Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
1.09.2005 nr 228 (RT I 2005, 47, 388
) 11.09.2005
Määrus kehtestatakse «
Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,
1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87,
1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999,
10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja
845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102,
677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002,
57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81,
542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Põllumajandusministeerium
(1) Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on
valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse
poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§2. Pitsat ja eelarve
(1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille
keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemises ääres on sõna
«PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM».
(2) Ministeeriumil on eelarve ja arvelduskontod Riigikassa
kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
§3. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab
ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega
sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
§4. Asukoht
Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai 39/41,
15056 Tallinn. Ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate
nende ametikohtade postiaadressid, millel töötavad teenistujad ei
paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste
põhimäärustes.
[RT I 2005, 47, 388– jõust. 11.09.2005]
2. peatükk
MINISTEERIUMI VALITSEMISALA, TEGEVUSE EESMÄRK
JA ÜLESANDED
[RT I 2005, 47,
388– jõust. 11.09.2005]
§5. Ministeeriumi valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika,
põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa
ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine,
toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja
-kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine,
põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse
korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
[RT I 2005, 47, 388– jõust. 11.09.2005]
§6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk
Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu-
ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada
ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse
ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja
kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise
ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja
-kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu.
§7. Ministeeriumi põhiülesanded
(1) Ministeeriumi põhiülesanded on:
1) välja töötada
valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende
rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine;
2) osaleda
ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel
koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega;
3) välja
töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide
eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita
õigusaktidega määratud ülesanded;
4) korraldada
valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu
otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist.
(2) Ministeerium täidab «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu
struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi
2004–2006» prioriteedi 3 «Põllumajandus, kalandus ja maaelu» ja selles
toodud meetmete rakendusasutuse ülesandeid.
(3) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi
valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende
põhimäärustes.
3. peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
§8. Põllumajandusminister
(1) Ministeeriumi juhib põllumajandusminister (edaspidi
minister ).
(2) Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse,
ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu
otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3)
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende
otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud
alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab
ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5)
esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades
ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja
erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi
valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus
tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
6) korraldab
ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta
informatsiooni kogumist ja edastamist;
7) nimetab Eesti esindajad
valitsemisala valdkonnaga tegelevatesse Euroopa Liidu asutustesse,
nagu Ühenduse Sordiamet ja Euroopa Toiduohutusamet;
8) teeb
Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja
ametist vabastamiseks;
9) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja
vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste
peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakonnajuhatajad
ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib
kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste juhtidega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
10) kinnitab asekantslerite ja osakonnajuhatajate ametijuhendid;
11)
kehtestab kooskõlas asjaomase konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga
ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
12) kinnitab
ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
13) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas
olevate valitsusasutuste peadirektoritelt ning ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste juhtidelt;
14) teostab teenistuslikku
järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi
struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse
korral paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike
toimingute üle ministeeriumi kantslerile;
15) määrab
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite
teostatava teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra;
16)
teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise otsused ning
kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise
ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest
kõrgemalseisva õigusaktiga;
17) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused, struktuuri ja
teenistujate koosseisu;
18) esitab Vabariigi Valitsusele
ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta ning vajaduse
korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise
ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa
Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase
kasutamise üle oma valitsemisalas;
19) kinnitab «Riigieelarve
seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148;
88, 588; 2004, 22, 148) alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved,
kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi
eelarvevahendite kasutamiseks;
20) otsustab ministeeriumi
valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;
21) vastutab
riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab
seda kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36,
738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999,
10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93,
565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166);
22)
otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise
või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega ja
vajaduse korral volitab kantslerit teostama pakkumismenetlusega seotud
toiminguid;
23) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke
vaidlusi;
24) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
25) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
26) tagab
sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise
ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates
valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ja
juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda;
27)
kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi
asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi
vapipitsati kasutamise korra;
28) sõlmib lepinguid või vajaduse
korral volitab selleks kantslerit või teisi isikuid;
29)
täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi
Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
(3) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja
käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(4) Ministrit asendatakse «Vabariigi Valitsuse seaduses» sätestatud
korras.
§9. Abiminister
(1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib
ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid
struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid
küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid.
(2) Abiministri äraolekul asendab teda minister.
§10. Kantsler
(1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste, välja arvatud
siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas
olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2) Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite tööd ning
osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, finantsosakonna ja
õigusosakonna tööd, samuti riigisaladuse kaitset korraldava ametniku
tööd riigisaladuse kaitse küsimustes ning talle vahetult alluvate
ministeeriumi nõunike tööd, jälgib ning analüüsib nende töö kvaliteeti
ning annab ministrile aru nende tegevusest;
2) koordineerib
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekud
nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab
ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike
tingimuste loomise;
4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve
eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid
ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele
esitatavale ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud
juhtudel ja korras;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle
nimetab ametisse ja vabastab ametist minister;
8) sõlmib ja lõpetab
töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega;
9) kinnitab
vastavalt osakonna põhimäärustele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele
enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel
abiteenistujate tööjuhendid;
10) teostab ministri
ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike
toimingute üle;
11) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid
ametnikke, kohaldab neile ergutusi ning määrab distsiplinaarkaristusi
seaduses ettenähtud alusel ja korras;
12) on ministeeriumi
ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab
esimeheks teise isiku;
13) pärib aru ministeeriumi
asekantsleritelt, struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile
ettepanekuid asekantslerite, struktuuriüksuste ja hallatavate
riigiasutuste juhtide edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks
ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
14) hoiab
ministeeriumi vapipitsatit;
15) korraldab ministeeriumi
valitsemisel oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste
piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta;
16) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
17) korraldab
ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra
väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
18) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma
teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires
või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama
ministeeriumi;
19) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse
määruse või korraldusega talle pandud ja ministri või abiministri
antud ülesandeid.
(3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud
pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse
koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate
teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste
töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise
korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri
käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga.
(4) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi
valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab
kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning
ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste peadirektoritele
ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja
kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded
ühele asekantsleritest.
§11. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus on maaelu- ja kalanduspoliitika
asekantsleri, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri,
toiduohutuse asekantsleri ning välissuhete ja arenduse asekantsleri
ametikoht.
(2) Asekantsler:
1) juhib talle alluvate osakondade tööd
osakonnajuhatajate kaudu. Maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler
juhib osakonnajuhatajate kaudu maaelu arengu osakonna ja
kalamajandusosakonna tööd, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika
asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu põllumajandusturu
korraldamise osakonna ning kaubanduse ja põllumajandussaadusi
t��ötleva tööstuse osakonna tööd, toiduohutuse asekantsler juhib
osakonnajuhatajate kaudu toidu- ja veterinaarosakonna ning
taimetervise osakonna tööd, välissuhete ja arenduse asekantsler juhib
osakonnajuhatajate kaudu välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna,
teadus- ja arendusosakonna ning haldusosakonna tööd;
2)
koordineerib juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste
dokumentide väljatöötamist ja elluviimist kooskõlas teiste valdkonnaga
seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega;
3)
koordineerib valitsusasutuste peadirektorite kaudu juhitava valdkonna
valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide
kaudu juhitava valdkonna teiste riigiasutuste tööd;
4)
korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks seaduste ja Vabariigi
Valitsuse määruste ja ministri määruste eelnõude väljatöötamist,
samuti ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta
arvamuse andmist;
5) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa
Liidu otsustusprotsessis osalemiseks Vabariigi Valitsusele esitatavate
seisukohtade projektide väljatöötamist, kooskõlastamist ja
otsustamiseks esitamist;
6) teeb kantslerile ettepanekuid
ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve
eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
7)
esindab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires
ministeeriumi või volitab oma volituste piires ministeeriumi
teenistujaid esindama ministeeriumi;
8) allkirjastab oma
tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitlevad kirjad, millega ei
võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi
ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid
ei näe ette teisiti;
9) teeb ettepanekuid talle alluvate
osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks
ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
10) jälgib ja
analüüsib temale alluvate osakondade töö kvaliteeti ning annab
kantslerile ja ministrile aru nende tegevusest;
11) täidab muid
seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle
pandud või ministri või abiministri või kantsleri antud ülesandeid.
(3) Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema
ülesanded teisele asekantslerile.
(4) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult
alluvatele osakonnajuhatajatele ning ministeeriumi valitsemisalas
olevate valitsusasutuste peadirektoritele ja hallatavate riigiasutuste
juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
§12. Osakonnajuhataja
(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale
pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise
takistustest;
3) annab osakonna teenistujatele juhiseid ja
korraldusi;
4) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste
täitmise ��le;
5) allkirjastab või viseerib
osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja
ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete
täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates
küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi;
7) teeb
asekantslerile või kantslerile ettepanekuid osakonna
organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks,
teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste
määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks;
8) taotleb
osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9)
taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust osakonna ülesannete
paremaks täitmiseks;
10) võib teha ministrile ja kantslerile
ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta
osakonna ülesannetega seotud küsimuste lahendamiseks;
11)
allkirjastab osakonna tegevust käsitlevad informatiivse sisuga kirjad,
millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei
anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui
õigusaktid ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna
põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, abiministri,
kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid.
(2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks
osakonna põhimäärusega.
§13. Nõunikud
(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi
ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud.
(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad
ametisse ja vabastab ametist.
(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad vahetult kantslerile, kes nimetab
nad ametisse ja vabastab ametist.
(4) Ministri nõuniku ja ministeeriumi nõuniku ülesanded ja alluvus
määratakse nõuniku ametijuhendiga, mille kinnitab minister või
kantsler.
4. peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA
STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§14. Osakond ja selle põhiülesanne
(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad
täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
1) siseauditi osakonna põhiülesanne on teostada siseauditeid ministeeriumis ja
ministeeriumi valitsemisalas, et anda sõltumatu hinnang nende tegevuse
seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja
sisekontrollisüsteemi toimimise kohta, koordineerida ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisala siseauditialast tööd ning teha
ettepanekuid sisekontrollisüsteemide täiustamiseks;
2)
maaelu arengu osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu
poliitikat eesmärgiga tõsta maapiirkonna majandustegevuse
konkurentsivõimet ja arendada elukeskkonda;
3)
kalamajandusosakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia
kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja tõsta selle
konkurentsivõimet;
4) kaubanduse ja põllumajandussaadusi
töötleva tööstuse osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia
põllumajandustoodete kaubanduspoliitikat eesmärgiga arendada turgu ja
tõsta põllumajandustooteid töötleva tööstuse konkurentsivõimet;
5) põllumajandusturu korraldamise osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu
viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga tõsta põllumajanduse
konkurentsivõimet, suurendada selle turule orienteeritust, et tagada
põllumajandustootmise jätkusuutlikkus;
6) taimetervise
osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad taimekaitse,
taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali,
mahepõllumajanduse, väetiste kasutamise ja sööda tootmise valdkonnas;
välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning
korraldada nende rakendamist eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane
taimekasvatustoodang ja s��öt ning elukeskkond;
7) toidu- ja veterinaarosakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad
toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade
aretuse valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud
abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja
nõuetekohane toit ning elukeskkond;
8) teadus- ja
arendusosakonna põhiülesanne on välja töötada ministeeriumi
tegevusvaldkonnas riiklikke teadus- ja arendusprogramme ning
korraldada nende täitmine, kavandada ja ellu viia abinõud
nõuandesüsteemi arendamiseks ning osaleda riigi põllumajandusteadus-
ja arendustegevuses ning põllumajandushariduse poliitika
väljakujundamises;
9) välissuhete ja eurokoordinatsiooni
osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja
tema valitsemisala tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja
rahvusvahelises koostöös osalemisel, koordineerida välisabiprojektide
ettevalmistamist ja kontrollida nende täitmist;
10)
haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida
ministeeriumi ja tema valitsemisala asjaajamist, ministeeriumi
valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust, riigihankeid,
personalitööd ja koolitustegevust, infotehnoloogia haldamist ja
arendamist, üldist kriisireguleerimist, julgeolekuvarude soetamist ja
hoidmist, korraldada riigisaladuse kaitse alast tegevust ning pidada
arhiivi;
11) avalike suhete osakonna põhiülesanne on teavitada
avalikkust ministeeriumi tegevusest, korraldada ministeeriumi ja
avalikkuse vahelisi suhteid ja teavitustegevust ning koordineerida
sellealast tegevust ministeeriumi valitsemisalas;
12)
finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida
ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarvestamist,
raamatupidamisarvestust ja finantsaruandluse koostamist;
13)
õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet,
osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate
õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele
ja seadustele, korraldada õigusaktide eelnõude menetlemist ja
Vabariigi Valitsusele esitamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks
esitatud eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamist
kohtuorganites ning nõustada ministeeriumi õigusküsimustes.
§15. Osakondade struktuur ja pädevus
(1) Osakondade struktuur ja pädevus määratakse ministri kinnitatud
osakonna põhimääruses.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele
bürood, kelle ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses.
Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi
büroo koosseisu, kes alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle
ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo juhataja õigused ja kohustused
nähakse ette osakonna põhimääruses.
5. peatükk
MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
§16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada
ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega alalise või ajutise
komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi
komisjon).
(2) Kantsler võib moodustada ajutise komisjoni ministeeriumi
struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate
riigiasutuste töö koordineerimiseks.
(3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles
määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete
täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja
komisjoni koosolekute protokollimise.
(5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse teenistuja
asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib
kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.
§17. Teised komisjonid ja nõukogud
(1) Paragrahvis 16 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel
moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide
asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
6. peatükk
MINISTEERIUMI SÜMBOLID
§18. Ministeeriumi sümbolid
(1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja
turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Ministeeriumi
struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud
osakonna põhimääruses.
(2) Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri,
abiministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt
ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi asekantslerid
kirjutavad ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumendile alla
põhimääruse § 11 lõike 2 punktis 8 ettenähtud korras.
(3) Ministeeriumi osakonnal on oma kirjaplank, kui see on ette nähtud
osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab
osakonna kirjaplangile trükitud dokumendile alla põhimääruse § 12
lõike 1 punktis 11 ettenähtud korras.
(4) Ministeeriumil on oma embleem, mida võib kasutada ministeeriumi
kirja- ja üldplangil ning muul ministeeriumi trükisel ja suveniiril.
(5) Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni töös kasutatakse
ministeeriumi dokumendiplanki, kusjuures ministeeriumi nimele
lisatakse komisjoni nimi.
(6) Ministeerium kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» (RT I 2001,
65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387) kohaselt.
(7) Ministeerium kasutab riigilippu «Riigilipu seaduse» (RT I 1993,
17, 273) kohaselt.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§-d 19. ja 20. [käesolevast tekstist välja jäetud]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter