Sihtkohas ja piiripunktis tehtava veterinaarkontrolli kord

Väljaandja:	Põllumajandusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	22.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	30.06.2014
Avaldamismärge:	RTL 2004, 62, 1038

Määrus kehtestatakse « Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹ » (RT I 2004, 34, 236) § 26 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTE

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse loomade ja loomsete saadustega kauplemisel sihtkohas ja piiripunktis tehtava veterinaarkontrolli kord, samuti nõuded inimese või looma tervisele ohtlikuks või muul põhjusel mittenõuetekohaseks osutunud loomade ja loomsete saaduste edasiseks käitlemiseks ning mittenõuetekohasuse avastamise korral rakendatavad meetmed.

2. peatükk
VETERINAARKONTROLL SIHTKOHAS

§ 2. Loomade ja toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste veterinaarkontroll sihtkohas

(1) Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet) kontrollib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 26 lõike 1 alusel sihtkohas pisteliselt mittediskrimineerival viisil loomade ja toiduks mittekasutatavate loomsete saaduste vastavust «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» §-des 10–12 esitatud nõuetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ siseturu lõpuleviimiseks vajaliku veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta ühendusesisesel kauplemisel teatud loomade ja loomsete saadustega (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41) artiklis 3 esitatud nõuetega. Kontroll peab olema samal tehnilisel tasemel ja sama sagedusega kui riigisiseselt turustatava kauba puhul tehtav kontroll. Kontrollimise käigus on Ametil õigus võtta proove.

(2) Sihtkoha vastuvõtja peab enne loomi sisaldava kaubasaadetise jaotamist või enne sellise kaubasaadetise turustamist kontrollima, et «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded on täidetud, teavitama Ametit kõikidest avastatud puudustest või kõrvalekalletest ning isoleerima puuduste või kõrvalekallete esinemise puhul loomad kuni veterinaarjärelevalve ametniku otsuse saamiseni.

(3) Loomanäitust, -võistlust, -laata või -oksjonit korraldav isik või kogumiskeskuse kaudu tegutsev ettevõtja peab enne loomade loomanäitusele, -võistlusele, -laadale või -oksjonile või loomade kogumiskeskusesse vastu võtmist kontrollima, et «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded on täidetud. Amet teeb loomadega kaasas oleva veterinaarsertifikaadi või muude dokumentide mittediskrimineeriva kontrollimisega kindlaks, kas loomad vastavad nende kohta esitatavatele nõuetele. Mittenõuetekohaste loomade vastuvõtmise eest vastutab loomanäitust, -võistlust, -laata või -oksjonit korraldav isik või kogumiskeskuse kaudu tegutsev ettevõtja.

(4) Veterinaarjärelevalve ametnik peab enne loomade tapamajja vastu võtmist kaasasoleva veterinaarsertifikaadi või muude dokumentide kontrollimisega tegema kindlaks, et tapmisele lähevad üksnes «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastavad loomad. Mittenõuetekohaste loomade tapmise eest vastutab tapamaja kaudu tegutsev ettevõtja.

(5) Kui loomad on ette nähtud põllumajandusettevõttele, keskusele või organisatsioonile, kaasa arvatud juhud, kui loomad Eestisse toimetamisel veo käigus osaliselt maha laaditakse, peab iga looma või loomarühmaga olema kaasas veterinaarsertifikaadi või muu dokumendi originaal kuni asjakohases dokumendis nimetatud sihtkoha vastuvõtjani jõudmiseni.

§ 3. Loomse toidu veterinaarkontroll sihtkohas

(1) Amet kontrollib «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹ » § 26 lõike 1 alusel sihtkohas pisteliselt mittediskrimineerival viisil loomse toidu vastavust «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹ » §-s 13 esitatud nõuetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 89/662/EMÜ siseturu lõpuleviimiseks vajaliku veterinaarkontrolli kohta ühendusesisesel kauplemisel (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22) artiklis 3 esitatud nõuetega. Kontroll peab olema samal tehnilisel tasemel ja sagedusega kui riigisiseselt turustatava kauba puhul tehtav kontroll. Kontrollimise käigus on Ametil õigus võtta proove.

(2) Kui loomne toit on ette nähtud ettevõttele, mis on alalise kohapealse veterinaarjärelevalve all, kontrollib veterinaarjärelevalve ametnik, et ettevõttesse võetaks vastu üksnes sellist loomset toitu, mis on «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 13 lõikes 1 sätestatud nõuete kohane. «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹ » § 10 lõikes 3 nimetatud loomade ja loomsete saadustega peab kaasas olema dokument, mis tõendab, et need loomad ja loomsed saadused on «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 10 lõike 2 alusel kehtestatud asjakohaste veterinaarnõuete kohased.

(3) Kui loomne toit on ette nähtud ettevõttele, kus see jaotatakse osadeks, või ühe ettevõtja mitmele ettevõttele või ettevõttele, mis ei ole alalise kohapealse veterinaarjärelevalve all, kontrollib sihtkoha vastuvõtja enne kaubasaadetise jaotamist või enne kaubasaadetise turustamist «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹» § 13 lõikes 1 nimetatud tervisemärgi, kaubasaadetisega kaasasoleva sertifikaadi või muu dokumendi olemasolu ning teavitab Ametit kõikidest avastatud puudustest või kõrvalekalletest.

(4) Kui loomne toit on ette nähtud lõigetes 2 ja 3 nimetamata ettevõttele, peab EÜ Nõukogu direktiivi 89/662/EMÜ artikli 3 lõike 1 kohaselt olema kaubasaadetisega kaasas sertifikaat või muu dokument kuni kaubasaadetise jõudmiseni asjaomases dokumendis nimetatud sihtkoha vastuvõtjani. Kui kaubasaadetis veo käigus osaliselt maha laaditakse, antakse iga osa mahalaadimisel loomse toidu saajale tema nõudmisel asjakohase dokumendi koopia.

3. peatükk
VETERINAARKONTROLL PIIRIPUNKTIS

§ 4. Loomade ja loomsete saaduste kontroll piiripunktis

(1) Kui kaubasaadetis toimetatakse Eestisse teisest liikmesriigist maantee-, raudtee-, lennujaama- või sadamapiiripunkti (edaspidi piiripunkt) kaudu, kontrollitakse piiripunktis kaubasaadetisega kaasasolevaid dokumente.

(2) Kui dokumentide kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loomad ja loomsed saadused toimetatakse Eestisse liikmesriigist, kohaldatakse nende suhtes sihtkoha kontrolli «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ¹» 3. peatüki 1. jao kauplemise veterinaarkontrolli nõuete kohaselt.

(3) Kui dokumentide kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loomad ja loomsed saadused toimetatakse Eestisse ühendusevälisest riigist, kohaldatakse nende suhtes «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse¹ » 3. peatüki 3. jao importimise veterinaarkontrolli nõudeid.

(4) Kui loomad ja loomsed saadused toimetatakse Eestisse teisest liikmesriigist piiripunkti kaudu kindla sõiduplaani kohaselt kahe sadama, lennujaama või muu sihtkoha vahel sõitva veovahendiga, piiripunktis dokumente ei kontrollita ning loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasust kontrollitakse sihtkohas «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ¹» 3. peatüki 1. jao kauplemise veterinaarkontrolli nõuete kohaselt.

4. peatükk
MITTENÕUETEKOHASEKS OSUTUNUD LOOMADE JA LOOMSETE SAADUSTE EDASINE KÄITLEMINE NING MITTENÕUETEKOHASUSE AVASTAMISE KORRAL RAKENDATAVAD MEETMED

§ 5. Mittenõuetekohaseks tunnistatud loomade või loomsete saaduste edasine käitlemine

(1) Kui sihtkohas või veo käigus tehtud veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et Eestisse toimetatud loomad või loomsed saadused on inimese või looma tervisele ohtlikud, teeb veterinaarjärelevalve ametnik põhjendatud otsuse paigutada loomad lähimasse karantiinikeskusesse või tappa nad, hävitada loomsed saadused või kasutada neid mõnel teisel õigusaktidega lubatud viisil.

(2) Kui sihtkohas või veo käigus tehtud veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loom või toiduks mittekasutatav loomne saadus ei ole sellele esitatud nõuete kohane, annab Amet tingimusel, et inimeste või loomade tervist ohtu ei seata, kaubasaatjale või tema esindajale valida järgmiste võimaluste vahel:
1) loom ja toiduks mittekasutatav loomne saadus jäetakse jääkainete esinemise korral kuni nõuetekohasuse kindlaks tegemiseni veterinaarjärelevalve alla. Kui looma ja toiduks mittekasutatava loomse saaduse nõuetekohasust ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldatakse õigusaktidega ettenähtud meetmeid;
2) loom tapetakse või toiduks mittekasutatav loomne saadus hävitatakse;
3) loom saadetakse tagasi lähtekoha liikmesriiki. Tagasisaatmine kooskõlastatakse lähtekoha liikmesriigi pädeva asutusega ja sellest teavitatakse transiitliikmesriike ette.

(3) Kui sihtkohas või veo käigus tehtud veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loomne toit ei ole nõuetekohane, annab Amet tingimusel, et inimeste või loomade tervist ohtu ei seata, kaubasaatjale või tema esindajale valida järgmiste võimaluste vahel:
1) loomne toit hävitatakse;
2) loomne toit kasutatakse muul eesmärgil. Loomse toidu muul eesmärgil kasutamine võib olla ka selle tagasi saatmine lähtekoha liikmesriiki. Tagasisaatmine kooskõlastatakse lähtekoha liikmesriigi pädeva asutusega ja sellest teavitatakse transiitliikmesriike ette.

(4) Kui looma või loomse saadusega kaasasolev sertifikaat või muu dokument on mittenõuetekohane, määrab Ameti järelevalveametnik kaubasaadetise omanikule või tema esindajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks enne lõigetes 2 või 3 sätestatud võimaluste kasutamist.

§ 6 . Mittenõuetekohasuse avastamise korral rakendatavad meetmed

(1) Määruse §-s 5 sätestatud mittenõuetekohasuse avastamise korral võtab Amet viivitamata ühendust kaubasaadetise lähtekoha liikmesriigi pädeva asutusega, et selgitada välja lähtekohas tehtud kontrollid, tehtud otsused ja nende tegemise põhjused. Kui Amet saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt teate Eestist pärineva kaubasaadetise mittenõuetekohasuse kohta, rakendab ta kõik vajalikud meetmed ja teavitab sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust tehtud kontrollidest, tehtud otsustest ja nende tegemise põhjustest.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud teabe vahetamise käigus leiab Amet või sihtkoha liikmesriigi pädev asutus, et rakendatud meetmed ei ole piisavad, otsib Amet koos kõnesoleva liikmesriigi pädeva asutusega viise ja vahendeid olukorra parandamiseks. Vajaduse korral võidakse teha kohapealseid kontrolle.

(3) Kui §-des 2 ja 3 nimetatud veterinaarkontrollid tõendavad korduvaid eiramisi, teavitab Amet sellest Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Amet teeb lähtekoha liikmesriigi pädevale asutusele taotluse tõhustada kõnealusest ettevõttest, põllumajandusettevõttest, keskusest, organisatsioonist, lubatud loomalaadalt, -oksjonilt, kogumiskeskusest või piirkonnast pärit loomade või loomsete saaduste üle tehtavaid kontrolle ning inimese või looma tervisele tõsise ohu korral teeb taotluse peatada kaubasaadetisega kaasasolevate veterinaarsertifikaatide või muude dokumentide väljaandmine.

(4) Kui Amet saab lõikes 3 nimetatud taotluse teise liikmesriigi pädevalt asutuselt, tõhustab ta kuni Euroopa Komisjoni asjakohase otsuseni kõnealusest ettevõttest, põllumajandusettevõttest, keskusest, organisatsioonist, lubatud loomalaadalt, -oksjonilt, kogumisekeskusest või piirkonnast pärit loomade või loomsete saaduste üle tehtavaid kontrolle ning inimese või looma tervisele tõsise ohu korral peatab ettevõtte tunnustuse ja kaubasaadetisega kaasasolevate sertifikaatide või muude dokumentide väljaandmise.

(5) Ametil on õigus tõhustada lõikes 4 nimetatud kontrolli ka ilma sama liikmesriigi pädevalt asutuselt taotlust saamata.

¹ EÜ nõukogu direktiiv 89/662/EMÜ siseturu lõpuleviimiseks vajaliku veterinaarkontrolli kohta ühendusesisesel kauplemisel (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22); 91/67/EMÜ (EÜT L 046, 19.02.1991, lk 1–18); 91/492/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 1–14); 91/493/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 15–34); 91/494/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 35–40); 91/495/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 41–55); 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68); 92/45/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 35–53); 92/46/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 1–32); 92/67/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1921, lk 73–74); 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 49–68); EÜ nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ siseturu lõpuleviimiseks vajaliku veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta ühendusesisesel kauplemisel teatud loomade ja loomsete saadustega (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 29–41); 90/539/EMÜ (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6–28); 91/68/EMÜ (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 19–36); 91/174/EMÜ (EÜT L 085, 05.04.1991, lk 37–38); 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 56–68); 91/628/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17–27); 92/60/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 75–76); 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72); 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.03.1993, lk 49–68); 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14–15).

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT