Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27,
166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387) § 126 lõigete 6 ja 7, §
4211 lõike 3, «Väärteomenetluse seadustiku» (RT I 2002, 50,
313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387
ja 390) § 206 lõike 3 ja «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996,
36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999,
10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565;
2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) § 24 lõike 2 alusel
ning kooskõlas sama seaduse § 23 lõikega 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolevat korda rakendatakse vara suhtes, mis on:
1)
kriminaalasjas konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega;
2) väärteoasjas konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või
kohtuotsuse või -määrusega;
3) asitõendid kriminaal-
või väärteomenetluses.
§ 2. Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara valitseja
Kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega või väärteoasjas kohtuvälise
menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega
konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara) valitsejaks on
konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus, välja arvatud
«Tolliseaduses» (RT I 2004, 28, 188) ja selle alusel antavate
õigusaktidega ja käesoleva määruse § 8 lõikes 3 sätestatud juhul.
2. peatükk
KONFISKEERITUD VARA ÜLEANDMINE, VÕÕRANDAMINE,
HINDAMINE JA HÄVITAMINE
§ 3. Konfiskeeritud vara üleandmine ja võõrandamine
(1) Konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle
üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja
teine vastuvõtjale.
(2) Konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:
1) eseme nimetus;
2) esemete kogus;
3) viide otsusele, mille alusel
esemed üle antakse;
4) eseme üleandmise koht ja aeg;
5)
üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad.
(3) Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 4. Konfiskeeritud vara hindamine
Konfiskeeritud vara hinnatakse «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» (RT I
2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) § 65 alusel, välja arvatud §-des 6
ja 7 sätestatud juhtudel.
§ 5. Väärismetalli, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete
ning välisvaluuta hindamine, arvelevõtmine ja võõrandamine
(1) Väärismetalli, vääriskive ja nendest valmistatud esemeid ning
välisvaluutat hinnatakse järgmiselt:
1) välisvaluuta
hinnatakse selle konfiskeerimisotsuse jõustumise päeval kehtiva Eesti
Panga poolt noteeritud Eesti krooni ja välisvaluuta vahelise päevakursi
alusel;
2) väärismetalli, vääriskivide ning nendest valmistatud
esemete (välja arvatud kunsti- või kultuuriväärtust omavad esemed) hind
määratakse nende hindamise päeval kehtivate Eesti Proovikoja
kokkuostuhindade alusel.
(2) Väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete
arvelevõtmisel Eesti Proovikojas koostatakse akt, kus näidatakse ära
esemete nimetus, arv, oletatav materjal, kaal ja proov. Aktis toodud
mündid peavad olema grupeeritud nominaalväärtuste ja väljalaskeaastate
järgi. Arvelevõetud väärismetallid, vääriskivid ja nendest valmistatud
esemed antakse üle Eesti Proovikojale üleandmis-vastuvõtmisakti alusel,
kuhu märgitakse § 3 lõikes 2 toodud andmed. Akti üks eksemplar jääb
üleandjale ja teine vastuvõtjale. Eesti Proovikojas esemed kaalutakse,
neile pannakse proov ja määratakse hind ning korraldatakse nende
võõrandamine õigusaktides sätestatud korras.
§ 6. Väärtpaberite arvelevõtmine ja üleandmine
Väärtpaberid võetakse arvele nende nominaalväärtuses ja nende üleandmine
Rahandusministeeriumile toimub akti alusel.
§ 7. Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega
asjade üleandmine
Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjad antakse
Kultuuriministeeriumile üle akti alusel.
§ 8. Konfiskeeritud relva ja laskemoona, narkootilise ja
psühhotroopse aine, arvutisüsteemi, alkoholi, võltsitud kauba hindamine,
võõrandamine, hävitamine või üleandmine
(1) Konfiskeeritud relvad ja laskemoon võõrandatakse ja hävitatakse
«Relvaseaduses» (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175;
53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653; 2003, 66, 449; 88, 594; 2004, 2, 7;
25, 170; 30, 208; 54, 388) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega
sätestatud korras.
