Määrus kehtestatakse «
Ühistranspordiseaduse» (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53,
336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471; 88,
589) § 48 lõike 6 ja § 52 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri
(edaspidi eeskiri) reguleerib tasulisel sõitjateveol sõitjate ja
nende pagasi tasulist vedu bussi, trollibussi, trammi ja sõiduautoga
(taksoga).
§2. Üldsätted
(1) Eeskiri on kohustuslik kõigile vedajatele ja sõitjatele.
(2) Sõitjatevedu on lubatud korraldada liiniveo, juhuveo või taksoveo
korras.
(3) Sõitjatevedu on lubatud korraldada ainult tegevusloa alusel.
(4) Maanteeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana (edaspidi
tegevusluba) käsitatakse ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Tasu eest
korraldatav sõitjatevedu on tegevusloa ja sõidukikaardita keelatud.
(5) Taksoveoloa andmise korra oma haldusterritooriumil kehtestab valla-
või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.
(6) Vedaja võib sõitjateveol kasutada ainult sõidukit, millele on
tegevusloa alusel väljastatud sõidukikaart.
(7) Sõitjatevedu on lubatud korraldada sõidukiga, mis on valmistaja
poolt ette nähtud sõitjate veoks ja vastab sõidukite tehnojärelevalve
eeskirja nõuetele. Sõiduk peab olema vedaja omandis või kasutuslepingu
alusel vedaja kasutuses.
(8) Sõitjaid võib vedada sõidukis ainult valmistaja poolt ettenähtud
kohtadel ja viisil.
(9) Ühissõidukina kasutatava sõiduki välisküljel peab olema vedaja nimi
või teenindusmärk. Vedaja nime teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 4
cm ja teenindusmärk peab olema minimaalmõõtmetega vähemalt 20 × 20 cm.
Lisaks peab liiniveol olema nähtaval kohal liini number ja liini
nimetus, mida tähistava teksti tähe kõrgus peab olema vähemalt 3 cm.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud:
1)
liinivedu korraldatakse valla-, linna-, maakonna-, kaug- või
rahvusvahelise liiniveo korras ja see peab vastama käesoleva määruse
2. peatükis toodud liiniveo nõuetele ja rahvusvaheline liinivedu ka
Eesti Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele. Liiniveo sõiduplaani
koostamist korraldab kommertsliiniveol liiniloa andja. Avaliku
teenindamise lepingu alusel korraldataval sõitjateveol (edaspidi
avalik liinivedu) korraldab liiniveo sõiduplaani koostamist avaliku
teenindamise lepingu osaline omavalitsusorgan või maavalitsus või
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
2) juhuvedu korraldatakse
riigisisese ja rahvusvahelise veo korras ja see peab vastama käesoleva
määruse 3. peatükis toodud nõuetele ja rahvusvaheline juhuvedu ka Eesti
Vabariigi välislepingus sätestatud nõuetele;
3)
taksoveo korraldus peab vastama käesoleva määruse 4. peatükis toodud
nõuetele.
2. peatükk
LIINIVEDU
§3. Üldsätted
(1) Avalikku liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on
ühistranspordiluba ja avaliku teenindamise leping.
(2) Avaliku teenindamise lepingud oma haldusterritooriumi avalikule
liiniveole sõlmivad valla- ja linnavalitsused või nende volitatud
ametiasutused ning maavalitsused. Avaliku teenindamise lepinguid võivad
sõlmida ka piirkondlikud ühistranspordikeskused, kui neid on selleks
volitatud.
(3) Kommertsliinivedu võib korraldada vedaja, kellel on
ühistranspordiluba ja liiniluba.
(4) Liiniloa annab vedajale, kellel on ühistranspordiluba:
1)
valla- või linnavalitsus bussiveoks valla- või linnaliinil;
2) maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;
3) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium bussiveoks kaug- ja rahvusvahelisel liinil.
(5) Liinivedu (kaasa arvatud ajutine liinivedu) on ilma liiniloata,
avaliku teenindamise lepinguta (ka eriotstarbelise avaliku teenindamise
lepinguta) või vedaja ja tellija vahelise eriotstarbelise
kommertsliiniveo lepinguta keelatud.
(6) Rahvusvahelist liinivedu võib korraldada ühistranspordiloal
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist
sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi
välislepingus sätestatud nõuetele.
(7) Liiniveo korraldamisel peab vedaja järgima mootorsõidukijuhi sõidu-
ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte.
(8) Eriotstarbelist liinivedu võib korraldada vedaja, kellel on
liiniluba või tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise või
kommertsliiniveo leping.
(9) Liiniveol kasutatavad ühissõidukid peavad olema selleks
projekteeritud ja ehitatud ning sobima vastavalt valla-, linna-,
maakonna- või kaugliini teenindamiseks ning vastama valla- või
linnavalitsuse, maavalitsuse või majandus- ja kommunikatsiooniministri
poolt kehtestatud sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele.
(10) Peatused sõitjate ühissõidukisse sisenemiseks ja väljumiseks
määratakse sõiduplaaniga. Valla-, linna- või maavalitsus võib valla-,
linna- ja maakonna bussiliinidel teha erandeid sõitjate sisenemise ja
väljumise korras, tagades seejuures liiklusohutusnõuete järgimise.
(11) Valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema
tähistatud vähemalt 2 istekohta eelkooliealistele lastele ja puuetega
inimestele. Teised sõitjad on kohustatud need istekohad vajadusel
vabastama.
§4. Liiniloa väljastamiseks või sõiduplaani muutmiseks
esitatav sõiduplaan
(1) Liiniloa väljastamiseks või sõiduplaani muutmiseks esitatavale
sõiduplaani kavandile peavad olema vedaja poolt märgitud järgmised
andmed:
1) liini teenindava(te) vedaja(te) nimi(ed);
2) liini
nimetus;
3) liini number, v.a uue liini taotlemisel;
4) vajadusel
liini teenindava autobussi sõitjakohtade arv;
5) sõiduplaani
kehtima hakkamise kuupäev (täidab ministeerium);
6) liini
väljumisajad peatustest, peatustevahelised kellaajad kasvavas
kokkuvõttes ja liini lõpp-punkti saabumisajad, vajadusel ühistranspordi
liikumistee ning rahvusvahelisel liinil vajadusel suvised ja talvised
kellaajad;
7) ühistranspordi registris registreeritud ühissõidukite
peatuste nimetused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks maakonna- ja
kaugliinidel;
8) peatustevahelised kaugused ja kaugus kasvavas
kokkuvõttes liini alguspunktist liini lõpp-punktini;
9)
liiniliikluse periood (aastaringselt, teatud perioodil) ja sagedus (iga
päev, teatud päevadel);
10) märkused.
(2) Sõiduplaani kavand peab olema vedaja(te) poolt allkirjastatud.
§5. Vedaja õigused ja kohustused
(1) Vedaja peab tagama sõitjate ohutu ja sõiduplaanis ettenähtud ajal
kohaletoimetamise ning veoteenuse kvaliteedi. Vedaja võib mitte järgida
sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning
pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud
asjaolud).
(2) Vedaja esitab liiniloa andjale taotluse sõiduplaani muutmiseks kui
liini teenindamisel on selgunud alalise iseloomuga asjaolud, mis ei
võimalda sõiduplaanist kinni pidada.
(3) Vedajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse sõiduplaanis
ettenähtud väljumisaegadel. Avalikul liiniveol lisabusside kasutamine
sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
(4) Vedaja on kohustatud korraldama sõitjale teabe õigeaegse edastamise
kommertsliiniveo sõiduplaanide, piletihindade ja piletimüügi korralduse,
sõidusoodustuste ja muu liiniveoga seonduva kohta. Teabe andmise
korraldamine avalikul liiniveol sätestatakse avaliku teenindamise
lepingus.
§6. Ühissõidukijuhi õigused ja kohustused
(1) Ühissõidukijuht on kohustatud:
1) toimetama sõitja
ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse
kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole
tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked
teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud);
2)
müüma sõitjale nõuetekohaselt vormistatud ja kehtestatud hinnale vastava
sõidupileti;
3) sõidukis mitte suitsetama;
4) tagama, et
bussi audio- ja videoseadmete helitugevus ei häiri sõitjaid;
5) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
6) abistama
sõitjaid pagasi paigutamisel pagasiruumi kaug- ja rahvusvahelistel
liinidel ning vajadusel ka maakonnaliinidel;
7) aitama kaasa
kontrollimisõigusega ametiisikul kontrolli läbiviimisele ühissõidukis.
(2) Sõiduki juhil on õigus paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 toodud
rikkumiste korral nõuda sõitja ühissõidukist lahkumist.
§7. Sõitja õigused ja kohustused
(1) Sõitjal on õigus:
1) saada veoteenust tasutud ulatuses;
2) saada seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustust;
3) saada teavet paragrahvi 10 lõigetes 7 ja 8 toodud liiniveoga seonduva kohta;
4) vedada pagasit vastavalt kehtestatud korrale;
5) nõuda ühissõidukijuhilt
tema poolt paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud kohustustest kinnipidamist.
(2) Nägemispuudega isikul on õigus vedada teda saatvat juhtkoera.
(3) Sõitja on kohustatud:
1) omama ühissõiduki kasutamiseks
sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti;
2) ühissõidukisse sisenemisel esitama ühissõidukijuhi nõudmisel sõidupileti
või muu sõiduõigust tõendava dokumendi ning üksikpileti (talongi) kohe
pärast sisenemist kompostriga märgistama;
3) sõidupileti
puudumisel ostma sõidupileti ühissõidukijuhilt;
4)
hoidma sõidupileti alles sõidu lõpuni;
5) tagama enda
ja temaga kaasasoleva lapse, samuti lapsevankris või -kärus oleva lapse
ohutu sõidu;
6) esitama kontrolli õigusega ametiisikule
sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel
nõudmisel;
7) tagama, et temaga kaasasolev käsipagas või ese ei
ohustaks ega muul viisil ei häiriks kaassõitjaid.
(4) Sõitjal on keelatud:
1) sõita ühissõidukis joobes, määrdunud
riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
2) avada
või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõidukijuhi loata;
3) takistada uste avanemist ja sulgumist, piirata ühissõidukijuhi vaatevälja;
4) häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
5) lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
6) seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
7) eirata teisi käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.
§8. Sõidu eest tasumine
(1) Kommertsliiniveo teenuste loetelu ja hinnad (sõidupilet,
sõidusoodustused jm) kehtestab vedaja.
(2) Eriotstarbelisel liiniveol avaliku teenindamise lepingu alusel
määratakse hinnad avaliku teenindamise lepinguga.
(3) Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim
sõidupileti hind sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
Sõidukilomeetri tariif on sõitja sõidupileti hinna arvutamise aluseks
olev ühe kilomeetri sõiduhind.
(4) Sõidu eest tasumine toimub vastavalt kehtestatud sõidupileti
hinnale. Sõidu eest tasumine võib toimuda ka elektrooniliste
maksevahendite (kiipkaart, magnetkaart, mobiiltelefon jne) abil.
(5) Soodustatud tingimustel võib sõitja kasutada ühissõidukit seadusega
kehtestatud korras.
(6) Linna- ja vallaliinidel peab ühissõidukis müüma sõidutalonge või
kassaaparaadi (kassaseadme) kaudu väljastatava pileti.
(7) Maakonnaliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi (kassaseadme)
kaudu väljastatava pileti. Erandjuhtudel kui liin on osa mõne linna
üldisest liinivõrgust, võib rakendada määruse lõiget 5.
(8) Riigisisestel kaugliinidel peab ühissõidukis müüma kassaaparaadi
(kassaseadme) kaudu väljastatava pileti.
(9) Rahvusvahelistel kaugliinidel peab müüma kassaaparaadi (kassaseadme)
kaudu väljastatava pileti või vormistama isekopeeruva blokkpileti.
(10) Linna- ja vallaliinidele müüdud piletile või sõidutalongile peab
olema loetavalt märgitud pileti number, pileti hind koos käibemaksuga,
käibemaksu suurus, pileti kehtivuspiirkond. Piletil ei tohi olla
parandusi.
(11) Maakonnaliinidele, v.a erandjuhtudel kui liin on osa mõne linna
üldisest liinivõrgust, riigisisestele kaugliinidele ja rahvusvahelistele
kaugliinidele müüdud piletile peab olema loetavalt märgitud pileti
number, pileti hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, sõidu alg- ja
lõpp-punkt või sõidupiirkond, liini number ja nimetus, ühissõiduki
väljumisaeg, -koht ja kuupäev, vedaja nimi või teenindusmärk, aadress ja
kassaaparaadi (kassaseadme) number. Juhul kui müüakse isekopeeruv pilet,
ei ole nõutav kassaaparaadi (kassaseadme) number. Piletil ei tohi olla
parandusi.
(12) Vedaja poolt kasutatav piletisüsteem peab võimaldama tulude
arvestust ja kontrolli, sõitjate arvu ja müüdud piletite koguse
arvestamist liikide lõikes.
(13) Konkreetsele reisile ostetud pilet kehtib ainult sellele reisile,
millele see on müüdud. Sõitja peab pileti saamisel kohe kontrollima
piletil olevate andmete õigsust ja pileti hinna vastavust makstule.
(14) Maakonna- või kaugliini ühissõidukile eelnevalt pileti ostnud, kuid
sellest maha jäänud sõitja kaotab õiguse sama piletiga sõita mis tahes
teises ühissõidukis. Piletit tagasi ei osteta.
(15) Maakonna- või kaugliinil ärajäänud reisi korral kassasse tagastatud
pilet ostetakse tagasi.
(16) Sõidu katkemisel ühissõiduki rikke korral või vedajast oleneval
põhjusel kehtib sellele ostetud sõiduõigus sihtpunkti jõudmiseks sama
liini teistes ühissõidukites. Sõidu katkestanud vedaja tasub sõitja
sihtpunkti toimetanud vedaja nõudmisel mõistlikku tasu vedaja poolt
teenindamata liini osa eest.
(17) Sõidu katkemisel (v.a linnaliinidel) vedajast mitteolenevatel
põhjustel (tuisk, libe tee jne) tagastatakse sõidutasu sõitmata jäänud
osa eest vedaja poolt. Sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti
tagasipöördumise korral katab sõidukulud vedaja.
(18) Koera veo eest liiniveol, v.a pimeda juhtkoer, võib vedaja tasu
võtta vastavalt kehtestatud korrale.
§9. Pagasi ja käsipagasi vedu ja hoidmine
(1) Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki
salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa
200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja
ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu,
ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde. Need ei
tohi takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki
salongis.
(2) Kaugliinil on sõitjal õigus tasuta vedada ühissõiduki salongis
käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa ei ületa 150 cm ja kogukaal
30 kg, samuti ümbrises tulirelvi, selleks kohaldatud puurides või
kastides või muul viisil väikeloomi ja linde, tagades, et see ei häiriks
ühissõidukijuhti ja kaassõitjaid.
(3) Käsipagas, suusad ja muud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
loetletud esemed ei tohi segada teisi reisijaid ega rikkuda nende
riideid ja ühissõiduki sisemust.
(4) Ühissõiduki pagasiruumis võib vedada pagasit, mille ühiku mõõtmete
summa ei ületa 150 cm ja kogukaal 30 kg, samuti ümbrises suuski ning
kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid.
(5) Ühissõiduki salongis ja pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud
pagasit ega käsipagasit, mis sisaldavad keelatud pagasi loetelus olevaid
aineid ja esemeid.
Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud,
lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed,
samuti ühissõidukit määrivad või kahjustavad ained ja esemed.
(6) Ühissõiduki salongis veetava käsipagasi eest vastutab sõitja.
Pagasiruumi paigutatud pagasi eest vastutab vedaja.
(7) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit, samuti ühissõidukist
leitud esemeid (v.a kiirestiriknevad ained) seadusega sätestatud korras.
(8) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu
hinnad kommertsliinivedudel kehtestab vedaja, avalikul liiniveol
sätestatakse need avaliku teenindamise lepinguga.
§10. Terminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad
(1) Omavalitsusüksused ja maavalitsused korraldavad oma
haldusterritooriumil ühistranspordi infrastruktuuri objektide
planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtavad meetmeid
ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks.
(2) Olenevalt sõitjate arvust, vedude mahust ja iseloomust peab sõitjate
teenindamiseks olema rajatud vastavad reisiterminalid, bussijaamad,
ootekojad ja peatuskohad.
(3) Maakonna- ja kaugliinibuss peab alustama ja lõpetama liini lähte- ja
sihtpunkti terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning
tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse
vajadust arvestades võivad alg- ja lõpp-peatused olla suuremates
transpordisõlmedes (sadam, lennu- või raudteejaam jt) või mujal, kui see
on eelnevalt kooskõlastatud vastava valla- või linnavalitsusega ja
vajadusel ka transpordisõlme omaniku või rentnikuga.
(4) Maakonna- ja kaugliinibuss peab liini vahepeatustes läbima
terminalid või jaamad, nende puudumisel ettenähtud ning tähistatud
peatuskohad. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust
arvestades võib terminali või bussijaama mitte läbida, kooskõlastades
selle eelnevalt vastava valla- või linnavalitsusega.
(5) Terminali, bussijaama, linna- või vallaliini alg- või lõpp-peatuse
seisuplatsi omanik või rentnik peab liinivedu korraldavatele vedajatele
tagama võrdsed tingimused terminali või bussijaama või seisuplatsi
kasutamisel.
(6) Sõidupiletite müüki terminalidest ja bussijaamadest
kommertsliinidele väljuvatele ühissõidukitele võivad vedajad korraldada
ka väljaspool terminali või bussijaama asuvatest kassadest, samuti
ühissõidukites juhtide või selleks ettenähtud töötajate poolt. Avalikul
liiniveol korraldavad sõidupiletite müüki linna-, valla- ja
maavalitsused koos vedajatega.
(7) Sõitjatele vajaliku teabe (sõiduplaanid, hinnakirjad,
sõidusoodustused, andmed vedajate kohta, infotelefonid jm) olemasolu
terminalides ja bussijaamades, samuti terminalide ja bussijaamade
korrashoiu tagab nende omanik või rentnik.
(8) Sõitjatele vajaliku teabe (väljumisajad või liiklusintervallid,
infotelefonid jm) olemasolu ootekodades ja peatuskohtades tagavad
valla-, linna- ja maavalitsus.
3. peatükk
JUHUVEDU
§11. Üldsätted
(1) Sõitjate juhuvedu võib korraldada vedaja, kellel on
ühistranspordiluba. Juhuveo teostamine ilma ühistranspordiloata on
keelatud.
(2) Rahvusvahelist juhuvedu võib korraldada ühistranspordiloal Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tehtud rahvusvahelist
sõitjatevedu lubavat kannet omav vedaja, kes vastab Eesti Vabariigi
välislepingus sätestatud nõuetele.
(3) Juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja
teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt
moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja
vahelise lepingu alusel.
(4) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis omab liiniveo või taksoveo
tunnuseid ja mille eesmärk on osutada teenust liiniveo või taksoveo
kasutajatele, on ilma liiniloata, avaliku teeninduse lepinguta või
vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo lepinguta
või taksoveo sõidukaardita keelatud.
(5) Sõitjate juhuveol on keelatud kasutada takso tunnustega sõidukeid.
(6) Juhuveo kestel ei ole lubatud sõitjaid teel peale võtta ega maha
panna, kui see ei ole eelnevalt vedaja ja tellija vahel kokku lepitud
teisiti.
(7) Juhuveoteenuse hinna kehtestab vedaja.
(8) Juhuveod Sõitjate Rahvusvahelise Bussijuhuveo kokkuleppega (edaspidi
INTERBUSi kokkulepe) ühinenud riikide vahel toimuvad vastavalt INTERBUSi
kokkuleppele, Euroopa Liidu Teataja L 321, 26/11/2002, lk 0013–0043.
(9) Euroopa Majandusühenduse riikide vahelist ja sisest sõitjatevedu
(edaspidi kabotaažvedu) korraldatakse vastavalt Euroopa
Ühenduste Nõukogu määrustele (EMÜ) nr 684/92, Euroopa Liidu Teataja L
074, 20/03/1992, lk 0001–0009, muudetud Euroopa Ühenduste Nõukogu
määrusega (EÜ) 11/98, Euroopa Liidu Teataja L 004, 08/01/1998,
lk 0001–0009 ja (EÜ) 12/98 11. detsembrist 1997. a, Euroopa Liidu
Teataja L 004, 08/01/1998, lk 0010–0014 ning (EÜ) nr 2121/98
2. oktoobrist 1998. a, Euroopa Liidu Teataja L 268, 03/10/1998, lk
0010–0026.
(10) Juhuveod riikidesse, mis ei ole ühinenud INTERBUS kokkuleppega või
ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmesriik, toimuvad vastavalt
rahvusvahelistele kokkulepetele.
§12. Juhuveo dokumentatsioon
(1) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel INTERBUS kokkuleppega ühinenud
riikide vahel peab vedaja kasutama INTERBUS kokkuleppe kohast juhuveo
kontrolldokumenti.
(2) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel Euroopa Majandusühenduse
riikide vahelisel ja sisesel sõitjateveol peab vedaja kasutama Euroopa
Ühenduse määruse nr 2121/98 2. oktoobrist 1998. a kohast juhuveo
kontrolldokumenti.
(3) Rahvusvahelise juhuveo korraldamisel muudesse riikidesse peab vedaja
kasutama rahvusvahelise juhuveo kontrolldokumenti vastavalt
rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatule.
(4) Juhuveo korraldamisel ja reisikava koostamisel peavad tellija ja
vedaja järgima mootorsõidukijuhile kehtestatud sõidu- ja puhkeaja
nõudeid.
§13. Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument
(1) Käesoleva määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahvusvahelise
juhuveo kontrolldokument on raamat, mis sisaldab 25 rebitavat sõidulehte
kahes eksemplaris. Raamatud peavad vastama eeskirja lisades 1 ja 2
esitatud näidistele.
(2) Raamat ja selles olevad sõidulehed on nummerdatud 1 kuni 25.
(3) Rahvusvahelise juhuveo kontrolldokument väljastatakse vedaja nimele
ning seda ei tohi edasi anda kolmandatele isikutele.
§14. Vedaja ja ühissõidukijuhi kohustused juhuveol
(1) Juhuveo kontrolldokument peab olema ühissõidukijuhil kaasas kogu
teekonna vältel, mille kohta sõiduleht on täidetud.
(2) Vedaja vastutab sõidulehtede nõuetekohase täitmise ja säilimise eest.
(3) Vedaja täidab enne sõidu alustamist sõidulehe loetavas, kustutamatus
kirjas ning kahes eksemplaris.
(4) Vedaja ja ühissõidukijuht on kohustatud tagama sõitjate ja pagasi
ohutu kohale toimetamise ning sõitjate teeninduse ja pagasiveo
kvaliteedi vastavalt tellimuses või lepingus sätestatule.
(5) Rahvusvahelisel juhuveol on ühissõidukijuht kohustatud
paragrahvides 12 ja 13 nimetatud juhuveo kontrolldokumendi sõidulehe
esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule
kontrollimiseks kontrollija esimesel nõudmisel.
(6) Vedaja on kohustatud tagastama kasutatud juhuveo kontrolldokumendi
sõidulehe koopia 21 kalendripäeva jooksul pärast reisi lõppemist selle
väljastajale.
4. peatükk
TAKSOVEDU
§15. Üldsätted
(1) Taksovedu võib korraldada vedaja, kellel on taksoveoluba.
(2) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja
registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil (edaspidi
põhiline teeninduspiirkond). Põhiliseks teeninduspiirkonnaks võib
omavalitsusorganite omavahelisel kokkuleppel olla ka teise
omavalitsusüksuse haldusterritoorium.
(3) Taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid ka sõiduks
põhilisest teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse, sõitja poolt
soovitud punkti. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool
põhilist teeninduspiirkonda peab takso pöörduma sinna tagasi ja võib
sõitjaid teenindada ainult tagasisuunal.
(4) Taksodena kasutatavad sõidukid peavad olema ehitatud sõitjate veoks
ning vastama valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud sõitjate
mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele.
(5) Kohalik omavalitsusüksus määrab liiklusohutuse nõudeid järgides
kohad, kus takso võib seista kliendi ootel (v.a tellitud takso).
(6) Taksona kasutataval sõidukil peab olema:
1) sõiduki katusel
sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on sõna TAKSO;
2)
«Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) kohase tüübikinnitusega, taadeldud
ja taksoga kohandatud taksomeeter ning sellele taksomeetrile sobiv
printer.
(7) Sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks,
on keelatud kasutada taksotunnuseid või neid matkivaid tunnuseid.
(8) Kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema
kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele.
(9) Vajaduse korral võib omavalitsusüksus töötada välja ja kehtestada
taksojuhi teenindajakaardi vormi ja andmete loetelu ning
teenindajakaardi kasutamise korra. Taksojuhi teenindajakaart on
taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument.
(10) Vedaja registreerimiskoha järgne omavalitsusüksus võib kehtestada
taksoteenuste loetelu, millele vedaja määrab taksoteenuste tariifid.
Omavalitsusüksus võib kehtestada nõuded teenuste hinnakirja vormile.
(11) Vedajal on oma teenuse reklaamimisel keelatud mis tahes üksiku
taksoteenuse tariifi eraldi esiletõstmine.
§16. Taksojuhi õigused ja kohustused
(1) Taksojuht on kohustatud:
1) panema takso armatuurlaua paremale
poole nähtavale kohale taksole väljastatud sõidukikaardi või selle
koopia, v.a juhul, kui taksojuhile on väljastatud teenindajakaart, ja
esitama selle originaali kontrollimisõigusega ametiisikule esimesel
nõudmisel;
2) panema takso parempoolse tagaukse aknale (sisse-
ja väljapoole) ja armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale selgelt
loetava ja arusaadava hinnakirja, mis vastab taksomeetri kohandamise
tunnistusele;
3) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri;
4) olema korrektselt riietatud ja käituma viisakalt;
5) abistama
sõitjaid pagasi paigutamisel;
6) sõitma sihtkohta lühimat või
sõitja poolt soovitud teed mööda;
7) omama piisavalt
vahetusraha;
8) andma vastavalt sõitja soovile informatsiooni
kavandatava sõidu võimaliku maksumuse kohta.
(2) Taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri
printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja
registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning
alguse ja lõpu kellaaeg, tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus
kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus.
(3) Taksojuhil on keelatud:
1) sõitja nõusolekuta teenindada
samaaegselt teisi isikuid;
2) mõjuva põhjuseta keelduda sõitja
teenindamisest;
3) sõitja nõusolekuta lubada sõidu ajal olla taksos
kõrvalistel isikutel;
4) hoida taksos sõitja teenindamiseks
mittevajalikke ja sõitjat segavaid esemeid;
5) nõuda sõitjalt
taksomeetri näidust kõrgemat sõidutasu;
6) suitsetada
taksos või lubada suitsetada teistel isikutel;
7) tülitada
isikuid taksoteenuse pakkumisega;
8) teenindada sõitjat rikkis
taksomeetri või printeriga.
(4) Taksojuhil on õigus reisija teenindamisest keelduda, kui:
1)
sõitja on ilmsete joobetunnustega;
2) sõitja on taksot
määrivates riietes;
3) sõitja keeldub ettemaksu tasumisest
sõiduks väljapoole põhilist teeninduspiirkonda;
4)
sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel võib oletada, et taksojuhi,
tema vara või sõiduki turvalisus ei ole tagatud;
5) sõitja
soovib vedada paragrahvi 9 lõikes 5 sätestatud keelatud pagasit;
6) sõitjaid on rohkem, kui taksos on sõitjatele istekohti sõiduki
registreerimistunnistuses ette nähtud;
7) taksoplafooni
valgustus ei ole sisselülitatud, v.a takso seismisel taksopeatuses.
§17. Sõitja õigused ja kohustused
(1) Sõitjal on õigus:
1) taksot saada ettetellimisega
soovitud kohta, taksopeatusest või väljaspool taksopeatust käega märku
andes;
2) keelduda tellitud taksost, kui takso ei vasta tellimisel
esitatud erinõuetele;
3) nõuda taksojuhilt sõidu lõppedes
kviitungit.
(2) Taksopeatusest on õigus saada taksot väljaspool järjekorda:
1) alla 4-aastase lapsega isikul;
2) nähtavate puuetega inimesel või puuet
tõendava dokumendi alusel;
3) õnnetusjuhtumi läbi kannatanul;
4) rasedal.
(3) Sõitja võib taksopeatusest valida endale sobivat taksot. Peatuses
seisvad teised taksod peavad võimaldama sellele väljasõidu peatusest.
(4) Akende avamine ja raadio sisselülitamine võib toimuda ainult sõitja
ja taksojuhi vastastikusel kokkuleppel.
(5) Sõitja pagas või kaasasolevad esemed ei tohi kahjustada takso
salongi või sõidukit, takistada pakiruumi luugi sulgemist ega koormata
taksot üle.
(6) Sõitjal on keelatud kahjustada sõidukit või salongi sisemust.
(7) Sõitja peab tagama, et temaga kaasasolevad lemmikloomad ei kujutaks
ohtu sõidukis viibijatele ning ei kahjustaks või määriks sõiduki salongi.
(8) Sõitjal ja temaga kaasas olevatel lastel on keelatud sõidu ajal
segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt.
(9) Sõitjal on keelatud nõuda taksojuhilt liikluseeskirjade rikkumist.
§18. Sõidu eest tasumine
(1) Taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi.
(2) Rikkis taksomeetri ja printeri puhul on sõitjal õigus arve
maksmisest keelduda.
(3) Sõitjal on keelatud jätta arve tasumata takso kasutamise eest
vastavalt taksomeetri näidule või takso tellimise tasu vastavalt
taksomeetri näidule.
(4) Pagasi eest sõitja eraldi tasuma ei pea, v.a juhul kui asjaomane
omavalitsusüksus ei ole seda eraldi teenusena kehtestanud.
(5) Taksojuhil on õigus sõidul väljapoole põhilist teeninduspiirkonda
nõuda sõitjalt osalist või täielikku ettemaksu, arvestades oletatavat
sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase
kviitungi. Tasaarvlemine takso kasutamise eest toimub sõidu lõpul.
(6) Ettetellitud takso kasutamisest loobumisel peab sõitja tasuma
ettetellimistasu ja arve vastavalt taksomeetri näidule, v.a kui takso ei
vasta tellimisel esitatud erinõuetele.
(7) Sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul (sh avaliku korra
rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine) on taksojuhil õigus
toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul.
5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§19. Kontroll ja vastutus
Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab
politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule
kontrollimiseks dokumendid vastavalt «Ühistranspordiseaduse» § 49
lõikele 1.
§20. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määrus nr 39 «Sõitjate
bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja
kehtestamine» (RTL 2000, 67, 1031; 2000, 122, 1930; 2001, 9, 123)
tunnistatakse kehtetuks.
§21. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub üldises korras.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 9 sätestatud nõuded teksti tähekõrgusele ja
teenindusmärgi mõõtmetele jõustuvad 1. jaanuaril 2005. a.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
26. mai 2004. a määruse nr 141 «Sõitjate bussiliiniveo,
bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri»
lisa 1
|
VEOLOAST VABASTATUD JUHUVEOTEENUSTE KONTROLLDOKUMENDI NÄIDIS
(rohelises toonis paber: DIN A4 29,7 × 21 cm)
(Parempoolne esikülg)
EST(1)
|
Pädev ametiasutus või volitatud esindaja
|
Raamatu nr:
|
INTERBUS
SÕITJATEVEO SÕIDULEHTEDE RAAMAT
Bussidega rahvusvahelise sõitjateveo juhuveoteenuse tegemiseks vastavalt:
–bussidega tehtavate rahvusvahelise juhuvedude lepingu – INTERBUS
kokkuleppe – artiklitele 6 ja 10.
Vedaja nimi või ärinimi:
...............................................................................................
........................................................................................................................................
Registreeritud asukoht:
...............................................................................................
........................................................................................................................................
(Väljaandmise koht ja aeg)
|
(Välja andnud ametiasutuse või esindaja allkiri ja pitser)
|
(1) Belgia (B); Taani (DK); Saksamaa (D); Kreeka
(GR); Hispaania (E); Prantsusmaa (F); Iirimaa (IRL); Itaalia (I);
Luksemburg (L); Madalmaad (NL); Portugal (P); Ühendatud Kuningriik (UK);
Soome (FIN); Austria (A); Rootsi (S); Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik
(CZ), Eesti (EST), Ungari (H), Leedu (LT), Läti (LV), Poola (PL), Rumeenia
(RO), Slovakkia Vabariik (SLO) jätkub.
(roheline paber: DIN A4 = 29,7 × 21 cm)
(Sõidulehtede raamatu vaheleht – esikülg)
TÄHELEPANUKS
1. INTERBUS kokkulepe hõlmab alljärgnevaid teenuseid:
1)
Mis tahes rahvusest sõitjate rahvusvaheline juhuveoteenus
–kahe
lepinguosalise territooriumi vahel või veona, mis algab ja lõpeb sama
lepinguosalise territooriumil, kui sellise veo käigus tekib vajadus
transiidi järele läbi mõne teise lepinguosalise territooriumi või läbi
kolmanda maa territooriumi;
–mida tehakse lepinguosalises riigis
vastavalt selle seadustele, registreeritud vedaja poolt, kes omab
tegevusluba busside rahvusvahelise juhuveoteenuse tegemiseks;
–kui
kasutatakse vedaja registreerimise asukohajärgse lepinguosalise riigi
territooriumil registreeritud busse, mis oma ehituselt ja varustuselt on
sobivad ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese, juht kaasa arvatud,
vedamiseks.
2) Nimetatud teenustega seotud veokite sõitjateta tehtud
reisid.
3) Mõiste lepinguosalise territoorium tähistab
INTERBUS kokkuleppe raames selliseid territooriume Euroopa Ühenduse
piires, kus kehtib Ühenduse leping ja seal sätestatu.
4)
INTRERBUS kokkulepe ei kehti riigisiseste juhuveoteenuste kohta, mida
teevad lepinguosalises riigis vedajad, kes on registreeritud teises
lepinguosalises riigis.
5) Kokkulepe ei laiene sõitjate juhuveoks
ette nähtud busside kasutamisele veose vedamiseks tasu eest.
6)
INTERBUS kokkulepe ei kehti omal kulul tehtavate juhuveoteenuste kohta.
2. Lepinguosalise territooriumil, välja arvatud vedaja registreerimise
asukoha järgsel territooriumil, on vastavalt INTERBUS kokkuleppe
artiklile 6 veoloanõudest vabastatud järgmised rahvusvahelised
juhuveoteenused:
1) Suletud ustega veoteenused on teenused,
kus sama bussi kasutatakse sama sõitjate grupi vedamiseks kogu sõidu
vältel ja tagasitoomiseks algpunkti. Algpunkt asub vedaja
registreerimise asukohajärgses lepinguosalises riigis.
2)
Veoteenused, mille käigus tehakse väljuv reis sõitjatega ning saabuv
reis ilma sõitjateta. Algpunkt asub vedaja registreerimise asukoha
järgses lepinguosalises riigis.
3) Teenused, mille käigus
tehakse väljuv reis ilma sõitjateta ning kõik sõitjad
võetakse peale samast punktist eeldusel, et on täidetud üks
alljärgnevatest tingimustest:
(a) sõitjatest moodustatud grupid
asuvad lepinguvälise või muu lepinguosalise riigi territooriumil, kus
vedaja on registreeritud või kus sõitjate grupp on algselt peale võetud
lepingu alusel, mis on sõlmitud enne nende saabumist lepinguosalisse
riiki, kus nad peale võetakse. Sõitjad veetakse lepinguosalise
territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
(b) sõitjad on toodud
punktis 2 sätestatud tingimustel sama vedaja poolt lepinguosalise
territooriumile, kus nad uuesti peale võetakse ning veetakse
lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud;
(c)
sõitjad on kutsutud teise lepinguosalise territooriumile, veokulud katab
kutse väljastanud isik. Sellised sõitjad peavad moodustama ühtse grupi,
kes ei ole moodustatud mitte üksnes eesmärgiga teha antud reis ja kes on
toodud lepinguosalise territooriumile, kus vedaja on registreeritud.
4) Transiitveod, mida tehakse läbi lepinguosaliste
territooriumide veoloast vabastatud juhuveo tegemise käigus on samuti
veoloanõudest vabastatud.
5) Sõitjateta bussid, mida kasutatakse
üksnes lepingu alusel rahvusvahelise teenuse osutamisel vigastatud või
purunenud bussi asendamiseks.
Euroopa Ühenduses registreeritud vedajate poolt osutatavate teenuste
alg- ja/või lõpp-punktid võivad asuda mis tahes Euroopa Ühenduse
liikmesriigis sõltumata liikmesriigist, kus bussid või vedaja on
registreeritud.
3. Bussidele kehtivad nõuded
INTERBUS kokkuleppega hõlmatud rahvusvahelisi juhuveoteenuseid osutavad
bussid peavad vastama lepingu artiklis 5 ja lisas 2 sätestatud
tehnilistele nõuetele.
4. Sõidulehe täitmist puudutav teave
6) Iga
juhuveoteenusena tehtava reisi kohta peab vedaja enne reisi algust
täitma kahes eksemplaris sõidulehe.
Sõitjate nimekirjana
võib vedaja kasutada eelnevalt täidetud eraldi lehte, mis lisatakse
sõitjate sõidulehele. Nimekirja ja sõidulehele tuleb lüüa kas vedaja
pitser või, kus sobilik, kirjutada vedaja või bussijuhi allkiri.
Teenuste korral, kus väljuv reis tehakse ilma sõitjateta, võib sõitjate
nimekirja koostada ülaltoodu kohaselt ajal, mil sõitjad peale võetakse.
Sõidulehe originaal peab olema bussijuhiga kaasas ning see tuleb esitada
kontrollimiseks selleks volitatud ametiisiku nõudmisel.
7)
Teenuste korral, millele on viidatud teekonnalehe punktis 4C, kus väljuv
reis tehakse sõitjateta, peab vedaja lisama sõitjate kontrolldokumendile
alljärgnevad lisadokumendid:
–punktis 4C1 mainitud juhtudel:
veolepingu koopia riikides, kus seda nõutakse või mis tahes samaväärne
dokument, kus on ära toodud kõik eelmainitud lepinguga vajalikuks
tunnistatud andmed (eriti koht, riik ja sõlmimise kuupäev; koht, riik ja
kuupäev, mil sõitjad on peale võetud, lõpp-punkt ja lõppriik);
–teenuse kuulumisel alapunkti 4C2: sõitjate teekonnaleht, mis on turismibussi
või bussi juhiga kaasas kogu vedaja poolt tehtava sõidu vältel, kus
sõitjate vedu toimub ühes suunas lepinguosalise territooriumile ja
vastassuunas turismibuss või buss sõidab tühjalt tagasi ja vastupidi;
–kui teenus kuulub alapunkti 4C3: kutsuva isiku kutse või selle koopia.
8) Juhuveoteenuse tegemisel ei tohi reisi jooksul ühtegi sõitjat peale võtta
ega välja lasta, v.a pädevate ametiasutuste lubatud juhtudel. Sellisel
juhul on vaja luba.
9) Vedaja vastutab selle eest, et sõitjate
sõidulehed oleksid nõuetekohaselt ja korrektselt täidetud. Need tuleb
täita trükitähtedes ja kustutamatu tindiga.
10)
Sõidulehtede raamatut ei tohi edasi anda.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
26. mai 2004. a määruse nr 141 «Sõitjate bussiliiniveo,
bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri»
lisa 2
|
Sõidulehtede raamatu esileht
(Paber – A4)
Sõidulehtede raamat nr ______
(a) rahvusvahelise juhuveo korraldamiseks bussidega liikmesriikide
vahel, välja antud määruse (EMÜ) nr 684/92 alusel
(b) kabotaažjuhuveo korraldamiseks bussidega, mis toimub liikmesriigis,
kus vedaja ei ole registreeritud, välja antud määruse (EÜ) nr 12/98
alusel
kellele:
(Vedaja perekonna- ja eesnimi või ärinimi)
(Täielik aadress, telefoni ja faksi numbrid)
(Väljaandmise koht ja kuupäev)
|
(Väljaandva asutuse või ameti allkiri ja pitser)
|
(1) (A) Austria, (B) Belgia, (CY) Küpros, (CZ)
Tšehhi Vabariik, (D) Saksamaa, (DK) Taani, (E) Hispaania, (EST) Eesti, (F)
Prantsusmaa, (FIN) Soome, (GR) Kreeka, (H) Ungari, (I) Itaalia, (IRL)
Iirimaa, (L) Luksemburg, (LT) Leedu, (LV) Läti, (M) Malta, (NL) Holland,
(P) Portugal, (PL) Poola, (S) Rootsi, (SK) Slovakkia, (SLO) Sloveenia,
(UK) Ühendatud Kuningriik.
Teine lehekülg
Tähtis märkus
A. RAHVUSVAHELISE JUHUVEO JA KABOTAAŽJUHUVEO ÜHISED ÜLDSÄTTED
1. Määruse (EMÜ) nr 684/92 artiklite 11 (1) ja 4 (1) ja määruse (EÜ)
nr 12/98 artikli 6 (1), (2) ja (3) kohaselt teostatakse juhuvedu
kontrolldokumendi – sõidulehe alusel.
2. Eelmises punktis nimetatud juhuvedu on sõitjatevedu, «mis ei vasta
liiniveo, kaasa arvatud eriotstarbelise liiniveo mõistele ja mida
iseloomustab eelkõige see, et veetakse tellija või vedaja enda
initsiatiivil eelnevalt moodustatud sõitjate gruppe».
Liinivedu on sõitjatevedu, «mida tehakse kindlaksmääratud sagedusega
kindlatel marsruutidel, kus sõitjad sisenevad sõidukisse ja väljuvad
sealt eelnevalt kindlaksmääratud peatustes. Liinivedu on kättesaadav
kõikidele isikutele ning vajadusel sõltub kohustuslikust ettetellimisest.
Liiniveo tingimuste mis tahes korrigeerimine ei muuda liiniveo olemust.
Mis tahes vedaja poolt korraldatud vedu, mille korral veetakse
erikategooria sõitjaid, välja arvatud juhuslikud sõitjad, loetakse
liiniveoks juhul, kui sellist vedu tehakse punktis 1.1 sätestatud
tingimustele. Sellist vedu nimetatakse «eriotstarbeliseks liiniveoks».
Eriotstarbeliste liinivedude hulka kuuluvad:
(a) tööliste vedu
töökoha ja kodu vahel;
(b) õpilaste ja üliõpilaste vedu
õppeasutusse ja tagasi;
(c) sõjaväelaste ja nende
perekonnaliikmete vedu nende päritoluriigi ja sõjaväeosa vahel.
Asjaolu, et eriotstarbeline vedu võib vastavalt kasutajate vajadustele
olla erinev, ei mõjuta selle liigitamist liiniveoks.»
3. Sõiduleht peab kehtima kogu reisi kohta.
4. Ühenduse tegevusluba ja sõiduleht annavad nende omanikule õiguse
korraldada:
(a) rahvusvahelist juhuvedu bussidega kahe või enama
liikmesriigi vahel;
(b) kabotaažjuhuvedu liikmesriigis, kus vedaja ei
ole registreeritud.
5. Vedaja või bussijuht täidab sõidulehe kahes eksemplaris enne iga
reisi algust. Sõidulehe koopiat tuleb hoida vedaja juures. Juht hoiab
sõidulehe originaali sõidukis kogu reisi jooksul ja esitab selle iga
selleks volitatud kontrollija nõudmisel.
6. Juht tagastab sõidulehe selle väljastanud asutusele reisi lõppedes.
Vedaja vastutab dokumentide säilimise eest. Need tuleb täita loetavas ja
kustutamatus kirjas.
Kolmas lehekülg
B. RAHVUSVAHELISE JUHUVEO ERISÄTTED
1. Määruse (EMÜ) nr 684/92 artikli 2 (3.1) teise punkti kohaselt on
nõutav luba samaaegsete või ajutiste vedude korraldamiseks, mis on
võrreldavad olemasolevate liinivedudega ning mille korral veetakse sama
kategooria sõitjaid kui liinivedudel.
2. Rahvusvahelise juhuveo korral võib vedaja korraldada kohalikke
ekskursioone liikmesriigis, kus see vedaja ei ole registreeritud.
Sellised kohalikud ekskursioonid peavad olema ette nähtud üksnes
mitte-residentidest sõitjatele, keda sama vedaja on rahvusvahelise
juhuveo raames eelnevalt vedanud. Vedu peab toimuma sama sõidukiga või
muu sõidukiga, mis kuulub samale vedajale või vedajate grupile.
3. Kohalike ekskursioonide korral tuleb sõiduleht täita enne sõiduki
nimetatud ekskursioonile väljumist.
4. Ühe ja sama tellija nimel tegutseva vedajate grupi poolt korraldatava
rahvusvahelise juhuveo korral, mis võib sisaldada reisi jooksul sõitjate
ümberistumist teisele sama grupi vedajale, hoitakse sõidulehe originaali
vedu teostavas sõidukis. Sõidulehe koopiat hoitakse iga osaleva vedaja
kontoris.
C. KABOTAAŽJUHUVEO ERISÄTTED
1. Kui Ühenduse õigusaktid ei
näe ette teisiti, rakendatakse kabotaažjuhuvedude suhtes vastuvõtja
liikmesriigi kehtivaid seadusi, määrusi ja haldusnorme järgnevates
valdkondades:
(a) veolepinguga kindlaks määratud hinnad ja tingimused;
(b) sõidukite massid ja mõõtmed. Sõidukite massid ja mõõtmed võivad teatud
tingimustel ületada vedaja registreerinud liikmesriigis kehtivaid
lubatud masse ja mõõtmeid, kuid mitte mingil tingimusel ei tohi need
ületada sõiduki dokumentides toodud tehnilisi näitajaid;
(c) nõuded teatud kategooria sõitjate gruppide (näiteks õpilased, lapsed,
puuetega isikud) veoks;
(d) juhtide sõidu- ja puhkeajad;
(e)
veoteenuse käibemaks (VAT). Selles valdkonnas rakendatakse käesoleva
määruse artiklis 1 nimetatud vedude suhtes nõukogu 17. mai 1977
direktiivi 77/388/EMÜ artiklis 21 (1) (a) sätestatud ühtset
käibemaksusüsteemi: ühtne maksustamise mudel(1)
; nimetatud direktiiv käsitleb liikmesriikide käibemaksuseaduste
ühtlustamist ning seda direktiivi on viimati parandatud direktiiviga
96/95/EÜ(2).
2. Tehnilised nõuded kabotaažvedudel kasutatavate sõidukite ehitusele ja
varustusele peavad olema samad, mis on kehtestatud rahvusvahelisi
vedusid teostavatele sõidukitele.
3. Liikmesriigid rakendavad mitte-residentidest vedajate suhtes lõigetes
1 ja 2 nimetatud siseriiklikke õigusakte samadel tingimustel kui tema
enda riigi kodanike suhtes, et oleks täielikult välistatud mis tahes
avalik või varjatud diskrimineerimine rahvusliku kuuluvuse või
registreerimise koha põhjal.
4. Kabotaažjuhuveo korral tagastab vedaja sõidulehed liikmesriigi, kus
ta on registreeritud pädevale asutusele või ametile vastavalt viimase
poolt kehtestatud korrale(3).
5. Eriotstarbeliste kabotaažliinivedude korral tuleb täita sõiduleht kuu
aruande vormis ja tagastada vedaja registreerinud liikmesriigi pädevale
asutusele või ametile vastavalt selle asutuse või ameti poolt
kehtestatud korrale.
(1) EÜT L 145,
13.6.1977, lk 1.
(2) EÜT L 338,
28.12.1996, lk 89.
(3)
Liikmesriikide pädevad asutused võivad punkti 4 täiendada sõidulehtede
kogumise eest vastutava ameti rekvisiitidega ja informatsiooni esitamise
korraga.