Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329) § 419 lõike 5 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:
1) üldkasuliku töö ettevalmistamise ja
2) kohtu poolt mõistetud või kohtu või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve kord.

§ 2. Kriminaalhooldusosakondade pädevus

Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on:
1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);
2) kohtueelse ettekande koostamine;
3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine.

2. peatükk
TÖÖANDJA

§ 3. Koostöölepingu sõlmimine

Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib kriminaalhooldusosakonna juhataja oma piirkonna tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.

§ 4. Tööandja valik

(1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
1) aitaks likvideerida kuriteo tagajärgi;
2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö;
3) aitaks kaasa vanurite ja puuetega inimeste eest hoolitsemisele;
4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks;
5) ei konkureeriks palgaliste töökohtadega.

(2) Tööandjana eelistatakse:
1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;
2) tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel.

§ 5. Tööandjate nimekiri

Kriminaalhooldusosakond peab kriminaalhoolduse infosüsteemis üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) tööandja nimetus, aadress ja kontaktisiku andmed;
2) tööandjaga sõlmitud lepingu andmed;
3) töö laad;
4) töötegemise aeg ja koht;
5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon;
6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.

3. peatükk
ÜLDKASULIKU TÖÖKOHUSTUSE ETTEVALMISTAMINE JA TÄITMINE

1. jagu
Kohtueelse ettekande koostamine

§ 6. Kohtueelne ettekanne

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekuse ja selle sooritamise võimaluste kohta.

(2) Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» (RT I 1998, 4, 62; 2002, 82, 478; 2004, 27, 176) §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

§ 7. Selgitamiskohustus ja nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks

(1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

(2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta teha üldkasulikku tööd.

2. jagu
Üldkasuliku töö valik ja määramine

§ 8. Kriminaalhooldusametniku nimetamine

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

(2) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.

§ 9. Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:
1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema;
2) selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;
3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti;
4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;
5) koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes;
6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ja võtma selle kohta allkirja lisas 2 või 3 olevale õiguste ja kohustuste lehele;
7) selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;
8) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed;
9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;
10) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

§ 10. Üldkasuliku töö tegemise koha valik

Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et:
1) üldkasuliku töö tegemine piiraks kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;
3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse erialast ettevalmistust;
4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.

§ 11. Andmete esitamine tööandjale

(1) Kriminaalhooldusametnik edastab andmed kriminaalhooldusaluse, üldkasuliku töö tundide arvu ja tähtaja kohta tööandjale alates kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest viie tööpäeva jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes.

(2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.

§ 12. Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine

(1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast tööandjaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivitamata teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda tööandja ja kriminaalhooldusametnikuga ja mida teha haigestumise korral.

(2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik vastavalt lisas 4 toodud vormile töökohal koostöös kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga või kooskõlastab selle nendega. Ajakava kinnitatakse kõigi osapoolte allkirjadega. Ajakava originaal jääb kriminaalhooldusaluse toimikusse, kriminaalhooldusalusele ja juhendajale antakse ajakavast koopiad.

(3) Üldkasuliku töö tegemise esimene ajakava kinnitatakse sobiva töökoha olemasolu korral kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. Edaspidi muudetakse ja kinnitatakse ajakava vastavalt vajadusele järgnevate perioodide kohta enne järgmise perioodi algust.

3. jagu
Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve

§ 13. Kriminaalhooldusaluse saatmine üldkasuliku töö tegemise kohale

Vajaduse ja võimaluse korral saadab kriminaalhooldusaluse esimesel päeval üldkasuliku töö tegemise kohale kriminaalhooldusametnik.

§ 14. Üldkasuliku töö täitmise kontroll

(1) Vahetult kontrollib kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.

(2) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik kohe töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.

(3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt seletuse ja fikseerima rikkumise lisas 6 esitatud vormi kohaselt. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.

§ 15. Töötundide arvestus

(1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse lisas 5 esitatud vormi kohaselt.

(2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata.

(3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:
1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike;
2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

(4) Kui kriminaalhooldusalusele võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka.

§ 16. Töötundide arvestamata jätmine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui:
1) kriminaalhooldusalune ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

(2) Kriminaalhooldusametnik võib jätta arvestamata kriminaalhooldusaluse tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:
1) kriminaalhooldusalune hilineb tööle;
2) kriminaalhooldusaluse tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega.

§ 17. Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne

(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad §-s 16 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumised lisas 6 esitatud vormi kohaselt ning teeb kriminaalhooldusalusele lisa 7 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusalusele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse üldkasuliku töö toimikusse.

(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust.

(3) Erakorraline ettekanne koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile Kriminaalhooldusseaduse §-s 31 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

§ 18. Kriminaalhooldusalusest sõltumatu töötakistus

(1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud kriminaalhooldusalusest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas kriminaalhooldusalune peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada kriminaalhooldusaluse tööd teisel töölõigul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.

(3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka.

§ 19. Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine

(1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.

(2) Üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole.

§ 20. Kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra või kaitseteenistuses viibimisega seonduv erakorraline ettekanne

(1) Kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul võimalik kriminaalhooldusaluse haiguse, perekondliku olukorra tõttu või seoses kriminaalhooldusaluse kutsumisega tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist.

(2) Kriminaalhooldusametnik koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande «Kriminaalhooldusseaduse» § 31 lõikes 5 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

4. jagu
Üldkasuliku töö toimik

§ 21. Üldkasuliku töö toimik

(1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt ja paberkandjal (dokumenditoimik) vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kriminaalhooldusregistri põhimäärusele.

(2) Üldkasuliku töö dokumenditoimikus kajastatakse:
1) kriminaalhooldusaluse isikuandmed;
2) andmed karistuse kohta või andmed kriminaalmenetluse lõpetamise ja üldkasuliku töö määramise kohta;
3) kriminaalhooldusosakonda saabunud dokumendid;
4) kriminaalhooldusaluse allkiri talle õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta;
5) üldkasuliku töö ajakavad;
6) üldkasuliku töö täitmise andmed;
7) rikkumiste korral koostatud aktid;
8) kriminaalhooldusaluse seletused;
9) kriminaalhooldusaluse tehtud hoiatused;
10) üldkasuliku töö tegemise peatamise andmed;
11) üldkasuliku töö tegemise lõppemise andmed.

§ 22. Üldkasuliku töö lõppemine

Üldkasuliku töö tegemise lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond kohtule või prokuratuurile ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta, mis koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 30¹ sätestatud kriminaalhoolduse lõppemise ettekande nõuetest lähtudes.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 30. augusti 2002. a määrus nr 58 «Üldkasuliku töö korraldamise juhend» (RTL 2002, 104, 1564; 2003, 6, 53).

§ 24. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2004. a.

ÜLDKASULIKU TÖÖ KORRALDAMISE LEPING

ÜLDSÄTTED

1. ÜKT nähakse ette kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse asendamiseks (karistusseadustiku § 69) ja rahalise karistuse asendamiseks (karistusseadustiku § 70). Samuti määratakse ÜKT isikutele, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud (kriminaalmenetluse seadustiku § 202). Edaspidi nimetatakse kõiki – kriminaalhooldusalused.

2. Kriminaalhooldusalustega ei sõlmita töölepingut ning tehtud töö eest ei maksta tasu. Tööandjale ei hüvitata ÜKT korraldamisega seotud kulusid.

3. Kriminaalhooldusaluse poolt tööülesannete täitmisega tööandjale süüliselt põhjustatud varaline kahju või tööõnnetusega seotud kulutused hüvitatakse seadustega sätestatud korras.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

4. Tööandja juhindub justiitsministri määrusega kehtestatud ÜKT ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korrast (edaspidi kord), käesolevast lepingust ning kriminaalhooldusaluse kohta koostatud ÜKT tegemise ajakavast.

5. Kriminaalhooldusaluste arv, kellele tööandja on nõus pakkuma ÜKT tegemise võimalust, ÜKT tegemise koht, aeg, laad ja töötingimused:

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

6. Muudatusi punktis 5 nimetatud tingimustes võib teha üksnes kriminaalhooldusosakond. Muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. Korra § 19 kohaselt on tööandjal lubatud kriminaalhooldusosakonda teavitamata teha tööaja muudatusi kuni seitsmepäevase tööperioodi puhul.

7. Kriminaalhooldusalusele kehtestatud töötingimused peavad olema võrdsed teiste töötajate töötingimustega ning kooskõlas töö- ja tervisekaitset reguleerivate õigusaktidega.

8. Kriminaalhooldusalust puudutavad andmed on konfidentsiaalsed. Tööandjat tuleb teavitada üksnes sel määral, mis on vajalik ÜKT korraldamiseks.

9. Tööandja kohustub korra § 12 kohaselt määrama juhendaja, kelle ülesandeks on:
1) olla kontaktisikuks tööandja, kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusosakonna vahel;
2) juhendada, õpetada ja teostada vahetut kontrolli kriminaalhooldusaluse üle talle määratud tööülesannete täitmisel;
3) pidada arvestust kriminaalhooldusaluse töötundide kohta;
4) teavitada viivitamatult kriminaalhooldajat töötingimuste rikkumisest kriminaalhooldusaluse poolt ning töö tegemise või korraldamisega seotud muudatustest.

10. Pärast ÜKT nõuetekohast lõpetamist esitab tööandja kriminaalhooldusosakonnale ÜKT tegemist kinnitavad dokumendid.

KRIMINAALHOOLDUSOSAKONNA KOHUSTUSED

11. Kriminaalhooldusosakond koostab koos tööandjaga ÜKT tegemise ajakava ja tagab, et kriminaalhooldusalune teeb ÜKT-d määratud töökohal.

12. Kriminaalhooldusosakond määrab kriminaalhooldaja, kelle ülesandeks on:
1) edastada tööandjale korra §-de 11 ja 12 kohaselt andmed kriminaalhooldusaluse, ÜKT tundide arvu ja üldtähtaja kohta ning töötegemise ajakava koos selgitustega;
2) toetada ja nõustada kriminaalhooldusalust ja tööandjat ÜKT tegemisega seotud probleemide lahendamisel;
3) lahendada töötingimuste rikkumise või muutmisega tekkinud probleemid.

13. Kriminaalhooldusosakonnal on õigus korra § 16 lõike 1 kohaselt kriminaalhooldusaluse poolt toimepandud tõsise rikkumise või raske väärkäitumise korral katkestada kriminaalhooldusalusele määratud töö tegemine.

LEPINGU LÕPETAMINE

14. Tööandja võib selle lepingu ennetähtaegselt lõpetada ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise või pankroti korral ilma ette teatamiseta. Muudel tingimustel on lepingu ennetähtaegne lõpetamine lubatud kriminaalhooldusosakonna nõusolekul ja mõistliku etteteatamise aja jooksul.

15. Kui tööandja ei ole käitunud usaldusväärselt ning seetõttu on tekkinud kriminaalhooldusosakonnal kriminaalhooldusalusele pandud kohustuste täitmise kontrollimisel probleeme, võib kriminaalhooldusosakond lepingu ennetähtaegselt lõpetada.

LÕPPSÄTTED

16. Leping on koostatud kahes eksemplaris, üks kummalegi lepingupoolele.

Lepingupoolte allkirjad

SÜÜDIMÕISTETU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED KARISTUSE ASENDAMISEL ÜLDKASULIKU TÖÖGA

Kohustused ja nende rikkumine

1. Süüdimõistetu peab järgima talle üldkasuliku töö tegemise ajal karistusseadustiku § 69 lõike 4 kohaselt esitatud nõudeid ning täitma karistusseadustiku § 75 kohaselt pandud kohustusi.

2. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) taotlema kriminaalhooldusametnikult luba enne elukohast kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkumisel;
5) taotlema kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

3. Kui süüdimõistetu ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab tööandja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikule.

4. Kui tingimuste rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu:
1) ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
2) ohustab või võib ohustada oma käitumisega tööandja töötajaid või vara, kõrvalist isikut või iseennast või
3) hilineb tööle või tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega, võib kriminaalhooldusametnik nõuda süüdimõistetu lahkumist töökohalt ning jätab arvestamata sel päeval tehtud töötunnid.

5. Kriminaalhooldusametnik fikseerib rikkumise ja võtab süüdimõistetult selle kohta kirjaliku seletuse.

6. Rikkumise tuvastamise korral on kriminaalhooldusametnikul õigus teha kirjalik hoiatus või koostada kohtule erakorraline ettekanne. Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 17 kohaselt peab kriminaalhooldusametnik kolmandale rikkumisele reageerima erakorralise ettekandega.

7. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdsustatakse ühe vangistuspäevaga.

Töötundide arvestus

8. Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja.

9. Tehtud töötundide hulka ei arvestata:
1) tööletuleku ja kojumineku aega;
2) söögipausi.

10. Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhul, kui:
1) töötundide jaotuskava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike või
2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

11. Juhendaja võib vajaduse korral muuta üldkasuliku töö ajakava nädalast lühema perioodi ulatuses.

Õigused

12. Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetu suhtes kehtivad kõik töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid.

13. Süüdimõistetul on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses tema kutsumisega kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele.

14. Süüdimõistetul on õigus esitada kriminaalhooldusosakonna juhatajale kaebus kriminaalhooldusametniku tegevuse peale.

Kriminaalhooldusametnikuga kontakteerumine

15. Üldkasuliku tööga seotud haigestumise või muude probleemide tekkimise korral on süüdimõistetu kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat ja kriminaalhooldusametnikku.

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISEL MÄÄRATUD ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Kohustused ja nende rikkumine

1. Isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 202 alusel, on kohustatud tegema talle määratud tundide arvu üldkasulikku tööd määratud tähtajaks.

2. Üldkasuliku töö tegemine sisaldab endas kohustuse ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldusametniku kutsel – töökoha valikuks, töösoorituse kavandamiseks, töösoorituse kontrollimiseks või rikkumise tuvastamisel selle fikseerimiseks.

3. Üldkasuliku töö kohustus tuleb täita järgides ÜKT tegemise ajakava ja töökohal kehtestatud nõudeid ning juhendaja korraldusi. Töötamise kohal kontrollib ÜKT kohustuse täitmist juhendaja.

4. Haigestumise või muude ÜKT sooritamist takistavate probleemide tekkimise korral on üldkasuliku töö tegija kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat ja kriminaalhooldusametnikku.

5. Kui ÜKT tegija:
1) ei ilmu töökohale selle põhjustest eelnevalt teavitamata;
2) ei allu tööandja korraldustele;
3) ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
4) ohustab või võib ohustada oma käitumisega tööandja töötajaid või vara, kõrvalist isikut või iseennast või
5) tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega,
teatab juhendaja sellest viivitamatult kriminaalhooldusametnikule, kes fikseerib rikkumise ja teatab sellest prokurörile või kohtule. Kriminaalhooldusametnik võib nõuda ÜKT tegija lahkumist töökohalt ning jätta arvestamata sel päeval tehtud töötunnid.

6. Kui isik ei täida talle pandud üldkasuliku töö tegemise kohustust, uuendab prokurör või prokuröri taotlusel kohtunik kriminaalmenetluse oma määrusega.

Töötundide arvestus

7. Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja.

8. Tehtud töötundide hulka ei arvestata:
1) tööle tuleku ja kojumineku aega;
2) söögipausi.

9. Tööaega arvestatakse üksnes täistöötundidena, välja arvatud juhul, kui:
1) töötundide jaotuskava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike või
2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

10. Üldkasuliku töö tegemise ajakava võib vajadusel muuta nädalast lühema perioodi ulatuses ÜKT tegija ja juhendaja kokkuleppel.

ÜKT tegija õigused

11. ÜKT tegija suhtes kehtivad kõik töökaitset ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid.

12. ÜKT tegijal on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seoses tema kutsumisega kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemisele.

ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISE AJAKAVA                      NR

Üldkasuliku töö tegija:

Kontaktandmed:

Määratud töötunnid:

Töö tegemise tähtaeg:

Töö laad:

Kriminaalhooldusametnik:

Kriminaalhooldusametnikuga kohtumiste sagedus:

Tööandja:

Juhendaja:

ÜLDKASULIKU TÖÖ TUNDIDE ARVESTUS

Üldkasuliku töö tegija:

Telefon:

Määratud töötunnid:

Töö tegemise tähtaeg:

Kriminaalhooldusametnik:

Tööandja:

Juhendaja:

RIKKUMISE FIKSEERIMISE AKT

RIKKUMINE (JUHENDAJA SELETUS RIKKUMISE KOHTA)

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGIJA SELETUS RIKKUMISE KOHTA

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

KRIMINAALHOODLUSAMETNIKU OTSUS

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

HOIATUS

TOIMUNUD RIKKUMISE KIRJELDUS

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

OTSUS

Teen hoiatuse üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 17 kohaselt. Hoiatus lisatakse üldkasuliku töö tegija toimikusse.

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 419 lõike 5 ja väärteomenetluse seadustiku § 207¹ lõike 3 alusel.
[RT I, 30.12.2016, 7 - jõust. 02.01.2017]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega sätestatakse:
  1) üldkasuliku töö ettevalmistamise ja
  2) kohtu poolt mõistetud või kohtu või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve kord.

§ 2.   Kriminaalhooldusosakondade pädevus

  Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on:
  1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);
  2) kohtueelse ettekande koostamine;
  3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
  4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine;
  5) [kehtetu - RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]
  6) [kehtetu - RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]
  7) üldkasuliku töö korraldamine § 3 lõikes 2 sätestatud koostöölepingu alusel;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  8) uue kuriteo toimepanemise riski vähendavate tegevuste korraldamine.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

2. peatükk TÖÖANDJA 

§ 3.   Koostöölepingu sõlmimine

  (1) Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib vanglateenistus tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Üldkasuliku töö korraldamiseks võib sõlmida lisas 8 nimetatud koostöölepingu. Lisas 8 nimetatud lepingu sõlmimisel lähevad käesolevas määruses sätestatud tööandja ja juhendaja kohustused üle kriminaalhooldusosakonnale.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

§ 4.   Tööandja valik

  (1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
  1) aitaks võtta vastutust teo tagajärgede eest;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö;
  3) aitaks kaasa eakate, puuetega inimeste või abivajavate inimeste eest hoolitsemisele;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks;
  5) [kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  6) aitaks kaasa loomade eest hoolitsemisele või nende kaitsmisele;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  7) aitaks kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja kaitsmisele või keskkonna hea seisundi hoidmisele või säästva arengu edendamisele või keskkonnale kahju tekitamise vältimisele või keskkonnale tekitatud kahju heastamisele.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Tööandjana eelistatakse:
  1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;
  2) tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel.

§ 5.   Tööandjate nimekiri

  Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus peetakse üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  1) tööandja nimetus, aadress ja juhendaja andmed;
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]
  2) tööandjaga sõlmitud lepingu andmed;
  3) töö laad;
  4) töötegemise aeg ja koht;
  5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon;
  6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.

3. peatükk ÜLDKASULIKU TÖÖKOHUSTUSE ETTEVALMISTAMINE JA TÄITMINE 

1. jagu Kohtueelse ettekande koostamine 

§ 6.   Kohtueelne ettekanne

  (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekuse ja selle sooritamise võimaluste kohta.

  (2) Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

§ 7.   Selgitamiskohustus
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

2. jagu Üldkasuliku töö valik ja määramine 

§ 8.   Kriminaalhooldusametniku nimetamine

  (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

  (1¹) Käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse kriminaalhooldusametniku kohta sätestatut ka nooremametnikele.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

§ 9.   Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine

  Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:
  1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema;
  2) selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;
  3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti;
  4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;
  5) koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes;
  6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  7) selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;
  8) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed;
  9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;
  10) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

§ 10.   Üldkasuliku töö tegemise koha valik

  Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et:
  1) üldkasuliku töö tegemine piiraks kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
  2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;
  3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse erialast ettevalmistust;
  4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.

§ 11.   Andmete esitamine tööandjale

  (1) Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale ajakava ja arvestuslehe viie tööpäeva jooksul kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest arvates.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.

§ 12.   Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine

  (1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast tööandjaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivituseta teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda juhendaja ja kriminaalhooldusametnikuga ja mida teha haigestumise korral.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik võimaluse korral jaotuskava järgi ning koostöös või kooskõlastatult kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga. Esialgse jaotuskava viimase kuu üldkasuliku töö tunde võib teha ainult esialgses jaotuskavas ette nähtud viimase kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajakavas märgitakse:
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  1) üldkasuliku töö tegija nimi, isikukood, kehtiva isikut tõendava dokumendi number, kontaktandmed;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  2) üldkasuliku töö tegijale määratud töötunnid;
  3) üldkasuliku töö tegemise tähtaeg;
  4) sooritamata töötundide arv;
  5) kriminaalhooldusametniku nimi ja kontaktandmed;
  6) tööandja nimi;
  7) juhendaja nimi ja kontaktandmed;
  8) üldkasuliku töö sooritamise ajad kuupäeva ja vajaduse korral kellaaja täpsusega;
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]
  9) üldkasuliku töö tegija, juhendaja ja kriminaalhooldusametniku kinnituse kuupäev.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (3) Üldkasuliku töö tegemise esimene ajakava kinnitatakse sobiva töökoha olemasolu korral kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. Edaspidi muudetakse ja kinnitatakse ajakava vastavalt vajadusele järgnevate perioodide kohta enne järgmise perioodi algust.

  (4) Ajakava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse ajakava elektrooniliselt või tema soovil paberil.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

§ 12¹.   Jaotuskava koostamine

  (1) Jaotuskava võib koostada, jättes üldkasuliku töö tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata:
  1) kuni kaks kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on kuni üks aasta;
  2) kuni neli kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on üks kuni kaks aastat.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

  (2) Jaotuskavas märgitakse:
  1) üldkasuliku töö tegija nimi ja kontaktandmed;
  2) üldkasuliku töö tegijale määratud töötunnid;
  3) üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg;
  4) kriminaalhooldusametniku nimi ja kontaktandmed;
  5) üldkasuliku töö tundide jaotus aastate ja kuude lõikes;
  6) kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö tegija kinnituse kuupäev.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (3) Jaotuskava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse jaotuskava elektrooniliselt või tema soovil paberil.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

3. jagu Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve 

§ 13.   Kriminaalhooldusaluse saatmine üldkasuliku töö tegemise kohale
[Kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

§ 14.   Üldkasuliku töö täitmise kontroll

  (1) Vahetult kontrollib kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.

  (2) Kui kriminaalhooldusalune ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest kriminaalhooldusametnikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2¹) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal töökohale, teatab juhendaja sellest kõige hiljem arvestuslehega.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt allkirjastatud seletuse rikkumise kohta ja fikseerima rikkumise, järgides käesoleva määruse § 17 lõikes 1¹ sätestatut. Vajaduse korral võib kriminaalhooldusametnik võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

§ 14¹.   Videojärelevalve

  Kriminaalhooldusosakonnal on õigus kasutada videojärelevalvet üldkasuliku töö kohustuse täitmise üle käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud koostöölepingu alusel kasutamiseks saadud üldkasuliku töö objektil.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

§ 15.   Töötundide arvestus

  (1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud vormi kohaselt.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

  (2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata.

  (3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:
  1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike;
  2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

  (4) Kui kriminaalhooldusalusele võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka.

§ 15¹.   Üldkasuliku töö tundide asendamine

  (1) Kriminaalhooldusametnik võib eelneva kokkuleppe alusel lugeda kriminaalhooldusalusele määratud üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses tehtuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasuliku töö tundide asendamise võimalused arutatakse läbi ajakava koostamisel.

  (2) Kriminaalhooldusametnik otsustab kriminaalhooldusaluse riski arvestades, kas tegevusel on kriminaalhooldusaluse jaoks uue kuriteo riski vähendav mõju, millises mahus tuleb tegevus üldkasuliku töö tundide asendamiseks teha ning asendatavate tundide hulga.

  (3) Kui kriminaalhooldusalune ei osale riski maandavas tegevuses eelnevalt kokkulepitud mahus, loetakse üldkasuliku töö tunnid tehtuks mahus, kui kaua tegevuses osaleti.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

§ 16.   Töötundide arvestamata jätmine

  (1) Kriminaalhooldusametnik võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui:
  1) kriminaalhooldusalune ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
  2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

  (2) Kriminaalhooldusametnik võib jätta arvestamata kriminaalhooldusaluse tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:
  1) kriminaalhooldusalune hilineb tööle;
  2) kriminaalhooldusaluse tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega.

  (3) Kriminaalhooldusametnik jätab arvestamata tehtud töötunni või -tunnid, mis ületavad perioodiks ettenähtud töötundide arvu ja mis on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastamata.
[RT I, 30.12.2016, 7 - jõust. 02.01.2017]

  (4) Juhendaja teavitab viivitamatult kriminaalhooldusametnikku lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud asjaoludest.
[RT I, 30.12.2016, 7 - jõust. 02.01.2017]

§ 17.   Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne

  (1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad § 16 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning reageerib rikkumisele.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (1¹) Rikkumise fikseerimisel märgitakse järgmised andmed:
  1) üldkasuliku töö tegija nimi;
  2) rikkumise fikseerinud kriminaalhooldusametniku nimi;
  3) rikkumise toimumise aeg ja kirjeldus;
  4) kriminaalhooldusametniku otsus;
  5) rikkumise fikseerimise kuupäev.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

  (1²) Kirjalikus hoiatuses märgitakse:
  1) üldkasuliku töö tegija nimi;
  2) hoiatuse teinud kriminaalhooldusametniku nimi;
  3) toimunud rikkumise kirjeldus;
  4) otsus;
  5) hoiatuse koostamise kuupäev.
  6) [kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (1³) Kriminaalhooldusametnik tutvustab kriminaalhooldusalusele kirjalikku hoiatust.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kehtivat kirjalikku hoiatust.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (3) Erakorraline ettekanne või taotlus (edaspidi erakorraline ettekanne) koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusseaduse §-s 31 või väärteomenetluse seadustiku § 210³ lõikes 1 sätestatud nõuetest lähtudes.
[RT I, 30.12.2016, 7 - jõust. 02.01.2017]

  (4) Pärast kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande esitamist võib kriminaalhooldusalune sooritada üldkasuliku töö tunde vaid jaotuskavas ette nähtud mahus.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

§ 18.   Kriminaalhooldusalusest sõltumatu töötakistus

  (1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud kriminaalhooldusalusest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas kriminaalhooldusalune peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada kriminaalhooldusaluse tööd teisel töölõigul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.

  (3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka.

§ 19.   Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine

  (1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi neljateistkümnest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) Kui üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi on vaja muuta neljateistkümnest päevast lühema perioodi ulatuses, tehakse seda kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud teavitama kriminaalhooldusametnikku esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

§ 20.   Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamine
[Kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

4. jagu Üldkasuliku töö toimik 

§ 21.   Üldkasuliku töö toimik

  (1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt või paberil. Paberil peetav toimik peab vastama digitaalsele toimikule.
[RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.02.2024, 1 - jõust. 16.02.2024]

§ 22.   Üldkasuliku töö lõppemine

  (1) Üldkasuliku töö lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond vajaduse korral kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusseaduse §-s 30¹ sätestatud nõuetest lähtudes ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

  (2) Üldkasuliku töö lõppemisel esitab kriminaalhooldusametnik andmed karistusregistrile karistusregistri seaduses ettenähtud korras.
[RT I, 23.07.2021, 2 - jõust. 26.07.2021]

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 24.   Määruse jõustumine

  Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2004. a.