Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
27.03.2006 nr 31 (RTL 2006, 30, 532) 10.04.2006, osaliselt 1.03.2007
28.05.2009 nr 44 (RTL 2009, 45, 625) 6.06.2009
Määrus kehtestatakse
«Kemikaaliseaduse»
§ 41 lõike 4 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1.
Reguleerimisala
Määrusega
kehtestatakse kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja
märgistamise nõuded ja kord olenevalt nende ohtlikest omadustest.
2.
peatükk
KEMIKAALI IDENTIFITSEERIMINE
§ 2. Aine
identifitseerimine
Aine
identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) ohtliku aine CASi, EINECSi või
ELINCSi nimetus ja number;
2) ainele, millel ei ole CASi, EINECSi või ELINCSi
nimetust, antakse nimetus teiste rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuuride
järgi (IUPAC -nimetus – Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia
Liidu nimetus, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO nimetus).
§ 3. Valmistise
identifitseerimine
Valmistis
identifitseeritakse järgmiste andmetega:
1) valmistise nimetus või
kaubanduslik nimetus;
2) valmistise ohtlike koostisainete nimetused käesoleva
määruse § 2 kohaselt.
§ 4. Valmistise
koostisaine nimetuse konfidentsiaalsus
(1) «Kemikaaliseaduse»
§ 22 lg 21 kohaselt võib turustamise eest vastutav isik taotleda
valmistise koostisaine(te) nimetuse asendamist pakendi märgistusel ja
ohutuskaardil alternatiivse nimetusega.
(2) Alternatiivset
nimetust võib taotleda üksnes ainete korral, millele kui ohutegurile ei ole
õigusaktidega kehtestatud kokkupuutepiirangut (exposure limit), ning mis
on klassifitseeritud:
1) ärritavaks, välja arvatud ained, millele on
omistatud riskilause R41 või mis on klassifitseeritud ärritavaks koos ühe või
mitme järgneva ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik,
väga tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik;
2) kahjulikuks, välja
arvatud ained, mis on klassifitseeritud kahjulikuks koos ühe või mitme järgneva
ohtliku omadusega: plahvatusohtlik, oksüdeeriv, eriti tuleohtlik, väga
tuleohtlik, tuleohtlik või keskkonnaohtlik.
(3) Kui erinevates
valmististes kasutatakse üht ja sama ainet, võib esitada ühe taotluse
Kemikaalide Teabekeskusele, kui:
1) valmististes esinevate ühtede ja samade
ohtlike koostisainete sisaldus on ühesugustes vahemikes;
2) valmististel on
ühesugune klassifikatsioon ja märgistus;
3) valmististel on ühesugune
kasutusala.
§ 5. Valmistise
koostisaine nimetuse konfidentsiaalsuse taotlemine
(1) Valmistise
koostisaine(te) nimetuse salastamiseks ja alternatiivse nimetuse taotlemiseks
tuleb esitada piisavalt teavet valmistise kohta, et töökohal rakendada vajalikke
ettevaatusabinõusid tervise ja ohutuse kaitseks ja tagada, et valmistise
kasutamisega kaasnev risk oleks minimaalne.
(2) Taotluses
esitatakse järgmised andmed:
1) Valmistise
turustamise eest vastutava isiku nimi, aadress ja telefoninumber;
2)
üksikasjalikud identifitseerimisandmed aine kohta, mille nimetuse salastatust
taotletakse: aine CAS- ja EINECS- või ELINCS-number ning aine keemiline nimetus
käesoleva määruse § 2 kohaselt;
3) aine klassifikatsioon Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude
klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse
direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning
muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355)
VI lisa 3. osa järgi
või klassifikatsioon käesoleva määruse kohaselt. Klassifitseerimisel
käesoleva määruse kohaselt tuleb aine klassifitseerimisel arvestada
kättesaadavaid andmeid aine omaduste kohta ja selle kinnitamiseks lisada
üksikasjalikud andmed või viited sellise teabe asukohale;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
4) alternatiivne
nimetus käesoleva määruse 1. lisa järgi. Alternatiivne nimetus peab sisaldama
piisavat teavet aine riskivabaks käitlemiseks;
5) konfidentsiaalsuse
põhjendus;
6) valmistise nimetus
või kaubanduslik nimetus;
7) teave selle kohta,
kas punktis 6 esitatud nimetust kasutatakse ka kõikides teistes Euroopa Liidu
liikmesriikides. Kui mõnes liikmesriigis kasutatakse valmistist teise
nimetusega, siis esitatakse kasutatavad valmistise nimetused või kaubanduslikud
nimetused liikmesriikide kaupa;
8) valmistise
koostis;
9) valmistise
klassifikatsioon;
10) valmistise
märgistus;
11) valmistise
ettenähtud kasutusala;
12) valmistise
ohutuskaart.
3.
peatükk
KEMIKAALI OMADUSTE MÄÄRAMINE, OHTLIKKUSE HINDAMINE
JA KLASSIFITSEERIMINE
§ 6. Aine omaduste
määramine
(1) Aine omaduste määramiseks
viiakse läbi vajalikud uuringud REACH-määruse artikli 13 nõuete ja komisjoni
määruse (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide
registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT 142,
31.05.2008, lk 1–739) kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(2) Aine füüsikalis-keemilised
omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud
meetoditega.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Aine
terviseohtlikud omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas sätestatud meetoditega.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(4) Aine
keskkonnaohtlikud omadused määratakse määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas sätestatud meetoditega.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
§ 7. Valmistise
füüsikaliste ja keemiliste omaduste määramine
(1) Valmistise
füüsikalised ja keemilised omadused määratakse üldjuhul määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa A osas sätestatud meetoditega.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(2) Valmististe
järgmisi füüsikalisi ja keemilisi omadusi määratakse alternatiivse
konventsionaalse meetodiga:
1) mittegaasiliste orgaanilisi peroksiide
sisaldavate valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse käesoleva määruse
2. lisa punkti 2.2.2.1 kohaselt;
2) gaasiliste valmististe tuleohtlikud
omadused, mis määratakse käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.5.1
kohaselt;
3) gaasiliste valmististe oksüdeerivad omadused, mis määratakse
käesoleva määruse 2. lisa punkti 2.2.2.2 kohaselt.
(3) Valmistise
plahvatus- ja tuleohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi ei määrata, kui:
1)
ühelgi valmistise koostises oleval ainel ei ole nimetatud omadusi ning
valmistajale kättesaadava teabe põhjal nimetatud omadusi valmistisel
tõenäoliselt ei esine;
2) valmistise koostist on muudetud, kuid on
teaduslikult tõestatud, et uue koostisega valmistise ohtlike omaduste
taashindamine ei muuda klassifikatsiooni;
3) valmistis turustatakse
aerosoolpakendis.
§ 8. Valmistise
terviseohtlikkuse määramine
(1) Valmististe
terviseohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva määruse
3. lisa kohaselt või
2) uuringutega määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea
laboritava nõudeid.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(2) Valmististe
omadused, mis ei ole kindlaks määratud lõike 1 punkti 2 kohaselt, tuleb määrata
lõike 1 punkti 1 kohaselt. Valmististe kantserogeenne, mutageenne või
reproduktiivtoksiline toime määratakse üksnes konventsionaalse meetodiga.
§ 9. Valmistise
keskkonnaohtlikkuse määramine
Valmististe
keskkonnaohtlikkust määratakse:
1) konventsionaalse meetodiga käesoleva
määruse 4. lisa kohaselt või
2) uuringutega määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osas sätestatud meetodite kohaselt, arvestades hea
laboritava nõudeid.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
§ 10. Kemikaalide
ohtlikkuse kategooriad ohtlike omaduste alusel
Kemikaalid
klassifitseeritakse ohtlike omaduste alusel järgmistesse kategooriatesse:
1)
plahvatusohtlik (explosive) – ained ja valmistised tahkel, vedelal, pasta
või geeli kujul, mis võivad reageerida ka eksotermiliselt õhuhapnikuta,
eraldades gaase, mis võivad ettenähtud katsetingimustes plahvatada, äkiliselt
süttida või suletuna kuumutamisel plahvatada;
2) oksüdeeriv
(oxidising) – ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega,
eelkõige plahvatusohtlike kemikaalidega, võivad põhjustada ägeda eksotermilise
reaktsiooni;
3) eriti tuleohtlik (extremely flammable) – vedelad ained
ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või
madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad
kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril;
4) väga
tuleohtlik (highly flammable) – ained ja valmistised, mis võivad
kokkupuutel õhuga kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis
lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist
pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille
leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega
või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergestisüttivaid gaase;
5)
tuleohtlik (flammable) – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on
temperatuurivahemikus 21 ºC kuni 55 ºC;
6) väga mürgine (very
toxic) – ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.1 kohaselt);
7) mürgine (
toxic) – ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.2 kohaselt);
8) kahjulik
(harmful) – ained ja valmistised, mis suurtes kogustes sissehingamisel,
allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või
kroonilise tervisekahjustuse (2. lisa punkti 3.2.3 kohaselt);
9) sööbiv
(corrosive) – ained ja valmistised, mis eluskoega kokkupuutel võivad
selle hävitada (lisa 2 punkti 3.2.5 kohaselt);
10) ärritav (irritant)
– ained ja valmistised,
mis ei ole söövitavad ja mis võivad põhjustada ühekordsel lühi- või pikaajalisel
või korduval kokkupuutel naha- või limaskestadega nende põletikku (2. lisa
punkti 3.2.6 kohaselt);
11) sensibiliseeriv (sensitising) – ained ja
valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada
organismi allergilist reaktsiooni nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega
võivad ebasoodsalt või kahjulikult mõjuda tervisele (2. lisa punkti 3.2.7
kohaselt);
12) kantserogeenne (carcinogenic) – ained ja valmistised,
mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada
pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust
(2. lisa punkti 4.2.1 kohaselt);
13) mutageenne (mutagenic) –
ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha
imendumisel võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada
nende esinemissagedust (2. lisa punkti 4.2.2 kohaselt);
14)
reproduktiivtoksiline (toxic for reproduction) – ained ja valmistised,
mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile
kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende
esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid (2. lisa punkti 4.2.3
kohaselt);
15) keskkonnaohtlik (dangerous for the environment) – ained
ja valmistised, mis võivad põhjustada keskkonda sattumisel kohest või hilisemat
keskkonna või selle osa(de) kahjustust (2. lisa punkti 5 kohaselt).
§ 11. Kemikaali
klassifitseerimine
(1) Aineid ja valmistisi
klassifitseeritakse nende olemuslike füüsikalis-keemiliste, tervise- ja
keskkonnaohtlike omaduste alusel. Kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise
juhend on esitatud käesoleva määruse 2. lisas. Kui aine ühtlustatud
klassifikatsioon ja märgistus on esitatud määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas, klassifitseeritakse ja märgistatakse aine selle kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(2) Valmististe
klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta valmistise koostisse kuuluvaid ohtlikke
aineid, nende sisalduse määra ja ohtlikke omadusi.
(3) Valmististe
klassifitseerimisel võetakse arvesse järgmisi ohtlikke aineid:
1) ained, mis
on esitatud määruse
(EÜ) 1272/2008 VI lisa 3. osas;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
2) ained, mis on
klassifitseeritud ohtlikeks käesoleva määruse alusel;
3) ELINCS-loetelus
esinevad ohtlikuks klassifitseeritud ained;
4) uued ohtlikuks
klassifitseeritud ained, millest on teavitatud, kuid mis ei ole veel kantud
ELINCS loetelusse;
5) - 6) [Kehtetu – RTL 2006, 30,
532 – jõust. 10.04.2006].
(4) Valmistise
klassifitseerimisel võetakse arvesse lõikes 3 nimetatud ja toime järgi tervisele
ja keskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud ained, sh aine keemilisest
puhtusastmest tulenevad kõrvalained või tehnilised abiained. Nimetatud ained
võetakse arvesse, kui nende sisaldus on võrdne või suurem järgmises tabelis
esitatud sisaldusest, v.a kui määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas või käesoleva määruse 3. või 4. lisa B
osas ei ole ette nähtud madalamat sisaldust või kui ei ole kehtestatud erandit
käesoleva määruse 8. lisaga.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
|
Aine ohtlikkuse
kategooria
|
Arvesse võetav
sisaldus
|
|
Gaasilised
valmistised
mahu %
|
Muud
valmistised
massi %
|
|
Väga mürgine
|
≥0,02
|
≥0,1
|
|
Mürgine
|
≥0,02
|
≥0,1
|
|
Kantserogeenne,
kategooria 1 või 2
|
≥0,02
|
≥0,1
|
|
Mutageenne,
kategooria 1 või 2
|
≥0,02
|
≥0,1
|
|
Reproduktiivtoksiline,
kategooria 1 või 2
|
≥0,02
|
≥0,1
|
|
Kahjulik
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Sööbiv
|
≥0,02
|
≥1
|
|
Ärritav
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Sensibiliseeriv
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Kantserogeenne,
kategooria 3
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Mutageenne,
kategooria 3
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Reproduktiivtoksiline,
kategooria 3
|
≥0,2
|
≥1
|
|
Keskkonnaohtlik,
ohutunnus N
|
|
≥0,1
|
|
Ohtlik
osoonikihile
|
≥0,1
|
≥0,1
|
|
Keskkonnaohtlik
|
|
≥1
|
§ 12. Kemikaali
klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste
omaduste alusel
Kemikaali
füüsikalistest ja keemilistest omadustest tulenevat tule- ja plahvatusohtlikkust
ning oksüdeerivaid omadusi hinnatakse määruse §-s 6 ja §-s 7 sätestatud
meetoditega saadud tulemuste järgi ning ained ja valmistised klassifitseeritakse
käesoleva määruse 2. lisa punkti 2 kohaselt.
§ 13. Kemikaali
klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel
(1) Ained ja
valmistised on terviseohtlikud, kui nad:
1) põhjustavad akuutse surmaga
lõppevat tervisekahjustust;
2) põhjustavad ühekordsel kokkupuutel
pöördumatuid tervisekahjustusi;
3) põhjustavad korduval või pikaajalisel
kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi;
4) on sööbivad ja ärritavad;
5) on
sensibiliseerivad;
6) on kantserogeensed, mutageensed või
reproduktiivtoksilised.
(2) Ained ja
valmistised, mille terviseohtlikud omadused on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osa meetoditega, klassifitseeritakse määruse 2.
lisa punktide 3 ja 4 kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Konventsionaalse
meetodiga valmististe terviseohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe
klassifitseerimiseks kasutatakse määruse 3. lisas esitatud meetodit.
(4) Kui
epidemioloogiliste uuringute, usaldusväärsete teaduslike uuringute või
mürgistusjuhtude või kutsehaiguste kohta esitatud statistiliste andmete alusel
saab tõestada, et kemikaali terviseohtlikkus inimesele erineb käesoleva
paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud terviseohtlikkusest, siis lähtutakse
sellise kemikaali klassifitseerimisel selle toimest inimesele.
(5) Kui valmistise
koostisained võivad koos toimides avaldada võimendavat ehk potentseerivat
(potentiation) või vastandlikku ehk antagonistlikku toksilist
(antagonism) toimet, siis konventsionaalse meetodiga võib ala- või
ülehinnata valmistise terviseohtlikkust ning selle vältimiseks tuleb
klassifitseerimisel arvestada koostoime erisusi.
§ 14. Kemikaali
klassifitseerimine keskkonnaohtlikkuse alusel
(1) Ained ja
valmistised on keskkonnaohtlikud, kui nad on:
1) ohtlikud
vesikeskkonnale;
2) ohtlikud mittevesikeskkonnale, kaasa arvatud osoonikihile
ja maismaakeskkonnale.
(2) Ained ja
valmistised, mille keskkonnaohtlikud omadused on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C meetoditega, klassifitseeritakse käesoleva määruse
2. lisa punkti 5 kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Konventsionaalse
meetodiga valmististe keskkonnaohtlike omaduste hindamiseks ja valmististe
klassifitseerimiseks kasutatakse käesoleva määruse 4. lisas esitatud meetodit.
(4) Kui valmistise
keskkonnaohtlikud omadused on määratud käesoleva määruse §-s 9 nimetatud mõlema
meetodi järgi, siis klassifitseerimisel võetakse aluseks punktiga 2 sätestatud
meetoditega saadud andmed.
§ 15. Valmistise
taasklassifitseerimine
(1) Valmistise
ohtlikkust tuleb uuesti hinnata ja valmistis taasklassifitseerida, kui:
1)
ühe või mitme ohtliku koostisaine sisaldust valmistises on muudetud piirides,
mis ületab tabelis esitatud lubatud kõikumised
|
Koostisaine
esialgne sisaldus (massi- või mahuprotsentides)
|
Lubatud
muutmispiirid (massi- või mahuprotsentides esialgsest
sisaldusest)
|
|
≤2,5%
|
±30%
|
|
>2,5 ≤10%
|
±20%
|
|
>10 ≤25%
|
±10%
|
|
>25 ≤100%
|
±5%
|
2) lisatakse või
asendatakse üks või mitu koostisainet, mis võivad olla ohtlikud või
mitteohtlikud.
(2)
Taasklassifitseerimist ei kohaldata juhtudel, kui on teaduslikult põhjendatud,
et ohutegurite ümberhindamise tulemusena klassifikatsioon ei muutu.
4.
peatükk
KEMIKAALI PAKENDAMINE
§ 16. Üldnõuded
ohtliku kemikaali pakendile
(1) Ohtlike
kemikaalide müügipakend (edaspidi pakend) peab vastama
«Kemikaaliseaduses» ning käesolevas määruses sätestatud järgmistele
nõuetele:
1) pakend ja selle sulgur peavad olema vastupidavad kemikaali
ettenähtud kasutamistingimuste korral;
2) pakend ja selle sulgur peavad olema
materjalist, mis ei reageeri pakendi sisuga ega moodusta sellega ohtlikke
ühendeid;
3) korduvsulguriga pakend peab olema valmistatud nii, et pakendit
oleks võimalik lekkekindlalt korduvalt avada ja sulgeda.
(2) Kemikaal loetakse
nõuetekohaselt pakendatuks, kui pakend vastab raudteel, maanteel, veeteel ja
õhus veetavate ohtlike kaupade pakendamise rahvusvahelistele nõuetele.
§ 17. Erinõuded
jaekaubanduses turustatavate kemikaalide pakenditele
(1) Käesolevas
määruses käsitletakse jaekaubandust «Kaubandustegevuse seaduse» tähenduses.
(2) Ohtlike
kemikaalide jaemüügipakend ei tohi:
1) oma kuju ja graafiliste kaunistustega
äratada huvi lastes või eksitada tarbijat;
2) sarnaneda tähistuselt ja
esitluselt toidu, sööda, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega.
(3) Lastekindlate
turvasulguritega tuleb varustada jaemüügipakendid, mis sisaldavad:
1) väga
mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud kemikaali;
2) kahjulikku
ning allaneelamisel kopsukahjustusi põhjustavat kemikaali, millele on määratud
riskilause R65 ja ohusümbol «Xn»;
3) metanooli (CAS nr 67-56-1) ≥3% ja/või
diklorometaani (CAS nr 75-09-2) ≥1%.
(4) Lastekindla
turvasulguri nõue ei kehti aerosoolpakendis turustatava kemikaali kohta.
(5) Korduvkasutusega
lastekindlad turvasulgurid peavad vastama standardi EVS-EN 28317 ja ühekordsed
lastekindlad turvasulgurid standardi EVS-EN 862 nõuetele.
(6) Kombatava
ohumärgiga tuleb märgistada jaemüügipakendid, mis sisaldavad väga mürgiseks,
mürgiseks, sööbivaks, kahjulikuks, eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks
klassifitseeritud kemikaali.
(7) Kombatava
ohumärgiga ei märgistata eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks
klassifitseeritud ja sellekohaselt märgistatud aerosoolpakendis turustatavat
kemikaali.
(8) Kombatav ohumärk
peab vastama standardi EVS-EN ISO 11683 nõuetele.
5.
peatükk
KEMIKAALI MÄRGISTAMINE
§ 18. Üldteave
märgistusel
(1) Kemikaali
märgistusel peavad olema esitatud järgmised andmed:
1) aine või valmistise
nimetus käesoleva määruse § 2 ja § 3 järgi;
2) EÜ number (EC No), kui
aine on EINECS- või ELINCS-loetelus;
3) valmistises sisalduvate ohtlike
koostisainete nimetused;
4) kemikaali ohusümbol ja ohu sõnaline
tähendus;
5) kemikaali riskilaused;
6) kemikaali ohutuslaused;
7)
kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks andmed: nimi või
ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse
korral e-posti aadress;
8) sõnad «EÜ märgistus» (EC label) ainete
puhul, mis on esitatud määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
9) kemikaali
nimikogus, väljendatuna SI süsteemi massi- või mahuühikutes (nimimass või
nimimaht) – jaemüügis turustatavate kemikaalide korral.
(2) Märgistusel
esitatakse teave turustamiseks pakendatud kemikaali kohta, mitte selle erinevate
vormide kohta, millisena seda võidakse edaspidi kasutada (lahjendatult või muul
kujul).
(3) Märgistusel ei
tohi kasutada väljendeid «ei ole mürgine», «ei ole kahjulik», «kahjutu», «ei
saasta», «ökoloogiline» või muid selliseid väljendeid, mis viitaksid aine või
valmistise ohutusele või mis võiksid põhjustada aine või valmistise ohtlikkuse
alahindamise.
§ 19. Valmistise
koostisained
(1) Märgistusel
esitatakse koostisainete nimetused järgmiselt:
1) väga mürgiseks («T+»),
mürgiseks («T») või kahjulikuks («Xn») klassifitseeritud valmistise puhul üksnes
väga mürgiste, mürgiste või kahjulike koostisainete nimetused, kui koostisaine
sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel ained on
klassifitseeritud kahjulikuks määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas või käesoleva määruse 3. lisa B osa
kohaselt;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
2) sööbivaks («C»)
klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui
koostisaine sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sisaldus, mille alusel
ained on klassifitseeritud ärritavaks («Xi») määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas või käesoleva määruse 3. lisa B osa
kohaselt;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
3) selliste
koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või
3. kategooria kantserogeenseks;
4) selliste koostisainete nimetused, mille
alusel on valmistis klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria
mutageenseks;
5) selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis
klassifitseeritud 1., 2. või 3. kategooria reproduktiivtoksiliseks;
6)
selliste koostisainete nimetused, mille alusel on valmistis klassifitseeritud
sensibiliseerivaks.
(2) Märgistusel ei esitata selliste
koostisainete nimetusi, mille alusel on valmistis klassifitseeritud
plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks,
tuleohtlikuks, ärritavaks või keskkonnaohtlikuks, välja arvatud juhul, kui
koostisaine nimetus tuleb esitada lõike 1 kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Märgistusel
esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui nelja terviseohtlike omadustega koostisaine
nimetused, mis on aluseks valmistise klassifitseerimisel ja märgistamisel.
Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav teave valmistise kõikide
ohtlike omaduste kohta, esitatakse enam kui nelja koostisaine nimetused.
(4)
Parfümeeriatööstuse jaoks ettenähtud kontsentreeritud valmististe turustamise
eest vastutav isik võib selliste valmististe märgistusele kanda vaid ühe
sensibiliseeriva toimega aine, mida tema peab esmaseks selle toime põhjustajaks,
nimetuse.
(5) Looduslike ainete
puhul võib eeterliku õli või ekstrakti koostisaine keemilise nimetuse asemel
märkida üksnes, millise loodusliku objekti eeterliku õli või ekstraktiga on
tegemist, kasutades väljendit «… eeterlik õli» või «…ekstrakt».
§ 20.
Ohusümbolid
(1) Ohusümbolitega
(danger symbols) iseloomustatakse ainete ja valmististe ohtlikkust.
Ohusümbolid, nende tähelised tunnused ja tähendused on esitatud käesoleva
määruse 5. lisas. Ohusümbolid omistatakse aine või valmistise
klassifitseerimisel käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.
(2) Kui ainele või
valmistisele on omistatud rohkem kui üks ohusümbol, siis:
1) ohusümboli «T»
kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «C» ja «X» pakendi märgistusel
kohustuslikud, kui määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas ei ole teisiti sätestatud;
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
2) ohusümboli «C»
kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «X» märgistusel kohustuslik;
3)
ohusümboli «E» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «F» ja «O»
märgistusel kohustuslikud;
4) ohusümboli «Xn» kohustuslikul kasutamisel ei
ole ohusümbol «Xi» märgistusel kohustuslik.
§ 21.
Riskilaused
(1) Riskilausetega
(risk phrases, edaspidi R-laused) iseloomustatakse ainete ja
valmististe ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel. R-laused ja
nende tähendused on esitatud käesoleva määruse 6. lisas.
(2) Määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas esitatud ainete märgistusel kasutatakse
nimetatud loetelus antud R-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele
omistatakse R-laused käesoleva määruse 2., 3. või 4. lisa kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Märgistusel
esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus R-lauset, kusjuures riski ühendlauset
arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel oleks piisav
teave kemikaali käitlemisest tulenevate kõikide riskide kohta, esitatakse enam
kui kuus R-lauset.
(4) Kemikaali
märgistusel ei ole vaja kasutada R-lauseid «Eriti tuleohtlik» või «Väga
tuleohtlik», mis kordavad ohusümboli tähendust.
§ 22.
Ohutuslaused
(1) Ohutuslausetega
(safety phrases, edaspidi S-laused) esitatakse tingimused
kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal. S-laused ja nende
tähendused on esitatud käesoleva määruse 7. lisas.
(2) Määruse (EÜ) 1272/2008 VI lisa 3.
osas esitatud ainete märgistusel kasutatakse
nimetatud loetelus antud S-lauseid. Klassifitseerimata ainetele ja valmististele
omistatakse S-laused käesoleva määruse 2. lisa kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Märgistusel
esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus S-lauset, kusjuures ohutuse
ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel, selleks et märgistusel
oleks piisav teave kemikaali ohutuks käitlemiseks, esitatakse enam kui kuus
S-lauset. Kui märgistusele ei ole võimalik mahutada kõiki olulisi S-lauseid,
esitatakse vajalik ohutusteave eraldi teabelehel, mis edastatakse koos pakendiga
kasutajale.
§ 23. Biotsiidide
märgistuse erisused
(1) Biotsiide
märgistatakse üldjuhul nagu valmistisi.
(2) Biotsiidide
märgistusel esitatakse täiendavalt järgmine teave:
1) biotsiidis sisalduvate
toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldus;
2) loa- või
registreerimisnumber;
3) valmistise oleku lühikirjeldus (vedel, kontsentraat,
graanulid, pulber, tahke jms);
4) lubatud või registreeritud kasutusala
(puiduimmutusvahend, desinfitseeriv vahend ja muud);
5) kasutusjuhend ja
ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annus;
6) kõrvaltoimete loetelu ja
juhised esmaabiks õnnetusjuhtumi korral;
7) biotsiidi ja selle pakendi ohutu
kõrvaldamise juhis, vajadusel lisatakse keeld pakendi taaskasutamise
kohta;
8) partii number ja toote säilivusaeg tavatingimustes hoidmise
korral;
9) biotsiidi toimeaeg sihtorganismile, kasutamiskordade intervall ja
ooteaeg, mille möödudes võib kasutada töödeldud objekti või siseneda töödeldud
alasse;
10) töödeldud objekti või ala saastepuhastusvahendid ja -meetmed,
töödeldud ala ventileerimise kestvus;
11) asjakohased meetmed kasutatud
seadmete puhastamiseks;
12) ettevaatusabinõud biotsiidi kasutamisel,
hoidmisel ja transportimisel (isikukaitsevahendid, tuleohutusnõuded, juhised
toidu ja sööda kinnikatmiseks või eemaldamiseks, loomade kaitseks ja muud
asjakohased meetmed);
13) vajadusel näidata ära biotsiidi kasutajate
kategooriad, kellel on keelatud biotsiidi kasutada;
14) vajadusel lisateave
keskkonna eriohtude kohta, eesmärgiga kaitsta mittesihtorganisme ja vältida vee
saastumist;
15) vajadusel erimärgistus mikrobioloogiliste biotsiidide kohta,
arvestades Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded»
asjakohaseid sätteid;
16) tekst «Käitlemisel täita ohutusnõudeid! Sisaldab
biotsiidi. Enne kasutamist tutvuda kasutusjuhendiga».
(3) Biotsiidi
märgistusel ei tohi kasutada väljendeid «madala riskiastmega biotsiid»,
«mittemürgine», «tervisele kahjutu» või muid sarnase sisuga märkusi.
§ 24. Kemikaali
väikesemahulise pakendi märgistamine
(1) Kui pakend
sisaldab 125 ml või vähem ainet, ei märgita riski- ega ohutuslauseid järgmistel
juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks
klassifitseeritud ainete puhul;
2) kahjulikuks klassifitseeritud ainete
puhul, mida ei turustata jaemüügis.
(2) Kui pakend
sisaldab 125 ml või vähem valmistist, ei märgita riski- ega ohutuslauseid
järgmistel juhtudel:
1) väga tuleohtlikuks, oksüdeerivaks või ärritavaks
klassifitseeritud valmistise puhul, v.a valmistised, millele on määratud R-lause
R41;
2) keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud valmistise puhul, mida
tähistatakse sümboliga «N».
(3) Kui pakend
sisaldab 125 ml või vähem valmistist, mis on klassifitseeritud tuleohtlikuks või
keskkonnaohtlikuks, kuid seda ei ole tähistatud sümboliga «N», tuleb märkida
üksnes riskilaused, ohutuslausete märkimine ei ole kohustuslik.
§ 25.
Märgistamisnõuete rakendamine
(1) Märgistus
esitatakse vahetult pakendil või eraldi etiketil kulumiskindlalt ja selgelt
loetavalt nii, et normaalasendis pakendil on märgistuse tekst horisontaalselt
loetav.