(2) Konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine säilitamine ja
hävitamine toimub «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» (RT
I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591)
ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle «Autoriõiguse seaduses» (RT
1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335;
2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18, 131; 30, 208)
sätestatud korras.
(4) Konfiskeeritud alkohol võõrandatakse ja hävitatakse
«Alkoholiseaduses» (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591;
2004, 13, 86; 18, 131; 45, 317) sätestatud korras.
(5) Konfiskeeritud võltsitud kauba ja piraatkauba hävitamiseks või
üleandmiseks annab uurimisasutus esemed pärast konfiskeerimisotsuse või
-määruse jõustumist üleandmis-vastuvõtmisakti alusel üle tollile.
§ 9. Konfiskeeritud vara hävitamine
(1) Konfiskeeritud vara hävitamise aluseks on menetleja määrus.
(2) Väärtusetu asja hävitab vastavalt uurimisasutuse juhi või kohtu
esimehe moodustatud konfiskeeritud vara hävitamise komisjon. Komisjon
moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on
asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või
isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud.
(3) Konfiskeeritud vara hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule,
tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asja taaskasutuselevõtu.
(4) Kui konfiskeeritud varaks on ese või aine, mille hävitamiseks on
kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb hävitamine korraldada nimetatud
korra või nõuete kohaselt.
(5) Konfiskeeritud vara hävitamise kohta koostatakse akt, milles
märgitakse hävitamise teostaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide
otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht.
Konfiskeeritud vara hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris,
millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti
koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga hävitamise teostaja ja
hävitamise juures viibinud ametnikud.
(6) Konfiskeeritud vara hävitamisega seotud kulud kannab hävitamist
korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise
hävitamise kulud kannab Päästeamet.
3. peatükk
ASITÕENDITE ARVELEVÕTMINE JA HÄVITAMINE
§ 10. Asitõendite arvelevõtmine
Uurimistoimingu protokollis märgitakse asitõendina kasutatava objekti
nimetus, number, üksikasjalik kirjeldus ja asitõendi hoiukoht. Kui
kriminaalasi antakse ühelt menetlejalt teisele, antakse koos toimikuga
üle ka asitõendid.
§ 11. Asitõendite hävitamine
(1) Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus. Kiiresti riknevate
asitõendite korral on asitõendi hävitamise aluseks menetleja määrus.
(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt uurimisasutuse juhi
või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon
moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on
asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või
isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud.
(3) Asitõend hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega
keskkonnale ning mis välistab asitõendi taaskasutuselevõtu.
(4) Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud
erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine korraldada nimetatud
korra või nõuete kohaselt.
(5) Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse
asitõendi hävitaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide otsusele, mille
alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi
hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse
väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele.
Akti kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures
viibinud ametnikud.
(6) Asitõendi hävitamisega seotud kulud kannab asitõendi hävitamist
korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise
hävitamise kulud kannab Päästeamet.
4. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE
VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGITULUDESSE KANDMINE
§ 12. Vara riigieelarve tuludesse kandmise kord
(1) Konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite
võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse kolme
pangapäeva jooksul vara või asitõendite võõrandamisest arvates.
(2) Maavalitsuse, tolli või välisesinduse valitsemisel või valduses olev
konfiskeeritav:
1) välisvaluuta konverteeritakse arvelevõtmise päeval
kehtiva Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel Eesti kroonidesse ja
kantakse riigieelarve tuludesse;
2) sularaha kantakse riigieelarve
tuludesse kahe pangapäeva jooksul;
3) arvelduskontol olev raha
kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul arvelduskonto
kasutamise õiguse saamise päevast arvates.
(3) Ettevõtja, kes võõrandab konfiskeeritud vara, kannab võõrandamisest
saadud summad riigieelarve tuludesse pärast dokumentaalselt tõestatud
hoidmis-, üleandmis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist.
§ 13. Dokumentide säilitamine
Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest
laekunud summa riigieelarve tuludesse ülekandmise, võõrandamise ja
hävitamise dokumente säilitatakse kümme aastat dokumendi loomisest
arvates.
5. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE
VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGIEELARVEST
SEADUSLIKULE VALDAJALE TAGASTAMINE
§ 14. Seadusliku valdaja nõudeõigus
(1) Sellise konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite,
mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud enne vara võõrandamist, hiljem
tuvastatud seaduslikul valdajal on õigus nõuda konfiskeeritud vara või
kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa
riigieelarvest tagasi pärast sellest summast vara dokumentaalselt
tõestatud hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja võõrandamiskulude
mahaarvamist.
(2) Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite seaduslikul
valdajal ei ole lõikes 1 märgitud nõudeõigust «Karistusseadustiku» (RT I
2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003,
4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387) § 83 lõigetes 3
ja 4 nimetatud juhtudel.
§ 15. Võõrandamisest saadud summa seaduslikule valdajale tagastamine
(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud summa tagastab Rahandusministeerium
seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse alusel, kus on märgitud tema
arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb lisada kohtuvälise menetleja
lahendi või kohtulahendi tõestatud ärakiri.
(2) Rahandusministeerium kontrollib esitatud dokumentide õigsust ja
võrdleb seadusliku valdaja poolt nõutavat summat võõrandamisest saadud
ning riigieelarvesse ülekantud summaga.
(3) Rahandusministeerium kannab konfiskeeritud vara ja kiiresti
riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa seadusliku valdaja
arvelduskontole või teatab talle taotluse rahuldamata jätmisest ühe kuu
jooksul kõikide dokumentide esitamise päevast arvates.
6. peatükk
KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE HINDAMINE,
VÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE
§ 16. Kiiresti riknevate asitõendite hindamine
Kui kiiresti rikneva asitõendi väärtust on võimalik määrata, hinnatakse
seda «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 65 alusel.
§ 17. Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamine
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele
kiiresti riknevate asitõendite üleandmise kohta koostatakse
üleandmis-vastuvõtmisakt, milles märgitakse asitõendite väärtus ja § 3
lõikes 2 nimetatud andmed. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest
üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse, teine jääb üleandjale ja
kolmas vastuvõtjale. Aktile lisatakse menetleja määrus kiiresti
riknevate asitõendite tasuta üleandmise kohta. Üleandmis-vastuvõtmisakti
tuleb uurimisasutuses säilitada kümme aastat.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti või Tervisekaitseinspektsiooni analüüside
tulemuste põhjal nõuetekohaseks tunnistatud kiiresti riknev toidutoore
ja toit võõrandatakse § 3 lõike 3 kohaselt või antakse tasuta lõikes 1
nimetatud asutusele.
(3) Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud asitõendite
realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast
neist selle vara hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude
mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud
isiku kirjaliku avalduse alusel.
§ 18. Kiiresti riknevate asitõendite hävitamine
(1) Kiiresti rikneva asitõendi võõrandamise võimatuse korral see
hävitatakse menetleja määruse alusel.
(2) Asitõendiks olev kiiresti riknev narkootiline või psühhotroopne aine
hävitatakse «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Kiiresti rikneva asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles
märgitakse asitõendi hävitaja, hävitatava eseme või aine nimetus, kogus,
viide otsusele, mille alusel esemed või ained hävitatakse, hävitamise
viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes
eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse ja
teine jääb akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga
asitõendi hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud.
§ 19. Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamine,
võõrandamine ja hävitamine
Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamisel, võõrandamisel ja
hävitamisel kohaldatakse §-des 16–18 sätestatut.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 20. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrus nr 260 «Konfiskeeritud
või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara võõrandamise,
võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise
ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja
hävitamise kord» (RT I 2002, 72, 428; 2004, 23, 158) tunnistatakse
kehtetuks.
|
|
Rahandusminister Taavi VESKIMÄGI
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter