Määrus kehtestatakse «Veeseaduse»
(RT I 1994, 40, 665; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155;
54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 14, 133; 42, 234; 50, 283; 94, 277; 2002,
1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190;
38, 258) § 38 lõike 4 alusel.
1. peatükk
PÕHJAVEEKOGUM JA PÕHJAVEEKOGUMI VEEKLASS
§ 1. Eesti põhjaveekogumid peamiste põhjaveekihtide järgi
(1) Eesti põhjaveekogumid peamiste põhjaveekihtide järgi on järgmised:
1)
Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum;
2) Kambrium-Vendi Gdovi
põhjaveekogum;
3) Kambrium-Vendi põhjaveekogum;
4)
Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum;
5) Ordoviitsiumi Ida-Viru
põhjaveekogum;
6) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogum;
7) Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum;
8)
Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all;
9)
Silur-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum, välja arvatud punktides 7
ja 8 loetletud põhjaveekogumid;
10) Ülem-Devoni põhjaveekogum;
11)
Kesk-Devoni põhjaveekogum;
12) Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum;
13)
Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum;
14) Kvaternaari Meltsiveski
põhjaveekogum;
15) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum, välja
arvatud punktides 13 ja 14 loetletud põhjaveekogumid.
(2) Põhjaveekogumite ülevaatekaardid esitatakse määruse lisades 1–5.
§ 2. Põhjaveekogumi veeklass
(1) Põhjaveekogumi veeklass on põhjaveekogumi seisundit väljendav vee
kategooria, millele vastavad kindlad kvaliteedi- ja kvantiteedinäitajate
väärtused.
(2) Põhjaveekogumi seisundit väljendavad veeklassid on järgmised:
1)
hea – looduslik ja looduslähedane vesi;
2) halb –
inimtegevuse tagajärjel reostunud või tugevalt reostunud vesi.
2. peatükk
PÕHJAVEEKOGUMI VEEKLASSILE VASTAVAD KVALITEEDI-
JA KVANTITEEDINÄITAJATE VÄÄRTUSED
§ 3. Põhjaveekogumi veeklassile vastavad füüsikalis-keemilised
kvaliteedinäitajad
(1) Põhjaveekogumi veeklassi kvaliteedinäitajad on elektrijuhtivus, pH,
lahustunud hapniku sisaldus või oksüdeeritavus, kloriid-iooni,
nitraat-iooni, ammoonium-iooni ja veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldus.
(2) Põhjaveekogumi veeklassi füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate
väärtused väljendavad põhjavee keemilise koostise muutusi, mis on
tingitud inimtegevusest.
§ 4. Põhjaveekogumi hea veeklassi määramine füüsikalis-keemiliste
kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Põhjaveekogumi kvalitatiivne seisund kuulub füüsikalis-keemiliste
kvaliteedinäitajate väärtuste järgi heasse põhjaveekogumi veeklassi, kui
põhjavesi vastab kõigile järgmistele kvaliteedinäitajate väärtustele:
1)
lahustunud ainete kontsentratsioon mõõdetuna elektrijuhtivuse kaudu ei
näita inimtegevusest tingitud reostust või soolase vee sissetungi;
2)
kloriid-iooni sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud reostust või
soolase vee sissetungi;
3) nitraat-iooni sisaldus ei ületa 50 mg/l ja
nitraatide sisalduse suurenemistendents ei põhjusta põhjaveest sõltuvate
ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;
4)
ammoonium-iooni sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5
mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või
kui kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi
looduslik päritolu põhjavees;
5) taimekaitsevahendite
sisaldus ei ületa 0,1 µg/l;
6) pH on vahemikus 6–9;
7)
lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud
vähenemistendentsi või vee oksüdeeritavus on = 5 mg/l O2;
8)
puuduvad veekeskkonnale ohtlikud ained või nende sisaldus ei ületa
keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määruses nr 12 «Pinnases ja
põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid» (RTL 2004, 40, 662)
esitatud veekeskkonnale ohtlike ainete piirväärtusi või kui selles
punktis nimetatud õigusaktis esitatud veekeskkonnale ohtlike ainete
põhjavees esinemise korral on tõestatud nende ainete looduslik päritolu.
§ 5. Põhjaveekogumi halva veeklassi määramine füüsikalis-keemiliste
kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi on
põhjaveekogumi veeklass halb, kui § 4 punktides 1–8 nimetatud hea
põhjaveekogumi veeklassi kvaliteedinäitajate väärtustele vastab vähem
kui 90% põhjaveekogumi seirevõrgu vaatluspunktidest saadud
kvaliteedinäitajate väärtustest.
§ 6. Põhjaveekogumi veeklassi kvantiteedinäitajad
(1) Põhjaveekogumi veeklassi kvantiteedinäitajad on põhjaveekogumi
loodusliku ressursi kasutamise määr ja põhjaveevõtust tingitud
põhjaveetaseme muutused.
(2) Põhjaveekogumi veeklassi kvantiteedinäitajate väärtused väljendavad
põhjaveekogumi kvantitatiivset seisundit.
§ 7. Põhjaveekogumi hea veeklassi määramine
kvantiteedinäitajate väärtuste järgi
Põhjaveekogumi kvantitatiivne seisund kuulub kvantiteedinäitajate
väärtuste järgi heasse põhjaveekogumi veeklassi, kui põhjavesi vastab
kõigile järgmistele kvantiteedinäitajate väärtustele:
1)
põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarudest või vesikonna
majanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust
ressursist;
2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna
muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse;
3)
puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme
alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi
olulist halvenemist;
4) inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme
alanemine esines vähem kui 10%-l põhjaveekogumi seirevõrgu
vaatluspunktides.
3. peatükk
PÕHJAVEEKOGUMI VEEKLASSI MÄÄRAMINE
§ 8. Põhjaveekogumi veeklassi määramine
(1) Põhjaveekogumi veeklass määratakse halvima põhjaveekogumi
veeklassile vastava kvaliteedi- või kvantiteedinäitaja väärtuse järgi.
(2) Põhjaveekogumi veeklassi määramisel kvaliteedi- või
kvantiteedinäitajate väärtuste järgi kasutatakse põhjaveeseire,
veeuuringute ja keskkonnalubadest saadavat keskkonnateavet.
(3) Põhjaveekogumi veeklassi määramiseks kasutatav seirevõrk
kujundatakse, arvestades põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi
(näiteks poorsus, veevahetuse kiirus, surveline või survetu põhjavesi,
tundlikkus hüdrokeemiliste mõjurite suhtes).
(4) Põhjaveekogumi veeklassi määramiseks kasutatav seirevõrk ja
seiresagedus määratakse vesikonna majanduskavas.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 9. Põhjaveekogumite veeklasside määramise tähtaeg
Põhjaveekogumite veeklassid tuleb määrata 1. jaanuariks 2006.
Põhjaveekogumite veeklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel.
_____________
1
Euroopa parlamendi ja EL nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327,
22.12.2000, lk 1)
|
|
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruse nr 47
«Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise
kord»
lisa 1
|
Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi, Kambrium-Vendi Gdovi
põhjaveekogumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekogumi ülevaatekaart
|
|
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruse nr 47
«Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise
kord»
lisa 2
|
Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi ülevaatekaart
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruse nr 47
«Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele vastavad
kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord»
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi, Ordoviitsium Ida-Viru
põlevkivibasseini põhjaveekogumi, Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte
põhjaveekogumi, Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all
ja Silur-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi ülevaatekaart
|
|
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruse nr 47
«Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise
kord»
lisa 4
|
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi, Kesk-Devoni põhjaveekogumi
ja Ülem-Devoni põhjaveekogumi ülevaatekaart
|
|
Keskkonnaministri 10. mai 2004. a määruse nr 47
«Põhjaveekogumite veeklassid, põhjaveekogumite veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise
kord»
lisa 5
|
Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi, Kvaternaari Vasavere
põhjaveekogumi, Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi ülevaatekaart
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter