Teksti suurus:

I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.09.2010
Avaldamismärge:RT I 2004, 44, 313

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» (RT I 2004, 38, 258) § 10 lõike 3 alusel.

§1. I kaitsekategooria taimeliigid

(1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) põhja-raunjalg Asplenium septentrionale;
2) rohe-raunjalg Asplenium viride;
3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium;
4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum;
5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica;
6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon;
7) muda-lahnarohi Isoetes echinospora;
8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum;
9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii;
10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis.

(2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) kollane käoking Aconitum lasiostomum;
2) liiv-hundihammas Astragalus arenarius;
3) mägi-kadakkaer Cerastium alpinum;
4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride;
5) pehme koeratubakas Crepis mollis;
6) lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa;
7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei;
8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum;
9) sinihall luga Juncus inflexus;
10) nõmmluga Juncus squarrosus;
11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum;
12) harilik kobarpea Ligularia sibirica;
13) silmjärvikas Littorella uniflora;
14) nõtke näkirohi Najas flexilis;
15) mägi-lipphernes Oxytropis campestris;
16) mägi-piimputk Peucedanum oreoselinum;
17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia;
18) pisilina Radiola linoides;
19) villtulikas Ranunculus lanuginosus;
20) püstkivirik Saxifraga adscendens;
21) püsiksannikas Swertia perennis.

(3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis;
2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii;
3) suur paelsammal Metzgeria conjugata;
4) kolmis-seligeeria Seligeria patula.

§2. I kaitsekategooria seeneliigid

I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:

1) poropoorik Amylocystis lapponica;
2) leht-kobartorik Grifola frondosa;
3) krookustorik Hapalopilus croceus;
4) taigapässik Inonotopsis subiculosa;
5) lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius;
6) roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa;
7) võrkheinik Rhodotus palmatus;
8) lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus;
9) limatünnik Sarcosoma globosum.

§3. I kaitsekategooria samblikuliigid

I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik ( Flavocetraria cucullata).

§4. I kaitsekategooria loomaliigid

(1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).

(2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) kõre Bufo calamita;
2) rohe-kärnkonn Bufo viridis;
3) must-toonekurg Ciconia nigra;
4) väike-laukhani Anser erythropus;
5) merikotkas Haliaeetus albicilla;
6) madukotkas Circaetus gallicus;
7) väike-konnakotkas Aquila pomarina;
8) suur-konnakotkas Aquila clanga;
9) kaljukotkas Aquila chrysaetos;
10) kalakotkas Pandion haliaetus;
11) väikepistrik Falco columbarius;
12) rabapistrik Falco peregrinus;
13) rabapüü Lagopus lagopus;
14) tutkas Philomachus pugnax;
15) habekakk Strix nebulosa;
16) siniraag Coracias garrulus;
17) lendorav Pteromys volans;
18) euroopa naarits Mustela lutreola.

§5. II kaitsekategooria taimeliigid

(1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

1) müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;
2) pruun raunjalg Asplenium trichomanes;
3) vitsosi Equisetum x moorei;
4) alssosi Equisetum scirpoides;
5) koldjas selaginell Selaginella selaginoides.

(2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on harilik jugapuu (Taxus baccata).

(3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

1) püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;
2) roomav akakapsas Ajuga reptans;
3) väike konnarohi Alisma gramineum;
4) nurmlauk Allium vineale;
5) Gmelini kilbirohi Alyssum montanum subsp. Gmelinii;
6) püramiid-koerakäpp Anacamptis pyramidalis;
7) salutakjas Arctium nemorosum;
8) palu-liivkann Arenaria procera;
9) meripuju Artemisia maritima;
10) oja-haneputk Berula erecta;
11) kiirjas ruse Bidens radiata;
12) kummeli-võtmehein Botrychium multifidum;
13) varju-püsikluste Bromus benekenii;
14) peen jänesekõrv Bupleurum tenuissimum;
15) turvastarn Carex heleonastes;
16) sagristarn Carex irrigua;
17) randtarn Carex extensa;
18) klibutarn Carex glareosa;
19) gallia tarn Carex ligerica;
20) põhjatarn Carex mackenziei;
21) jalgtarn Carex rhizina;
22) nokktarn Carex rhyncophysa;
23) õrn tarn Carex disperma;
24) valge tolmpea Cephalanthera longifolia;
25) punane tolmpea Cephalanthera rubra;
26) madal kadakkaer Cerastium pumilum;
27) sile kardhein Ceratophyllum submersum;
28) uimastav varesputk Chaerophyllum temulum;
29) laialehine nestik Cinna latifolia;
30) pori-nõiakold Circaea lutetiana;
31) taani merisalat Cochlearia danica;
32) kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida;
33) vahelmine lõokannus Corydalis intermedia;
34) kevad-ristmadar Cruciata glabra;
35) pruun lõikhein Cyperus fuscus;
36) kaunis kuldking Cypripedium calceolus;
37) täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza cruenta;
38) Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza russowii;
39) aasnelk Dianthus superbus;
40) sile tondipea Dracocephalum ruyschiana;
41) mõru vesipipar Elatine hydropiper;
42) rand-orashein Elytrigia junceiformis;
43) sale villpea Eriophorum gracile;
44) rand-ogaputk Eryngium maritimum;
45) mets-aruhein Festuca altissima;
46) sinine emajuur Gentiana pneumonanthe;
47) kivi-kurereha Geranium columbinum;
48) läikiv kurereha Geranium lucidum;
49) niidu-kuremõõk Gladiolus imbricatus;
50) kahar parthein Glyceria lithuanica;
51) lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima;
52) hall soolmalts Halimione pedunculata;
53) harilik luuderohi Hedera helix;
54) harilik käokuld Helichrysum arenarium;
55) harilik muguljuur Herminium monorchis;
56) pehme mesihein Holcus mollis;
57) loim-vesipaunikas Hydrocotyle vulgaris;
58) mägi-naistepuna Hypericum montanum;
59) järv-lahnarohi Isoetes lacustris;
60) võsu-liivsibul Jovibarba sobolifera;
61) tömbiõiene luga Juncus subnodulosus;
62) sale haguhein Koeleria gracilis;
63) must seahernes Lathyrus niger;
64) jõgi-metsriis Leersia oryzoides;
65) soohiilakas Liparis loeselii;
66) väike käopõll Listera cordata;
67) vesilobeelia Lobelia dortmanna;
68) harilik sookold Lycopodiella inundata;
69) ainulehine sookäpp Malaxis monophyllos;
70) harilik sookäpp Malaxis paludosa;
71) ida-võsalill Moehringia lateriflora;
72) siberi piimikas Mulgedium sibiricum;
73) vahelduvaõiene vesikuusk Myriophyllum alterniflorum;
74) vahelmine näkirohi Najas marina subsp. intermedia;
75) liiv-esparsett Onobrychis arenaria;
76) kärbesõis Ophrys insectifera;
77) jumalakäpp Orchis mascula;
78) arukäpp Orchis morio;
79) tõmmu käpp Orchis ustulata;
80) karvane lipphernes Oxytropis pilosa;
81) alpi võipätakas Pinguicula alpina;
82) austria roidputk Pleurospermum austriacum;
83) alpi nurmikas Poa alpina;
84) rand-kirburohi Polygonum oxyspermum;
85) juus-penikeel Potamogeton trichoides;
86) laukapuu Prunus spinosa;
87) palu-karukell Pulsatilla patens;
88) salutulikas Ranunculus nemorosus;
89) saaremaa robirohi Rhinanthus osiliensis;
90) tume nokkhein Rhynchospora fusca;
91) mesimurakas Rubus arcticus;
92) rand-kesakann Sagina maritima;
93) hanepaju Salix repens;
94) liht-randpung Samolus valerandi;
95) kollane kivirik Saxifraga hirculus;
96) mustjas sepsikas Schoenus nigricans;
97) juurduv kõrkjas Scirpus radicans;
98) palu-põisrohi Silene chlorantha;
99) tuhkpihlakas Sorbus rupicola;
100) lamedalehine jõgitakjas Sparganium angustifolium;
101) ujuv jõgitakjas Sparganium gramineum;
102) lääne-sõlmhein Spergularia media;
103) rand-soodahein Suaeda maritima;
104) püst-linalehik Thesium ebracteatum;
105) lamav ristik Trifolium campestre;
106) siberi koldkaer Trisetum sibiricum;
107) nõmm-mailane Veronica dillenii;
108) väikeseõieline hiirehernes Vicia lathyroides;
109) peenelehine hiirehernes Vicia tenuifolia;
110) kõrge kannike Viola elatior;
111) pisikannike Viola pumila;
112) laanekannike Viola selkirkii.

(4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

1) kivi-lõhiskupar Andreaea rupestris;
2) kurruline tuhmik Anomodon rugelii;
3) õunjas bartraamia Bartramia pomiformis;
4) kolmehõlmaline batsaania Bazzania trilobata;
5) turd-lühikupar Brachythecium turgidum;
6) meri-pungsammal Bryum marratii;
7) vesi-tömptipp Calliergon megalophyllum;
8) mustpeasammal Catoscopium nigritum;
9) juus-kiilsirbik Dichelyma capillaceum;
10) vesi-kiilsirbik Dichelyma falcatum;
11) roheline kaksikhammas Dicranum viride;
12) könttanukas Encalypta mutica;
13) tamarisk-kariksammal Frullania tamarisci;
14) Perssoni lõhiksammal Lophozia perssonii;
15) kurdõhik Neckera crispa;
16) allika-vesitiivik Octodiceras fontanum;
17) põhja-roodik Palustriella decipiens;
18) Oederi põikkupar Plagiopus oederi;
19) lainjas põikkupar Plagiothecium undulatum;
20) Corda porella Porella cordaeana;
21) suurelehine porella Porella platyphylla;
22) sale katiksammal Pterogonium gracile;
23) kurdsammal Rhytidium rugosum;
24) sinisammal Saelania glaucescens;
25) jäik keerdsammal Tortella rigens;
26) suur sagarsammal Tritomaria quinquedentata.

§6. II kaitsekategooria seeneliigid

II kaitsekategooria seened (Fungi) on:

1) sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;
2) lepa-kärbseseen Amanita friabilis;
3) lehise-õõspuravik Boletinus cavipes;
4) must hundiseenik Boletopsis leucomelaena;
5) punajalg-kivipuravik Boletus erythropus;
6) Fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri;
7) mõru kivipuravik Boletus radicans;
8) kollane kivipuravik Boletus suspectus;
9) soo-maamuna Bovista paludosa;
10) lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros;
11) säärissirmik Chamaemyces fracidus;
12) Bloxami punalehik Entoloma bloxamii;
13) liiv-maakeel Geoglossum arenarium;
14) purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum;
15) ebe-limanutt Hygrophorus chrysodon;
16) tammepässik Inonotus dryophilus;
17) kuldpiimane riisikas Lactarius chrysorrheus;
18) roosa riisikas Lactarius controversus;
19) ripsriisikas Lactarius mairei;
20) värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus;
21) valge sirmik Macrolepiota nympharum;
22) kellukmürkel Morchella semilibera;
23) luiteliudik Peziza ammophila;
24) mugultorik Polyporus tuberaster;
25) kroonliudik Sacrosphaera coronaria;
26) kährikseen Sparassis crispa;
27) sellerheinik Tricholoma apium.

§7. II kaitsekategooria samblikuliigid

II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:

1) harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;
2) nõel-narmassamblik Bryoria furcellata;
3) tera-mõhnsamblik Bacidia biatorina;
4) kirss-mõhnsamblik Bacidia laurocerasi;
5) kahvatu seensamblik Baeomyces carneus;
6) rohe-tilksamblik Biatoridium monasteriense;
7) näsa-kuldsamblik Caloplaca verruculifera;
8) oliiv-helksamblik Cetrelia olivetorum;
9) härma-varjusamblik Chaenotheca cinerea;
10) vask-porosamblik Cladonia convoluta;
11) sire-säärsamblik Cybebe gracilenta;
12) must limasamblik Collema nigrescens;
13) kollane virvesamblik Dimerella lutea;
14) harilik kitsesamblik Flavoparmelia caperata;
15) jalaka-kauss-samblik Gyalecta ulmi;
16) männi-soomussamblik Hypocenomyce anthracophila;
17) sõrmjas tardsamblik Leptogium teretiusculum;
18) karvane kruupsamblik Micarea hedlundii;
19) kääv-neersamblik Nephroma resupinatum;
20) külm purusamblik Ochrolechia frigida;
21) väike nõgisamblik Parmeliella triptophylla;
22) serva-kilpsamblik Peltigera collina;
23) hõbe-luulissamblik Pyrenula laevigata;
24) õli-luulissamblik Pyrenula nitidella;
25) ruske nuisamblik Sclerophora coniophaea;
26) sale nuisamblik Sclerophora farincea;
27) võrk-nuisamblik Sclerophora peronella;
28) harilik lohksamblik Solorina saccata;
29) käsnjas lohksamblik Solorina spongios;
30) valge vahasamblik Squamarina lentigera;
31) loo-rebasesamblik Vulpicida tubulosu;
32) Mougeot’ koldsamblik Xanthoparmelia mougeoti.

§8. II kaitsekategooria loomaliigid

(1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:

1) apteegikaan Hirudo medicinalis;
2) paksukojaline jõekarp Unio crassus;
3) eremiitpõrnikas Osmoderma eremita;
4) väike-punalamesklane Cucujus cinnaberinus;
5) männisinelane Boros schneideri;
6) mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne.

(2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

1) säga Silurus glanis;
2) tõugjas Aspius aspius;
3) harivesilik Triturus cristatus;
4) mudakonn Pelobates fuscus;
5) kivisisalik Lacerta agilis;
6) järvekaur Gavia arctica;
7) sarvikpütt Podiceps auritus;
8) hüüp Botaurus stellaris;
9) väikeluik Cygnus columbianus;
10) laululuik Cygnus cygnus;
11) soopart Anas acuta (haudeasurkond);
12) merivart Aythya marila (haudeasurkond);
13) kirjuhahk Polysticta stelleri;
14) väikekoskel Mergus albellus;
15) kanakull Accipiter gentilis;
16) metsis Tetrao urogallus;
17) väikehuik Porzana parva;
18) naaskelnokk Recurvirostra avosetta;
19) niidurüdi Calidris alpina schinzii;
20) mudanepp Lymnocryptes minimus;
21) rohunepp Gallinago media;
22) mustsaba-vigle Limosa limosa;
23) kivirullija Arenaria interpres;
24) väikekajakas Larus minutus;
25) tõmmukajakas Larus fuscus;
26) räusktiir Sterna caspia;
27) tutt-tiir Sterna sandvicensis;
28) alk Alca torda;
29) krüüsel Cepphus grylle;
30) kassikakk Bubo bubo;
31) sooräts Asio flammeus;
32) karvasjalg-kakk Aegolius funereus;
33) jäälind Alcedo atthis;
34) roherähn Picus viridis;
35) valgeselg-kirjurähn Dendrocopos leucotos;
36) laanerähn Picoides tridactylus;
37) nõmmekiur Anthus campestris;
38) randkiur Anthys petrosus;
39) luha-sinirind Luscinia svecica cyanecula;
40) põldtsiitsitaja Emberiza hortulana;
41) veelendlane Myotis daubentoni;
42) tiigilendlane Myotis dasycneme;
43) tõmmulendlane Myotis brandtii;
44) habelendlane Myotis mystacinus;
45) Nattereri lendlane Myotis nattereri;
46) suurkõrv Plecotus auritus;
47) suurvidevlane Nyctalus noctula;
48) kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus;
49) pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii;
50) suur-nahkhiir Vespertilio murinus;
51) põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii;
52) hallhüljes Halichoerus grypus;
53) viigerhüljes Phoca hispida.

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.06.2014, 20

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 3 alusel.

§ 1.  I kaitsekategooria taimeliigid

  (1) I kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

  1) põhja-raunjalg Asplenium septentrionale;

  2) rohe-raunjalg

Asplenium viride;

  3) haruline võtmehein

Botrychium matricariifolium;

  4) virgiinia võtmehein

Botrychium virginianum;

  5) sudeedi põisjalg

Cystopteris sudetica;

  6) karedahambane osi

Equisetum x trachyodon;

  7) muda-lahnarohi

Isoetes echinospora;

  8) ogane astelsõnajalg

Polystichum aculeatum;

  9) Brauni astelsõnajalg

Polystichum braunii;

10) odajas astelsõnajalg     

Polystichum lonchitis.

  (2) I kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

  1) kollane käoking Aconitum lasiostomum;

  2) liiv-hundihammas

Astragalus arenarius;

  3) mägi-kadakkaer

Cerastium alpinum;

  4) rohekas õõskeel

Coeloglossum viride;

  5) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  6) lääne-sõrmkäpp

Dactylorhiza praetermissa;

  7) Ruthe sõrmkäpp

Dactylorhiza ruthei;

  8) lehitu pisikäpp

Epipogium aphyllum;

  9) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

10) nõmmluga

Juncus squarrosus;

11) ahtalehine kareputk     

Laserpitium prutenicum;

12) harilik kobarpea

Ligularia sibirica;

13) silmjärvikas

Littorella uniflora;

14) nõtke näkirohi

Najas flexilis;

15) mägi-lipphernes

Oxytropis campestris;

16) mägi-piimputk

Peucedanum oreoselinum;

17) sinine kopsurohi

Pulmonaria angustifolia;

18) pisilina

Radiola linoides;

19) villtulikas

Ranunculus lanuginosus;

20) püstkivirik

Saxifraga adscendens;

21) püsiksannikas

Swertia perennis.

  (3) I kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

 1) roheline hiidkupar      Buxbaumia viridis;

 2) tömbilehine tiivik

Fissidens arnoldii;

 3) suur paelsammal

Metzgeria conjugata;

 4) kolmis-seligeeria

Seligeria patula.

§ 2.  I kaitsekategooria seeneliigid

  I kaitsekategooria seeneliigid (Fungi) on:

 1) poropoorik Amylocystis lapponica;

 2) leht-kobartorik

Grifola frondosa;

 3) krookustorik

Hapalopilus croceus;

 4) taigapässik

Inonotopsis subiculosa;

 5) lõhe-lehtervahelik

Leucopaxillus salmonifolius;

 6) roosakas tammenääts     

Pachykytospora tuberculosa;

 7) võrkheinik

Rhodotus palmatus;

 8) lilla põdramokk

Sarcodon fuligineoviolaceus;

 9) limatünnik

Sarcosoma globosum.

§ 3.  I kaitsekategooria samblikuliigid

  I kaitsekategooria samblik (Lichens) on harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata).

§ 4.  I kaitsekategooria loomaliigid

  (1) I kaitsekategooria selgrootu loom (Invertebrata) on ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera).

  (2) I kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

   1) kõre Bufo calamita;

   2) rohe-kärnkonn

Bufo viridis;

   3) must-toonekurg

Ciconia nigra;

   4) väike-laukhani

Anser erythropus;

   5) merikotkas

Haliaeetus albicilla;

   6) madukotkas

Circaetus gallicus;

   7) väike-konnakotkas     

Aquila pomarina;

   8) suur-konnakotkas

Aquila clanga;

   9) kaljukotkas

Aquila chrysaetos;

 10) kalakotkas

Pandion haliaetus;

 11) väikepistrik

Falco columbarius;

 12) rabapistrik

Falco peregrinus;

 13) rabapüü

Lagopus lagopus;

13¹) niidurüdi

Calidris alpina schinzii;

[RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]

 14) tutkas

Philomachus pugnax;

14¹) kassikakk

Bubo bubo;

[RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]

 15) habekakk

Strix nebulosa;

 16) siniraag

Coracias garrulus;

 17) lendorav

Pteromys volans;

 18) euroopa naarits

Mustela lutreola.

§ 5.  II kaitsekategooria taimeliigid

  (1) II kaitsekategooria sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on:

 1) müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria;

 2) pruun raunjalg

Asplenium trichomanes;

 3) vitsosi

Equisetum x moorei;

 4) alssosi

Equisetum scirpoides;

4¹) järv-lahnarohi

Isoetes lacustris;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 5) koldjas selaginell     

Selaginella selaginoides.

  (2) II kaitsekategooria paljasseemnetaim (Gymnospermae) on harilik jugapuu (Taxus baccata).

  (3) II kaitsekategooria katteseemnetaimed (Angiospermae) on:

    1) püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis;

   1¹) karvane maarjalepp

Agrimonia pilosa;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

    2) roomav akakapsas

Ajuga reptans;

    3) väike konnarohi

Alisma gramineum;

    4) nurmlauk

Allium vineale;

    5) Gmelini kilbirohi

Alyssum montanum subsp. Gmelinii;

    6) püramiid-koerakäpp

Anacamptis pyramidalis;

   6¹) emaputk

Angelica palustris;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

    7) salutakjas

Arctium nemorosum;

    8) palu-liivkann

Arenaria procera;

    9) meripuju

Artemisia maritima;

  10) oja-haneputk

Berula erecta;

  11) kiirjas ruse

Bidens radiata;

  12) kummeli-võtmehein

Botrychium multifidum;

  13) varju-püsikluste

Bromus benekenii;

  14) peen jänesekõrv

Bupleurum tenuissimum;

  15) turvastarn

Carex heleonastes;

  16) sagristarn

Carex irrigua;

  17) randtarn

Carex extensa;

  18) klibutarn

Carex glareosa;

  19) gallia tarn

Carex ligerica;

  20) põhjatarn

Carex mackenziei;

  21) jalgtarn

Carex rhizina;

  22) nokktarn

Carex rhyncophysa;

  23) õrn tarn

Carex disperma;

  24) valge tolmpea

Cephalanthera longifolia;

  25) punane tolmpea

Cephalanthera rubra;

  26) madal kadakkaer

Cerastium pumilum;

  27) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  28) uimastav varesputk

Chaerophyllum temulum;

  29) laialehine nestik

Cinna latifolia;

  30) pori-nõiakold

Circaea lutetiana;

  31) taani merisalat

Cochlearia danica;

  32) kõdu-koralljuur

Corallorhiza trifida;

  33) vahelmine lõokannus

Corydalis intermedia;

 33¹) pehme koeratubakas

Crepis mollis;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  34) kevad-ristmadar

Cruciata glabra;

  35) pruun lõikhein

Cyperus fuscus;

  36) kaunis kuldking

Cypripedium calceolus;

  37) täpiline sõrmkäpp

Dactylorhiza cruenta;

 37¹) saaremaa sõrmkäpp

Dactylorhiza osiliensis;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  38) Russowi sõrmkäpp

Dactylorhiza russowii;

 38¹) nõmmnelk

Dianthus arenarius;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  39) aasnelk

Dianthus superbus;

  40) sile tondipea

Dracocephalum ruyschiana;

  41) mõru vesipipar

Elatine hydropiper;

  42) rand-orashein

Elytrigia junceiformis;

  43) sale villpea

Eriophorum gracile;

  44) rand-ogaputk

Eryngium maritimum;

  45) mets-aruhein

Festuca altissima;

  46) sinine emajuur

Gentiana pneumonanthe;

  47) kivi-kurereha

Geranium columbinum;

  48) läikiv kurereha

Geranium lucidum;

  49) niidu-kuremõõk

Gladiolus imbricatus;

  50) kahar parthein

Glyceria lithuanica;

  51) lõhnav käoraamat

Gymnadenia odoratissima;

  52) hall soolmalts

Halimione pedunculata;

  53) harilik luuderohi

Hedera helix;

  54) harilik käokuld

Helichrysum arenarium;

  55) harilik muguljuur

Herminium monorchis;

  56) pehme mesihein

Holcus mollis;

  57) loim-vesipaunikas

Hydrocotyle vulgaris;

  58) mägi-naistepuna

Hypericum montanum;

  59) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  60) võsu-liivsibul

Jovibarba sobolifera;

 60¹) rabaluga

Juncus stygius;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  61) tömbiõiene luga

Juncus subnodulosus;

  62) sale haguhein

Koeleria gracilis;

  63) must seahernes

Lathyrus niger;

  64) jõgi-metsriis

Leersia oryzoides;

  65) soohiilakas

Liparis loeselii;

  66) väike käopõll

Listera cordata;

  67) vesilobeelia

Lobelia dortmanna;

  68) harilik sookold

Lycopodiella inundata;

  69) ainulehine sookäpp

Malaxis monophyllos;

  70) harilik sookäpp

Malaxis paludosa;

  71) ida-võsalill

Moehringia lateriflora;

  72) siberi piimikas

Mulgedium sibiricum;

  73) vahelduvaõiene vesikuusk     

Myriophyllum alterniflorum;

  74) vahelmine näkirohi

Najas marina subsp. intermedia;

  75) liiv-esparsett

Onobrychis arenaria;

  76) kärbesõis

Ophrys insectifera;

  77) jumalakäpp

Orchis mascula;

  78) arukäpp

Orchis morio;

  79) tõmmu käpp

Orchis ustulata;

  80) karvane lipphernes

Oxytropis pilosa;

 80¹) kuninga-kuuskjalg

Pedicularis sceptrum-carolinum;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  81) alpi võipätakas

Pinguicula alpina;

  82) austria roidputk

Pleurospermum austriacum;

  83) alpi nurmikas

Poa alpina;

  84) rand-kirburohi

Polygonum oxyspermum;

  85) juus-penikeel

Potamogeton trichoides;

  86) laukapuu

Prunus spinosa;

  87) palu-karukell

Pulsatilla patens;

  88) salutulikas

Ranunculus nemorosus;

  89) saaremaa robirohi

Rhinanthus osiliensis;

  90) tume nokkhein

Rhynchospora fusca;

  91) mesimurakas

Rubus arcticus;

  92) rand-kesakann

Sagina maritima;

  93) hanepaju

Salix repens;

  94) liht-randpung

Samolus valerandi;

 94¹) eesti soojumikas

Saussurea alpina subsp. Esthonica;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  95) kollane kivirik

Saxifraga hirculus;

  96) mustjas sepsikas

Schoenus nigricans;

  97) juurduv kõrkjas

Scirpus radicans;

  98) palu-põisrohi

Silene chlorantha;

 98¹) madal unilook

Sisymbrium supinum;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

  99) tuhkpihlakas

Sorbus rupicola;

100) lamedalehine jõgitakjas

Sparganium angustifolium;

101) ujuv jõgitakjas

Sparganium gramineum;

102) lääne-sõlmhein

Spergularia media;

103) rand-soodahein

Suaeda maritima;

104) püst-linalehik

Thesium ebracteatum;

105) lamav ristik

Trifolium campestre;

106) siberi koldkaer

Trisetum sibiricum;

107) nõmm-mailane

Veronica dillenii;

108) väikeseõieline hiirehernes

Vicia lathyroides;

109) peenelehine hiirehernes

Vicia tenuifolia;

110) kõrge kannike

Viola elatior;

111) pisikannike

Viola pumila;

112) laanekannike

Viola selkirkii.

  (4) II kaitsekategooria sammaltaimed (Bryota) on:

   1) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

   2) kurruline tuhmik

Anomodon rugelii;

   3) õunjas bartraamia

Bartramia pomiformis;

   4) kolmehõlmaline batsaania     

Bazzania trilobata;

   5) turd-lühikupar

Brachythecium turgidum;

   6) meri-pungsammal

Bryum marratii;

   7) vesi-tömptipp

Calliergon megalophyllum;

   8) mustpeasammal

Catoscopium nigritum;

   9) juus-kiilsirbik

Dichelyma capillaceum;

 10) vesi-kiilsirbik

Dichelyma falcatum;

 11) roheline kaksikhammas

Dicranum viride;

 12) könttanukas

Encalypta mutica;

 13) tamarisk-kariksammal

Frullania tamarisci;

 14) Perssoni lõhiksammal

Lophozia perssonii;

 15) kurdõhik

Neckera crispa;

 16) allika-vesitiivik

Octodiceras fontanum;

 17) põhja-roodik

Palustriella decipiens;

 18) Oederi põikkupar

Plagiopus oederi;

 19) lainjas põikkupar

Plagiothecium undulatum;

 20) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 21) [kehtetu - RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 22) sale katiksammal

Pterogonium gracile;

 23) kurdsammal

Rhytidium rugosum;

 24) sinisammal

Saelania glaucescens;

24¹) meklenburgi timmia

Timmia megapolitana;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 25) jäik keerdsammal

Tortella rigens;

 26) suur sagarsammal

Tritomaria quinquedentata;

 27) tundra vesisirbik

Warnstorfia tundrae.

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

§ 6.  II kaitsekategooria seeneliigid

  II kaitsekategooria seened (Fungi) on:

  1) sireli-lambaseenik Albatrellus syringae;

  2) lepa-kärbseseen

Amanita friabilis;

  3) lehise-õõspuravik

Boletinus cavipes;

  4) must hundiseenik

Boletopsis leucomelaena;

  5) punajalg-kivipuravik

Boletus erythropus;

  6) Fechtneri kivipuravik

Boletus fechtneri;

  7) mõru kivipuravik

Boletus radicans;

  8) kollane kivipuravik

Boletus suspectus;

  9) soo-maamuna

Bovista paludosa;

10) lilla kukeseen

Cantharellus melanoxeros;

11) säärissirmik

Chamaemyces fracidus;

12) Bloxami punalehik

Entoloma bloxamii;

13) liiv-maakeel

Geoglossum arenarium;

14) purpur-maakeel

Geoglossum atropurpureum;

15) ebe-limanutt

Hygrophorus chrysodon;

16) tammepässik

Inonotus dryophilus;

17) kuldpiimane riisikas

Lactarius chrysorrheus;

18) roosa riisikas

Lactarius controversus;

19) ripsriisikas

Lactarius mairei;

20) värviline lehtervahelik     

Leucopaxillus compactus;

21) valge sirmik

Macrolepiota nympharum;

22) kellukmürkel

Morchella semilibera;

23) luiteliudik

Peziza ammophila;

24) mugultorik

Polyporus tuberaster;

25) kroonliudik

Sarcosphaera coronaria;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

26) kährikseen

Sparassis crispa;

27) sellerheinik

Tricholoma apium.

§ 7.  II kaitsekategooria samblikuliigid

  II kaitsekategooria samblikud (Lichens) on:

  1) harilik tuustsamblik Alectoria sarmentosa;

  2) nõel-narmassamblik

Bryoria furcellata;

  3) tera-mõhnsamblik

Bacidia biatorina;

  4) kirss-mõhnsamblik

Bacidia laurocerasi;

  5) kahvatu seensamblik

Baeomyces carneus;

  6) rohe-tilksamblik

Biatoridium monasteriense;

  7) näsa-kuldsamblik

Caloplaca verruculifera;

  8) oliiv-helksamblik

Cetrelia olivetorum;

  9) härma-varjusamblik

Chaenotheca cinerea;

10) vask-porosamblik

Cladonia convoluta;

11) sire-säärsamblik

Cybebe gracilenta;

12) must limasamblik

Collema nigrescens;

13) kollane virvesamblik

Dimerella lutea;

14) harilik kitsesamblik

Flavoparmelia caperata;

15) jalaka-kauss-samblik

Gyalecta ulmi;

16) männi-soomussamblik

Hypocenomyce anthracophila;

17) sõrmjas tardsamblik

Leptogium teretiusculum;

18) karvane kruupsamblik

Micarea hedlundii;

19) kääv-neersamblik

Nephroma resupinatum;

20) külm purusamblik

Ochrolechia frigida;

21) väike nõgisamblik

Parmeliella triptophylla;

22) serva-kilpsamblik

Peltigera collina;

23) hõbe-luulissamblik

Pyrenula laevigata;

24) õli-luulissamblik

Pyrenula nitidella;

25) ruske nuisamblik

Sclerophora coniophaea;

26) sale nuisamblik

Sclerophora farinacea;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

27) võrk-nuisamblik

Sclerophora peronella;

28) harilik lohksamblik

Solorina saccata;

29) käsnjas lohksamblik

Solorina spongiosa;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

30) valge vahasamblik

Squamarina lentigera;

31) loo-rebasesamblik

Vulpicida tubulosus;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

32) Mougeot’ koldsamblik     

Xanthoparmelia mougeotii.

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

§ 8.  II kaitsekategooria loomaliigid

  (1) II kaitsekategooria selgrootud loomad (Invertebrata) on:

 1) apteegikaan Hirudo medicinalis;

 2) paksukojaline jõekarp     

Unio crassus;

 3) eremiitpõrnikas

Osmoderma eremita;

 4) väike-punalamesklane

Cucujus cinnaberinus;

 5) männisinelane

Boros schneideri;

 6) mustlaik-apollo

Parnassius mnemosyne.

  (2) II kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on:

   1) säga Silurus glanis;

   2) tõugjas

Aspius aspius;

   3) harivesilik

Triturus cristatus;

   4) mudakonn

Pelobates fuscus;

   5) kivisisalik

Lacerta agilis;

   6) järvekaur

Gavia arctica;

   7) sarvikpütt

Podiceps auritus;

   8) hüüp

Botaurus stellaris;

   9) väikeluik

Cygnus columbianus;

 10) laululuik

Cygnus cygnus;

 11) soopart

Anas acuta (haudeasurkond);

 12) merivart

Aythya marila (haudeasurkond);

 13) kirjuhahk

Polysticta stelleri;

 14) väikekoskel

Mergus albellus;

 15) kanakull

Accipiter gentilis;

 16) metsis

Tetrao urogallus;

 17) väikehuik

Porzana parva;

 18) naaskelnokk

Recurvirostra avosetta;

 19) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]

 20) mudanepp

Lymnocryptes minimus;

 21) rohunepp

Gallinago media;

 22) mustsaba-vigle

Limosa limosa;

 23) kivirullija

Arenaria interpres;

 24) väikekajakas

Larus minutus;

 25) tõmmukajakas

Larus fuscus;

 26) räusktiir

Sterna caspia;

 27) tutt-tiir

Sterna sandvicensis;

 28) alk

Alca torda;

 29) krüüsel

Cepphus grylle;

 30) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]

 31) sooräts

Asio flammeus;

 32) karvasjalg-kakk

Aegolius funereus;

 33) jäälind

Alcedo atthis;

 34) roherähn

Picus viridis;

 35) valgeselg-kirjurähn     

Dendrocopos leucotos;

 36) laanerähn

Picoides tridactylus;

 37) nõmmekiur

Anthus campestris;

 38) randkiur

Anthus petrosus;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 39) luha-sinirind

Luscinia svecica cyanecula;

 40) põldtsiitsitaja

Emberiza hortulana;

 41) veelendlane

Myotis daubentonii;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 42) tiigilendlane

Myotis dasycneme;

 43) tõmmulendlane

Myotis brandtii;

 44) habelendlane

Myotis mystacinus;

 45) Nattereri lendlane

Myotis nattereri;

 46) suurkõrv

Plecotus auritus;

 47) suurvidevlane

Nyctalus noctula;

 48) kääbus-nahkhiir

Pipistrellus pipistrellus;

 49) pargi-nahkhiir

Pipistrellus nathusii;

49¹) pügmee-nahkhiir

Pipistrellus pygmaeus;

[RT I, 18.06.2014, 18 - jõust. 21.06.2014]

 50) suur-nahkhiir

Vespertilio murinus;

 51) põhja-nahkhiir

Eptesicus nilssonii;

 52) [kehtetu - RT I 2010, 69, 519 - jõust. 01.10.2010]

 53) viigerhüljes

Phoca hispida.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json