Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
1.11.2004 nr 325 (
RT I 2004, 77, 530) 14.11.2004
Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I
2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387) § 126
lõigete 6 ja 7, § 4211 lõike 3,
«Väärteomenetluse seadustiku» (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003,
26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390) § 206
lõike 3 ja «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738;
40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10,
155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565;
2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) § 24 lõike 2
alusel ning kooskõlas sama seaduse § 23 lõikega 2.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Käesolevat korda rakendatakse vara suhtes, mis on:
1)
kriminaalasjas konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega;
2) väärteoasjas konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või
kohtuotsuse või -määrusega;
3) asitõendid
kriminaal- või väärteomenetluses.
§2. Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara
valitseja
Kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega või väärteoasjas
kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või
-määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud
vara) valitsejaks on konfiskeeritud vara asukohajärgne
maavalitsus, välja arvatud «Tolliseaduses» (RT I 2004, 28, 188) ja
selle alusel antavate õigusaktidega ning käesoleva määruse §-des 6,
7 ja 8 sätestatud juhtudel.
[RT I 2004, 77, 530
– jõust. 14.11.2004]
2. peatükk
KONFISKEERITUD VARA ÜLEANDMINE,
VÕÕRANDAMINE, HINDAMINE JA HÄVITAMINE
§3. Konfiskeeritud vara üleandmine ja võõrandamine
(1) Konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle
üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb
üleandjale ja teine vastuvõtjale.
(2) Konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse:
1) eseme nimetus;
2) esemete kogus;
3) viide otsusele või määrusele,
mille alusel esemed üle antakse;
4) eseme üleandmise koht ja
aeg;
5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja
allkirjad.
(3) Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara
«Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud korras.
[RT I 2004, 77, 530
– jõust. 14.11.2004]
§4. Konfiskeeritud vara hindamine
Konfiskeeritud vara hinnatakse «Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse» (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) § 65 alusel,
välja arvatud §-des 6 ja 7 sätestatud juhtudel.
§5. Väärismetalli, vääriskivide ja nendest valmistatud
esemete ning välisvaluuta hindamine, arvelevõtmine ja võõrandamine
(1) Väärismetalli, vääriskive ja nendest valmistatud esemeid
ning välisvaluutat hinnatakse järgmiselt:
1)
välisvaluuta hinnatakse selle konfiskeerimisotsuse jõustumise päeval
kehtiva Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni ja välisvaluuta
vahelise päevakursi alusel;
2) väärismetalli, vääriskivide
ning nendest valmistatud esemete (välja arvatud kunsti- või
kultuuriväärtust omavad esemed) hind määratakse nende hindamise
päeval kehtivate Eesti Proovikoja kokkuostuhindade alusel.
(2) Väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud
esemete arvelevõtmisel Eesti Proovikojas koostatakse akt, kus
näidatakse ära esemete nimetus, arv, oletatav materjal, kaal ja
proov. Aktis toodud mündid peavad olema grupeeritud
nominaalväärtuste ja väljalaskeaastate järgi. Arvelevõetud
väärismetallid, vääriskivid ja nendest valmistatud esemed antakse
üle Eesti Proovikojale üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kuhu
märgitakse § 3 lõikes 2 toodud andmed. Akti üks eksemplar jääb
üleandjale ja teine vastuvõtjale. Eesti Proovikojas esemed
kaalutakse, neile pannakse proov ja määratakse hind ning
korraldatakse nende võõrandamine õigusaktides sätestatud korras.
§6. Väärtpaberite arvelevõtmine ja üleandmine
Väärtpaberid võetakse arvele nende nominaalväärtuses ja nende
üleandmine Rahandusministeeriumile toimub akti alusel.
§7. Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu
kultuuriväärtusega asjade üleandmine
Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega
asjad antakse Kultuuriministeeriumile üle akti alusel.
§8. Konfiskeeritud relva ja laskemoona, narkootilise ja
psühhotroopse aine, arvutisüsteemi, alkoholi, võltsitud kauba
hindamine, võõrandamine, hävitamine või üleandmine
(1) Konfiskeeritud relvad ja laskemoon võõrandatakse ja
hävitatakse «Relvaseaduses» (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673;
2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653; 2003, 66, 449;
88, 594; 2004, 2, 7; 25, 170; 30, 208; 54, 388) ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.
(2) Konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine
säilitamine ja hävitamine toimub «Narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete seaduses» (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375;
63, 387; 2003, 88, 591) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega
sätestatud korras.
(3) Konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle «Autoriõiguse
seaduses» (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50,
289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18,
131; 30, 208) sätestatud korras.
(4) Konfiskeeritud alkohol võõrandatakse ja hävitatakse
«Alkoholiseaduses» (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591;
2004, 13, 86; 18, 131; 45, 317) sätestatud korras.
(5) Konfiskeeritud võltsitud kauba ja piraatkauba
hävitamiseks või üleandmiseks annab uurimisasutus esemed pärast
konfiskeerimisotsuse või -määruse jõustumist
üleandmis-vastuvõtmisakti alusel üle tollile.
§9. Konfiskeeritud vara hävitamine
(1) Konfiskeeritud vara hävitamise aluseks on menetleja
määrus.
(2) Väärtusetu asja hävitab vastavalt uurimisasutuse juhi või
kohtu esimehe moodustatud konfiskeeritud vara hävitamise komisjon.
Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, kelle
hulgas on asitõendite arvelevõtja või väärteomenetluse kohtuväline
menetleja või isik, kellele kriminaalasi on käesoleva määruse § 10
kohaselt üle antud.
(3) Konfiskeeritud vara hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik
elule, tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asja
taaskasutuselevõtu.
(4) Kui konfiskeeritud varaks on ese või aine, mille
hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb hävitamine
korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.
(5) Konfiskeeritud vara hävitamise kohta koostatakse akt,
milles märgitakse hävitamise teostaja, eseme või aine nimetus,
kogus, viide otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise
viis, aeg ja koht. Konfiskeeritud vara hävitamise akt koostatakse
kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või
kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti
kinnitavad allkirjaga hävitamise teostaja ja hävitamise juures
viibinud ametnikud.
(6) Konfiskeeritud vara hävitamisega seotud kulud kannab
hävitamist korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja
lõhkeseadeldise hävitamise kulud kannab Päästeamet.
3. peatükk
ASITÕENDITE ARVELEVÕTMINE JA HÄVITAMINE
§10. Asitõendite arvelevõtmine
Uurimistoimingu protokollis märgitakse asitõendina kasutatava
objekti nimetus, number, üksikasjalik kirjeldus ja asitõendi
hoiukoht. Kui kriminaalasi antakse ühelt menetlejalt teisele,
antakse koos toimikuga üle ka asitõendid.
§11. Asitõendite hävitamine
(1) Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus. Kiiresti
riknevate asitõendite korral on asitõendi hävitamise aluseks
menetleja määrus.
(2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt
uurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud asitõendi
hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt
kolmeliikmelises koosseisus, kelle hulgas on asitõendite arvelevõtja
või väärteomenetluse kohtuväline menetleja või isik, kellele
kriminaalasi on käesoleva määruse § 10 kohaselt üle antud.
(3) Asitõend hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule,
tervisele ega keskkonnale ning mis välistab asitõendi
taaskasutuselevõtu.
(4) Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on
kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine
korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.
(5) Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles
märgitakse asitõendi hävitaja, eseme või aine nimetus, kogus, viide
otsusele, mille alusel esemed üle antakse, hävitamise viis, aeg ja
koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris,
millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikule ja teine jääb
akti koostanud asutusele. Akti kinnitavad allkirjaga asitõendi
hävitaja ja hävitamise juures viibinud ametnikud.
(6) Asitõendi hävitamisega seotud kulud kannab asitõendi
hävitamist korraldanud uurimisasutus või kohus. Lõhkematerjali ja
lõhkeseadeldise hävitamise kulud kannab Päästeamet.
4. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE
ASITÕENDITE VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGITULUDESSE KANDMINE
§12. Vara riigieelarve tuludesse kandmise kord
(1) Konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite
võõrandamisest saadud tulu kantakse riigieelarve tuludesse kolme
pangapäeva jooksul vara või asitõendite võõrandamisest arvates.
(2) Maavalitsuse, tolli või välisesinduse valitsemisel või
valduses olev konfiskeeritav:
1) välisvaluuta konverteeritakse
arvelevõtmise päeval kehtiva Eesti Panga noteeritud päevakursi
alusel Eesti kroonidesse ja kantakse riigieelarve tuludesse;
2)
sularaha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul;
3) arvelduskontol olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva
jooksul arvelduskonto kasutamise õiguse saamise päevast arvates.
(3) Ettevõtja, kes võõrandab konfiskeeritud vara, kannab
võõrandamisest saadud summad riigieelarve tuludesse pärast
dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis- ja võõrandamiskulude
mahaarvamist.
§13. Dokumentide säilitamine
Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite
võõrandamisest laekunud summa riigieelarve tuludesse ülekandmise,
võõrandamise ja hävitamise dokumente säilitatakse kümme aastat
dokumendi loomisest arvates.
5. peatükk
KONFISKEERITUD VARA JA KIIRESTI RIKNEVATE
ASITÕENDITE VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGIEELARVEST
SEADUSLIKULE VALDAJALE TAGASTAMINE
§14. Seadusliku valdaja nõudeõigus
(1) Sellise konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate
asitõendite, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud enne vara
võõrandamist, hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on õigus nõuda
konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite
võõrandamisest saadud summa riigieelarvest tagasi pärast sellest
summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis-,
uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist.
(2) Konfiskeeritud vara ja kiiresti riknevate asitõendite
seaduslikul valdajal ei ole lõikes 1 märgitud nõudeõigust
«Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350;
64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7,
40; 46, 329; 54, 387) § 83 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel.
§15. Võõrandamisest saadud summa seaduslikule
valdajale tagastamine
(1) Paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud summa tagastab
Rahandusministeerium seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse
alusel, kus on märgitud tema arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb
lisada kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi tõestatud
ärakiri.
(2) Rahandusministeerium kontrollib esitatud dokumentide
õigsust ja võrdleb seadusliku valdaja poolt nõutavat summat
võõrandamisest saadud ning riigieelarvesse ülekantud summaga.
(3) Rahandusministeerium kannab konfiskeeritud vara ja
kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa
seadusliku valdaja arvelduskontole või teatab talle taotluse
rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul kõikide dokumentide esitamise
päevast arvates.
6. peatükk
KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE HINDAMINE,
VÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE
§16. Kiiresti riknevate asitõendite hindamine
Kui kiiresti rikneva asitõendi väärtust on võimalik määrata,
hinnatakse seda «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 65 alusel.
§17. Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamine
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või
hoolekandeasutusele kiiresti riknevate asitõendite üleandmise kohta
koostatakse üleandmis-vastuvõtmisakt, milles märgitakse asitõendite
väärtus ja § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. Akt koostatakse kolmes
eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse,
teine jääb üleandjale ja kolmas vastuvõtjale. Aktile lisatakse
menetleja määrus kiiresti riknevate asitõendite tasuta üleandmise
kohta. Üleandmis-vastuvõtmisakti tuleb uurimisasutuses säilitada
kümme aastat.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti või Tervisekaitseinspektsiooni
analüüside tulemuste põhjal nõuetekohaseks tunnistatud kiiresti
riknev toidutoore ja toit võõrandatakse § 3 lõike 3 kohaselt või
antakse tasuta lõikes 1 nimetatud asutusele.
(3) Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud
asitõendite realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise
õigus pärast neist selle vara hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja
realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab
Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel.
§18. Kiiresti riknevate asitõendite hävitamine
(1) Kiiresti rikneva asitõendi võõrandamise võimatuse korral
see hävitatakse menetleja määruse alusel.
(2) Asitõendiks olev kiiresti riknev narkootiline või
psühhotroopne aine hävitatakse «Narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega
sätestatud korras.
(3) Kiiresti rikneva asitõendi hävitamise kohta koostatakse
akt, milles märgitakse asitõendi hävitaja, hävitatava eseme või aine
nimetus, kogus, viide otsusele, mille alusel esemed või ained
hävitatakse, hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt
koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või
kriminaaltoimikusse ja teine jääb akti koostanud asutusele. Akti
kinnitavad allkirjaga asitõendi hävitaja ja hävitamise juures
viibinud ametnikud.
§19. Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamine,
võõrandamine ja hävitamine
Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamisel,
võõrandamisel ja hävitamisel kohaldatakse §-des 16–18 sätestatut.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§20.
[käesolevast tekstist välja jäetud]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter