevitusi võivad
teha ainult atesteeritud keevitajad või keevitusoperaatorid, kasutades
selleks heakskiidetud keevitusmeetodeid, mida nad hästi valdavad.
Atesteerimist või keevitusmeetodid kiidab heaks heakskiidetud
inspekteerimisasutus.
(4) Tootja peab tootmise käigus pidevalt jälgima keevituse kvaliteeti,
tehes adekvaatseid protseduure kasutades vajalikke katsetusi. Katsete
tulemused tuleb dokumenteerida.
(5) Anuma peab varustama tootja poolt koostatud kasutusjuhendiga.
§ 125. Anuma projekt ja valmistamiskavand
(1) Anuma projekt ja valmistamiskavand peavad kirjeldama rakendatavaid
meetodeid ja operatsioone, mis tagavad §-des 121–124 sätestatud oluliste
ohutusnõuete või harmoneeritud standardite nõuete järgimise.
(2) Anuma projekt ja valmistamiskavand peab sisaldama lisaks lõikes 1
sätestatule ka järgmisi andmeid:
1) antud tüüpi anuma
detailne tööjoonis;
2) juhendid;
3) dokument, mis
käsitleb valitud materjale, kasutatavaid keevitusprotsesse, teostatavaid
kontrolle ja anuma konstruktsiooni puudutavaid üksikasju.
(3) Kui valmistamisel kasutatakse §-des 114–117 sätestatut, siis peab
valmistamiskavand sisalduma ka:
1) tunnistused sobivate
keevitusprotseduuride heakskiitmise ja keevitajate või
keevitusoperaatorite atesteerimise kohta;
2) detailide või koostude
valmistamiseks kasutatavate materjalide, millest sõltub anuma tugevus,
inspekteerimissildid;
3) teostatud kontrollimiste ja katsetuste
protokollid või kirjeldus kavandatavatest kontrollimistest ja
katsetustest.
12. peatükk
MÄÄRATLUSED JA TÄHISED
§ 126. Määratlused
(1) Arvutuslik rõhk (P) on tootja poolt valitud ülerõhk, millest
lähtuvalt määratakse rõhu all olevate osade seinapaksus.
(2) Maksimaalne töörõhk (PS) on maksimaalne ülerõhk, mida võib rakendada
normaalsetel töötingimustel.
(3) Minimaalne töötemperatuur (Tmin) on anuma seina
madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel.
(4) Maksimaalne töötemperatuur (Tmax) on kõrgeim
püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel
töötingimustel.
(5) Voolavuspiir (RET) on teatav materjali tugevusnäitaja
maksimaalsel töötemperatuuril (Tmax):
1) ülemine
voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine
voolavuspiir, või
2) suhteline voolavuspiir Rp0,2, või
3)
suhteline voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral.
(6) Anumate partii koosneb kuni 3000 sama tüüpi ühesugusest anumast.
(7) Seeriatootmiseks loetakse käesoleva määruse mõistes püsivas
tootmisprotsessis teatava etteantud ajavahemiku vältel rohkem kui ühe
sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma valmistamist sama
tootmistehnoloogiat kasutades.
(8) Materjali sertifikaat on dokument, milles tootja kinnitab, et
tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele ning milles ta esitab
tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja
mehaanilised omadused, mis on määratud sama tootmisprotsessi tulemusena
saadud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.
(9) Käesolevas määruses kasutatud tähised on antud tabelis 2.
Tabel 2. Tähised
A
|
katkevenivus (Lo = 5,65 
So)
|
%
|
A 80
|
katkevenivus (Lo = 80 mm)
|
%
|
KCV
|
löögisitkus
|
J/cm2
|
P
|
arvutuslik rõhk
|
Bar
|
PS
|
töörõhk
|
Bar
|
Ph
|
hüdraulilise või pneumaatilise katse rõhk
|
Bar
|
Rp0,2
|
suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 0,2%
|
N/mm2
|
RET
|
voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril
|
N/mm2
|
ReH
|
ülemine voolavuspiir
|
N/mm2
|
Rm
|
tõmbetugevus
|
N/mm2
|
Tmax
|
maksimaalne töötemperatuur
|
°C
|
Tmin
|
minimaalne töötemperatuur
|
°C
|
V
|
anuma maht
|
L
|
Rm, max
|
maksimaalne tõmbetugevus
|
N/mm2
|
Rp1,0
|
suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 1,0%
|
N/mm2
|
§ 127. Anuma rühm
(1) Anumad moodustavad anumate rühma, kui nad erinevad näidisanumast
ainult diameetrilt, eeldusel, et § 123 lõike 2 või 3 nõuded on täidetud,
ja/või silindrilise osa pikkuselt järgmistes piirides:
1)
kui näidisanumal on lisaks põhjadele olemas ka silindrikere ühest või
mitmest rõngaslülist, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt
ühest rõngaslülist kere;
2) kui näidisanum koosneb
ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal
kerelülisid olla.
(2) Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade ja/või
liidete konstruktsiooni muutmist, tuleb iga teisenduse puhul esitada
eraldi joonisel.
3. osa
NÕUDED IV LIIKI SURVESEADMETELE EHK AEROSOOLIBALLOONIDELE NING NENDE
NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD
13. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 128. Mõisted
Käesolevas osas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
rõhk on sisemine rõhk baarides;
2) katserõhk on rõhk,
millele allutatakse täitmata aerosooliballooni anum 25 sekundi jooksul
ilma, et tekiks mingit leket või et metallist või plastist
aerosooliballooni anuma kuju ei muutuks püsivalt ja visuaalselt
tajutavalt;
3) purunemisrõhk on madalaim rõhk, mis põhjustab
aerosooliballooni anuma purunemise või rebenemise;
4) kogumaht
on avatud aerosooliballooni maht milliliitrites mõõdetuna
aerosooliballooni põhjast selle ülemise servani;
5)
netomaht on täidetud ja suletud aerosooliballooni maht milliliitrites;
6)
vedela faasi ruumala on täidetud ja suletud aerosoolis oleva
mittegaasilise aine ruumala;
7) katsetingimused on hüdraulilise
surve- ja purunemiskatse rõhkude väärtused temperatuuril 20 °C (±5 °C);
8) süttiv täiteaine on tahke aine või ainete segu, mis on kergesti
süttiv või võib hõõrdumise tulemusena põhjustada põlengu või soodustada
selle tekkimist, gaas või gaasisegu, mille süttimispiirkond õhuga
kokkupuutel on temperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 1,013 baari, või
vedelik, mille leekpunkt ei ületa 93 °C. Süttiv täiteaine ei ole
pürofoorne, isekuumenev ega veega reageeriv aine või segu, mis ei tohi
kunagi olla aerosooliballoonide täiteaineks;
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2010]
9) tuleohtlik aerosool on Euroopa Ühenduse Nõukogu 20. mai 1975. aasta
direktiivis 75/324/EMÜ aerosooldispensereid käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1979, lk 40)
«tuleohtlikuks» või «eriti tuleohtlikuks» liigitatud aerosool.
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2010]
§ 129. Nõuded aerosooliballooni märgistamisele
(1) Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise teabega:
1)
aerosooliballooni turule laskja nimi ja aadress või kaubamärk;
2)
aerosooliballooni vastavusmärk;
3) partii täitja
identifitseerimist võimaldav koodmärk;
4) lõigetes 2 ja 3
sätestatud ohumärgistus;
5) täiteaine hulk massi- ja
mahuühikutes.
(2) Aerosooliballoonile peab olema kantud kasutamist puudutavad
täiendavad ohutusnõuded, mis hoiatavad tarbijat aerosooliballoonist
tulenevate ohtude eest. Kui aerosooliballoonile on lisatud eraldi
kasutusjuhised, peavad ka need sisaldama nimetatud ohutusnõudeid.
Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise hoiatuslausega: «Rõhu
all olev: mitte hoida päikese käes ja temperatuuril üle 50 °C. Keelatud
purustada ja põletada ka peale kasutamist.»
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust 29.04.2009]
(3) Tuleohtlikku aerosooli sisaldaval aerosooliballoonil peab olema
leegimärk ning sõltuvalt aerosooli liigitusest märgistus «tuleohtlik»
või «eriti tuleohtlik». Nimetatud aerosooliballoonil peavad olema
järgmised ohutuslaused: «Tühjendamine lahtisse tulle või hõõguvasse
ainesse keelatud.»; «Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada!»;
«Hoida lastele kättesaamatult.».
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2009]
(4) Kui aerosooliballoon sisaldab süttivat täiteainet ja aerosool ei ole
tuleohtlik aerosool, peab aerosooliballoon olema varustatud infoga süttiva
täiteaine mahu kohta järgmiselt: «Sisaldab X massi% süttivaid
täiteaineid.».
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2009]
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud märgistus peab olema kantud
aerosooliballoonile, kui see pole võimalik, siis aerosooliballooni
sildile, nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult.
§ 130. Aerosooliballooni vastavusmärk
(1) Enne aerosooliballooni turule laskmist peab sellele olema kinnitatud
aerosooliballooni vastavusmärk «3» (ümberpööratud epsilon) kinnitamaks,
et aerosooliballoon vastab kõigile kehtestatud nõuetele.
(2) Aerosooliballoonile võib kanda muud märgistust tingimusel, et seda
ei oleks võimalik ekslikult pidada lõikes 1 sätestatud aerosooliballooni
vastavusmärgiks.
14. peatükk
NÕUDED AEROSOOLIBALLOONI VALMISTAMISEL JA TÄITMISEL
§ 131. Üldnõuded
(1) Täidetud aerosooliballoon peab vastama tavapärases kasutus- ja
hoiustamistingimustes käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
(11) Aerosooliballooni valmistamisel tuleb analüüsida
aerosooliballooniga seotud ohte, sealhulgas neid, mis tulenevad
tavapärasel või põhjendatult eeldataval kasutamisel väljastatud pihuse
sissehingamisest, võttes arvesse piisa jaotumist suuruse järgi koos
täiteaine füüsikaliste ja keemiliste omadustega.
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2009]
(2) Aerosooliballooni tühjendusseade peab võimaldama aerosooliballooni
tavapärastes hoiustamis- või transporditingimustes hermeetiliselt
sulgeda. Tühjendusseade peab olema kaitstud (näiteks kaitsekapsliga)
juhuslike avanemiste ja vigastuste vältimiseks.
(3) Aerosooliballoonis olev aine ei tohi nõrgendada tema mehhaanilist
vastupidavust (ka pikaajalisel hoiustamisel).
(4) Aerosooliballooni vedela faasi ruumala tohib temperatuuril 50 °C olla
kuni 90% netomahust.
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2009]
§ 132. Erinõuded metallist aerosooliballoonile
(1) Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse väiksema rõhuga kui 6,77
bari temperatuuril 50 °C, katserõhk peab võrduma vähemalt 10 bariga.
Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse kõrgema rõhuga kui 6,77 bari
(kaasa arvatud) temperatuuril 50 °C, katserõhk peab olema 50% võrra
suurem kui aerosooliballooni sisemine rõhk temperatuuril 50 °C.
(2) Aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 13,2 baari.
Kui aerosooliballoon sisaldab gaasi või gaasisegu, mis on süttiv täiteaine
käesoleva määruse § 128 punkti 8 tähenduses, võib suurim lubatud rõhk
temperatuuril 50 °C olla 12 baari.
[RTL 2009, 76, 1111 - jõust.
29.04.2010]
(3) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1111
– jõust. 29.04.2010]
§ 133. Erinõuded kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile
(1) Plastist kaitsekattega või muul viisil püsivalt kaitstud klaasist
anumat tohib täita kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaasiga.
(2) Anuma kaitseks tuleb kasutada plastist või mõnest muust sobivast
materjalist kaitsekatet, mis on kavandatud ära hoidma aerosooliballooni
purunemisel eralduvatest klaasikildudest tekkivat ohtu. Kaitsekate peab
olema kavandatud selliselt, et temperatuuril 20 °C aerosooliballooni
kukutamisel 1,78 meetri kõrguselt betoonpõrandale ei tekiks lendavaid
klaasikilde.
(3) Kokkusurutud või lahustatud gaasiga täidetav aerosooliballoon peab
vastu pidama katserõhule vähemalt 12 bari. Veeldatud gaasiga täidetav
aerosooli anum peab vastu pidama katserõhule vähemalt 10 bari.
(4) Kokkusurutud gaasiga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril
50 °C ei tohi ületada 9 bari. Lahustatud gaasiga täidetud
aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 8 bari.
(5) Veeldatud gaasiga või nende seguga täidetud aerosooliballooni rõhk
temperatuuril 20 °C ei tohi ületada tabelis 3 toodud väärtusi (seejuures
võib kasutada ekstrapoleerimist).
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2010]
Tabel 3
Kogumaht V (ml)
|
Veeldatud gaasi kogus vedela faasi ruumalast (massi%)
|
20%
|
50%
|
80%
|
50 = V = 80 ml
|
3,5 bar
|
2,8 bar
|
2,5 bar
|
80 V = 160 ml
|
3,2 bar
|
2,5 bar
|
2,2 bar
|
160 V = 220 ml
|
2,8 bar
|
2,1 bar
|
1,8 bar
|
§ 134. Erinõuded kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile
(1) Kaitsekatteta klaasist aerosooliballooni anuma katserõhk peab olema
vähemalt 12 bari ning neid aerosooliballoone võib täita üksnes veeldatud
või lahustatud gaasiga.
(2) Lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballoonis ei tohi temperatuuril
50 °C olla 8 barist suuremat rõhku. Veeldatud gaasiga täitetud
aerosooliballoonis ei tohi rõhk temperatuuril 20 °C ületada tabelis 4
toodud väärtusi.
(3) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1111
– jõust. 29.04.2010]
Tabel 4
Kogumaht V (ml)
|
Veeldatud gaasi kogus vedela faasi
ruumalast (massi%)
|
20%
|
50%
|
80%
|
50 = V = 70 ml
|
1,5 bar
|
1,5 bar
|
1,25 bar
|
70 V = 150 ml
|
1,5 bar
|
1,5 bar
|
1 bar
|
§ 135. Erinõuded plastist aerosooliballoonile
(1) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis võib purunemisel
tekitada kilde, kohaldatakse samu nõudeid, mida kohaldatakse
kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile.
(2) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis purunemisel ei tekita
kilde, kohaldatakse samu nõudeid, mida kohaldatakse kaitsekattega
klaasist anumaga aerosoolile.
15. peatükk
AEROSOOLIBALLOONI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE
§ 136. Surve- ja purunemiskatsed
(1) Tühjale aerosooliballoonile tehtav hüdrauliline survekatse peab
tõendama, et metallist, klaasist või plastist aerosooliballoon vastab
§-des 132, 133 ja 134 sätestatud nõuetele.
(2) Metallist aerosooliballooni anuma peab välja praakima, kui
hüdraulilisel survekatsel tekib sellele ebasümmeetrilisi või suuri
kujumuutusi või muid sarnaseid defekte. Põhja- või ülaosa väike
sümmeetriline kujumuutus on lubatud tingimusel, et aerosooliballooni
anum läbib purunemiskatse.
(3) Tühjale metallist aerosooliballooni anumale tehtav purunemiskatse
peab tõendama, et anuma purunemisrõhk on vähemalt 20% kõrgem kui
aerosooliballooni anuma survekatsele esitatav nõue.
(4) Kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile tehtav kukkumiskatse peab
tõendama, et aerosooliballoon vastab § 133 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
§ 137. Täidetud aerosooliballooni lõplik kontroll
Täidetud aerosooliballooni lõplik kontroll toimub vastavalt direktiivile
75/324/EMÜ.
[RTL 2009, 76, 1111 – jõust.
29.04.2010]
4. osa
LÕPPSÄTTED
§ 138. Nõuded ja vastavushindamise protseduurid teatud surveseadmetele
(1) Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi
84/525/EMÜ õmbluseta terasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide
õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 1), Euroopa
Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/526/EMÜ
õmbluseta mittelegeeralumiiniumist ja -alumiiniumisulamitest
gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta
(EÜT L 300, 19.11.1984, lk 20) ja Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri
1984. aasta direktiivi 84/527/EMÜ keevitatud mittelegeerterasest
gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta
(EÜT L 300, 19.11.1984, lk 48) artiklites 1 nimetatud gaasiballoone
tuleb valmistada nimetatud direktiivide lisa 1 punktide 1, 2 ja 3 nõuete
kohaselt.
(2) Vastavushindamise protseduurid III liiki surveseadmetele ehk
transporditavatele surveseadmetele kehtestatakse eraldi määrusega.
(3) Nõuded V liiki anumatele kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» alusel.
(4) VI liiki kuuluv surveseade, milles rõhk on oluline ohutust määrav
tegur, tuleb valmistada hea inseneritava kohaselt.
§ 140. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 141. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2004. aasta 1. juunil.
1 Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu
29. mai 1997. aasta direktiivi 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate
liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk
1); Euroopa Ühenduse Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/404 EMÜ
lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (EÜT L 220, 08.08.1987, lk 48), muudetud direktiividega 90/488/EMÜ
(EÜT L 270, 02.10.1990, lk 25), 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 21),
Euroopa Ühenduse Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiivi 75/324/EMÜ
aerosooldispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (EÜT L 147, 09.06.1979, lk 40), muudetud direktiividega 94/1/EÜ (EÜT
L 23, 28.01.1994) ja 2008/47/EÜ (ELT L 96, 9.04.2008, lk 15-28); Euroopa
Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/525/EMÜ õmbluseta
terasest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusnormide
ühtlustamise kohta (EÜT L 300, 19.11.1984, lk 1), Euroopa Ühenduse Nõukogu
17. septembri 1984. aasta direktiivi 84/526/EMÜ õmbluseta
mittelegeeralumiiniumist ja -alumiiniumisulamitest gaasiballoone
käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300,
19.11.1984, lk 20) ja Euroopa Ühenduse Nõukogu 17. septembri 1984. aasta
direktiivi 84/527/EMÜ keevitatud mittelegeerterasest gaasiballoone
käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 300,
19.11.1984, lk 48)
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. mai 2004. aasta määruse
nr 129
lisa
|
VASTAVUSHINDAMISE TABELID KÄESOLEVA MÄÄRUSE
1. OSA
KOHTA
1. Joonistes esinevad viited erinevate kategooriate moodulitele on
järgnevad:
I = Moodul A
II = Moodul A1, D1, E1
III = Moodul B1+D, B1+F, B+E, B+C1, H
IV = Moodul B+D, B+F, G, H1
2. Ohutusseadised kuuluvad kategooriasse IV. Erandina võivad konkreetse
seadme jaoks valmistatud ohutusseadised kuuluda kaitstava seadmega
samasse kategooriasse.
3. Lisaseadised jaotatakse vastavalt:
–maksimaalsele lubatud
töörõhule PS ja
–mahule V või nominaalsele suurusele
DN kui vajalik ja
–fluidumite grupile, mille jaoks seade on
projekteeritud,
vastavat anumate või torustiku tabelit kasutatakse vastavushindamise
kategooria määratlemisel.
Kui nii maht kui nominaalne suurus on vajalikud kategooria
määratlemisel, liigitatakse surveseadis kõrgemasse kategooriasse.
4. Piirjooned järgnevates vastavushindamise joonistes viitavad iga
kategooria ülemisele piirile.
Joonis 1

Erandina peab I ja II kategooria anumad, mis sisaldavad ebastabiilset
gaasi, liigitama joonis 1 põhjal kategooriasse III.
Joonis 2

Erandina peab kaasaskantavad tulekustutid ja hingamisseadmete balloonid
liigitama vähemalt kategooriasse III.
Joonis 3

Joonis 4

Erandina peab kuuma vett genereeriva seadmestiku puhul sooritama
projektihindamise (Moodul B1) §-des 21, 22, 33, § 38 lõike 2
punktides 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele vastavuse osas või
täieliku kvaliteedi tagamise protseduuri (Moodul H).
Joonis 5

Erandina peab vaakumkatelde puhul sooritama vastavushindamise
protseduuri, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest.
Joonis 6

Erandina peab kategooriate I või II torustikud, mis sisaldavad
ebastabiilset gaasi tabeli 6 alusel liigitama kategooriasse III.
Joonis 7

Erandina peab kategooria II torustikud, mis sisaldavad fluidumeid
temperatuuril üle 350 °C tabeli 7 alusel liigitama kategooriasse III.
Joonis 8

Joonis 9
