Määrus kehtestatakse «
Patendiseaduse» (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84,
764; 2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 18, 106; 2004, 20,
141) § 19 lõike 4 ja § 20 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Mõistete määratlemine
Määruses kasutatavaid mõisteid, mis ei ole määratletud
«Patendiseaduses», mõistetakse ja tõlgendatakse «Tööstusomandi kaitse
Pariisi konventsioonis» (RT II 1994, 4/5, 19), «Patendikoostöölepingus»
(edaspidi PCT) (RT II 1994, 6/7, 21), «Euroopa patentide
väljaandmise konventsioonis» (edaspidi EPC) (RT II
2002, 10, 40), «Patendiõiguse lepingus» (edaspidi PLT
) (RT II 2003, 6, 22), «Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni
kohaldamise seaduses» (RT I 2002, 38, 233; 2003, 88, 594; 2004, 20,
141), «Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses» (RT I 2003, 18,
98; 82, 555; 2004, 20, 141) ja Euroopa Liidu õigusaktides ning Riigikogu
poolt ratifitseeritud teistes leiutiste õiguskaitset puudutavates
välislepingutes toodud määratluste kohaselt.
§2. Määruse laienemine rahvusvahelistele patenditaotlustele
(1) Määrus ei laiene PCT artiklite 3–12 kohaselt Patendiametile kui sama
lepingu artikli 2 lõike xv kohasele vastuvõtvale ametile esitatavatele
rahvusvahelistele taotlustele.
(2) Käesolev määrus laieneb PCT artikli 22 või 39 kohaselt
Patendiametile kui sama lepingu artikli 2 lõike xiii kohasele märgitud
ametile või lõike xiv kohasele väljavalitud ametile esitatavatele
rahvusvahelistele patenditaotlustele pärast nende võtmist siseriiklikku
menetlusse.
2. peatükk
LEIUTISE OBJEKT JA ÜHTSUS
§3. Leiutise objekti liigid
«Patendiseaduse» § 6 lõike 1 kohaselt on leiutise objektiks seade,
meetod või aine, kaasa arvatud bioloogiline aine. Leiutise objektina
käsitletakse ka eelnimetatud objektide kombinatsiooni.
§4. Leiutise ühtsus
«Patendiseaduse» § 9 lg 1 kohaselt saab ühe ja sama patenditaotlusega
taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku
mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile.
3. peatükk
OBJEKTID, MIDA EI SAA PATENTIDA
§5. Objektid, mis ei ole leiutised
«Patendiseaduse» § 6 lõike 2 kohaselt ei ole leiutise objektiks
muuhulgas:
1) avastus, mille hulka kuulub ka inimkeha kujunemise või
arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus;
2) teadusteooria;
3) matemaatiline meetod;
4) majandus- ja mõttetegevuse
plaan, reegel, eeskiri või meetod;
5) rajatise, hoone ja maa-ala
projekt ning skeem;
6) tingmärk;
7) arvutialgoritm ja
-programm;
8) disainilahendus;
9) info lihtne esitamine;
10)
taimesort ja loomatõug;
11) mikrolülituse topoloogia.
§6. Mittepatenditavad leiutised
(1) «Patendiseaduse» § 7 lõike 1 kohaselt ei kaitsta patendiga:
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) raviviise ja
diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste
raviks või diagnoosimiseks.
(2) «Patendiseaduse» § 7 lõike 2 kohaselt ei kaitsta patendiga järgmisi
biotehnoloogilisi leiutisi:
1) inimese kloonimise meetodeid;
2)
inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid;
3) inimembrüo
ärieesmärgil kasutamise meetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on
keelustatud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega» (RT I
1997, 51, 824; 2003, 18, 102);
4) looma geneetilise koodi muutmise
meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese
või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise
tulemusena saadud loomi;
5) bioloogilise aine saamise, taimesordi
aretuse või loomatõu aretuse olemuselt bioloogilisi meetodeid, välja
arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks;
6)
leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu
puhul.
4. peatükk
PATENDITAOTLUS
1. jagu
Patenditaotluse dokumendid
§7. Esitatavad dokumendid
(1) Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
1)
patendi saamise avaldus;
2) leiutiskirjeldus;
3) ühe- või
mitmepunktiline patendinõudlus;
4) joonis või muu illustreeriv
materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte.
(2) Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1)
volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
2)
prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui «Tööstusomandi kaitse Pariisi
konventsiooni» või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue,
välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni «Patendiseaduses» sätestatud
erisus;
3) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve
deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on bioloogiline
aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud
bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa
kirjeldada leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala
asjatundjal leiutist teostada;
4) dokument, millel on esitatud andmed
riigilõivu tasumise kohta (edaspidi riigilõivu tasumist tõendav
dokument).
(3) Kui patenditaotlejaks ei ole autor, peab patenditaotlusele lisama
dokumendi, mis sisaldab deklaratsiooni selle kohta, millisel õiguslikul
alusel põhineb patenditaotleja õigus taotleda patenti ja saada
patendiomanikuks. Eraldi dokumenti ei ole vaja esitada, kui andmed
õigusliku aluse kohta on esitatud § 16 kohaselt käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 1 nimetatud patendi saamise avalduses.
(4) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole vaja esitada, kui
andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud § 19 kohaselt käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud patendi saamise avalduses.
§8. Dokumentide eksemplaride arv
Leiutiskirjeldus, patendinõudlus ning joonis või muu illustreeriv
materjal esitatakse kolmes eksemplaris. Leiutise olemuse lühikokkuvõte
esitatakse kahes eksemplaris. Ülejäänud dokumendid esitatakse ühes
eksemplaris.
§9. Dokumentide keel
(1) Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles,
välja arvatud leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise
olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles.
(2) Keelekasutus patenditaotluse dokumentides peab vastama eesti
kirjakeele normile «Keeleseaduse» (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739;
40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000,
51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565; 2002, 9, 47; 53, 337; 63, 387;
90, 521; 2003, 82, 551) mõttes.
(3) Patenditaotluses sisalduvate või sellele lisatud võõrkeelsete
dokumentide korral esitatakse «Patendiseaduse» ja käesoleva määruse
kohaselt nende tõlge eesti keelde.
2. jagu
Patendi saamise avalduse sisu- ja vorminõuded
§10. Esitatavad andmed
(1) Patendi saamise avalduses peavad sisalduma:
1) patenditaotleja,
mitme patenditaotleja korral aga kõigi patenditaotlejate (edaspidi
patenditaotleja) andmed;
2) patenditaotleja esindaja andmed, kui
patenditaotlejat esindab patendivolinik või mitme patenditaotleja korral
ühine esindaja;
3) autori, ühisautorite korral aga kõigi
ühisautorite (edaspidi autor) andmed;
4) leiutise nimetus;
5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist «Tööstusomandi
kaitse Pariisi konventsiooni» või «Patendiseaduse» §-s 11 nimetatud muu
sätte alusel;
6) andmed kirjavahetuse pidamiseks, kui
patenditaotlejaks on Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik
või kui patenditaotlejaid esindab ühine esindaja;
7)
patenditaotluse teiste dokumentide loetelu;
8) patenditaotleja või
patendivoliniku allkiri;
9) oma nime avalikustamise keelanud autori
allkiri.
(2) Patendi saamise avaldusest peab selgelt ilmnema:
1) patendi
saamise nõue;
2) kas patenditaotleja on füüsiline või
juriidiline isik;
3) patenditaotleja elukoht või asukoht;
4)
patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus
«Patendiseaduse» §-s 12 sätestatust lähtudes;
5) oma nime avalikustamise keelanud autori nimi.
(3) Kui füüsilise isiku nimest ei selgu arusaadavalt, milline nimeosa on
ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida.
Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele
algustäheortograafia reeglitele.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku nime peab esitama
vastavalt kas «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500;
1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49,
303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565;
2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102,
600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) 2.
peatükis sätestatud nõuete kohaselt või «Mittetulundusühingute seaduse»
(RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658;
2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88,
591) §-s 4 sätestatud nõuete kohaselt. Välisriigis asukohta omava
juriidilise isiku korral võib kohaldada asukohariigi seadust. Füüsilise
ja juriidilise isiku nimi kirjutatakse vastavuses eesti kirjakeele
normiga, mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel
kujul. Muukirjaline nimi kirjutatakse eesti kirja transkribeerituna.
Juriidilise isiku nime korral rakendatakse eesti keele või selle
juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid.
(5) Füüsilise isiku nimele ei lisata tiitleid, aunimetusi, akadeemilist
kraadi, viisakusväljendeid ega muid lisandeid.
(6) Isikunimede kirjutamisel ei tohi kasutada kunstilisi kirjakujunduse
elemente, kaasa arvatud ilukiri. Ärinime korral ei tohi kasutada erilisi
kujunduselemente, mis on pärit näiteks kaubamärgi kujundusest.
§11. Patendi saamise avalduse vorm
(1) Patendi saamise avaldus esitatakse käesoleva määruse lisas toodud
vormikohasel plangil. Planke saab tasuta Patendiametist või Patendiameti
veebilehelt.
(2) Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära patendi saamise avalduse
andmeväljadele, võib kasutada ühte või mitut lisalehte, millele kirjutab
alla sama isik, kes kirjutab alla patendi saamise avaldusele.
(3) Andmed kantakse patendi saamise avalduse plangile trükimasina- või
arvutikirjas, trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit
kasutades.
§12. Patenditaotleja andmed
(1) Patenditaotleja andmed esitatakse patendi saamise avalduse
andmeväljal 1.
(2) Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha
täielik aadress või, kui tal on ettevõte, siis kas elukoha või ettevõtte
asukoha täielik aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene
alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja
majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib
samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht
riigis, mille kodanik isik on.
(3) Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse
ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha
täielik aadress. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema
juhatus või seda asendav organ, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti.
(4) Patenditaotleja puhul, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti
Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood
vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi
WIPO) standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta (edaspidi
riigi kahetäheline kood).
(5) Kui patenditaotlejaid on mitu, esitatakse kõigi patenditaotlejate
andmed.
(6) Kui patenditaotleja on liitriigi füüsiline või juriidiline isik
(edaspidi isik), tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures
linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada.
(7) Patenditaotleja andmete hilisematest muudatustest peab viivitamatult
teatama Patendiametile. Patenditaotleja nime muutumisel (näiteks
füüsilise isiku nime muutus või juriidilise isiku ümberkujundamine) peab
patenditaotleja esitama andmete muutmise avalduse ja nime muutumist
tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.
Patenditaotleja muutumisel «Patendiseaduse» § 44 lõikes 1 sätestatud
juhul seoses patenditaotluse üleandmisega teisele isikule või sama
paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul seoses patenditaotluse üleminekuga
õigusjärglasele peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus
üle antakse või üle läheb, esitama Patendiametile patenditaotleja
andmete muutmise avalduse, milles sisalduvad nii endise kui ka uue
patenditaotleja andmed. Avaldusele peab lisama riigilõivu tasumist
tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle
antakse või kellele see üle läheb, peab ta avaldusele lisama
patenditaotluse üleandmist või üleminekut tõendava dokumendi või selle
ametlikult kinnitatud ärakirja.
§13. Patenditaotleja esindaja andmed
(1) Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui patenditaotlejat esindab
patenditaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel
patendivolinik või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja.
(2) Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult isiku nimi. Ühise
esindaja nimi peab olema identne tema nimega patenditaotlejana
andmeväljal 1.
(3) Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi, büroo täielik nimi,
aadress ja telefoninumber ning patendivoliniku registreerimisnumber
riiklikus patendivolinike registris.
(4) Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka
patendivoliniku andmed, loetakse patenditaotleja esindajaks
patendivolinik.
(5) Patenditaotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb
viivitamatult teatada Patendiametile.
§14. Andmed kirjavahetuse pidamiseks
(1) Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui patenditaotluse esitab ja patendi
taotlemise asju ajab Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav
patenditaotleja ise või mitme patenditaotleja korral nende Eesti
Vabariigis elukohta või asukohta omav ühine esindaja ning kui
patenditaotleja või ühine esindaja eelistab kirjalike teadete kiirema ja
kindlama kättesaamise eesmärgil kasutada andmeväljal 1 esitatust
erinevat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat sihtkoha postiaadressi.
Soovitatav on lisada kontakttelefoni number.
(2) Andmeväljale 3 märgitakse patenditaotleja või ühise esindaja andmed
ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta
ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid.
(3) Kui patenditaotleja on juriidiline isik või mitme patenditaotleja
korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, peab andmeväljale 3
märgitud Patendiameti teateid vastuvõttev isik olema kas selle
juriidilise isiku juht, tema määratud töötaja või prokurist.
«Patendiseaduse» § 131 lõikes 1 sätestatust
tulenevalt ei tohi Patendiameti kirjalikke teateid vastu võtma volitada
kolmandaid isikuid ega muid lepingulisi esindajaid peale patendivoliniku.
(4) Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud
ilmselgelt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal
2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1
märgitud patenditaotlejale, sealhulgas välisriigis elukohta või asukohta
omavale isikule. Kui mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat
määratud, edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud
patenditaotlejale tema elukoha või asukoha aadressil. Kui
patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elukohta või asukohta
omavaid isikuid kui ka välisriigis elukohta või asukohta omavaid
isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud
Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavale isikule.
(5) Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult
teatada Patendiametile.
§15. Autori andmed
(1) Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning täielik
aadress, millele on lisatud riigi kahetäheline kood.
(2) Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 lõikes 1 nimetatud
andmed kõigi autorite kohta.
(3) Kui autor on ühtlasi patenditaotleja, võib andmeväljale 4 kirjutada
ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna «taotleja». Aadressi
märkimine ei ole sel juhul kohustuslik.
(4) Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada, esitab
andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude, kinnitades
seda nõuet oma allkirjaga. Kui patendi saamise avaldusele ei ole
võimalik autori allkirja võtta, võib patenditaotlusele lisada autori
allkirjastatud tema nime avalikustamise keelamise nõuet või sellekohast
sooviavaldust sisaldava eraldi dokumendi. Autori nime avalikustamist
keelavat nõuet võib esitada ka hiljem, kuid vähemalt üks kuu enne
patenditaotluse avaldamist.
(5) Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja
perekonnanimi ning sõna «surnud».
§16. Andmed patendi taotlemise õiguse kohta
(1) Kui autor ei ole samaaegselt patenditaotleja, deklareeritakse
andmeväljal 5 patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik
alus vastava ruudu märgistamise teel. Lepingu või õigusjärglust
kinnitava dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks
patenditaotluse esitamisel ei nõuta.
(2) Patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õigust võib
deklareerida ka eraldi dokumendis, mis lisatakse patenditaotluse
esitamisel patenditaotluse dokumentidele.
(3) Patendiamet võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
lepingu või õigusjärglust kinnitava dokumendi või selle kinnitatud
ärakirja esitamist vaid juhul, kui patendi taotlemise ja
patendiomanikuks saamise õiguslikku alust ei ole ettenähtud juhtudel
deklareeritud ja Patendiameti nõutud sellekohased selgitused ei ole
piisavad või tekitavad kahtlust, et patenditaotluse esitamisel on
eiratud «Patendiseaduse» §-s 12 sätestatut.
§17. Leiutise nimetus
(1) Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus, mis peab olema identne
leiutiskirjelduses toodud leiutise nimetusega.
(2) Andmeväljal 6 esitatakse ka leiutise nimetuse tõlge inglise keelde.
§18. Prioriteedinõue
(1) Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks.
(2) «Patendiseaduse» § 11 lõike 2 kohaselt «Tööstusomandi kaitse Pariisi
konventsiooni» või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises
liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli
registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või «Tööstusomandi
kaitse Pariisi konventsiooniga» mitteühinenud riigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis esitatud esmase
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel
prioriteedinõude esitamise korral märgistatakse andmeväljal esimene ruut
ja andmeväljale kantakse vastava WIPO standardi ST. 9 kohase INID-koodi
järele esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise
taotluse esitamise kuupäev ja riigi kahetäheline kood ning
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number
(prioriteediandmed). Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli
registreerimise taotlus on regionaalne või rahvusvaheline taotlus,
näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see
valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati. Kui
patenditaotlus esitatakse mitme esmase patenditaotluse või kasuliku
mudeli registreerimise taotluse alusel, kantakse andmeväljale kõigi
nende prioriteediandmed.
(3) Kui patenditaotlejal ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise
päeval veel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise
taotluse number teada, siis märgitakse prioriteedinõudes ainult esmase
patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise
kuupäev ja riik.
(4) «Patendiseaduse» § 9 lõike 2 või 3 kohaselt esialgsest
patenditaotlusest eraldatud patenditaotluse korral märgistatakse
andmeväljal esimene ruut, kui esialgses patenditaotluses oli esitatud
prioriteedinõue, ja teine ruut ning kantakse andmeväljale
«Patendiseaduse» § 11 lõike 4 alusel esialgse patenditaotluse
prioriteediandmed osas, mis kehtivad eraldatud leiutise suhtes.
Andmevälja alaservas esitatakse esialgse patenditaotluse esitamise
kuupäev ja patenditaotluse number. Kui esialgse patenditaotluse aluseks
on rahvusvaheline taotlus, siis märgitakse esitamise kuupäevaks
rahvusvahelise esitamise kuupäev.
(5) Patenditaotluse korral, mis esitatakse 12 kuu jooksul sama
patenditaotleja poolt sama leiutise kohta, märgistatakse andmeväljal
neljas ruut ja kantakse andmeväljale «Patendiseaduse» § 11 lõike 5
alusel varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise
taotluse esitamise kuupäev ning number.
(6) Patenditaotluse korral, mis esitatakse leiutise olemust muutvate
varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, märgistatakse
andmeväljal kolmas ruut ning kantakse andmeväljale «Patendiseaduse» § 11
lõike 3 alusel paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäev
ning varasema patenditaotluse number.
§19. Andmed riigilõivu tasumise kohta
(1) Andmeväljal 8 märgistatakse esimene ruut ja kantakse andmeväljale
riigilõivu summa patenditaotluse esitamise eest ning maksemoodus, mil
viisil nimetatud riigilõiv tasuti. Üle kümnepunktilise patendinõudluse
korral täiendava riigilõivu tasumisel märgistatakse andmeväljal 8 ka
teine ruut ja kantakse andmeväljale täiendavalt tasutud riigilõivu
summa. Patendiameti poolt viidatud patendidokumentide ja muude trükiste
koopiate väljastamise eest riigilõivu tasumisel märgistatakse
andmeväljal 8 kolmas ruut ja kantakse andmeväljale tasutud riigilõivu
summa.
(2) Riigilõivu tasumisel maksekorraldusega, sularaha sissemaksena
Patendiameti pangakontole või muul viisil märgitakse andmeväljale
maksedokumendi number ja kuupäev.
(3) Andmeväljal märgistatakse vastav ruut sõltuvalt sellest, kas
riigilõivu tasus patenditaotleja, patendivolinik või muu isik,
sealhulgas ühine esindaja. Kui riigilõivu tasus muu isik, tuleb
andmeväljale kanda maksja nimi.
§20. Muud andmed
(1) Andmeväli 9 täidetakse, kui:
1) leiutiskirjelduse
esitamise asemel esitatakse «Patendiseaduse» § 21 lõike 2 kohaselt
esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
andmed,
2) «Patendiseaduse» § 19 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab
esitama bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist
tõendava dokumendi või
3) nõutakse «Patendiseaduse» § 8
lõike 3 alusel tehnika taseme määramisel leiutist puudutava
avalikustatud teabe mittearvestamist.
(2) Leiutiskirjelduse asemel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli
registreerimise taotluse andmete esitamise korral märgistatakse
andmeväljal 9 esimene ruut ja kantakse andmeväljale esmase taotluse
esitamise kuupäev, riik või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu esmane
taotlus esitati, ja esmase taotluse number. Patenditaotlusele lisatakse
esmase taotluse leiutiskirjeldus ja patendinõudlus või nende tõlge eesti
keelde, kui esmane taotlus on võõrkeeles. Kui patenditaotluse esitamisel
esmase taotluse leiutiskirjeldust ja patendinõudlust ei esitatud, on
soovitatav esitada need võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui esmase
taotluse leiutiskirjeldust ja patendinõudlust ei ole omal algatusel
esitatud, peab need esitama Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 22
lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 16 kuud
esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
esitamise kuupäevast. Lisaks eeltoodule esitatakse andmeväljal 7
reeglina esmase taotluse alusel käesoleva määruse § 18 lõike 2 kohane
prioriteedinõue ja lisatakse patenditaotlusele prioriteedinõuet
tõendavad dokumendid.
(3) Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi deponeerimise kohta
andmete esitamise korral märgistatakse andmeväljal 9 teine ruut ja
kantakse andmeväljale deponeerimise registreerimisnumber, kuupäev ja
rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi.
(4) Kolmanda ruudu märgistamist andmeväljal 9 loetakse «Patendiseaduse»
§ 8 lõikes 3 sätestatud nõude esitamiseks. Andmeväljale kantakse
leiutist puudutava teabe, mille arvestamist tehnika taseme määramisel ei
soovita, avalikustamise kuupäev ja võimalikult täpsed andmed
avalikustamise allika või sündmuse kohta, sealhulgas leiutise
eksponaadina näitusel väljapaneku kuupäev ja näituse nimetus ning
toimumise koht.
§21. Andmed lisade kohta
(1) Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus märge nende dokumentide ees
olevatesse ruutudesse, mis patenditaotluse koosseisus tegelikult
esitati. Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv.
(2) Kui patenditaotluses on mõni dokument, mida loetelu ei sisalda,
täiendatakse loetelu, lisades selle dokumendi nimetuse, lehtede ja
eksemplaride arvu.
§22. Allkiri
(1) Patendi saamise avaldusele kirjutab alla patenditaotleja. Kui
patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad.
(2) Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema loetav või
suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik,
tuleb märkida ka allakirjutanud seadusliku esindaja ametinimetus.
(3) Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht (linn, muu
asula, talu) ning kuupäev.
(4) Allkiri lisalehel peab vastama käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3
kehtestatud nõuetele.
(5) Patendi saamise avaldusele võib volituse olemasolu korral alla
kirjutada ka patendivolinik või ühine esindaja. Volituse tõendamiseks
lisatakse patenditaotlusele §-s 47 kehtestatud nõuetele vastav volikiri.
Kui volikirja ei ole patenditaotluse esitamise ajal võimalik
patenditaotlusele lisada, edastatakse see Patendiametile esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui «Patendiseaduse» § 25
1 lõike 1 alusel Patendiameti poolt määratud tähtpäevaks.
3. jagu
Leiutiskirjelduse sisu- ja vorminõuded
§23. Leiutiskirjelduse otstarve
(1) Leiutiskirjelduse otstarve on leiutise olemuse avamine. Leiutise
olemus peab olema avatud niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal
oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle
lahendamisest leiutise abil.
(2) Leiutiskirjeldus peab tagama patendinõudlusega määratletud
patendikaitse ulatuse täpse tõlgendamise.
§24. Leiutiskirjelduse struktuur
(1) Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus.
(2) Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:
1)
tehnikavaldkond;
2) tehnika tase;
3) leiutise olemus;
4)
jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu;
5) üks või
mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad
leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise
tulemuse saavutamise võimalikkust.
(3) Leiutiskirjelduse juurde kuulub ka §-s 34 kehtestatud nõuetele
vastav nukleotiidide ja/või aminohapete järjestuse loetelu (edaspidi
järjestuse loetelu), kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide
ja/või aminohapete järjestused.
(4) Leiutiskirjelduse üksikuid osi või selles sisalduvaid tehniliste
lahenduste kirjeldusi, samuti leiutise olemuse selgitusi või leiutise
abil ettenähtud tehnilise tulemuse saavutamise põhjendusi ei ole lubatud
asendada üksnes viitega kirjanduse allikale, patenditaotluse teistele
dokumentidele või muule infoallikale.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leiutiskirjelduse osade
teksti algus ja lõpp peab olema eristatav. Osad võivad kanda nende
nimetusele vastavat pealkirja.
§25. Leiutise nimetus
(1) Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist
otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla
leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma
leiutise objekt (seade, meetod, aine).
(2) Leiutise nimetuses on soovitatav kasutada rahvusvahelise
patendiklassifikatsiooni terminoloogiat.
(3) Leiutise nimetus ei tohi sisaldada:
1) füüsilise isiku nime,
sealhulgas autori nime;
2) ettevõtte ärinime;
3)
kohanime;
4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;
5) sõna «uus» või mis tahes reklaamväljendeid või reklaamteksti;
6) argoosõnu ja -väljendeid;
7) muid sõnu ja väljendeid, millel
puudub tehnilise terminina kindel tähendus.
(4) Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise
struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste
nimetused.
(5) Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab
olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri,
soovitatavalt IUPAC-i nomenklatuuri järgi. Märgitud võib olla ka ühendi
konkreetne otstarve ning bioaktiivsete ühendite korral ühendi
bioloogilise aktiivsuse liik.
(6) Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise
meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse
ühendi nimetus ning vajadusel selle otstarve.
(7) Kindlaksmääramata koostisega aine saamise meetodi korral näidatakse
leiutise nimetuses ära selle ainesegu otstarve või bioaktiivsed omadused.
(8) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud
leiutiste kombinatsiooni, peab leiutise nimetus kajastama kõiki
kombinatsiooni kuuluvaid leiutisi ja nendevahelist seost, näiteks «Aine
X, meetod selle saamiseks ja aine X kasutamine», «Meetod Y ja seade
selle realiseerimiseks», «Aine Z, meetod aine Z saamiseks ja seade selle
meetodi teostamiseks» jne.
(9) Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid
või lühendeid «jne», «jms» ning teisi sarnaseid lühendeid.
(10) Leiutise nimetuse sõnastamisel on soovitatav juhinduda WIPO
standardist ST. 15.
§26. Tehnikavaldkond
Leiutiskirjelduse osas «Tehnikavaldkond» näidatakse ära tehnikavaldkond,
millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi
ja alasid on mitu, on soovitatav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja
alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada.
§27. Tehnika tase
(1) Leiutiskirjelduse osas «Tehnika tase» kirjeldatakse
patenditaotlejale varem teadaolevaid analoogseid leiutisi ning muid
tehnilisi lahendusi, mis võivad olla kasulikud leiutise olemusest
arusaamiseks ja ekspertiisi tegemiseks, soovitatavalt viidetega neid
sisaldavatele dokumentidele.
(2) Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat,
mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste
kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise
ühised ja eristavad tehnilised tunnused, mis on ühtlasi aluseks
patendinõudluse formuleerimisel.
(3) Eraldi kirjeldatakse patenditaotlejale tehnika tasemest teada olevat
leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast
lahendust ning tuuakse esile selle lahenduse puuduseks olev tehniline
probleem, mille kõrvaldamisele leiutis on suunatud.
(4) Kui patenditaotlus sisaldab leiutiste kombinatsiooni, tuleb
kirjeldada eraldi iga leiutisega analoogseid ja lähimat lahendust ning
viimase puhul tuua esile tehniline probleem, mille lahendamisele vastav
kombinatsioonis sisalduv leiutis on suunatud.
(5) Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate
bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et
nende järgi oleks allikat võimalikult lihtne leida.
(6) Patendile või muule leiutise kaitsedokumendile viitamisel on
soovitatav ära näidata riigi nimi või riigi kahetäheline kood,
kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi liigi kood, kaitsedokumendi
number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, omaniku või
autori nimi ning kaitsedokumendi avaldamise aasta.
§28. Leiutise olemus
(1) Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina.
Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on
vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla,
leiutisele kõige lähedasema tehnilise tulemuse saavutamiseks.
(2) See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki patendinõudluses
esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist
tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist
põhjuslikku seost.
(3) Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud
tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel,
konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral.
Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks
hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu
defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse
suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.
(4) Leiutiste kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni
kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi.
Leiutise ühtsuse kinnitamiseks on soovitatav selgitada tehnilist seost
kombinatsiooni kuuluvate leiutiste vahel ja nende osa tehnika tasemesse
antavas terviklikus panuses.
§29. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu
Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu
illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta,
näiteks: «Figuur 1 – seadme üldvaade» või «Joonis fig 1 – seadme
üldvaade»; «Figuur 2 – lõige A-A» või «Joonis fig 2 – lõige A-A»;
«Figuur 3 – seadme elektriskeem» või «Joonis fig 3 – seadme
elektriskeem» jne.
§30. Üldnõuded leiutise teostamise näidete koostamiseks
(1) Esitada tuleb vähemalt üks näide, mis kirjeldab leiutise
tööstuslikult kasutatavat teostusviisi. Üldjuhul peab see näide
kirjeldama patenditaotluse koostamise hetkel patenditaotlejale teada
olevat parimat teostusviisi.
(2) Kui on oht, et leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada vastava
ala asjatundjas või patendieksperdis kahtlusi, on nende hajutamiseks
leiutiskirjelduse selles osas otstarbekas esitada tõendid ja selgitada
leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust.
§31. Seadme teostamise näide
(1) Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet
esmalt staatilises olekus. Kui seadet kirjeldatakse skeemi (elektri-,
hüdro-, pneumo- või muu skeem) kujul, siis loetletakse üles kõik
skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi.
(2) Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid
nummerdatakse leiutiskirjelduse koostamise käigus vastavalt nende
esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse
number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks
iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega,
koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega («korpus 1»,
«elektrimootor 100», «elektrimootori 100 rootor 110», «elektrimootori
100 rootori 110 klemmplaat 111», «elektrimootori 100 rootori 110 klemm
112») jne. Kuna konstruktsioonielemendi number kuulub teostusnäite
korral konstruktsioonielemendi nimetuse juurde, siis numbrit reeglina
sulgudesse ei panda.
(3) Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle
töötamist või kasutamist, viidates joonistele ja muudele
illustreerivatele materjalidele (epüürid, ajadiagrammid jne).
(4) Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat)
polüfunktsionaalset elementi või vahendit (sh arvutit) või eeldab selle
kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist
elementi või vahendit konkreetselt selles seadmes kasutada. Juhul kui
need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitatav
algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate
matemaatiliste avaldistena.
§32. Meetodi teostamise näide
(1) Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse
materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtted, operatsioonid),
nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või
tehnoloogilist režiimi (temperatuur, rõhk jt) ja kasutatavaid seadmeid,
aineid, kaasa arvatud bioloogilisi aineid. Kui meetodit iseloomustab
tuntud vahendite (tuntud seade, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine,
sealhulgas mikroorganismi tüvi) kasutamine, näidatakse ära need vahendid
ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Tehnika tasemest
mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus.
Deponeeritud bioloogilise aine korral esitatakse deponeerimise andmed.
(2) Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende
saamise viisi sellises ulatuses, et vastava ala asjatundjal oleks
võimalik neid valmistada.
(3) Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute
keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi
saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste
radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste
radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea
puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise
näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on
tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite
füüsikalis-keemilised näitajad, samuti bioaktiivsed omadused ning
kirjeldatakse ühendite otstarvet.
(4) Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse
ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks
vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike
lähteainete ning kasutamisomaduste kohta.
(5) Konkreetse kasutusviisiga või konkreetsete bioaktiivsete omadustega,
kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva
leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja
tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle
segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused.
(6) Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja
struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit
käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme
kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik
identifitseerida.
§33. Näide aine kohta
(1) Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud
meetoditega tõendatud (kindlaks määratud) struktuurivalem,
füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus.
Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud
kindlal eesmärgil, bioaktiivsete ühendite puhul aga aktiivsuse ja
toksilisuse ning vajaduse korral toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed
näitajad ja muud näitajad.
(2) Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud
kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära
ravivahendi doosi ja kasutusviisi, retsepti koostamise meetodi ning
toksilisuse uuringute tulemused.
(3) Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve
kasutamise teel, esitatakse biosünteesi meetodi, mikroorganismi tüve ja
vajaduse korral selle deponeerimise andmed.
(4) Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute
individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise
võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi
saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste
radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega
konkreetsete ühendite saamise näite varal. Saadud ühendite kohta tuuakse
ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud)
tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning
tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid
konkreetsel eesmärgil.
(5) Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära nende ühendite
aktiivsuse ja toksilisuse, vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse
näitajad.
(6) Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka
võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse
kasutusviisi või bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks.
(7) Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahus, sulam, klaas jne),
peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad
ingrediendid, nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning
kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse
ingrediendina mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi.
(8) Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena,
mis vastab patendinõudluses toodud vahemikule. Ingredientide
protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul patendinõudluses
peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku sada
protsenti.
(9) Mikroorganismi tüve korral esitatakse järgmised andmed:
1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod;
2) mikroorganismile patenditaotleja antud identifitseerimistähis (number,
sümbolid);
3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi,
kui mikroorganism on deponeeritud;
4) rahvusvahelise
deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber,
kui mikroorganism on deponeeritud;
5) mikroorganismi tüve tunnused,
mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest tüvedest;
6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades, või tüve mõni teine
kasutusviis, kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga;
7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus.
(10) Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse
esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud
ning seda ei ole «Patendiseaduse» § 61 lõikes 4 nimetatud Budapesti
kokkuleppe kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve
leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks
leiutise teostada.
(11) Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses
esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid
(keskkond, katsetingimused).
(12) Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad
varieerumispiirid.
§34. Järjestuse loetelu
(1) Järjestuse loetelu esitatakse, kui patenditaotluses on avatud
nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused.
(2) Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina
WIPO standardi ST. 25 kohaselt.
(3) Järjestuse loetelu nummerdatakse iseseisvalt. Järjestuse loetelu
esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita.
(4) Järjestuse loetelu paigutatakse patenditaotluse esitamisel
patendinõudluse järele, jooniste või muu illustreeriva materjali
olemasolul aga viimaste järele.
4. jagu
Patendinõudluse sisu- ja vorminõuded
§35. Patendinõudluse otstarve ja tähendus
Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on
patendikaitse ulatus. Patendikaitse sisu ja ulatus tõlgendatakse
sellisena, nagu see tuleneb patendinõudluse sõnastusest.
Leiutiskirjeldus, joonised või muu illustreeriv materjal ega muud
patenditaotluse dokumendid ei tule arvesse patendinõudluse tõlgendamisel
selle sõnastust kitsendavalt või laiendavalt. Eelöeldust tulenevalt on
patendinõudluse sõnastus sõltumatu patenditaotluse muudes dokumentides
esitatud sõnastustest. Patenditaotluse muudel dokumentidel on õiguslik
tähendus vaid juhul, kui nende alusel on võimalik tõendada ja parandada
patendinõudluses ilmset kirja- või arvutusviga.
§36. Patendinõudluse struktuur ja üldnõuded
(1) Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline.
(2) Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja
vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest.
(3) Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud
leiutiste kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus iga leiutist
iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust
sõltuvatest punktidest. Näiteks:
1) lisaks ainet
puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise
meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta;
2)
lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme
või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks;
3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine
saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta,
mis on vajalik meetodi teostamiseks.
(4) Kui patendinõudlus koosneb kahest või enamast arvust punktidest,
nummerdatakse need paiknemise järjekorras (läbiv numeratsioon).
(5) Patendinõudluse sõltumatu punkt paikneb alati patendinõudluse
alguses ja nummerdatakse numbriga «1».
(6) Leiutiste kombinatsiooni korral paigutatakse järjestikku kõik
patendinõudluse punktid ühe leiutise kohta, alates seda leiutist
iseloomustavast sõltumatust punktist, seejärel teise objekti kohta jne.
Punktide numeratsioon on patendinõudlust läbiv.
(7) Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei
nummerdata.
(8) Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste
tunnuste kogumina. Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja
täpne ning võimalikult lühike. Viiteid leiutiskirjeldusele või
joonistele ja muule illustreerivale materjalile võib kasutada ainult
äärmise vajaduse korral. Tunnuste asendamine viidetega tehnikatasemele,
leiutiskirjeldusele või joonistele ja muule illustreerivale materjalile
on keelatud.
(9) Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi
tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või
eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi
tehnilisi tunnuseid.
(10) Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne.
(11) Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et patendinõudluses
leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda
on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva
materjali abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei
ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib patendinõudluses kasutada
alternatiivseid tunnuseid. Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust
tuleb selgitada leiutiskirjelduses.
(12) Patendinõudluse punkt on ühelauseline.
(13) Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene patendinõudluse punkt
patendinõudluse peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika
taseme seisukohalt vajaliku tehnilise probleemi lahendamisele.
Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte
määratlemiseks. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni
kuuluvatel teistel leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva
leiutisega ja nad peavad olema allutatud ühtsele leiunduslikule mõttele
nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad leiutised
koos moodustavad tervikliku panuse tehnika tasemesse.
§37. Patendinõudluse sõltumatu punkt
(1) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb leiutise oluliste tunnuste
kogumist, see tähendab tunnustest, mis on vajalikud ja küllaldased
leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks
kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset.
(2) Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast
osast.
(3) Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse
leiutise need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud
kõige lähedasema lahenduse (§ 27 lg 3) tunnustega, välja arvatud juhul,
kui leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega
ühiseid olulisi tunnuseid.
(4) Eristav osa algab väljendiga «erineb selle poolest, et...», «mida
iseloomustab see, et...», «sisaldab täiendavalt...» või muu sobiva
väljendiga. Väljendid «erineb», «mida iseloomustab», «sisaldab» vms
trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas
esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud
kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed.
(5) Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja
eristavaks osaks jaotamata, kui:
1) leiutiseks on individuaalühend;
2) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme, meetodi või aine kasutamine;
3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.
(6) Patendinõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi
tunnuseid, sealhulgas negatiivseid tunnuseid, näiteks kujul «ei sisalda
elementi X». Kui patendinõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste
kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse
lihtsa ärajätmisega (niinimetatud negatiivne uudsus), ilma et lisanduks
mõnda uut tunnust, loetakse leiutis reeglina patentsuse kriteeriumile
mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu, kuna lahendust, mis tekib
ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse vastava ala asjatundja jaoks
endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks.
(7) Patendinõudluse sõltumatu punkt võib sisaldada alternatiivseid
tunnuseid, kui see on möödapääsmatu kindla tehnilise tulemuse
saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset.
Alternatiivseid tunnuseid ei tohi patendinõudlusse viia täiendava
tehnilise tulemuse saavutamise eesmärgil, kui sellega rikutakse leiutise
ühtsust.
(8) Patendinõudluses võib ühe leiutise kohta sisalduda ainult üks
patendinõudluse sõltumatu punkt. Erandina võib leiutise olemus olla
väljendatud rohkem kui ühe sõltumatu punktiga juhul, kui leiutise
iseloom ei võimalda leiutise olemust sõnastada ühepunktilisena.
«Patendiseaduse» § 10 lõike 3 alusel võib ühe leiutise kohta olla rohkem
kui üks sõltumatu punkt järgmistel juhtudel:
1)
leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, näiteks lukk ja võti,
pistik ja pistikupesa, mõnel juhul ka raadiosaatja ja vastuvõtja jne;
2) seadet või muud toodet kasutatakse mitmel erineval otstarbel;
3)
tehnilisel probleemil on sellised alternatiivsed lahendused, mis ei
võimalda leiutise olemust väljendada alternatiivsete tunnuste kaudu ühe
sõltumatu punktiga. Kõigil eelnimetatud juhtudel peab olema täidetud
leiutise ühtsuse nõue.
(9) Leiutiste kombinatsiooni korral võib patendinõudlus sisaldada seadme
või muu toote kasutamise iseloomustamiseks rohkem kui üht sõltumatut
punkti, kui leiutise ühtsuse nõue on täidetud.
(10) Leiutiste kombinatsiooni korral viidatakse järgnevas
patendinõudluse sõltumatus punktis vastavalt kas patendinõudluse
peapunktile või eelnevale sõltumatule punktile.
§38. Patendinõudluse sõltuv punkt
(1) Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv
punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile.
(2) Sõltuv punkt peab koosnema nagu sõltumatu punktki piiravast ja
eristavast osast selle erinevusega, et piirava osa tunnuste asemel
viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele,
millele ta allub. Eristavas osas tuuakse ära olulised tunnused, mis
iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näide:
«3. Seade vastavalt punktile 1 ja 2, mis erineb selle
poolest, et korpus on valmistatud vasest.»).
(3) Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või
kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest
alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise
erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega
vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud
erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva
punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule
punktile.
(4) Sõltuvas punktis sisalduvad tehnilised lahendused, mis täpsustavad
eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise
olulisi tehnilisi tunnuseid, võivad olla nii tehnika tasemes tuntud
tehnilised lahendused kui ka iseseisvad leiutised. Kui sõltumatus
punktis sisalduv leiutis on patentne, siis sõltuvas punktis sisalduva
tehnilise lahenduse mittepatentsust või ühtsuse puudumist arvesse ei
võeta.
§39. Seadet puudutava patendinõudluse iseärasused
(1) Patendinõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus
(elektri- ja muude skeemide kohta kehtib ka § 31 lõige 1).
Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe,
nagu näiteks «veerevad», «tõmbab ligi», «laskub». Kui aga tekib vajadus
kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena,
nagu näiteks «teostatud», «kinnitatud», «paigutatud», «alla lastud».
(2) Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust
(«pöörlemisvõimeline ketas», «pikisuunas liigutatav tera» jne) või
iseloomustada elementi selle funktsiooni kaudu («tihvt hoova asendi
fikseerimiseks» jne) tingimusel, et vastava ala asjatundja on võimeline
elementi iseseisvalt teostama.
(3) Patendinõudluses võib vajadusel tunnustele lisada sulgudes joonistel
kujutatud elementide positsiooninumbrid, elektri- ja muude skeemide
korral aga elementide tähised (nagu näiteks elektriskeemi elementide
tähised «R1», «C1» jne). Patendinõudluse koostamisel tuleb aga
arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma
positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja
joonistele või muule illustreerivale materjalile patendinõudluses ilma
äärmise vajaduseta ei kasutata.
§40. Meetodit puudutava patendinõudluse iseärasused
Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada
kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks
«kuumutatakse», «niisutatakse» jne.
§41. Erisused tuntud seadme, meetodi või aine kasutamise korral
Tuntud seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve uuel
otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse patendinõudluse
sõltumatus punktis ära selle uus otstarve. Patendinõudluse struktuur sel
juhul on järgmine: seadme, meetodi, aine, sealhulgas mikroorganismi tüve
või muu bioloogilise aine identifitseerimist võimaldav nimetus, sõna
«kasutamine» ja kasutamise otstarve.
§42. Ainet puudutava patendinõudluse iseärasused
(1) Igasuguse individuaalühendi patendinõudluses peab olema ära näidatud
selle otstarve või bioloogilise aktiivsuse liik ja ühendi nimetus või
tähis.
(2) Kui kompositsiooni iseloomustatakse patendinõudluses ingredientide
kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata ingredientide sisalduse
minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid.
(3) Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite
kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena
selle esimese ingrediendi suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära
näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta).
(4) On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide jms sisaldust
kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide
sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni
teiste ingredientide massi ühiku kohta).
(5) Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse eristavat osa
alustatakse väljendiga «sisaldab täiendavalt», kui on vaja rõhutada
ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu.
(6) Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse
komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis
tavapärast ülesannet, võib patendinõudluses ära näidata ainult aktiivse
komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis.
(7) Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on
lubatud kasutada selle spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja
selle komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab
leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse
korral ka aine saamise viis.
§43. Bioloogilist ainet, sealhulgas mikroorganismi tüve puudutava
patendinõudluse iseärasused
Kui leiutise objektiks olev bioloogiline aine (näiteks geen,
mikroorganismi tüvi) on deponeeritud, peab patendinõudluses olema
näidatud:
1) bioloogilise aine nimetus (mikroorganismi tüve
ladinakeelne nimetus);
2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt
antud deponeeringu registreerimisnumber;
3) rahvusvahelise
deponeerimisasutuse nimi;
4) aine praktilise kasutamise otstarve.
5. jagu
Patenditaotluse muud dokumendid
§44. Joonised või muu illustreeriv materjal
(1) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui need on
vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise teostamise näitest
arusaamiseks.
(2) Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal peavad olema
kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.
(3) Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse graafiliste
materjalidena (tehnilised joonised, skeemid, graafikud, epüürid,
joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või
diagrammidena.
(4) Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole võimalik
illustreerida tehniliste jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse
reeglina graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks
kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla
põhiline selgitav materjal.
(5) Joonised ja muu illustreeriv materjal, millele viidatakse
leiutiskirjelduses või patendinõudluses, peavad olema esitatud
Patendiametile patenditaotluse esitamisel. Kui joonis või illustreeriv
materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses (või mitme
joonise või illustreeriva materjali korral kas kõik või mõni neist), on
jäänud patenditaotluse Patendiametile esitamisel mingil põhjusel
patenditaotluse dokumentide hulgast välja, võib selle esitada veel kahe
kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates. Sel juhul peab
arvestama, et vastavalt «Patendiseaduse» § 21 lõikele 7 muudab
Patendiamet esitamata jätmise põhjusest olenemata patenditaotluse
esitamise kuupäeva, määrates uueks patenditaotluse esitamise kuupäevaks
puudu olnud joonise või illustreeriva materjali Patendiametisse
saabumise kuupäeva. Pärast eelnimetatud kahekuulise tähtaja lõppemist
esitatud varem esitamata jäänud leiutiskirjelduses või nõudluses
viidatud joonised ja muu illustreeriv materjal, samuti viitamata
joonised ja muu illustreeriv materjal võetakse patenditaotluse
dokumentide hulka vaid juhul, kui patenditaotluse ekspertiisi käigus
tehakse kindlaks, et sellega ei rikuta «Patendiseaduse» § 25 lõikes 1
sätestatut.
§45. Leiutise olemuse lühikokkuvõte
(1) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist
informatsiooni leiutise kohta.
(2) Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti
arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti
ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist
probleemi.
(3) Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus,
leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest,
tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav
tehniline tulemus.
(4) Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse
kaudu.
(5) Teksti koostamisel on soovitatav arvestada selle sobivust
infootsinguks arvuti abil.
(6) Leiutise olemuse lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles.
Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle 150 sõna.
(7) Patenditaotleja võib eestikeelse leiutise olemuse lühikokkuvõtte
lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava joonise
või muu illustreeriva materjali kujutise numbri.
§46. Riigilõivu tasumine ja riigilõivu tasumist tõendav dokument
(1) Riigilõiv patenditaotluse esitamise eest ja kõik järgnevad
patenditaotluse menetlusega ning patendi jõushoidmisega seotud
riigilõivud tasutakse panka Patendiameti riigilõivude kontole.
Patendiamet avaldab teabe konto kohta oma ametlikus väljaandes ja
Patendiameti veebilehel.
(2) Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse korral
tasutakse patendinõudluse punktist 11 alates iga järgmise punkti eest
täiendav riigilõiv.
(3) Kui patenditaotleja soovib saada koopiaid patendidokumentidest ja
muudest trükistest, millele ekspert viitab patenditaotluse ekspertiisi
käigus, võib ta patenditaotluse esitamisel tasuda täiendavalt vastava
riigilõivu.
(4) Patenditaotluse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõivu summa on
erinev sõltuvalt sellest, kas patenditaotleja on füüsiline isik või
juriidiline isik. Kui patenditaotleja on füüsiline isik või mitme
patenditaotleja korral kõik patenditaotlejad on füüsilised isikud,
tasutakse riigilõiv patenditaotluse esitamise eest «Riigilõivuseaduse»
(RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512;
88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151
ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361;
61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15,
84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30,
õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545;
88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja
132; 20, 141; 24, 165; 25, 170; 26, 173; 27, 177; 28, 189; 30, 205; 32,
226 ja 228; 34, 236; 36, 251; 38, 257 ja 258; 45, 315 ja 317; 71, 502;
75, 521) §-s 121 sätestatu kohaselt vähemas määras võrreldes juhuga, kui
patenditaotleja on juriidiline isik või kui mitme patenditaotleja korral
mõni neist on juriidiline isik.
(5) Kui patenditaotluse esitamise eest on tasutud riigilõivu ekslikult
ettenähtust rohkem, teatab Patendiamet sellest patenditaotlejale.
Riigilõivu tasunud isikul on õigus ettenähtust rohkem tasutud summa
tagasi saada.
(6) Riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada Patendiametile paberkandjal
käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud riigilõivu tasumist
tõendav dokument, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1)
maksedokumendi number ja kuupäev;
2) maksja nimi;
3) tasutud
summa;
4) märge, millest on aru saada, et riigilõiv tasutakse
patenditaotluse esitamise eest, kui andmed riigilõivu tasumise kohta ei
ole esitatud patendi saamise avalduse vastaval andmeväljal;
5)
patenditaotluse number, patenditaotluse Patendiametisse saabumise number
või leiutise nimetus, kui andmed riigilõivu tasumise kohta ei ole
esitatud patendi saamise avalduse vastaval andmeväljal.
(7) Riigilõivu tasumist tõendavalt dokumendilt peab selguma, milline
asutus või isik on selle koostaja.
(8) Kui riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil ei ole pangaasutuse
kinnitust, peab selle olema allkirjastanud dokumendi koostaja.
§47. Volikiri
(1) Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele ühe või mitme
patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi
jõushoidmisega seotud kõigi või mõne menetlustoimingu sooritamiseks.
Volikirja ei saa patendivolinikule anda leiutise kui omandi käsutamisega
seoses tehtavate tehingute sooritamiseks, sealhulgas patenditaotluse või
patendi (registreeringu) üleandmine teisele isikule, pandi- ja
litsentsilepingute sõlmimine ja muud tehingud.
(2) Ühisele esindajale antakse volikiri, kui:
1) tema volituste
ulatust soovitakse piirata;
2) ühine esindaja on patendi saamise
avaldusele esindajana alla kirjutanud või
3) mõni
patenditaotlejatest ei ole patendi saamise avaldusele alla kirjutanud;
4) ühine esindaja määratakse pärast patenditaotluse esitamist.
(3) Volikirjas peab sisalduma:
1) esindatava (patenditaotleja) ees-
ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilise
isiku korral nimi ja asukoha aadress;
2) patendivoliniku ees- ja
perekonnanimi;
3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees-
ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi;
4) volituse ulatus, välja arvatud ühise esindaja korral, kui tema volituse
ulatust ei soovita piirata;
5) volituse kehtivuse alguse kuupäev, kui
volitus on antud enne volikirja allakirjutamist;
6) volituse
kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline;
7) esindatava allkiri;
8) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev.
(4) Mitme patendivoliniku nimele antakse volikiri ühisvolituse andmise
korral. Ühisvolituse saamise korral loetakse kõik volikirjas nimetatud
patendivolinikud pädevaks esindama patenditaotlejat volikirjaga antud
volituse kogu ulatuses, kui volikirjas ei nähta ette mõne
patendivoliniku volituse piiramist. Volituse võrdse ulatuse korral ajab
Patendiamet asju ükskõik kellega volikirjas nimetatud patendivolinikest.
(5) «Patendiseaduse» § 131 lõike 1 alusel
kehtib ainult patenditaotleja poolt patendivolinikule või mitme
patenditaotleja korral ühisele esindajale vahetult antud volitus.
Esindamisõigust ei saa vastu võtta ega üle anda edasivolitamise korras
isegi juhul, kui volikirjas selline õigus sisaldub.
(6) Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad volikirjale alla kõik
patenditaotlejad. Ühise volikirja asemel võivad patenditaotlejad esitada
ka igaüks eraldi volikirja või osa neist ühise volikirja tingimusel, et
volituse ulatus on kõigis volikirjades ühesugune. Esindatava allkiri
peab sisaldama isiku ees- ja perekonnanime, olema loetav või
suurtähtkirjas dešifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik,
tuleb märkida ka seadusliku esindaja ametinimetus.
(7) Originaalvolikirja notariaalset tõestamist või legaliseerimist ei
nõuta.
(8) Kui volikirjas ei ole määratud volituse kehtivuse alguse kuupäeva,
kehtib volitus volikirja allakirjutamise kuupäevast. Kui patendivolinik
esitab volikirja seaduses ettenähtud juhtudel pärast toimingu tegemist,
loetakse volituse andmise kuupäevaks «Patendivoliniku seaduse» (RT I
2001, 27, 151; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 594) § 3 lõike 1 alusel
toimingu tegemise kuupäev, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus
volikirja enda sisuga või on volikiri muul põhjusel tühine.
(9) Kui volikirjas ei ole volituse kehtivusaega märgitud, loetakse
volikiri tähtajatuks.
(10) Kui volikirjas nimetatud patendivolinikku ei ole riiklikku
patendivolinike registrisse kantud või kui talle ei ole antud
patendivoliniku kutset tegutsemiseks leiutiste valdkonnas, loetakse
volikiri kehtetuks.
(11) Volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks
asjaajamisel Patendiametiga loetakse ka patendi saamise avaldust, kui
avalduse andmeväljale 2 on kantud käesoleva määruse §-s 13 nõutud andmed
ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral koos temaga kõik
teised patenditaotlejad, patendivoliniku korral aga kõik
patenditaotlejad. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku
volituse ulatuseks patenditaotluse menetlusega ja patendi jõushoidmisega
seotud kõigi toimingute sooritamine, välja arvatud leiutise kui omandi
üleandmine teisele isikule.
(12) Kui sama toimingu tegemiseks kehtivad eri isikutele välja antud
volikirjad, edastab Patendiamet teateid hiljem välja antud volikirjaga
volitatud isikule, kui volikirjadest või muust volitust puudutavast
dokumendist ei tulene teisiti.
§48. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid
(1) «Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni», «Maailma
Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu» või muu kokkuleppe alusel
prioriteedinõude esitamisel lisatakse patenditaotluse dokumentidele
esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse
vastu võtnud patendiameti poolt patenditaotlejale välja antud
prioriteeti tõendavad originaaldokumendid.
(2) Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või
kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel, lisatakse kõigi nende
taotluste kohta prioriteeti tõendavad originaaldokumendid.
§49. Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument
Bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist
tõendavaks dokumendiks loetakse Budapesti kokkuleppe juhendi reegli 7
kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja.
§50. Tõlgetele esitatavad üldnõuded
(1) Kõigi patenditaotluses sisalduvate dokumentide tõlked peavad vastama
originaaldokumentidele.
(2) Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust
kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga «Tõlke õigsust
kinnitan» ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga. Allkiri peab olema
loetav või suurtähtkirjas dešifreeritud.
(3) Kui tõlke on teinud vannutatud tõlk, võib ta tõlke kinnitada
vannutatud tõlgi tehtud tõlgete kinnitamiseks kehtestatud korra
kohaselt, kuid arvestades, et kinnitamiseks kasutatavad vahendid ja
rekvisiidid ei tohi takistada dokumendist üldkasutatavate
paljundusseadmetega piiramatu arvu ärakirjade tegemist.
(4) Kui tõlgitud dokument esitatakse mitmes identses eksemplaris,
lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud deklareering ja
allkiri ainult ühe eksemplari lõppu.
§51. Tõlke õigsus ja tõlke parandamine
(1) Tõlke õigsust eeldatakse, kuni ei tõestata vastupidist.
(2) Patenditaotleja, patendiomanik või patendivolinik võib taotleda
paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade
parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile.
Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlkes paranduste tegemise
taotlemisel peab arvestama «Patendiseaduse» § 25 lõikes 4 kehtestatud
piiranguga.
6. jagu
Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded
§52. Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded
(1) Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel
tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 ×
297 mm).
(2) Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt.
(3) Patenditaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt.
(4) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse, järjestuse loetelu ja leiutise
olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste
minimaalmõõtmed on järgmised:
1) ülemine veeris – 20
mm;
2) vasak veeris – 25 mm;
3) parem veeris – 20 mm;
4) alumine veeris – 20 mm.
(5) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse, järjestuse loetelu ja leiutise
olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate leheveeriste
maksimaalmõõtmed on järgmised:
1) ülemine veeris – 40
mm;
2) vasak veeris – 40 mm;
3) parem veeris – 30 mm;
4) alumine veeris – 30 mm.
(6) Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega.
Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla.
Leiutiskirjeldus ja patendinõudlus nummerdatakse järjestikku
leiutiskirjeldusest alates. Järjestuse loetelu alustatakse uuelt
leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Leiutise olemuse lühikokkuvõte
nummerdatakse samuti iseseisvalt, kui see esitatakse mitmel lehel.
Leiutiskirjelduse, järjestuse loetelu ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte
esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita.
(7) Iga viies tekstirida leiutiskirjelduses ja patendinõudluses on
soovitatav nummerdada vasaku veerise paremas ääres. Tekstilõike
eraldavaid reavahesid või tühje ridu ei loeta tekstiridadeks ja neid ei
nummerdata.
(8) Dokumentide tekst esitatakse trükimasina- või arvutikirjas,
trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades.
(9) Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla
värviga ning sellise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest kõigi
üldkasutatavate paljundusseadmetega teha piiramatu arvu ärakirju.
(10) Dokumentide ükski leht ei tohi olla määrdunud või kortsunud. Sellel
ei tohi olla nähtavaid paberi defekte, murdejooni, trükkimisest või
paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni ega muid edasisel
paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte.
(11) Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise olemuse
lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli
kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm.
(12) Graafilised tähised, ladinakeelsed nimetused, ladina ja kreeka
tähed, matemaatilised ja keemilised valemid võivad olla kirjutatud
käsitsi musta tindi, pasta või tušiga. Valemites ei ole lubatud kasutada
segamini mõnd tehnilist meetodit ja käsitsikirjutamist.
§53. Terminid ja tähised
(1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse
lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus-
ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja
mõõtühikuid.
(2) Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses
üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses
kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada
võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis.
(3) Kõigile tingtähistele antakse selgitus.
(4) Leiutiskirjelduses ja patendinõudluses järgitakse terminoloogia
ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses ja patendinõudluses peavad
olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste
suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.
(5) Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis.
(6) Protsendimärki (%), temperatuuri tähist (°C jt) ja muid sarnaseid
tähiseid kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt
sõnu «protsent», «kraad» jms, mitte aga väljendeid nagu näiteks:
«temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra» või «mahtuvus suureneb 2×».
§54. Mittekasutatavad väljendid
(1) Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on
avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende
leiutisi.
(2) Leiutiskirjelduses või teistes patenditaotluse dokumentides ei tohi
esitada leiutist või patenditaotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi.
(3) Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see
määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse.
§55. Keemilised valemid
(1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse
lühikokkuvõttes võib esitada keemilisi valemeid.
(2) Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse
elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed
elementide ja radikaalide vahel.
§56. Matemaatilised avaldised ja tähised
(1) Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse
lühikokkuvõttes võib kasutada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja
tähiseid.
(2) Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse
nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana
valemi alla.
(3) Matemaatilisi tähiseid «>», «», «=» jt kasutatakse ainult
matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena
(«suurem», «väiksem», «võrdne» jne).
(4) Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada
märki «–» («alates kuni»). Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu «alates»
ja «kuni».
(5) Suuruste väljendamisel protsentides pannakse protsendimärk (%) ja
mõõtühik pärast arvu. Tekstis protsendimärki ja mõõtühikute tähiseid ei
kasutata (§ 53 lg 6).
(6) Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt.
§57. Jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise nõuded
(1) Ükskõik millist liiki joonised või illustratsioonid (skeemid,
tabelid, diagrammid graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid
jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega
tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata ning esitatakse
valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210
× 297 mm). Joonised või muu illustreeriv materjal ei tohi olla
valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelisena.
(2) Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja
märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu «vesi», «aur», «avatud»,
«suletud», «A-A» (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja
muudel skeemidel kasutatavad tähised.
(3) Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse.
(4) Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm.
(5) Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni. Lubatud on ka
aksonomeetria kasutamine.
(6) Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata. Vajaduse
korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud.
Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste
tunnuste hulka.
(7) Joonistel ei kasutata raamjooni.
(8) Paberilehe minimaalsed veerised on: ülemine veeris 25 mm, vasak
veeris 25 mm, parem veeris 15 mm ja alumine veeris 10 mm. Jooniste all
olev pind ei tohi ületada 262 × 170 mm.
(9) Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste
elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks
kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi.
(10) Joonistele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu
leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks
(näiteks kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms). Viideteks ettenähtud
tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka joonistel ja
vastupidi.
(11) Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe joonise
osad, paigutatakse need kujutised nii, et joonis oleks tervikuna lehtede
paigutamise teel kokku pandav.
(12) Joonised paigutatakse soovitatavalt püstformaadis lehele nii, et
leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui joonist ei saa paigutada
püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et joonise ülemine osa
oleks lehe vasaku serva pool.
(13) Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid
need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis
nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks
FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik,
joonistus, foto jne). Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht
kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada.
(14) Jooniste lehtede nummerdamisel on soovitatav järgida nende
viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Jooniste lehed nummerdatakse
lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on
mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest
araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on
lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede
koguarv (näiteks 1/3, milles number 1 näitab joonise lehe
järjekorranumbrit ja 3 jooniste lehtede koguarvu).
(15) Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja patendinõudluse
teksti sees.
(16) Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3
lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile.
(17) Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse
leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui
ka joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid
tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide
nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Seejuures on
soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab
vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Elementide
nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud
viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Teatud viidete puhul
võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud
ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, ja
need võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole
kogemata märkimata jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad
elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga.
(18) Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse
standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada
teist liiki skeemi elemente (näiteks elektrilisele skeemile võib lisada
üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid
tähiseid). Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud
ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada
ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba
seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.
(19) Fotod peab esitama must-valgetena. Fotodel kujutatu peab olema
eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete koopiate
tegemiseks. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod
tuleb kanda (kleepida või kopeerida) A4 formaadis valgele paberilehele.
(20) Kui patenditaotluse esialgselt esitatud joonistel või muul
illustreerival materjalil on võõrkeelset teksti või, kui joonistena või
muu illustreeriva materjalina kasutakse varasema taotluse jooniseid või
illustreerivat materjali, millel on võõrkeelset teksti, tuleb võõrkeelne
tekst asendada eestikeelsega.
(21) Jooniste või muu illustreeriva materjali ükski leht ei tohi olla
määrdunud või kortsunud. Sellel ei tohi olla nähtavaid paberi defekte,
murdejooni, trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe,
jooni ega muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte.
Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata.
5. peatükk
PATENDITAOTLUSE ESITAMISE KORD
§58. Patenditaotluse esitamine
(1) Patenditaotlus esitatakse otse või posti teel Patendiameti
vastuvõtuosakonda. Patenditaotluse võib panna ka Patendiametis aasta
kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide
õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti.
(2) Patenditaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik
Patendiametisse saabumise päev. See kehtib ka patenditaotluse
edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades.
(3) Faksi teel või teiste elektroonsete vahendite kaudu patenditaotluse
dokumente vastu ei võeta.
§59. Patenditaotluse esitamine Eesti Vabariigis elukohta või
asukohta omava patenditaotleja poolt
Iga Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib esitada
patenditaotluse Patendiametile ja ajada järgnevalt patenditaotluse
menetluse asju «Patendiseaduse» § 131 lõikes 1
sätestatust tulenevalt ise või volitada ennast esindama patendivoliniku.
§60. Patenditaotluse esitamine välisriigis elukohta või
asukohta omava patenditaotleja poolt
(1) Isik, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võib
esitada patenditaotluse Patendiametile «Patendiseaduse» § 13
1 lõikes 2 sätestatust tulenevalt ise või patendivoliniku kaudu.
(2) Isik, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajab
patenditaotluse menetlusega seotud asju Patendiametiga «Patendiseaduse»
§ 131 lõikes 2 sätestatust tulenevalt ainult
patendivoliniku kaudu.
§61. Patenditaotluse esitamine mitme patenditaotleja poolt
(1) Kui patenditaotluses on märgitud kaks või enam patenditaotlejat,
kelle kõigi elukoht või asukoht on Eesti Vabariigis, võivad nad esitada
patenditaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade
ajamiseks Patendiametiga võivad nad volitada «Patendiseaduse» § 13
1 lõikes 3 sätestatust tulenevalt enda hulgast ühise esindaja.
Patenditaotlejad võivad volitada ennast esindama ka patendivoliniku.
(2) Kui kõigi patenditaotluses märgitud patenditaotlejate elukoht või
asukoht on välisriigis, võivad nad esitada patenditaotluse
Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade ajamiseks Patendiametiga
peavad nad «Patendiseaduse» § 131 lõikes 2
sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama patendivoliniku.
(3) Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate hulgas on nii Eesti
Vabariigis elukohta või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis
elukohta või asukohta omavaid isikuid, võivad nad esitada
patenditaotluse Patendiametile ise. Järgnevaks menetluse asjade
ajamiseks Patendiametiga peavad nad aga «Patendiseaduse» § 13
1 lõikes 2 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama
patendivoliniku või «Patendiseaduse» § 131
lõikes 3 sätestatust tulenevalt volitama ennast esindama enda hulgast
ühe Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omava isiku (ühine esindaja).
Patenditaotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku.
(4) Ühise esindaja volitamiseks võivad patenditaotlejad käesoleva
määruse § 47 lõikes 11 kehtestatu kohaselt patenditaotluse esitamisel
märkida ühise esindaja patendi saamise avaldusele. Ühise esindaja
volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks peavad
patenditaotlejad esitama ühise volikirja.
(5) Kui patenditaotlejad ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3
nimetatud juhul volitanud patendivolinikku või märkinud patendi saamise
avaldusele ühist esindajat või teda hiljem volitanud, loeb Patendiamet
ühiseks esindajaks patendi saamise avaldusel järjekorras esimesena
märgitud Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omava patenditaotleja.
§62. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamine
(1) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile
üldjuhul patenditaotluse esitamisel. Riigilõivu tasumist tõendava
dokumendi lisamine patenditaotlusele ei ole kohustuslik, kui
patenditaotluse esitamisel kantakse patendi saamise avaldusele § 19
kohaselt andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei ole patenditaotlusele
lisatud ega andmeid riigilõivu tasumise kohta patendi saamise avaldusele
§ 19 kohaselt kantud, tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada
Patendiametile «Patendiseaduse» § 20 lõikest 2 tulenevalt kahe kuu
jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud tähtaega
ei saa pikendada ega taastada.
(3) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse otse või posti teel
Patendiameti vastuvõtuosakonda. Selle võib panna ka Patendiametis aasta
kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide
õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti.
(4) Mitme isiku poolt eri aegadel riigilõivu tasumise korral loetakse
riigilõiv tasutuks isiku poolt, kelle esitatud riigilõivu tasumist
tõendav dokument saabus Patendiametisse esimesena.
(5) Patendiamet võib kahtluse korral kontrollida riigilõivu laekumist
Patendiameti pangakontole. Kui riigilõivu ei ole Patendiameti
pangakontole laekunud või kui käesoleva paragrahvi kohaselt
Patendiametile esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta ei ühti
Patendiameti pangakonto andmetega, võib Patendiamet riigilõivu tasumise
kontrollimise eesmärgil nõuda patenditaotlejalt pangaasutuse kinnitatud
riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist. Riigilõivu laekumise
kuupäeval ei ole patenditaotluse menetlemisel «Patendiseaduse» § 41
lõikest 2 tulenevalt õiguslikku tähendust.
§63. Volikirja esitamine
(1) Volikiri esitatakse Patendiametile patenditaotluses, kui patendi
saamise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik või ühine esindaja.
(2) Kui patenditaotluse esitamisel volikirja ei esitatud, on soovitatav
esitada see võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui volikirja ei ole
omal algatusel esitatud, peab selle esitama Patendiameti poolt
«Patendiseaduse» § 251 lõike 1 alusel määratud
tähtpäevaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 kohaldatakse ka patenditaotleja
korral, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, kui ta
esitab patenditaotluse ise.
§64. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide esitamine
(1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid lisatakse patenditaotlusele
selle esitamisel Patendiametile.
(2) Kui prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole patenditaotlusele
lisatud, peab need «Patendiseaduse» § 201
lõikes 2 sätestatu kohaselt esitama 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast
arvates.
(3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui
prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane
patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus või kui
kohalduvad «Patendiseaduse» § 201 lõiked
4 ja 5.
(4) Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked
esitatakse «Patendiseaduse» § 201 lõike 6
kohaselt Patendiameti nõudel «Patendiseaduse» § 23 lõike 2 alusel
Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul. «Patendiseaduse» § 19 lõike
6 alusel on Patendiametil õigus nõuda tõlgete esitamist ka kahe kuu
jooksul nõude kuupäevast. Viimasel juhul ei saa tõlgete esitamise
tähtaega pikendada.
(5) Kui patenditaotleja nõuab «Patendiseaduse» § 24 lõike 3 alusel
patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile
prioriteedinõuet tõendavad dokumendid vähemalt üks kuu enne tema poolt
nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva.
§65. Bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi esitamine
(1) Bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument lisatakse
patenditaotlusele selle esitamisel Patendiametile.
(2) Kui patenditaotluse esitamise päevaks ei ole rahvusvahelisest
deponeerimisasutusest deponeerimise tõendit veel saabunud, on soovitatav
esitada see võimalikult kiiresti omal algatusel. Kui deponeerimise
tõendit ei ole omal algatusel esitatud, peab selle esitama Patendiameti
poolt «Patendiseaduse» § 22 lõike 7 kohaselt määratud tähtpäevaks, kuid
mitte hiljem kui 16 kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast.
(3) Kui patenditaotleja nõuab «Patendiseaduse» § 24 lõike 3 alusel
patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile
bioloogilise aine deponeerimist tõendava dokumendi vähemalt üks kuu enne
tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva.
6. peatükk
PATENDITAOTLUSEST LEIUTISE ERALDAMINE JA ERALDATUD
PATENDITAOTLUSE ESITAMISE KORD
§66. Patenditaotlusest leiutise eraldamise mõiste
(1) Leiutis eraldatakse patenditaotlusest järgmistel juhtudel:
1) patenditaotleja soovib omal algatusel esitada leiutiskirjelduses või
patendinõudluses sisalduva leiutise kohta iseseisva patenditaotluse;
2) Patendiamet nõuab «Patendiseaduse» § 9 lõike 3 alusel patendinõudluses
sisalduva ühtsust rikkuva leiutise eraldamist.
(2) Leiutis loetakse patenditaotlusest eraldatuks, kui patenditaotleja
esitab Patendiametile menetluses oleva patenditaotluse (edaspidi
esialgne patenditaotlus) kohta uue patendinõudluse teksti ja
üldjuhul uue leiutiskirjelduse (edaspidi allesjääv osa
), millest on kõrvaldatud kõik eraldatavat leiutist puudutavad osad.
(3) Allesjääva osa suhtes kehtib «Patendiseaduse» §-s 25 patenditaotluse
parandamise ja täiendamise kohta sätestatu.
§67. Eraldamise tähtaeg
(1) Patenditaotleja võib omal algatusel eraldada patenditaotlusest
iseseisva patenditaotluse kogu esialgse patenditaotluse menetluses oleku
aja jooksul, esitades selleks Patendiametile «Patendiseaduse» § 25
kohaste paranduste ja täiendustena patenditaotluse allesjääva osa ja
teavitades Patendiametit samaaegselt eraldatud patenditaotluste
esitamise kavatsusest.
(2) Leiutise ühtsuse rikkumise korral peab patenditaotleja esialgsest
patenditaotlusest leiutise ühtsust rikkuva osa eraldama ja esitama
allesjääva osa Patendiameti poolt «Patendiseaduse» § 9 lõike 3 alusel
määratud tähtaja jooksul.
§68. Eraldatud patenditaotluse esitamise tähtaeg
(1) Eraldatud patenditaotluse esitamise tähtaeg on hiljemalt kuus kuud
allesjääva osa alusel jätkatud esialgse patenditaotluse menetluse
lõppemisest.
(2) «Patendiseaduse» § 9 lõikes 2 sätestatust tulenevalt arvestatakse
eraldatud patenditaotluse esitamise kuuekuulise tähtaja algust esialgse
patenditaotluse allesjääva osa menetluse lõppemisest järgmiselt:
1) patendi väljaandmise korral Eesti Patendilehes sellekohase teate avaldamise
kuupäevast;
2) patenditaotluse tagasilükkamise korral
Patendiameti sellekohase otsuse kuupäevast;
3) patenditaotluse
tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral tagasivõtmise või
tagasivõetuks lugemise kuupäevast.
§69. Eraldatud patenditaotluse esitamine
(1) Eraldatud patenditaotluse suhtes kehtivad kõik käesoleva määrusega
patenditaotlusele kehtestatud nõuded ja käesolevas paragrahvis
kehtestatud erisused.
(2) Eraldatud patenditaotluse eristamiseks märgistatakse patendi saamise
avalduse andmeväljal 7 § 18 lõikes 4 kehtestatut järgides esialgse
patenditaotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse number.
(3) Eraldatud patenditaotlusele ei tohi «Patendiseaduse» § 9 lõikes 2
sätestatust tulenevalt lisada midagi, mis ei vasta esialgses
patenditaotluses esitatud eraldatava leiutise olemusele. Kui eraldatud
taotlus ei vasta eelnimetatud nõudele, määratakse sellele
patenditaotleja valikul esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva
asemel eraldatud patenditaotluse tegelik Patendiametile esitamise
kuupäev või kohaldatakse «Patendiseaduse» § 25 lõikes 3 sätestatut.
(4) Eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse «Patendiseaduse» § 20
lõikes 2 sätestatud patenditaotluse esitamise eest tasutava riigilõivu
tasumise tähtaega eraldatud patenditaotluse tegeliku Patendiametile
esitamise kuupäeva järgi.
§70. Kehtivusaasta riigilõivude tasumine eraldatud
patenditaotluse esitamisel
(1) Eraldatud patenditaotluse korral tasutakse lisaks § 69 lõikes 4
nimetatud riigilõivule «Patendiseaduse» § 42 lõikes 10 sätestatu
kohaselt kahe kuu jooksul eraldatud patenditaotluse tegelikust
Patendiametile esitamise kuupäevast arvates kehtivusaastate riigilõivud
ka kõigi eelnevate kehtivusaastate eest.
(2) Eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse kehtivusaastaid
esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui esialgse
patenditaotluse aluseks on rahvusvaheline taotlus, on esialgse
patenditaotluse esitamise kuupäevaks rahvusvahelise esitamise kuupäev.
(3) Kui viimase möödunud tasumistähtpäevaga kehtivusaasta korral ei ole
kuuekuuline riigilõivu koos täiendava riigilõivuga tasumise tähtaeg veel
möödunud, võib riigilõivu selle kehtivusaasta eest tasuda kahe kuu
jooksul eraldatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise
kuupäevast arvates ilma täiendava riigilõivuta. Kui eelnimetatud juhul
kahekuulise tähtaja jooksul kehtivusaasta riigilõivu ei tasuta, saab
seda koos täiendava riigilõivuga tasuda kuni «Patendiseaduse» § 42
lõikes 3 sätestatud kuuekuulise tähtaja lõpuni.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§71. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrus nr 100
«Patenditaotluse vormi- ja sisunõuded ning patenditaotluse esitamise
kord» (RTL 2003, 72, 1055) tunnistatakse kehtetuks.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. detsembri
2004. a määruse nr 221 «Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning
Patendiametile esitamise kord»
Lisa
|