Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse»
(RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 117 lõike 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala ja mõisted
(1) Määrus kehtestab jäätmearuande vormi, esitatavate andmete ulatuse
ning aruande esitamise korra.
(2) Jäätmearuanne on dokument, mis sisaldab andmeid «Jäätmeseaduse» §
117 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku (edaspidi aruande
esitaja) jäätmealase tegevuse kohta.
§ 2. Jäätmearuande vorm ja esitamise tähtaeg
(1) Jäätmearuanne esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil.
(2) Jäätmearuanne, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust
eelmisel kalendriaastal, esitatakse 20. jaanuariks.
§ 3. Jäätmearuande esitamine
(1) Jäätmearuanne esitatakse aruande esitajale jäätmeloa või
keskkonnakompleksloa andnud või aruande esitaja registreerinud
Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuvale keskkonnateenistusele (edaspidi keskkonnateenistus)
paberil kahes eksemplaris, elektrooniliselt digitaalallkirjaga
kinnitatult vastavalt «Digitaalallkirja seadusele» (RT I 2000, 26, 150;
92, 597; 2001, 56, 338; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 88, 591, 594) või
autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnaministeeriumi Info- ja
Tehnokeskuse (edaspidi Info- ja Tehnokeskus) hallatavasse
veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi.
(2) Jäätmearuande digitaalse vormi teeb kättesaadavaks Info- ja
Tehnokeskus Keskkonnaministeeriumi ning Info- ja Tehnokeskuse
veebilehekülgedel.
(3) Kui aruande esitajal on mitu jäätmeluba või on talle ühe jäätmeloaga
antud õigus tegutseda mitmes tegevuskohas, siis esitab ta igas
tegevuskohas jäätmeloa alusel toimunud jäätmekäitluse või -tekitamise
kohta eraldi jäätmearuande.
(4) Kui aruande esitajal ei ole jäätmeluba põhjusel, et see ei ole
seadusega nõutav, siis esitab ta jäätmearuande iga jäätmekäitluskoha või
jäätmete tekkekoha kohta oma tegevuskohajärgsele keskkonnateenistusele.
Püsiva tegevuskoha puudumisel esitab aruande esitaja aruande
asukohajärgsele keskkonnateenistusele.
§ 4. Jäätmearuandes sisalduvate andmete kontrollimine
(1) Keskkonnateenistus kontrollib aruande täitmist kahekümne päeva
jooksul aruande esitamisest.
(2) Kui keskkonnateenistus ei nõustu aruandes esitatud andmetega,
tagastab ta aruande koos põhjendusega aruande esitajale lõikes 1
nimetatud tähtaja jooksul, määrates aruande esitamiseks uue tähtaja.
(3) Esitatud aruandega nõustumist kinnitab keskkonnateenistus aruandel
allkirjaga ning tagastab aruande paberil või elektrooniliselt aruande
esitajale.
§ 5. Kordusaruande esitamine
(1) Jäätmearuande töötlemisel kahtluse tekkimisel aruandes esitatud
andmete täielikkuses ja õigsuses, samuti mitme aruandja poolt esitatud
andmete omavahelise mittevastavuse korral teeb keskkonnateenistus
aruande esitajale põhjendatud ettepaneku andmete täiendavaks
kontrollimiseks ja kordusaruande esitamiseks, määrates kordusaruande
esitamise tähtaja.
(2) Aruande esitaja koostab uue aruande märkides aruande päise ülemisse
paremasse nurka «Kordusaruanne», ning esitab selle keskkonnateenistusele
lõike 1 kohaselt määratud tähtajaks.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm
ja esitamise kord» (RTL 2002, 14, 174; 2003, 26, 381) tunnistatakse
kehtetuks.
|
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr
138 «Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja esitamise
kord»
lisa
|
Jäätmearuanne
_________Aasta
Aruande esitaja
|
|
Aruande saaja
|
Ärinimi või nimi
|
|
Keskkonnateenistus
|
|
Aadress
|
Aadress
|
|
|
Telefon
|
|
Telefon
|
e-post
|
|
e-post
|
|
Registrikood
|
Esitab:
Aruande esitaja 20. jaanuariks maakonna keskkonnateenistusele
|
Territoriaalkood (EHAK1)
|
|
Põhitegevusala
|
|
|
Põhitegevusala kood (EMTAK2)
|
Jäätmekäitlus- või tegevuskoht
|
|
|
Nimetus
|
|
|
Registreerimis-number
|
Kehtivusaeg
|
|
Aadress
|
Jäätmeluba
|
|
|
|
Ohtlike jäätmete käitluslitsents
|
|
|
Territoriaalkood (EHAK1)
|
Tegevusala
|
Registreerimistõend
|
|
|
|
|
Tegevusala kood (EMTAK2)
|
Jäätmearuande täitja
|
Jäätmekäitluse eest vastutav isik
|
Nimi
|
|
|
Ametikoht
|
|
Telefon
|
Telefon
|
|
e-post
|
e-post
|
|
Jäätmearuande kinnitan:________ 200 a
Aruandja
esindaja
_________________
nimi, ametikoht
allkiri
|
|
Jäätmearuandega nõustun:________ 200 a
Keskkonnateenistuse
esindaja
_______________
nimi, ametikoht
allkiri
|
1 EHAK – vastavalt Eesti Vabariigi
Haldusüksuste klassifikaatorile
2 EMTAK
– vastavalt Eesti Majanduse Tegevusalade klassifikaatorile
Jäätmearuande koosseis:
Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused
Tabel
2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda
Tabel
3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sealhulgas
imporditud jäätmed
Tabel 4. Teistele isikutele üleantud,
sealhulgas eksporditud jäätmed
Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused
kogused tonnides
Jäätmete nimetus
|
Jäätmekood
|
Laoseis aruandeperioodi algul
|
SISSETULEK
|
tekkis
|
tekkis jäätmekäitluse tulemusena (sekundaarsed jäätmed)
|
settelaadsete jäätmete keskmine kuivaine-sisaldus tekkinud
jäätmetes, massi-protsentides
|
saadud teistelt isikutelt (v.a kodumaja-pidamistelt)
|
saadud kodumaja-pidamistelt
|
import
|
muu
|
|
A
|
B
|
1
|
2
|
3
|
4
|
5
|
6
|
7
|
8
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VÄLJAMINEK
|
Laoseis aruande-perioodi lõpul
|
Jäätmete vedu
|
taaskasutatud
|
settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus taaskasutatud
jäätmetes, massiprotsentides
|
kõrvaldatud
|
settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus kõrvaldatud
jäätmetes, massiprotsentides
|
antud teistele isikutele
|
eksport
|
muu
|
oma vedu
|
muu jäätme-vedaja
|
kogus
|
R-kood
|
kogus
|
D-kood
|
|
|
9
|
10
|
11
|
12
|
13
|
14
|
15
|
16
|
17
|
18
|
19
|
20
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Tulpa A kantakse jäätmete nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse
6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike
jäätmete nimistu» (RT I 2004, 23, 155). Kui nimistus olev nimetus on
liiga üldine, et iseloomustada konkreetseid jäätmeid (näiteks «nimistus
mujal määratlemata jäätmed»), siis lisatakse jäätmete täpsemat olemust
kajastav nimetus.
2. Tulpa B kantakse jäätmekood vastavalt punktis 1 nimetatud Vabariigi
Valitsuse määrusele.
3. Tulpa 1 kantakse ettevõtte (käitise) vaheladudes olevad, edasisele
käitlemisele suunamist või üleandmist ootavad jäätmekogused
aruandeperioodi (aasta või kvartali) algul ja tulpa 18 aruandeperioodi
lõpul. Nendesse tulpadesse ei kanta prügilatesse ladestatud
jäätmekoguseid. Need kogused (jäätmete «maht» prügilas aruandeperioodi
algul ja lõpul) kannab prügila käitaja tabeli 2 tulpadesse 21 ja 26.
4. Tulpa 3 kantakse jäätmekäitluse tulemusena tekivad uued
(sekundaarsed) jäätmed (näiteks tuhk jäätmete põletamisel, setted
vedeljäätmete käitlemisel, tahkestatud jäätmed sideainetega
tahkestamisel jne) ja nende kogused. Sekundaarsete jäätmetena
käsitletakse ka segajäätmete sorteerimisel tekkinud fraktsioone, mida
tuleb vaadelda uute jäätmeliikidena. Näiteks, prügi (kood 20 03 01)
sorteerimisel tekkinud jäätmed, mis tuleb tekkinud jäätmeliikide kaupa
enamasti klassifitseerida jäätmenimistu alljaotisesse 19 12 (näiteks
19 12 01 – paber ja kartong, 19 12 02 – mustmetall jne). Jaotis 19
jäätmenimistus ongi üldjuhul ettenähtud sekundaarsete jäätmete
liigitamiseks. Kõik sellesse jaotisse, v.a alljaotistesse 19 08 ja 19 09
kuuluvad jäätmed, klassifitseeritakse nende tekke puhul sekundaarsete
jäätmetena tulpa 3.
5. Jäätmete kogused näidatakse tonnides, kogusest oleneva täpsusega
järgmiselt
kogus tonnides
|
täpsus
|
1
|
0,001
|
1–10
|
0,01
|
10–100
|
0,1
|
100–1000
|
1.
|
6. Settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides
märgitakse:
tekkinud jäätmetes tulpa 4;
taaskasutatud
jäätmetes tulpa 11;
kõrvaldatud jäätmetes tulpa 14.
Settelaadsete jäätmete näidisnimistu koos jäätmekoodidega pannakse välja
Info- ja Tehnokeskuse veebilehel.
7. Igasse veergu konkreetse jäätmeliigi kohta kantud arvulised näitajad
moodustavad jäätmete bilansi aruandeperioodi jooksul. Eraldi on välja
toodud jäätmete sissetulek ja väljaminek. Laoseis aruandeperioodi lõpul
(tulp 18) peab võrduma laoseisuga aruandeperioodi algul (tulp 1),
millele on liidetud sissetulnud jäätmekogus ja lahutatud väljaminek.
8. Tulpa 2 kantakse ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul
tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, v.a
jäätmekäitluse tulemusena tekkinud (sekundaarsed) jäätmed, mis kantakse
tulpa 3 (vt punkti 3). Sekundaarsete jäätmete arvelevõtt lahus muudest
jäätmetest peab võimaldama vältida käideldavates ja tekkivates jäätmetes
esineva sama materjalikoguse topeltarvestust.
9. Tulpa 5 kantakse jäätmekogused, mis saadakse teistelt isikutelt,
välja arvatud kodumajapidamistest (elanikkonnalt) kogutud jäätmed, mis
kantakse tulpa 6. Imporditud (välisriikidest sisseveetud jäätmed)
kantakse tulpa 7. Neid lahtreid täidavad jäätmete kogumisega ja
jäätmekäitlusega tegelevad isikud. Kodumajapidamisest saadud jäätmete
kohta peavad eraldi arvestust pidama eelkõige olmejäätmete ja neist
liigiti eraldatud fraktsioonide vahetud kogujad ja elanikkonnalt
kokkuostjad. Tulpa 8 kantakse aruandeperioodi kestel peale eelnevalt
kirjeldatu mis tahes muul viisil tekkinud jäätmekoguse suurenemine, sh
ladustatud jäätmekoguse suurenemine niiskusimavuse või looduslike
keemiliste reaktsioonide (jäätmematerjali reageerimine õhuhapnikuga,
süsihappegaasiga jne) tagajärjel.
10. Tulpadesse 9 ja 10 kantakse ettevõttes (käitises) taaskasutatud
jäätmekogused ning taaskasutustoimingute koodid (R-koodid) vastavalt
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete
taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud» (RT I 2004, 23, 157).
Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks
kogumise, üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal
tabeli lahtrites. Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13s,
mida kasutatakse segajäätmete sortimise korral, juhul kui kõik
sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse summaarselt samades kogustes
tabelisse tekkivate (sekundaarsete) jäätmeliikidena tulpa 3. Sama
toimingukoodi võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise purustamise
juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate
jäätmeliikidena. Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel
võib kasutada toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad
ja eraldatakse sekundaarsed puidujäätmed (19 12 07), mustmetall
(19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja kivid (19 12 09). Tekkinud
jäätmeliikide koguste summa peab seejuures võrduma purustatavate
jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul muutub vaid jäätmeosakese
suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei kanta jäätmekäitlustoiminguna
tabelisse.
11. Tulpadesse 12 ja 13 kantakse kõrvaldatud jäätmekogused ning
kõrvaldamistoimingute koodid (D-koodid) vastavalt punktis 9 nimetatud
Vabariigi Valitsuse määrusele. Kui tegemist on kõrvaldamistoimingutega
D1, D3, D4, D5, D6, D7 ja D12, siis täidetakse neile toimingutele
allutatud jäätmete suhtes lisaks ka tabel 2. Nendes tulpades olevaid
lahtreid ja tabelit 2 täidab prügila käitaja, mitte jäätmevedaja või
jäätmete prügilasse üleandja.
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11 ja D13,
mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik iseloomustada
uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta täita tabelis 1
uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3 ning iseloomustada
nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10 ja 12, 13.
Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui selle juures ei muutu
jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
13. Tulpa 15 kantakse Eestis asuvatele isikutele üle antud
jäätmekogused, sh füüsilistele isikutele (elanikkonnale)
taaskasutamiseks müüdavad jäätmed, mille käitlemiseks jäätmeluba ei
vajata. Tulpa 16 kantakse välisriikidesse eksporditud (Eestist
väljaveetud) jäätmekogused. Tulpa 17 kantakse muu väljaminek, sh
looduslikest protsessidest tingitud jäätmekoguse vähenemine – kuivamine,
osaline lagunemine jms.
14. Tulpasid 19 ja 20 täidavad kõik aruandekohustuslased – need, kellel
jäätmevedu on põhitegevuseks, samuti enda poolt tekitatavate või
käideldavate jäätmete veoga tegelevad, või seda teistelt isikutelt
tellivad isikud.
Tabel 2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda
kogused tonnides
Jäätmete nimetus
|
Jäätmekood
|
Aruandeperioodi alguseks prügilasse ladestatud jäätmekogus
|
Jäätmete ladestamine prügilasse
|
Aruandeperioodi lõpuks prügilasse ladestatud jäätmekogus
|
Ladestatud kogus
|
D-kood
|
Prügila
|
nimetus
|
kood
|
Tabel 1 (12 ja 13)
|
21 + 22
|
A
|
B
|
21
|
22
|
23
|
24
|
25
|
26
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Tulpa 21 kannab prügila käitaja summaarsed jäätmekogused, mis on
prügilasse ladestatud aruandeperioodi alguseks, ning tulpa 26
aruandeperioodi lõpuks ladestatud jäätmekogused. Kui eelnenud
ajaperioodi kohta registreeritud andmed puuduvad, siis määratakse
aruandeperioodi alguseks ladestatud jäätmekogused jäätmeliikide kaupa
ning üldkogus mõõtmiste, arvutuste ja hinnangute abil ning lähtutakse
nendest kogustest edasiste aruannete koostamisel.
2. Tulpadesse 22 ja 23 kantakse ladestatavate jäätmete kohta samad
andmed, mis tabeli 1 tulpadesse 12 ja 13.
3. Lahtritesse 24 ja 25 kantakse selle prügila nimetus ja kood, kuhu
jäätmed ladestatakse. Kasutuses olevate prügilate koodinumbrite loetelu
avaldab prügilatele antud jäätmelubade põhjal Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskus oma veebileheküljel.
4. Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette
(kõrvaldamistoimingud D3, D6, D7) «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655;
1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843;
2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387;
2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258)
§-s 25 sätestatud tingimustel kantakse lahtrisse 24 veekogu nimetus
vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191
«Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 58,
1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 42, 269; 105, 619; 2003, 85,
576), samuti haldusüksuse nimetus, mille piires jäätmete kõrvaldamine
toimub, ning selle territoriaalkood. Lahtrisse 25 kantakse veekogu kood
vastavalt eelnimetatud määrusele.
Tabel 3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sh
imporditud jäätmed
kogused tonnides
Jäätmete nimetus
|
Jäätmekood
|
Jäätmete kogus
|
Jäätmed üle andnud isik
|
ärinimi või nimi
|
registrikood
|
asukoht – vald, linn või päritoluriik (impordi puhul)
|
Tabel 1 (5–8)
|
A
|
B
|
27
|
28
|
29
|
30
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 4. Teistele isikutele üleantud, sh eksporditud jäätmed
kogused tonnides
Jäätmete nimetus
|
Jäätmekood
|
Jäätmete kogus
|
Jäätmed vastu võtnud isik
|
ärinimi või nimi
|
registrikood
|
prügila
|
asukoht – vald, linn või sihtkohariik (ekspordi puhul)
|
Tabel 1 (15–17)
|
nimetus
|
kood
|
A
|
B
|
31
|
32
|
33
|
34
|
35
|
36
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Tabelid 3 ja 4 täidetakse regulaarse (ettevõttesisese) arvestuse
alusel, mida aruannet esitav isik on kohustatud pidama vastavalt
«Jäätmeseaduse» § 116 lõikele 2, tehes arvestusest koondeid
aruandeperioodi kohta.
2. Tabelit 3 täidab isik, kes kogub või võtab vastu jäätmeid kas Eestis
või välisriikides asuvatelt teistelt isikutelt. Tabeli 3 tulbas 27
kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 5–8, neid
üleandnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse
tabeli 3 tulpadesse 28–30.
3. Olmejäätmete ja nende fraktsioonide kogumise korral otse
jäätmetekitajatelt (kojumajapidamistest ning ettevõtetest) kantakse
lahtrisse 28 (jäätmed üle andnud isiku ärinimi või nimi) tinglikult kas
«kodumajapidamised» või «ettevõtjad», märkides lahtrisse 30 (asukoht)
kohaliku omavalitsuse – valla või linna nime, mille territooriumilt
jäätmed koguti, kusjuures lahter 29 jääb tühjaks. See tähendab,
algarvestust tuleb pidada omavalitsuste lõikes, eristades
kodumajapidamisi ja muid jäätmetekitajaid.
4. Suuremad jäätmetekitajad eristatakse ning kantakse tabelisse
individuaalselt juhul, kui nende poolt (üldjuhul lepingu alusel)
jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus ületab aastas tavajäätmete puhul
10 t ja ohtlike jäätmete puhul 100 kg. Sel juhul täidetakse ka lahter 29.
5. Kui jäätmetekitajate või muude isikute poolt üleantavad jäätmekogused
jäävad alla punktis 4 nimetatud väärtuste, siis üleandjaid
individuaalselt tabelisse ei kanta ning üleantud väikekogused
summeeritakse tulpa 27 jäätmeliikide kaupa. Lahtrisse 28 kantakse
seejuures tinglikult nimetus «väikekogused» ning lahtrisse 30 valla või
linna nimetus, mille territooriumilt jäätmed üle anti.
6. Kui jäätmed tuuakse prügilasse vahetult jäätmetekitaja poolt, lähtub
prügila käitaja aruande koostamisel eelnevates punktides 3 ja 4
kirjeldatud põhimõtetest.
7. Jäätmete impordi korral kantakse tulpadesse 28 ja 29 nende
välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed
käitlemiseks üle annavad. Tulpa 30 kantakse sel juhul jäätmete
päritoluriigi nimetus.
8. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 8 (muu sissetulek),
siis kannab ta tabeli 3 lahtrisse 27 märke «muu sissetulek» ning
selgituse selle päritolu või tekkepõhjuste kohta.
9. Tabelit 4 täidab isik, kes annab jäätmed üle kas Eestis või
välisriikides asuvatele isikutele. Tabeli 4 tulbas 31 kajastuvad
jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 15–17, neid
vastuvõtnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse
tabeli 4 tulpadesse 32 ja 33.
10. Kui jäätmeid vastuvõttev isik on prügila käitaja, kes ladestab
jäätmed tema halduses olevasse prügilasse, siis kantakse tulpadesse 34
ja 35 vastava prügila nimetus ja kood (vaata tabeli 2 täitmine punkt 3).
Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette lähtutakse nende
tulpade 34 ja 35 täitmisel tabeli 2 täitmine punktis 4 kirjeldatust.
11. Jäätmete ekspordi korral kantakse tulpadesse 32 ja 33 nende
välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed
käitlemiseks vastu võtavad. Tulpa 36 kantakse sel juhul jäätmete
sihtkohariigi nimetus.
12. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 17 (muu
väljaminek), siis kannab ta tabeli 4 lahtrisse 31 märke «muu väljaminek»
ning selgituse selle sihtkoha või tekkepõhjuste kohta.