Määrus kehtestatakse «
Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 10 lõike 3 alusel.
§1. I kaitsekategooria taimeliigid
(1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:
1)
|
põhja-raunjalg
|
Asplenium septentrionale;
|
2)
|
rohe-raunjalg
|
Asplenium viride;
|
3)
|
haruline võtmehein
|
Botrychium matricariifolium;
|
4)
|
virgiinia võtmehein
|
Botrychium virginianum;
|
5)
|
sudeedi põisjalg
|
Cystopteris sudetica;
|
6)
|
karedahambane osi
|
Equisetum x trachyodon;
|
7)
|
muda-lahnarohi
|
Isoetes echinospora;
|
8)
|
ogane astelsõnajalg
|
Polystichum aculeatum;
|
9)
|
Brauni astelsõnajalg
|
Polystichum braunii;
|
10)
|
odajas astelsõnajalg
|
Polystichum lonchitis.
|
(2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:
1)
|
kollane käoking
|
Aconitum lasiostomum;
|
2)
|
liiv-hundihammas
|
Astragalus arenarius;
|
3)
|
mägi-kadakkaer
|
Cerastium alpinum;
|
4)
|
rohekas õõskeel
|
Coeloglossum viride;
|
5)
|
pehme koeratubakas
|
Crepis mollis;
|
6)
|
lääne-sõrmkäpp
|
Dactylorhiza praetermissa;
|
7)
|
Ruthe sõrmkäpp
|
Dactylorhiza ruthei;
|
8)
|
lehitu pisikäpp
|
Epipogium aphyllum;
|
9)
|
sinihall luga
|
Juncus inflexus;
|
10)
|
nõmmluga
|
Juncus squarrosus;
|
11)
|
ahtalehine kareputk
|
Laserpitium prutenicum;
|
12)
|
harilik kobarpea
|
Ligularia sibirica;
|
13)
|
silmjärvikas
|
Littorella uniflora;
|
14)
|
nõtke näkirohi
|
Najas flexilis;
|
15)
|
mägi-lipphernes
|
Oxytropis campestris;
|
16)
|
mägi-piimputk
|
Peucedanum oreoselinum;
|
17)
|
sinine kopsurohi
|
Pulmonaria angustifolia;
|
18)
|
pisilina
|
Radiola linoides;
|
19)
|
villtulikas
|
Ranunculus lanuginosus;
|
20)
|
püstkivirik
|
Saxifraga adscendens;
|
21)
|
püsiksannikas
|
Swertia perennis.
|
(3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:
1)
|
roheline hiidkupar
|
Buxbaumia viridis;
|
2)
|
tömbilehine tiivik
|
Fissidens arnoldii;
|
3)
|
suur paelsammal
|
Metzgeria conjugata;
|
4)
|
kolmis-seligeeria
|
Seligeria patula.
|
§2. I kaitsekategooria seeneliigid
I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:
1)
|
poropoorik
|
Amylocystis lapponica;
|
2)
|
leht-kobartorik
|
Grifola frondosa;
|
3)
|
krookustorik
|
Hapalopilus croceus;
|
4)
|
taigapässik
|
Inonotopsis subiculosa;
|
5)
|
lõhe-lehtervahelik
|
Leucopaxillus salmonifolius;
|
6)
|
roosakas tammenääts
|
Pachykytospora tuberculosa;
|
7)
|
võrkheinik
|
Rhodotus palmatus;
|
8)
|
lilla põdramokk
|
Sarcodon fuligineoviolaceus;
|
9)
|
limatünnik
|
Sarcosoma globosum.
|
§3. I kaitsekategooria samblikuliigid
I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik (
Flavocetraria cucullata).
§4. I kaitsekategooria loomaliigid
(1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on
ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).
(2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:
1)
|
kõre
|
Bufo calamita;
|
2)
|
rohe-kärnkonn
|
Bufo viridis;
|
3)
|
must-toonekurg
|
Ciconia nigra;
|
4)
|
väike-laukhani
|
Anser erythropus;
|
5)
|
merikotkas
|
Haliaeetus albicilla;
|
6)
|
madukotkas
|
Circaetus gallicus;
|
7)
|
väike-konnakotkas
|
Aquila pomarina;
|
8)
|
suur-konnakotkas
|
Aquila clanga;
|
9)
|
kaljukotkas
|
Aquila chrysaetos;
|
10)
|
kalakotkas
|
Pandion haliaetus;
|
11)
|
väikepistrik
|
Falco columbarius;
|
12)
|
rabapistrik
|
Falco peregrinus;
|
13)
|
rabapüü
|
Lagopus lagopus;
|
14)
|
tutkas
|
Philomachus pugnax;
|
15)
|
habekakk
|
Strix nebulosa;
|
16)
|
siniraag
|
Coracias garrulus;
|
17)
|
lendorav
|
Pteromys volans;
|
18)
|
euroopa naarits
|
Mustela lutreola.
|
§5. II kaitsekategooria taimeliigid
(1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:
1)
|
müür-raunjalg
|
Asplenium ruta-muraria;
|
2)
|
pruun raunjalg
|
Asplenium trichomanes;
|
3)
|
vitsosi
|
Equisetum x moorei;
|
4)
|
alssosi
|
Equisetum scirpoides;
|
5)
|
koldjas selaginell
|
Selaginella selaginoides.
|
(2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on
harilik jugapuu (Taxus baccata).
(3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:
1)
|
püramiid-akakapsas
|
Ajuga pyramidalis;
|
2)
|
roomav akakapsas
|
Ajuga reptans;
|
3)
|
väike konnarohi
|
Alisma gramineum;
|
4)
|
nurmlauk
|
Allium vineale;
|
5)
|
Gmelini kilbirohi
|
Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
|
6)
|
püramiid-koerakäpp
|
Anacamptis pyramidalis;
|
7)
|
salutakjas
|
Arctium nemorosum;
|
8)
|
palu-liivkann
|
Arenaria procera;
|
9)
|
meripuju
|
Artemisia maritima;
|
10)
|
oja-haneputk
|
Berula erecta;
|
11)
|
kiirjas ruse
|
Bidens radiata;
|
12)
|
kummeli-võtmehein
|
Botrychium multifidum;
|
13)
|
varju-püsikluste
|
Bromus benekenii;
|
14)
|
peen jänesekõrv
|
Bupleurum tenuissimum;
|
15)
|
turvastarn
|
Carex heleonastes;
|
16)
|
sagristarn
|
Carex irrigua;
|
17)
|
randtarn
|
Carex extensa;
|
18)
|
klibutarn
|
Carex glareosa;
|
19)
|
gallia tarn
|
Carex ligerica;
|
20)
|
põhjatarn
|
Carex mackenziei;
|
21)
|
jalgtarn
|
Carex rhizina;
|
22)
|
nokktarn
|
Carex rhyncophysa;
|
23)
|
õrn tarn
|
Carex disperma;
|
24)
|
valge tolmpea
|
Cephalanthera longifolia;
|
25)
|
punane tolmpea
|
Cephalanthera rubra;
|
26)
|
madal kadakkaer
|
Cerastium pumilum;
|
27)
|
sile kardhein
|
Ceratophyllum submersum;
|
28)
|
uimastav varesputk
|
Chaerophyllum temulum;
|
29)
|
laialehine nestik
|
Cinna latifolia;
|
30)
|
pori-nõiakold
|
Circaea lutetiana;
|
31)
|
taani merisalat
|
Cochlearia danica;
|
32)
|
kõdu-koralljuur
|
Corallorhiza trifida;
|
33)
|
vahelmine lõokannus
|
Corydalis intermedia;
|
34)
|
kevad-ristmadar
|
Cruciata glabra;
|
35)
|
pruun lõikhein
|
Cyperus fuscus;
|
36)
|
kaunis kuldking
|
Cypripedium calceolus;
|
37)
|
täpiline sõrmkäpp
|
Dactylorhiza cruenta;
|
38)
|
Russowi sõrmkäpp
|
Dactylorhiza russowii;
|
39)
|
aasnelk
|
Dianthus superbus;
|
40)
|
sile tondipea
|
Dracocephalum ruyschiana;
|
41)
|
mõru vesipipar
|
Elatine hydropiper;
|
42)
|
rand-orashein
|
Elytrigia junceiformis;
|
43)
|
sale villpea
|
Eriophorum gracile;
|
44)
|
rand-ogaputk
|
Eryngium maritimum;
|
45)
|
mets-aruhein
|
Festuca altissima;
|
46)
|
sinine emajuur
|
Gentiana pneumonanthe;
|
47)
|
kivi-kurereha
|
Geranium columbinum;
|
48)
|
läikiv kurereha
|
Geranium lucidum;
|
49)
|
niidu-kuremõõk
|
Gladiolus imbricatus;
|
50)
|
kahar parthein
|
Glyceria lithuanica;
|
51)
|
lõhnav käoraamat
|
Gymnadenia odoratissima;
|
52)
|
hall soolmalts
|
Halimione pedunculata;
|
53)
|
harilik luuderohi
|
Hedera helix;
|
54)
|
harilik käokuld
|
Helichrysum arenarium;
|
55)
|
harilik muguljuur
|
Herminium monorchis;
|
56)
|
pehme mesihein
|
Holcus mollis;
|
57)
|
loim-vesipaunikas
|
Hydrocotyle vulgaris;
|
58)
|
mägi-naistepuna
|
Hypericum montanum;
|
59)
|
järv-lahnarohi
|
Isoetes lacustris;
|
60)
|
võsu-liivsibul
|
Jovibarba sobolifera;
|
61)
|
tömbiõiene luga
|
Juncus subnodulosus;
|
62)
|
sale haguhein
|
Koeleria gracilis;
|
63)
|
must seahernes
|
Lathyrus niger;
|
64)
|
jõgi-metsriis
|
Leersia oryzoides;
|
65)
|
soohiilakas
|
Liparis loeselii;
|
66)
|
väike käopõll
|
Listera cordata;
|
67)
|
vesilobeelia
|
Lobelia dortmanna;
|
68)
|
harilik sookold
|
Lycopodiella inundata;
|
69)
|
ainulehine sookäpp
|
Malaxis monophyllos;
|
70)
|
harilik sookäpp
|
Malaxis paludosa;
|
71)
|
ida-võsalill
|
Moehringia lateriflora;
|
72)
|
siberi piimikas
|
Mulgedium sibiricum;
|
73)
|
vahelduvaõiene vesikuusk
|
Myriophyllum alterniflorum;
|
74)
|
vahelmine näkirohi
|
Najas marina subsp. intermedia;
|
75)
|
liiv-esparsett
|
Onobrychis arenaria;
|
76)
|
kärbesõis
|
Ophrys insectifera;
|
77)
|
jumalakäpp
|
Orchis mascula;
|
78)
|
arukäpp
|
Orchis morio;
|
79)
|
tõmmu käpp
|
Orchis ustulata;
|
80)
|
karvane lipphernes
|
Oxytropis pilosa;
|
81)
|
alpi võipätakas
|
Pinguicula alpina;
|
82)
|
austria roidputk
|
Pleurospermum austriacum;
|
83)
|
alpi nurmikas
|
Poa alpina;
|
84)
|
rand-kirburohi
|
Polygonum oxyspermum;
|
85)
|
juus-penikeel
|
Potamogeton trichoides;
|
86)
|
laukapuu
|
Prunus spinosa;
|
87)
|
palu-karukell
|
Pulsatilla patens;
|
88)
|
salutulikas
|
Ranunculus nemorosus;
|
89)
|
saaremaa robirohi
|
Rhinanthus osiliensis;
|
90)
|
tume nokkhein
|
Rhynchospora fusca;
|
91)
|
mesimurakas
|
Rubus arcticus;
|
92)
|
rand-kesakann
|
Sagina maritima;
|
93)
|
hanepaju
|
Salix repens;
|
94)
|
liht-randpung
|
Samolus valerandi;
|
95)
|
kollane kivirik
|
Saxifraga hirculus;
|
96)
|
mustjas sepsikas
|
Schoenus nigricans;
|
97)
|
juurduv kõrkjas
|
Scirpus radicans;
|
98)
|
palu-põisrohi
|
Silene chlorantha;
|
99)
|
tuhkpihlakas
|
Sorbus rupicola;
|
100)
|
lamedalehine jõgitakjas
|
Sparganium angustifolium;
|
101)
|
ujuv jõgitakjas
|
Sparganium gramineum;
|
102)
|
lääne-sõlmhein
|
Spergularia media;
|
103)
|
rand-soodahein
|
Suaeda maritima;
|
104)
|
püst-linalehik
|
Thesium ebracteatum;
|
105)
|
lamav ristik
|
Trifolium campestre;
|
106)
|
siberi koldkaer
|
Trisetum sibiricum;
|
107)
|
nõmm-mailane
|
Veronica dillenii;
|
108)
|
väikeseõieline hiirehernes
|
Vicia lathyroides;
|
109)
|
peenelehine hiirehernes
|
Vicia tenuifolia;
|
110)
|
kõrge kannike
|
Viola elatior;
|
111)
|
pisikannike
|
Viola pumila;
|
112)
|
laanekannike
|
Viola selkirkii.
|
(4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:
1)
|
kivi-lõhiskupar
|
Andreaea rupestris;
|
2)
|
kurruline tuhmik
|
Anomodon rugelii;
|
3)
|
õunjas bartraamia
|
Bartramia pomiformis;
|
4)
|
kolmehõlmaline batsaania
|
Bazzania trilobata;
|
5)
|
turd-lühikupar
|
Brachythecium turgidum;
|
6)
|
meri-pungsammal
|
Bryum marratii;
|
7)
|
vesi-tömptipp
|
Calliergon megalophyllum;
|
8)
|
mustpeasammal
|
Catoscopium nigritum;
|
9)
|
juus-kiilsirbik
|
Dichelyma capillaceum;
|
10)
|
vesi-kiilsirbik
|
Dichelyma falcatum;
|
11)
|
roheline kaksikhammas
|
Dicranum viride;
|
12)
|
könttanukas
|
Encalypta mutica;
|
13)
|
tamarisk-kariksammal
|
Frullania tamarisci;
|
14)
|
Perssoni lõhiksammal
|
Lophozia perssonii;
|
15)
|
kurdõhik
|
Neckera crispa;
|
16)
|
allika-vesitiivik
|
Octodiceras fontanum;
|
17)
|
põhja-roodik
|
Palustriella decipiens;
|
18)
|
Oederi põikkupar
|
Plagiopus oederi;
|
19)
|
lainjas põikkupar
|
Plagiothecium undulatum;
|
20)
|
Corda porella
|
Porella cordaeana;
|
21)
|
suurelehine porella
|
Porella platyphylla;
|
22)
|
sale katiksammal
|
Pterogonium gracile;
|
23)
|
kurdsammal
|
Rhytidium rugosum;
|
24)
|
sinisammal
|
Saelania glaucescens;
|
25)
|
jäik keerdsammal
|
Tortella rigens;
|
26)
|
suur sagarsammal
|
Tritomaria quinquedentata.
|
§6. II kaitsekategooria seeneliigid
II kaitsekategooria seened (Fungi) on:
1)
|
sireli-lambaseenik
|
Albatrellus syringae;
|
2)
|
lepa-kärbseseen
|
Amanita friabilis;
|
3)
|
lehise-õõspuravik
|
Boletinus cavipes;
|
4)
|
must hundiseenik
|
Boletopsis leucomelaena;
|
5)
|
punajalg-kivipuravik
|
Boletus erythropus;
|
6)
|
Fechtneri kivipuravik
|
Boletus fechtneri;
|
7)
|
mõru kivipuravik
|
Boletus radicans;
|
8)
|
kollane kivipuravik
|
Boletus suspectus;
|
9)
|
soo-maamuna
|
Bovista paludosa;
|
10)
|
lilla kukeseen
|
Cantharellus melanoxeros;
|
11)
|
säärissirmik
|
Chamaemyces fracidus;
|
12)
|
Bloxami punalehik
|
Entoloma bloxamii;
|
13)
|
liiv-maakeel
|
Geoglossum arenarium;
|
14)
|
purpur-maakeel
|
Geoglossum atropurpureum;
|
15)
|
ebe-limanutt
|
Hygrophorus chrysodon;
|
16)
|
tammepässik
|
Inonotus dryophilus;
|
17)
|
kuldpiimane riisikas
|
Lactarius chrysorrheus;
|
18)
|
roosa riisikas
|
Lactarius controversus;
|
19)
|
ripsriisikas
|
Lactarius mairei;
|
20)
|
värviline lehtervahelik
|
Leucopaxillus compactus;
|
21)
|
valge sirmik
|
Macrolepiota nympharum;
|
22)
|
kellukmürkel
|
Morchella semilibera;
|
23)
|
luiteliudik
|
Peziza ammophila;
|
24)
|
mugultorik
|
Polyporus tuberaster;
|
25)
|
kroonliudik
|
Sacrosphaera coronaria;
|
26)
|
kährikseen
|
Sparassis crispa;
|
27)
|
sellerheinik
|
Tricholoma apium.
|
§7. II kaitsekategooria samblikuliigid
II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:
1)
|
harilik tuustsamblik
|
Alectoria sarmentosa;
|
2)
|
nõel-narmassamblik
|
Bryoria furcellata;
|
3)
|
tera-mõhnsamblik
|
Bacidia biatorina;
|
4)
|
kirss-mõhnsamblik
|
Bacidia laurocerasi;
|
5)
|
kahvatu seensamblik
|
Baeomyces carneus;
|
6)
|
rohe-tilksamblik
|
Biatoridium monasteriense;
|
7)
|
näsa-kuldsamblik
|
Caloplaca verruculifera;
|
8)
|
oliiv-helksamblik
|
Cetrelia olivetorum;
|
9)
|
härma-varjusamblik
|
Chaenotheca cinerea;
|
10)
|
vask-porosamblik
|
Cladonia convoluta;
|
11)
|
sire-säärsamblik
|
Cybebe gracilenta;
|
12)
|
must limasamblik
|
Collema nigrescens;
|
13)
|
kollane virvesamblik
|
Dimerella lutea;
|
14)
|
harilik kitsesamblik
|
Flavoparmelia caperata;
|
15)
|
jalaka-kauss-samblik
|
Gyalecta ulmi;
|
16)
|
männi-soomussamblik
|
Hypocenomyce anthracophila;
|
17)
|
sõrmjas tardsamblik
|
Leptogium teretiusculum;
|
18)
|
karvane kruupsamblik
|
Micarea hedlundii;
|
19)
|
kääv-neersamblik
|
Nephroma resupinatum;
|
20)
|
külm purusamblik
|
Ochrolechia frigida;
|
21)
|
väike nõgisamblik
|
Parmeliella triptophylla;
|
22)
|
serva-kilpsamblik
|
Peltigera collina;
|
23)
|
hõbe-luulissamblik
|
Pyrenula laevigata;
|
24)
|
õli-luulissamblik
|
Pyrenula nitidella;
|
25)
|
ruske nuisamblik
|
Sclerophora coniophaea;
|
26)
|
sale nuisamblik
|
Sclerophora farincea;
|
27)
|
võrk-nuisamblik
|
Sclerophora peronella;
|
28)
|
harilik lohksamblik
|
Solorina saccata;
|
29)
|
käsnjas lohksamblik
|
Solorina spongios;
|
30)
|
valge vahasamblik
|
Squamarina lentigera;
|
31)
|
loo-rebasesamblik
|
Vulpicida tubulosu;
|
32)
|
Mougeot’ koldsamblik
|
Xanthoparmelia mougeoti.
|
§8. II kaitsekategooria loomaliigid
(1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:
1)
|
apteegikaan
|
Hirudo medicinalis;
|
2)
|
paksukojaline jõekarp
|
Unio crassus;
|
3)
|
eremiitpõrnikas
|
Osmoderma eremita;
|
4)
|
väike-punalamesklane
|
Cucujus cinnaberinus;
|
5)
|
männisinelane
|
Boros schneideri;
|
6)
|
mustlaik-apollo
|
Parnassius mnemosyne.
|
(2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:
1)
|
säga
|
Silurus glanis;
|
2)
|
tõugjas
|
Aspius aspius;
|
3)
|
harivesilik
|
Triturus cristatus;
|
4)
|
mudakonn
|
Pelobates fuscus;
|
5)
|
kivisisalik
|
Lacerta agilis;
|
6)
|
järvekaur
|
Gavia arctica;
|
7)
|
sarvikpütt
|
Podiceps auritus;
|
8)
|
hüüp
|
Botaurus stellaris;
|
9)
|
väikeluik
|
Cygnus columbianus;
|
10)
|
laululuik
|
Cygnus cygnus;
|
11)
|
soopart
|
Anas acuta (haudeasurkond);
|
12)
|
merivart
|
Aythya marila (haudeasurkond);
|
13)
|
kirjuhahk
|
Polysticta stelleri;
|
14)
|
väikekoskel
|
Mergus albellus;
|
15)
|
kanakull
|
Accipiter gentilis;
|
16)
|
metsis
|
Tetrao urogallus;
|
17)
|
väikehuik
|
Porzana parva;
|
18)
|
naaskelnokk
|
Recurvirostra avosetta;
|
19)
|
niidurüdi
|
Calidris alpina schinzii;
|
20)
|
mudanepp
|
Lymnocryptes minimus;
|
21)
|
rohunepp
|
Gallinago media;
|
22)
|
mustsaba-vigle
|
Limosa limosa;
|
23)
|
kivirullija
|
Arenaria interpres;
|
24)
|
väikekajakas
|
Larus minutus;
|
25)
|
tõmmukajakas
|
Larus fuscus;
|
26)
|
räusktiir
|
Sterna caspia;
|
27)
|
tutt-tiir
|
Sterna sandvicensis;
|
28)
|
alk
|
Alca torda;
|
29)
|
krüüsel
|
Cepphus grylle;
|
30)
|
kassikakk
|
Bubo bubo;
|
31)
|
sooräts
|
Asio flammeus;
|
32)
|
karvasjalg-kakk
|
Aegolius funereus;
|
33)
|
jäälind
|
Alcedo atthis;
|
34)
|
roherähn
|
Picus viridis;
|
35)
|
valgeselg-kirjurähn
|
Dendrocopos leucotos;
|
36)
|
laanerähn
|
Picoides tridactylus;
|
37)
|
nõmmekiur
|
Anthus campestris;
|
38)
|
randkiur
|
Anthys petrosus;
|
39)
|
luha-sinirind
|
Luscinia svecica cyanecula;
|
40)
|
põldtsiitsitaja
|
Emberiza hortulana;
|
41)
|
veelendlane
|
Myotis daubentoni;
|
42)
|
tiigilendlane
|
Myotis dasycneme;
|
43)
|
tõmmulendlane
|
Myotis brandtii;
|
44)
|
habelendlane
|
Myotis mystacinus;
|
45)
|
Nattereri lendlane
|
Myotis nattereri;
|
46)
|
suurkõrv
|
Plecotus auritus;
|
47)
|
suurvidevlane
|
Nyctalus noctula;
|
48)
|
kääbus-nahkhiir
|
Pipistrellus pipistrellus;
|
49)
|
pargi-nahkhiir
|
Pipistrellus nathusii;
|
50)
|
suur-nahkhiir
|
Vespertilio murinus;
|
51)
|
põhja-nahkhiir
|
Eptesicus nilssonii;
|
52)
|
hallhüljes
|
Halichoerus grypus;
|
53)
|
viigerhüljes
|
Phoca hispida.
|
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|