[RTL 2006, 30,
532 – jõust. 10.04.2006]
(2) Etikett
kinnitatakse pakendile püsivalt ja kogu pinna ulatuses ühele või mitmele
küljele.
(3) Märgistus peab
olema esitatud selliselt, et esitatud teave, ohusümbol ja selle taust oleksid
selgelt eristatavad.
(4) Ohusümbol peab
katma vähemalt ühe kümnendiku märgistuse pinnast, aga mitte vähem kui 1
cm2.
(5) Ohusümbol
trükitakse märgistusel musta värviga oranžkollasele tagapõhjale.
(6) Märgistuse mõõtmed
sõltuvad pakendi mahust ning peavad olema järgmised:
1) kui pakendi maht ei
ole suurem kui 3 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 52 × 74
mm;
2) kui pakendi maht on suurem kui 3 liitrit, kuid ei ületa 50 liitrit,
peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 74 × 105 mm;
3) kui pakendi maht on
suurem kui 50 liitrit, kuid ei ületa 500 liitrit, peavad märgistuse mõõtmed
olema vähemalt 105 × 148 mm;
4) kui pakendi maht on suurem kui 500 liitrit,
peavad märgistuse mõõtmed olema vähemalt 148 × 210 mm.
(7) Veopakend peab
olema märgistatud ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kehtestatud nõuete
järgi. Kui kemikaali transporditakse müügipakendis, siis peab see olema
märgistatud nii ohtlike kaupade rahvusvahelistele vedudele kui ka müügipakendi
märgistusele kehtestatud nõuete kohaselt.
§ 26. Märgistamise ja
pakendamise erinõuded
(1) Käesoleva määruse
märgistamise ja pakendamise nõudeid ei kohaldata kemikaalidele, mida kasutatakse
lõhkematerjalina ja pürotehnilise tootena «Lõhkematerjaliseaduse» tähenduses.
(2) Ainete ja
valmististe märgistamise erinõuded on esitatud käesoleva määruse 8. lisas.
(3) Kui kemikaali
müügipakendile ei ole selle kuju või suuruse tõttu võimalik kanda nõuetekohast
märgistust, siis võib märgistusel nõutud teabe esitada lisatud voldikul või
lehel, mis peab olema edastatud koos müügipakendiga nii, et oleks tagatud teabe
säilimine.
(4) Ohtlikuks
klassifitseeritud kemikaali müügipakend, mis sisaldab kemikaali nii väikeses
koguses, et see ei põhjusta ohtu tervisele, keskkonnale ega varale, võib olla
märgistamata või märgistatud muul asjakohasel viisil. Muul viisil märgistamise
korral tuleb kasutada käesoleva määrusega sätestatud ohusümboleid, R- ja
S-lauseid.
(5) Käesoleva määruse
§ 23 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 13 ja 16 nõutud teave tuleb esitada märgistusel.
(6) Käesoleva määruse
§ 23 lõike 2 punktides 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 14 nõutud teabe võib
esitada lisalehel, mis lisatakse pakendile.
§ 27. Sidevahendi abil
turustamine
Kemikaali turustamisel
sidevahendi abil «Võlaõigusseaduse» § 52 lõike 2 tähenduses, kui tarbija ei
näe otseselt kemikaali märgistust, tuleb pakkumisel esitada kogu märgistusele
kantav teave kemikaali ohtlikkuse kohta.
§ 28.
Rakendamine
(1) Enne käesoleva
määruse jõustumist turul olevaid kemikaale, mis on märgistatud sotsiaalministri
26. mai 2000. a määruse nr 37 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise,
klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» kohaselt, võib turustada
kuni 1. juunini 2005. a.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(2) Aineid klassifitseeritakse,
märgistatakse ja pakendatakse käesoleva määruse kohaselt kuni 1. detsembrini
2010. a.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(3) Valmistisi klassifitseeritakse,
märgistatakse ja pakendatakse käesoleva määruse kohaselt kuni 1. juunini 2015.
a.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(4) Erandina võib aineid enne 1.
detsembrit 2010 ja valmistisi (segusid CLP-määruse mõistes) enne 1. juunit 2015
klassifitseerida, märgistada ja pakendada määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt, kusjuures klassifikatsioon tuleb esitada ka käesoleva
määruse kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(5) Alates 1. detsembrist 2010 kuni
1. juunini 2015 klassifitseeritakse aineid nii käesoleva määruse kui ka määruse
(EÜ) 1272/2008 kohaselt, kusjuures neid märgistatakse ja pakendatakse üksnes
määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(6) Käesoleva määruse kohaselt
klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud aineid, mis on turul enne 1.
detsembrit 2010, tuleb määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt uuesti märgistada ja
pakendada alates 1. detsembrist 2012. a.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
(7) Käesoleva määruse kohaselt
klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud valmistisi, mis on turul enne 1.
juunit 2015, tuleb määruse (EÜ) 1272/2008 kohaselt uuesti märgistada ja
pakendada alates 1. juunist 2017 a.
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
1 Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk
1–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2001/60/EÜ, millega kohandatakse
tehnika arenguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike
valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate
seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 226,
22.08.2001, lk 5–6); Euroopa Majandusühenduse nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ
ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate
seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT P 196,
16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 75/409/EMÜ, millega
muudetakse viiendat korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 14.07.1975, lk
22–24); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 79/370/EMÜ, millega kohandatakse
teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 088, 7.04.1979, lk 1–69);
Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 79/831/EMÜ, millega muudetakse kuuendat
korda direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 15.10.1979, lk
10–28); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 81/957/EMÜ, millega kohandatakse
kolmandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 351, 7.12.1981, lk 5–44);
Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 82/232/EMÜ, millega kohandatakse neljandat
korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 106, 21.04.1982, lk
18–19); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 83/467/EMÜ, millega kohandatakse
viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 257, 16.09.1983, lk
1–33); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 84/449/EMÜ, millega kohandatakse
kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 251, 19.09.1984, lk
1–223); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 86/431/EMÜ, millega kohandatakse
seitsmendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 247, 1.09.1986, lk 1–41);
Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 87/432/EMÜ, millega kohandatakse kaheksandat
korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 21.08.1987, lk
1–20); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, millega üheksandat
korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 30.05.1988, lk
1–127); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 88/490/EMÜ, millega kohandatakse
kümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 259, 19.09.1988, lk
1–24); Euroopa Ühenduste nõukogu direktiiv 90/517/EMÜ, millega kohandatakse
üheteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike
ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste,
määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 287, 19.10.1990,
lk 37–38); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 91/410/EMÜ, millega
kohandatakse neljateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi
67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist
käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta
(EÜT L 228, 17.08.1991, lk 67–68); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv
91/632/EMÜ, millega kohandatakse viieteistkümnendat korda tehnika arenguga
nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete
ühtlustamise kohta (EÜT L 338, 10.12.1991, lk 23–24); Euroopa Ühenduste nõukogu
direktiiv 92/32/EMÜ, millega muudetakse seitsmendat korda direktiivi 67/548/EMÜ
ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate
seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154,
5.06.1992, lk 1–29); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/37/EMÜ,
kuueteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike
ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste,
määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 5.06.1992,
lk 30–32); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ, millega kohandatakse
seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ
ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate
seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 383,
29.12.1992, lk 113–115); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 93/21/EMÜ,
millega kohandatakse kaheksateistkümnendat korda tehnika arenguga nõukogu
direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete
ühtlustamise kohta (EÜT L 110, 4.05.1993, lk 20–21); Euroopa Ühenduste komisjoni
direktiiv 93/72/EMÜ, millega kohandatakse üheksateistkümnendat korda tehnika
arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist,
pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete
sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 29–30); Euroopa Ühenduste
komisjoni direktiiv 93/101/EMÜ, millega kohandatakse kahekümnendat korda tehnika
arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist,
pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete
sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 013, 15.01.1994, lk 1–110); Euroopa
Ühenduste komisjoni direktiiv 93/105/EMÜ, millega sätestatakse nõukogu
direktiivi 67/548/EMÜ seitsmenda muudatuse artiklis 12 viidatud tehniliseks
toimikuks nõutavat teavet sisaldav lisa VII D (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21–28);
Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 94/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne
esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 381, 31.12.1994, lk
1–1485); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 96/54/EÜ, millega kohandatakse
kahekümne teist korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike
ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste,
määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 248, 30.09.1996,
lk 1–230); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/56/EÜ, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete
ühtlustamise kohta (EÜT L 236, 18.09.1996, lk 35); Euroopa Ühenduste komisjoni
direktiiv 97/69/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kolmandat korda tehnika
arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist,
pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete
sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19–24); Euroopa Ühenduste
komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda
tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete
klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste
ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk
1–181); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse
kahekümne viiendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike
ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste,
määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998,
lk 1–624); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega
kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi
67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist
käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta
(EÜT L 136, 8.06.2000, lk 1–89); Euroopa Ühenduste komisjoni direktiiv
2000/33/EÜ, millega kohandatakse kahekümne seitsmendat korda tehnika arenguga
nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja
märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete
ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 8.06.2000, lk 90–107); Euroopa Komisjoni
direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika
arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist,
pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide normide ühtlustamise
kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333); Nõukogu direktiiv 2004/66/EÜ, millega
kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/45/EÜ, 2002/83/EÜ,
2003/37/EÜ ja 2003/59/EÜ ning nõukogu direktiive 77/388/EMÜ, 91/414/EMÜ,
96/26/EÜ, 2003/48/EÜ ja 2003/49/EÜ kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise
vabaduse, põllumajanduse, transpordipoliitika ja maksustamise valdkondades
Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia
ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 168, 1.05.2004, lk 35–67);komisjoni
direktiiv 2006/8/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist
käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) II, III
ja V lisa nende kohandamiseks tehnika arenguga (ELT L 19, 24.01.2006, lk 12–19). Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2006/121/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ
ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja
haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada seda määrusega (EÜ)
nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,
autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide
Agentuur (ELT L 396, 30.12.2006, lk 851–857), viimati parandatud (ELT
L 136, 29.05.2007, lk 281–282).
[RTL 2009, 45,
625 – jõust. 6.06.2009]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com