Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375;
62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400; 75,
520) § 56 lõike 1 punkti 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab tervishoiuteenuse osutajatele nõuded tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamisel.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
tervishoiuteenuse kvaliteet – tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis
iseloomustab teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, kaasaja
teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele
nõuetele ning patsiendi rahulolule ja tervise seisundi vajadustele;
2)
tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem – tervishoiuteenuse osutaja
organisatsiooniline struktuur, ressursid, vastutus ja plaanipärane
tegevus kvaliteedi tagamisel;
3) kvaliteedi tagamine – tegevuste
kogum, mille eesmärk on vähendada seatud kvaliteedinõuetest
kõrvalekaldumisi;
4) professionaalne kvaliteet –
tervishoiuteenuste osutamisel maksimaalselt eeldatava tulemuse ja
toimingute vastavus kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi
tervise seisundi vajadustele;
5) kliiniline audit – tervishoiuteenuse
osutaja kliinilise tegevuse sõltumatu kontrollimine eesmärgiga
süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida diagnostiliste ning
raviprotseduuride vastavust kehtestatud nõuetele ja tulemusi patsiendi
tervise seisukohalt;
6) kliiniline konverents – arstide nõupidamine
haiglaravisse puutuvate, patsiendi uurimise või raviga seotud küsimuste
arutamiseks ning lahendamiseks;
7) tervishoiutöötaja pädevus –
tervishoiutöötaja tõendatud võime rakendada tervishoiuteenuse osutamisel
vajalikke oskusi ja teadmisi.
2. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE KVALITEEDI TAGAMISE NÕUDED
1. jagu
Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise üldnõuded
§ 3. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamisel
(1) Tervishoiuteenuse osutaja vastutab patsiendile osutatud
tervishoiuteenuste kvaliteedi eest ning on kohustatud tervishoiuteenuse
kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega
seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama
kvaliteedijuhtimissüsteemi.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja peab arendama kvaliteedijuhtimissüsteemi
lähtudes heast teenindus- ja meditsiinitavast.
§ 4. Tervishoiuteenuse osutaja pädevuse nõuded
(1) Tervishoiutöötaja pädevuse nõuded töötatakse välja kutse- ja
erialaühenduste poolt.
(2) Tervishoiutöötaja pädevust hindavad kutse- ja erialaühenduste
moodustatud pädevuskomisjonid.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja, Eesti Haigekassa ja Tervishoiuamet võivad
oma tööülesannete täitmiseks taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud pädevuskomisjonilt tervishoiutöötaja pädevuse hindamist.
2. jagu
Nõuded tervishoiuteenuste
kvaliteedijuhtimissüsteemile
§ 5. Nõuded tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedijuhtimissüsteemile
(1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud välja töötama ja rakendama
tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi.
(2) Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema:
1)
teenindamiskvaliteedi tagamist;
2) patsientide rahulolu hindamist;
3)
professionaalse kvaliteedi tagamist;
4) organisatsiooni töökorralduse
ja juhtimise kvaliteedi tagamist.
§ 6. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused patsientide rahulolu
tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimisel
(1) Patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega
kaasneva riski juhtimisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud välja
töötama patsiendi rahulolu analüüsi ja hindamise kriteeriumid.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja peab välja töötama ning patsientidele oma
tegevuskohas teatavaks tegema organisatsiooni klienditeeninduse
standardi.
(3) Klienditeeninduse standard peab sisaldama:
1) kaebuste
registreerimise, lahendamise ja patsiendile tagasiside andmise korda;
2)
patsiendi õigusi ja kohustusi;
3) suhtlemist patsiendi ja tema
omastega;
4) patsiendi informeerimise korda tervishoiuteenuse
osutamise osas;
5) patsiendi õigeaegse teavitamise korda
ravijärjekorda registreerimisel, tervishoiuteenuse osutajate vahelisel
suunamisel ning tervishoiutöötaja asendamisel.
(4) Tervishoiuteenuste osutaja peab oma tegevuskohas teatavaks tegema
patsiendi õiguse pöörduda tervishoiuteenuse osutamise suhtes tekkinud
kaebusega tervishoiutöötajate tegevuse peale tervishoiuteenuse osutaja
juhtkonna, haigekassa piirkondliku osakonna, Tervishoiuameti või
maavanema poole ning nende kontaktandmed.
(5) Patsiendi või teda esindava isiku teavitamine tervishoiuteenuse
osutamisest ning tervishoiuteenuse osutamiseks teadva nõusoleku saamine
peab toimuma kooskõlas «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60,
374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522) 41. peatükis
kehtestatud korras. Patsiendi või teda esindava isiku poolt antud
nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks protokollitakse tervishoiuteenuse
osutaja poolt kehtestatud korras.
(6) Tervishoiuteenuste osutaja peab vähemalt kord aastas tegema
patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte, analüüsi ja arutelu koos
tulemuste protokollimisega. Patsiendi rahulolu analüüsi tulemused
avalikustatakse tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja veebilehe
olemasolul veebilehel.
§ 7. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused tervishoiuteenuse
kvaliteedi tagamisel
(1) Tervishoiuteenuse osutaja peab tervishoiuteenuse kvaliteedi
hindamiseks ning riskide vähendamiseks:
1) protokollima
tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud transfusioonireaktsioonid;
2)
taotlema arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt eksperthinnangut
vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile;
3) kasutama
kliinilist auditit, enesehindamist, ravidokumentide kontrolli;
4)
registreerima ravimite kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimed ja teavitama
neist Ravimiametit;
5) haiglaravi teenuse osutamise korral
regulaarselt korraldama haiglasiseseid kliinilisi konverentse, kuhu
vajadusel kaasatakse ka vastavad eriarstid ja perearstid;
6)
haiglaravi teenuse osutamise korral kvaliteedi tagamiseks kehtestama
erialakonsiiliumide läbiviimise korra.
(2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi objektiivseks hindamiseks võib
tervishoiuteenuse osutaja:
1) taotleda kutse- või erialaühenduselt
tervishoiutöötajate pädevuse hindamist;
2) välja
töötada ravijuhendeid.
(3) Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab eriarstiabi
osutaja tegevusjuhised:
1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja
vältimiseks vastavalt «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega» (RT
I 2003, 26, 160; 2004, 27, 177; 30, 208) kehtestatud nõuetele;
2)
ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla
ravimformulariga vastavalt «Ravimiseadusega» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954;
1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002,
18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480; 2003, 26, 156; 88, 591)
kehtestatud nõuetele;
3) lamatiste vältimiseks ja ravimiseks;
4)
transfusioonravi korraldamiseks;
5) patsiendi operatsioonieelse
seisundi hindamiseks;
6) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja
raviprotseduuride läbiviimisel vastavalt «Kiirgusseadusega» (RT I 2004,
26, 173) kehtestatud nõuetele.
(4) Anesteesia tegevusluba omav eriarstiabi osutaja peab dokumenteerima
anesteesiaga seotud tüsistused ja operatsiooni järgselt tekkinud puhta
haava infektsioonid «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike
1 punkti 5 alusel kehtestatud korras.
(5) Üldarstiabi osutaja töökorraldus peab vastama «Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud korrale.
(6) Kiirabi osutaja töökorraldus peab vastama «Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse» § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud
korrale.
(7) Eriarstiabi osutaja ja iseseisva õendusabi osutaja teavitab
patsiendi perearsti konsultatsiooni või ravi tulemustest
«Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras.
(8) Patsiendi suunamisel uuringule, teise arsti konsultatsioonile või
statsionaarsele ravile, vormistab suunav arst saatekirja
«Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 56 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras.
(9) Patsiendile osutatud tervishoiuteenuste dokumenteerimine peab
toimuma kooskõlas «Arhiiviseaduse» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16,
271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63,
387; 82, 480; 2004, 28, 188) ja «Isikuandmete kaitse seadusega» (RT I
2003, 26, 158; 2004, 30, 208).
§ 8. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused töökorralduse ja
juhtimise kvaliteedi tagamisel
(1) Tervishoiuteenuste osutamisega otseselt tegelevate
tervishoiutöötajate ametikohtadele koostab tervishoiuteenuse osutaja
ametijuhendid. Ametijuhendites tuleb määratleda:
1)
ametikoht organisatsioonis;
2) tervishoiutöötajate kohustused;
3)
õigused;
4) vastutus.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja tagab tervishoiutöötajate arendamiseks ja
pädevuse tõstmiseks tervishoiutöötajate igaaastase koolitamise.
Tervishoiuteenuse osutaja koostab tervishoiutöötajate koolitusplaani
(edaspidi koolitusplaan) iga kalendriaasta kohta. Koolitusplaanis
peab tervishoiuteenuse osutaja tagama igale tervishoiutöötajale erialase
koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 20. detsembri 2001. a määrus nr 144 «Tervishoiuteenuste
kvaliteedi tagamise nõuded» tunnistatakse kehtetuks (RTL 2002, 2, 21).